|
4.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 295/33 |
Kolmapäev, 3. september 2008
Euroopa Ombudsmani eriaruanne seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 3453/2005/GG kohta
P6_TA(2008)0398
Euroopa Parlamendi 3. septembri 2008. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta seoses soovituse projektiga Euroopa Komisjonile kaebuse 3453/2005/GG kohta (2007/2264(INI))
2009/C 295 E/10
Euroopa Parlament,
võttes arvesse Euroopa Ombudsmani eriaruannet Euroopa Parlamendile;
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 195 lõike 1 teist lõiku ning artiklit 211;
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (1), eriti selle artikli 3 lõiget 7;
võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist, mis käsitleb suhteid kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega (KOM(2002)0141) (2);
võttes arvesse kodukorra artikli 195 lõike 2 esimest lauset;
võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0289/2008),
|
A. |
arvestades, et EÜ asutamislepingu artikkel 195 volitab Euroopa Ombudsmani võtma kõigilt Euroopa Liidu kodanikelt vastu kaebusi, mis puudutavad haldusliku omavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses; |
|
B. |
arvestades, et kodanike esitatud kaebused moodustavad olulise teabeallika ühenduse õiguse võimalike rikkumiste kohta; |
|
C. |
arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 211 alusel on komisjon asutamislepingute täitmise järelevalveasutuse rollis vastutav selle tagamise eest, et kohaldatakse asutamislepingu sätteid ja institutsioonide sellele vastavalt võetud meetmeid; |
|
D. |
arvestades, et EÜ asutamislepingu artikli 226 esimese lõigu kohaselt esitab komisjon juhul, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust, selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht, ning arvestades, et selle artikli teise lõigu kohaselt võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse, kui asjassepuutuv riik ei järgi esitatud arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul; |
|
E. |
arvestades, et ombudsman on oma otsuses kaebuse 995/98/OV kohta varem rõhutanud, et kuigi komisjonil on rikkumismenetluste algatamisega seoses kaalutlusõigus, kehtivad selle suhtes siiski Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega kehtestatud õiguslikud piirid, mille kohaselt peavad näiteks haldusasutused toimima järjepidevalt ja heas usus, hoiduma diskrimineerimisest, pidama kinni proportsionaalsuse, võrdsuse ja õiguspäraste ootuste põhimõttest ning austama inimõigusi ja põhivabadusi; |
|
F. |
arvestades, et komisjon on rõhutanud, et kõnealune roll on Euroopa kodanike huvide seisukohalt väga oluline, ning ta on sellega seoses tunnistanud õigusriigi põhimõtete tähtsust (3); |
|
G. |
arvestades, et komisjon kinnitab, et tema eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises sätestatakse haldusmeetmed kaebuse esitaja kasuks, mille järgimine on komisjoni jaoks kaebuse menetlemisel ja vastava rikkumisega seotud asja uurimisel kohustuslik; |
|
H. |
arvestades, et ombudsman on seisukohal, et komisjoni suutmatus võtta lõplik seisukoht kaebuse esitaja rikkumisalase kaebuse suhtes põhjustab haldusliku omavoli juhtumi; |
|
I. |
arvestades, et ombudsmani soovitus komisjonile on, et komisjon peaks kaebuse esitaja kaebusega tegelema nii kiiresti ja hoolikalt kui võimalik, |
|
1. |
toetab Euroopa Ombudsmani soovitust komisjonile; |
|
2. |
rõhutab, et see, kuidas komisjon käsitleb kodanike esitatud kaebusi, milles väidetakse, et liikmesriigid rikuvad ühenduse õigust, peaks alati olema vastavuses hea halduse põhimõtetega; |
|
3. |
juhib tähelepanu, et oma eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises on komisjon võtnud endale konkreetsed kohustused rikkumisalaste kaebuste käsitlemisega seoses; |
|
4. |
juhib tähelepanu, et komisjon on nimetatud teatises osutanud, et üldreeglina otsustab ta, kas avada rikkumismenetlus või lõpetada kaebuse menetlemine ühe aasta möödumisel alates kaebuse registreerimise päevast, ning teavitab kaebuse esitajat kirjalikult, kui nimetatud tähtaega on ületatud; |
|
5. |
nõustub, et raskete ja keeruliste juhtumite korral võib komisjoni uurimine võtta aega kauem kui üks aasta; on siiski seisukohal, et aastase tähtaja ületamine on õigustatud vaid juhul, kui uurimine tõepoolest veel kestab; |
|
6. |
märgib, et käesoleva juhtumi korral (Saksamaa valitsuse suutmatus tööaja direktiivi (4) nõuetekohaselt kohaldada) kavatses komisjon tegeleda kaebusega seoses oma ettepanekuga kõnealust direktiivi muuta ning otsustas ära oodata teiste ühenduse institutsioonidega toimuvate arutelude tulemused oma ettepaneku kohta; |
