19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/30

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (KOM(2007)0575 – SEK(2007)1283);

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Euroopa merenduspoliitika alase konsultatsiooni järeldused” (KOM(2007)0574);

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut kolmepoolse ühisdeklaratsiooni Euroopa merenduspäeva kehtestamise kohta (SEK(2007)1631);

—

võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut pealkirjaga „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas: Euroopa seisukoht ookeanide ja merede küsimuses” (KOM(2006)0275) ja Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni (1);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi seoses sellega, et ülemkogu võttis vastu dokumendi „Euroopa Ülemkogu tegevuskava (2007–2009) – Euroopa energiapoliitika”;

—

võttes arvesse komisjoni teatist pealkirjaga „Kaks korda 20 aastaks 2020. Kliimamuutus – Euroopa võimalus” (KOM(2008)0030);

—

võttes arvesse sätteid, mis sisalduvad 23. veebruaril 2006. aastal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastu võetud 2006. aasta meretöönormide konventsioonis, mis on alates 1919. aastast ILO poolt vastu võetud meretöönormide konventsioone hõlmav ja kohandav ühtne dokument;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A6-0163/2008),

A.

arvestades, et ookeanid ja mered on ELi majanduslikult ja ökoloogiliselt olulised tegurid; arvestades, et ELi rannajoon läbi rannikupiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade on 320 000 km pikk, ja selle ääres elab kolmandik Euroopa elanikest;

B.

arvestades, et meretööstus ja -teenused ning rannikupiirkonnad annavad kokku 40 % ELi SKTst;

C.

arvestades, et kliimamuutused on 21. sajandi kõikide poliitikate suurim väljakutse; võttes arvesse rannikupiirkondi ähvardavat kliimamuutuste põhjustatud mereveetaseme tõusu, mis võib võtta suure ulatuse ja põhjustada elanikele drastilisi tagajärgi;

D.

arvestades, et ELi mereäärsed piirkonnad ja eelkõige äärepoolseimad piirkonnad etendavad ühest küljest olulist osa turvalisuse ja julgeoleku kaitsel selliste kuritegude vastu nagu ebaseaduslik sisseränne, terrorism ja salakaubavedu ning on teisest küljest siiski ohustatud spetsiifiliste keskkonnaõnnetuste tõttu;

E.

arvestades, et möödunud aastal on sagenenud kuritegelikud rünnakud ühenduse kala-, kauba- ja reisilaevade vastu Aafrika ranniku lähedastes rahvusvahelistes vetes, kujutades endast suurt ohtu meeskonnaliikmete eludele ja avaldades olulist negatiivset mõju rahvusvahelisele kaubandusele,

1.

tervitab eespool nimetatud teatiste ja eespool nimetatud töödokumendis esitatud tegevuskava vastuvõtmist komisjoni poolt;

2.

kinnitab oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni seisukohti ja tervitab asjaolu, et komisjon on suure osa Euroopa Parlamendi esitatud taotlustest vähemalt osaliselt üle võtnud;

3.

juhib tähelepanu sellele, et rannikualade ja äärepoolseimate piirkondadega kaasnev erakordne merendusalane mõõde pakub ELile ainulaadseid võimalusi seoses innovatsiooni, teadustöö, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega, mida tuleb ELi integreeritud merenduspoliitikas arvesse võtta, ning juhib tähelepanu asjaolule, et äärepoolseimad piirkonnad pakuvad lisaks suurepärast alust teabevahetuseks transpordi ja julgeoleku eesmärkidel nii ELi kui ka ülemaailmsel tasandil;

4.

toetab selgesõnaliselt komisjoni kavatsust lähimereveo ja siseveetranspordi potentsiaali paremaks ärakasutamiseks liikmesriikide vahel ja selle kiireks siseturuga integreerimiseks ning tervitab komisjoni kavatsust kiirendada oma ettepanekute menetlemist ühise meretranspordiala loomiseks koos põhjaliku meretranspordi strateegiaga ajavahemikuks 2008–2018;

5.

