19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/65

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Tööstuspoliitika vahekokkuvõte – panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2007)0374), ning teatise lisa, komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2007)0917);

—

võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 22. ja 23. novembri 2007. aasta järeldusi;

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) – töökohtade ja majanduskasvu tagamise võti. Tänapäevase VKE-poliitika vahekokkuvõte” (KOM(2007)0592);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Juhtivate turgude algatus Euroopas” (KOM(2007)0860);

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2006. aasta resolutsiooni raampoliitika kohta ELi tootmise tugevdamiseks – süvendada integreeritumat lähenemisviisi tööstuspoliitikale (1);

—

võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni teemal „On aeg tõsta tempot – kasvava majandusega ja ettevõtliku Euroopa loomine” (2),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A6-0167/2008),

A.

arvestades, et komisjoni tööstuspoliitika vahekokkuvõte teeb ülevaate edusammudest, mis on saavutatud integreeritud lähenemisviisi rakendamisel tööstuspoliitikale alates 2005. aastast, ja sätestab meetmed järgnevateks aastateks;

B.

arvestades, et tööstuse arvele langeb ELis üle 80 % erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest ja et tööstuse innovaatilised tooted moodustavad 73 % ELi ekspordist, mistõttu on tööstusel oluline roll ELi muutmisel teadmuspõhiseks majanduskeskkonnaks;

C.

arvestades, et võrreldes muude piirkondadega, nagu Ameerika Ühendriigid või Aasia, kohaneb ELi tööstus muutuva turuolukorra ja uute tehnoloogiliste arengutega turu suure reguleerituse tõttu endiselt suhteliselt aeglaselt;

D.

arvestades, et suundumused, nagu globaliseerumine, tehnoloogia muutumine ja säästev areng, pakuvad ELi tööstussektorile olulisi, seni veel kasutamata võimalusi,

1.

tervitab komisjoni teatist, mis teeb ülevaate edusammudest, mida on saavutatud integreeritud tööstuspoliitika rakendamisel ning rõhutab, et jõukas tööstussektor on Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hädavajalik;

2.

märgib edusamme, mida on saavutatud nii horisontaalsete kui sektorikesksete meetmetega, ning tervitab uusi sektorikeskseid algatusi toiduainete töötlemise ja elektrotehnika valdkonnas;

3.

avaldab kahetsust ELi ja siseriikliku tööstuspoliitika vahelise seose nõrkuse üle ning toetab komisjoni ja liikmesriikide algatusi nimetatud seose tugevdamiseks;

4.

usub, et ELi tööstuspoliitika peamine roll on luua eeltingimused ettevõtluse arendamiseks, tööstusinvesteeringuteks, innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks, pöörates erilist tähelepanu VKEde vajadustele;

5.

on seisukohal, et avatud ja konkurentsivõimeline teenuste ja tööstuse siseturg aitab tõsta sektori uuenduspotentsiaali ning suurendab tema konkurentsivõimet; on arvamusel, et konkurentsipoliitika mängib olulist rolli tagamaks, et tarbijad saavad kasu avatud Euroopa turust;

6.

rõhutab tõhusa riigihangete korra tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks; usub, et kommertskasutusele eelnevad riigihanked on tähtsaks vahendiks Euroopa ettevõtete uuenduslikkuse edendamisel; julgustab liikmesriike seda silmas pidades läbi vaatama oma riigihangete põhimõtteid ning palub komisjonil edendada parimate tavade vahetamist nimetatud valdkonnas;

7.

tervitab komisjoni ettepanekuid Euroopa kaitsetööstustoodete turu tugevdamiseks ja ELi kaitsetööstuse ülemaailmse konkurentsivõime tõstmiseks;

8.

soovitab komisjonil tugevdada turuseiret tööstus- ja tarbekaupade tarneahela, sealhulgas järgmise etapi turustajate ja jaemüüjate üle, et tagada konkurentsitingimused tarneahela kõigis lülides;

9.

kutsub komisjoni üles tõhustama oma jõupingutusi mittevajalike haldustõkete eemaldamisel, mis muudavad juurdepääsu siseturule keeruliseks, lihtsustama ja parandama regulatiivset keskkonda ja vähendama ettevõtete halduskoormust, tagades muu hulgas, et saavutatakse edusamme 13 prioriteetses valdkonnas, mis on sätestatud komisjoni tegevuskavas halduskoormuse vähendamiseks, ning rakendades haldustõkete eemaldamise kiirendatud meetmete teist paketti;