|
7. |
tuletab meelde, et ettepanek esitati 2004. aasta septembris ja puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oleks sellest ajast alates võtnud mingeid edasisi meetmeid uurimise jätkamiseks; |
|
8. |
märgib, et selle asemel, et teha üks otsus kahest võimalikust otsusest (kas algatada rikkumismenetlus või lõpetada kaebuse menetlemine), on komisjon hoidunud edasisest uurimisega seotud tegevusest; |
|
9. |
on arvamusel, et ühenduse õigus ei näe ette olemasolevate õigusaktide ja kohtuotsuste eiramise võimalust uute eeskirjade kaalumise põhjendusel; juhib tähelepanu, et komisjon ei ole tegelenud ka kaebuses sisalduvate küsimustega, mis ei ole seotud kohaldatavasse direktiivi kavandatud muudatustega; |
|
10. |
tunnistab, et komisjonil on teatud kaalutlusõigus kaebuste haldamise ja rikkumismenetluste osas, eelkõige asjade Euroopa Kohtusse andmise osas, kuid juhib tähelepanu sellele, et EÜ asutamislepingu artiklis 226 sätestatakse, et komisjon peab algatama kohtueelse menetluse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud asutamislepingust tulenevat kohustust; |
|
11. |
on seisukohal, et kaalutlusõiguse suhtes kehtivad samuti Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega kehtestatud haldusõiguse üldpõhimõtetega seatud õiguslikud piirid ning et need ei tohiks ületada komisjoni enda eelnimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises nimetatud piire; |
|
12. |
väljendab taas muret seoses põhjendamatu ja ülemäärase ajaga (tihti mitu aastat), mis komisjonil kulub rikkumismenetluste järgimiseks ja lõpetamiseks, ning oma rahulolematust sagedaste näidetega selle kohta, et liikmesriigid jätavad Euroopa Kohtu otsused täitmata; on seisukohal, et see õõnestab ühenduse õiguse sõnastamise ja ühtse kohaldamise usaldusväärsust ning diskrediteerib ELi eesmärke; |
|
13. |
rõhutab veel kord liikmesriikide võtmerolli ühenduse õiguse korrektsel rakendamisel ning toob välja asjaolu, et selle praktiline kohaldamine on otsustav Euroopa Liidu olulisuse suurendamisel oma kodanike jaoks; |
|
14. |
palub komisjonil koostada nimekiri liikmesriikidest, kelle õigusaktid ei ole kooskõlas kõigi tööaja direktiivi sätetega, ning täpsustada, milliseid meetmeid komisjon seoses sellega võtab; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kohe meetmeid vastavalt talle antud õigustele kõikidel juhtudel ja kõikides liikmesriikides, kus käesoleva direktiivi ülevõtmine või rakendamine ei ole kooskõlas seadusandja poolt vastuvõetud õigusaktide ja Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega; |
|
15. |
nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks kohe Saksamaa uut seadust, mis võeti vastu 1. jaanuaril 2004. aastal ja mis jõustus 1. jaanuaril 2007. aastal, et tuvastada, kas see on kooskõlas kõigi tööaja direktiivi sätete ja kõigi kohaldatavate Euroopa Kohtu kohtuotsustega; rõhutab vajadust, et komisjon uuriks kõnealuse direktiivi rakendamise üksikasju; |
|
16. |
märgib, et komisjon vaatas hiljuti läbi oma rikkumismenetluste suunised; järeldab kõnealuse dokumendi põhjal, et alalistele esindajatele ja liikmesriikidele esitatakse eelnevalt otsuste nimekiri ning et rikkumisalaste otsuste ametliku vastuvõtmise päeval võidakse avaldada pressiteated kõnealuste otsuste kohta; märgib samas, et kõnealuses dokumendis ei ole ühtegi sätet Euroopa Parlamendi või selle vastutavate komisjonide teavitamise kohta; |
|
17. |
kordab oma tungivat üleskutset komisjonile hoida Euroopa Parlamenti ning eriti selle petitsioonikomisjoni täielikult kursis rikkumisalaste otsustega menetluse kõigis etappides; |
|
18. |
rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikli 230 kohaselt on Euroopa Parlamendil õigus esitada Euroopa Kohtule hagi samadel tingimustel kui nõukogul ja komisjonil, ning et Euroopa Parlament on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 201 volitatud kontrollima komisjoni tegevust; |
|
19. |
eeltoodut arvesse võttes palub liikmesriikidel järgida täielikult töötervishoiu ja -ohutusega seotud eeskirju, rakendades põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahtluse korral lähtuda õigusakti sellisest tõlgendusest, mis on töötaja tervise ja ohutuse seisukohast kõige soodsam (in dubbio pro operario); |
|
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Ombudsmanile. |
(1) EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15.
(2) EÜT C 244, 10.10.2002, lk 5.
(3) Komisjoni 11. detsembri 2002. aasta teatis „Ühenduse õiguse kohaldamise parem järelevalve” (KOM(2002)0725).
(4) Direktiiv 2003/88/EÜ, millega asendati ja tühistati direktiiv 93/104/EÜ (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).