ergutab liikmesriike tugevdama koostööd omavahel ja naaberriikidega TEN-T ja teiste Euroopa rahastamismehhanismide (nagu Marco Polo) asjakohaseks kasutamiseks, et viia ellu meremagistraalide ja lähimereveo võrgustike projektid;

6.

tervitab komisjoni kavatsust parandada mereseirega tegelevate Euroopa asutuste tegevuse kooskõlastamist, rõhutades eriti ebaseadusliku tegevuse (inim- ja narkokaubandus, ebaseaduslik sisseränne ja terroristlikud ähvardused) tõkestamist eeskätt rahvusvahelistes vetes;

7.

tervitab komisjoni algatust Euroopa mereseire võrgustiku loomiseks ja tihedama koostöö edendamiseks liikmesriikide rannavalveasutuste vahel; nõuab, et komisjon esitaks teostatavusuuringu tulemused Euroopa rannavalve loomise kohta, mis tuli avaldada ja esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 2006. aasta lõppu;

8.

on seisukohal, et merendusklastrid sobivad eriti hästi selleks, et anda oma panus integreeritud merenduspoliitika saavutamisse; kutsub komisjoni üles algatama viivitamatult Euroopa merendusklastrite võrgustiku projekti;

9.

toetab ettepanekut Euroopa iga-aastase merenduspäeva kehtestamiseks 20. mail; on arvamusel, et kõnealust päeva tuleks kasutada merenduspoliitika tähtsuse rõhutamiseks väljaspool merendusringkondi ning tavakodanike, koolide, ülikoolide ja valitsusväliste organisatsioonide osalusel; tuletab komisjonile meelde oma ettepanekut asutada preemia eeskujulikele mereäärsetele piirkondadele, et edendada parimaid tavasid;

10.

on kokkuvõttes siiski seisukohal, et tegevuskava sisaldab liiga vähe konkreetseid meetmeid, ja julgustab komisjoni kasutama tulevikus ambitsioonikamalt vahendeid, mida tal on võimalik aluslepingute alusel kasutada;

11.

väljendab kahetsust, et tegevuskavas käsitletakse kliimamuutustega seotud väljakutseid ainult väga pealiskaudselt; kinnitab oma arvamust, et Euroopa merenduspoliitika üheks ülesandeks peab olema kliimamuutuste tagajärgedeks ettevalmistumine ja nendega kohandumine, ning kiiremas korras vajalike kohandusmeetmete kehtestamine, eelkõige pidades silmas liustike sulamist, mis põhjustab mereveetaseme tõusu ning sadamate ja rannikupiirkondade üleujutusohu suurenemist, ning nõuab sellega seoses, et kõik asjassepuutuvad poliitikad, eelkõige teaduspoliitika, annaksid sellesse oma panuse;

12.

tuletab meelde asjaolu, et liustike sulamine ei põhjusta mitte ainult mereveetaseme tõusu, vaid ka korvamatut kahju inimestele, loomadele ja taimedele; tervitab seetõttu komisjoni kavatsust esitada Arktika algatus ning kutsub teadusringkondi ja otsuselangetajaid uurima täiendavaid võimalusi polaarjää kaitseks;

13.

on seisukohal, et merede mõistlik haldamine nõuab rannikualade mõistlikku haldamist ning et seetõttu peavad ELi rannikute ehitusprojektid igal juhul arvesse võtma kliimamuutuste tagajärgi ja sellest tulenevat mereveetaseme tõusu, liivade erosiooni ning tormide sagenemist ja tugevnemist;

14.

toetab Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta märtsi kohtumisel püstitatud eesmärki vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet poole võrra ja kinnitab oma nõudmist, et merenduspoliitika peab andma olulise panuse selle heite vähendamisse; see peaks hõlmama meretranspordi lülitamist heitkogustega kauplemisse ning jõupingutuste suurendamist teadusuuringute valdkonnas nii merede taastuva energiaallikana kasutusele võtmiseks kui ka uute puhtamate laevakäitustehnoloogiate väljaarendamiseks; on arvamusel, et Euroopa juhtroll kliimamuutustega võitlemisel võib tugevdada ja süvendada tema juhtivat osa keskkonnatehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas;