10.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid edusamme ambitsioonikate riiklike eesmärkide seadmisel ja saavutamisel halduskoormuse vähendamiseks, eriti selliste eesmärkide, mis soodustavad VKEde kasvu ja arengut, nagu lihtsustatud aruandlusnõuded ja erandid;

11.

julgustab komisjoni kasutama ühtset lähenemisviisi VKEdele kõigis ELi poliitikavaldkondades, kohaldades nõuetekohaselt põhimõtet „esmalt mõtle väikestele”;

12.

toetab tugevalt algatust väikeettevõtete seaduse vastuvõtmiseks Euroopa tasandil; usub, et see peaks võtma õigusloomega seotud ettepaneku kuju ning sisaldama uusi, konkreetseid algatusi, et vähendada erandite abil VKEde regulatiivset koormust, hõlbustada nende juurdepääsu siseturule ja riigihankemenetlustele ning tagada neile piisav juurdepääs rahastamisallikatele ja teadustegevuse infrastruktuurile;

13.

rõhutab Basel II lepingu (3) tähtsust pankade tegevuse mõjutamisel ja neis huvi tekitamisel laenata küllaltki kõrge riskiastmega klientidele, sealhulgas VKEdele; peab kõnealust arengut VKEde investeerimise ja ettevõtlusele suunatud teadustegevuse toetamise vahendiks;

14.

tervitab selliseid komisjoni moodustatud partnerlustöörühmi nagu CARS 21 ja tekstiilitoodete kõrgetasemeline töörühm; usub, et need töörühmad on tähtsad foorumid ELi tööstuspoliitika tugevdamiseks;

15.

rõhutab pakilist vajadust luua kogu ELi hõlmav riskikapitali turg, kõrvaldades praegused regulatiivsed ja maksunduslikud tõkked riskikapitaliinvesteeringutelt Euroopa kõige uuenduslikematesse väikeettevõtetesse;

16.

tuletab meelde kaasaegsete standardimissüsteemide tähtsust ning julgustab komisjoni kiirendama uue lähenemisviisiga kokkusobivate standardite rakendamist, arvestades seejuures VKEde vajadusi ja tugevdades VKEde esindajate kaasamist;

17.

on arvamusel, et ELi keskkonnaalaseid eesmärke ei tohiks pidada ohuks tööstusele, vaid võimaluseks saada esimese tegutseja eelis ja muuta ELi tööstus maailmas juhtivaks keskkonnasõbralike ja sotsiaalselt vastuvõetavate tehnoloogiate, toodete ja teenuste valdkonnas; rõhutab siiski, et uute tehnoloogiate rakendamisega peaks kaasnema meetmed Euroopa ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kaitsmiseks;

18.

on seisukohal, et tööstuslik areng on tihedalt seotud tõhusa transpordiinfrastruktuuri olemasoluga Euroopa tasandil, et nõuetekohaselt toimiv transpordiinfrastruktuur võimaldab tööstuspiirkondade, kaasa arvatud väljaspool linnu asuvate tööstuspiirkondade arengut ja et liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada regionaalarengu fonde, et rajada tööstus- ja tehnoloogiaparke linnastutega külgnevates maapiirkondades;

19.

on seisukohal, et komisjoni säästvat tööstuspoliitikat käsitlev tegevuskava peaks looma raamistiku sujuvaks üleminekuks vähem süsihappegaasi heiteid tekitavale ning energia- ja ressursitõhusale tööstusele, mis aitab kaasa 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogul sõnastatud eesmärkide saavutamisele energia ja kliimamuutuse valdkonnas; usub, et juhtivate turgude algatus ja standardeid käsitlev tegevuskava võiksid siin olulist rolli mängida;

20.

rõhutab eriti vajadust säästva ja tasakaalustatud arengu järele kogu ELis, seda nii geograafiliselt kui ka seoses projektide ulatusega; usub, et tõeliselt tasakaalustatud lähenemisviis on ainus viis ELi tööstuse arengu stimuleerimiseks, uute võimaluste pakkumiseks töökohtade loomisel ja ELi piires edukate piirkondade edendamiseks; usub, et klastrite algatusest võib saada võimas innovatsiooni ja jätkusuutliku piirkondliku arengu mootor;

21.

tervitab ühtekuuluvuspoliitika olulist panust konkurentsi tagamisse tööstussektoris ning julgustab liikmesriike suunama oma Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Euroopa Sotsiaalfondi raames tehtavaid investeeringuid suuremal määral valdkondadesse, mis edendavad inimkapitali kasvu, teadusuuringuid, uuendustegevust ja ettevõtlust ning VKEde toetamiseks;