15.

kutsub komisjoni selgesõnaliselt üles suuremale ambitsioonikusele väävli ja lämmastikoksiidide ning laevadelt lähtuva tahke heite vähendamisel; kinnitab sellega seoses vajadust tihedamaks koostööks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ning eelkõige oma üleskutseid:

16.

tervitab teatud kalalaevade teostatava kontrollimatu merrelaskmise satelliitjälgimissüsteemi valdkonnas võetud meetmeid; nõuab sellegipoolest, et laevadele muudetaks seadusega kohustuslikuks purunematute (ja patenteeritud) seadmete kasutamine, mis mustade kastide näitel võimaldab registreerida lühikeste ajavahemike tagant mahutitesse ja pilssi siseneva või sealt väljuva vedeliku taseme ja koostise; on arvamusel, et selliselt registreeritud andmete läbivaatamine võimaldaks teha kindlaks saastavate kütusejääkide kontrollimatu ja ebaseadusliku merrelaskmise;

17.

kordab oma üleskutset liikmesriikidele ja komisjonile seoses mitmeid sadamalinnu ja -piirkondi mõjutava õhusaastega võimaldada oluliselt paremaid soodustusi maismaalt pärineva elektri pakkumiseks sadamas viibivatele laevadele; nõuab seetõttu ettepanekut nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ (millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik) (2) muutmiseks, mille kohaselt need liikmesriigid, kes kasutavad nimetatud direktiivi artiklist 14 lähtuvalt maksuvabastust punkrikütusele, oleksid kohustatud vabastama maismaalt pärineva elektri maksust samas ulatuses; juhib tähelepanu, et elektrienergia ja punkrikütuse võrdne kohtlemine maksustamise mõttes motiveeriks sadamaid ja laevaomanikke aitamaks sadamas viibivate laevade elektrivarustusse investeerides vähendada õhusaastet sadamalinnades;

18.

juhib taas tähelepanu asjaolule, et märkimisväärne osa merede reostusest pärineb maismaalt ja et komisjon ei ole nimetatud teemaga seni tegelenud; kordab seetõttu üleskutset komisjonile esitada tegevuskava nimetatud reostuse vähendamiseks ja rõhutab liikmesriikidele suunatud üleskutset võtta asjaomased õigusaktid, näiteks veepoliitika raamdirektiiv (3), viivitamata üle siseriiklikusse õigusse; rõhutab, et veepoliitika raamdirektiivi ülevõtmine hõlmab ka tegevuskava Põhja- ja Läänemerre uputatud sõjaaegse lahingumoona kindlakstegemiseks ning kõrvaldamiseks;

19.

nõuab tungivalt, et komisjon aitaks liikmesriikidel käivitada kava laevavrakkide ja veealuste arheoloogiliste paikade uurimiseks ja kaardistamiseks – sest need kuuluvad ühenduse ajaloo- ja kultuuripärandi hulka – ja seega hõlbustada nimetatud paikade mõistmist ja uurimist ning aidata vältida nende rüüstamist, võimaldades seega nende nõuetekohast säilitamist;

20.

nõuab tungivalt, et asjaomased institutsioonid võtaksid niipea kui võimalik vastu merenduspaketi Erika III, ning kutsub liikmesriike üles viivitamata kõnealust paketti rakendama, eesmärgiga pakkuda vajalikke õiguslikke vahendeid selliste mereäärsete piirkondade arengule katastroofilisi tagajärgi omavate õnnetuste või vahejuhtumite ärahoidmiseks või heastamiseks, mille kohta kaks näidet on laevade Erika ja Prestige õnnetused;

21.

on seisukohal, et merestrateegia raamdirektiiv (4) peaks moodustama ELi integreeritud merenduspoliitika keskkonnalase nurgakivi; märgib, et direktiivis sätestatakse, et piirkonnad, kus mere seisukord on kriitiline, peaksid töötama välja ja rakendama kiiremini meetmeid hea keskkonnaseisundi saavutamiseks; rõhutab, et sellistes piirkondades on eriti tähtis, et komisjon koordineeriks eri sektoreid, programme ja strateegiaid ning näeks ette piisava rahalise toetuse; juhib tähelepanu, et sellise integreeritud merenduspoliitika saavutamiseks on vaja hõlmata maismaategevused nagu põllumajandus, heitveekäitlus, transport ja energiatootmine; on arvamusel, et sellised piirkonnad võivad kujutada endast pilootalasid tõelise ja täielikult integreeritud merenduspoliitika jaoks;