22.

juhib tähelepanu, et kiires korras tuleks võtta arvesse keskkonnaalaste õigusaktide mõju ELi energiamahukate tööstusharude rahvusvahelisele konkurentsivõimele, et vältida süsinikdioksiidi leket ja tööpuudust; nõuab seoses sellega tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks aktiivselt rahvusvaheliste sektorikesksete lepingute sõlmimist, mis kärbiksid konkreetsete tööstusharude keskkonnamõju kogu maailmas, tagades samal ajal võrdse mänguruumi;

23.

toetab komisjoni kavatsust rakendada kõigi uute õigusloomega seotud ettepanekute suhtes intensiivset ja ranget mõjuhindamist, uurides eelkõige, kas iga ettepanek avaldab mingit ebasoodsat mõju siseturu toimimisele või Euroopa tööstuse konkurentsivõimele vastavalt jätkusuutlikkuse põhimõttele;

24.

juhib tähelepanu praegusele arengule seoses juurdepääsuga toorainele; juhib tähelepanu, et EL on täielikult sõltuv mitmete metallide impordist; kutsub komisjoni üles pakkuma ühtset lähenemisviisi toorainele jätkusuutliku juurdepääsu kindlustamisele, ressursikasutuse tõhususe parandamisele ja uurimistehnoloogiate arendamise toetamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja kiirendama Euroopa Ülemkogu poolt ühenduse energiavarustuskindluse huvides olevaiks kuulutatud projektide elluviimist ja ELi energiaallikate mitmekesistamist;

25.

tuletab meelde olulist struktuurimuutust, mille kutsus esile töökohtade siirdumine tööstusega seotud teenuste sektorisse; toetab seetõttu kavandatavat tööstuse- ja teenustealast algatust, millega analüüsitakse teenuste sektoreid ja nende mõju tööstuse konkurentsivõimele; juhib komisjoni tähelepanu eelkõige tööstusele suunatud teenuste, eelkõige teadmusintensiivsete äriteenuste kvaliteedi, tootlikkuse ja väärtuse parandamisele;

26.

tervitab komisjoni struktuurimuutuste algatust, millega lihtsustatakse parimate tavade vahetamist liikmesriikide hulgas; ergutab komisjoni tugevalt toetama teatise „Ümberkorraldused ja tööhõive – ümberkorralduste ennetamine ja nendega kaasaminek tööhõive arengut silmas pidades: Euroopa Liidu roll” (KOM(2005)0120) läbivaatamisel nii suurte partnerluste sisseseadmist ELi tasandil kui ka võrgustike loomist teabe ja parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide ekspertide hulgas;

27.

juhib tähelepanu vajadusele jätkuvaks prioriteetseks investeerimiseks haridusse, koolitusse ja teadusuuringutesse ning samuti tööstusliku arengu ja ELi toodete konkurentsivõime sõltuvusele inimressursside kvaliteedist ja nende ettevalmistuse tasemest ning ülemaailmsest innovatsioonist uute toodete alal;

28.

rõhutab asjaolu, et ELi konkurentsieelist suurendavad oluliselt innovaatilised tooted, mis moodustavad 73 % ELi ekspordist; märgib siiski, et EL jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist innovatsiooni ning eriti ärisektori teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; usub seetõttu, et ühenduse rahastamisprogramme, näiteks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituuti, tuleks täiel määral ära kasutada; tervitab seoses sellega juhtivate turgude algatust ja standardeid käsitlevat tegevuskava kui vahendeid innovaatiliste toodete ja teenuste jaoks turupotentsiaali vallapäästmiseks konkreetsetes ühiskonnale suure väärtusega valdkondades; nõuab tungivalt, et komisjon demonstreeriks oma sellekohast panust paremasse reguleerimisse ning hoiatab teatud tehnoloogiliste lahenduste teistele eelistamise eest;

29.

on seisukohal, et kogu ELis innovatsiooni edendamiseks on olulise tähtsusega leiutustegevuse toetamine ja sellise tegevuse kaudu loodud toodete kaitsmine; juhib seega tähelepanu intellektuaalomandi õiguste kaitse läbipaistva, lihtsustatud poliitika tähtsusele, mida ka tegelikkuses rakendataks; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid ühenduse patendi võimalikult kiireks kasutuselevõtmiseks ja kutsub komisjoni üles jätkama võitlust võltsimiste vastu ning töötama kõnealuses valdkonnas ülemaailmsete lahenduste suunas, mis rajaneksid peamiselt Euroopa mudelitel;

30.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.