22.

tervitab komisjoni kogutud andmeid meremeeste ELi sotsiaal- ja töökaitsenormide kohaldamisalast väljajätmise kohta mitmes valdkonnas (nt direktiiv 98/59/EÜ (5) kollektiivsete koondamiste kohta, direktiiv 2001/23/EÜ (6) ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õiguste kaitse kohta, direktiiv 2002/14/EÜ (7) töötajate teavitamise ja nõustamise kohta ning direktiiv 96/71/EÜ (8) töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega); teeb ettepaneku kõnealuste direktiivide läbivaatamiseks tihedas koostöös tööturu osapooltega;

23.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes veel ei ole seda teinud, ratifitseeriksid niipea kui võimalik 2006. aasta meretöönormide konventsiooni, mis võeti vastu eesmärgiga parandada meremeeste elu- ja töötingimusi ning takistada kõlvatut konkurentsi mereveonduses kehtivate rahvusvaheliste tööstandardite tervikliku kogumi ajakohastamise ja kodifitseerimise teel;

24.

nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks direktiivi 1999/95/EÜ (9), milles käsitletakse meremeeste tööaega, ja õigusakte neis komisjoni vastutusalasse kuuluvates küsimustes, mis ei ole ühenduse tasandil hõlmatud, või on hõlmatud vaid osaliselt, näiteks ajutise tööhõive büroosid reguleerivad eeskirjad või töötaja õigus allkirjastatud töölepingule;

25.

peab merenduspoliitika edukaks muutmise eesmärgil ülioluliseks piirkondlike ja kohalike partnerite kaasamist; kinnitab seetõttu, et Euroopa rannikupiirkondade vahel peab olema tihedam koostöö ja vastastikune seotus, mis saavutatakse arengu ja konkurentsivõime suurendamiseks kooskõlastatud strateegiate edendamise ning juhtimise erinevate tasandite tõhusama ühendamise teel;

26.

kordab nõudmist jätkata integreeritud lähenemisviisi ELi merenduspoliitikale ka edaspidi ja kutsub komisjoni üles tugevdama selle poliitilist raamistikku ning territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, millega tagatakse side sise-Euroopaga ja selle oluliste poliitikavaldkondadega; teeb ettepaneku, et Euroopa merenduspoliitikat käsitlev aruanne avaldataks iga kahe aasta järel ning et korrapärast avalikku arvamuste vahetust peetaks kõikide asjaosalistega; palub tulevastel eesistujariikidel kaasata merenduspoliitika oma tööprogrammidesse; palub lisaks, et komisjon määratleks igal aastal selgesõnaliselt kõik ELi vahenditest rahastatavad merendusega seotud projektid;

27.

tervitab komisjoni algatust edendada läbirääkimisi kolmandate riikidega mere ühiskasutuse parema haldamise osas ja avaldab tugevat toetust suurenenud koostööle naaberriikidega mere kaitse osas väljaspool riikide territoriaalmere piire;

28.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid aktiivselt ÜRO ja IMO raames mitmete liikmesriikide toetatud algatust laiendada õhu- ja merejälituse õigust rannikuäärsete riikide territoriaalvetesse, eeldusel, et asjaosalised riigid sellega nõustuvad, ning arendada välja vastastikuse abistamise mehhanism kaitseks merepiraatluse juhtumite vastu;

29.

palub komisjonil uue integreeritud merenduspoliitika raames esimesel võimalusel luua ühenduse koordineerimise ja vastastikuse abistamise süsteem, mis võimaldaks rahvusvahelistes vetes asuvatel mis tahes liikmesriigi lipu all sõitvatel sõjalaevadel kaitsta teiste liikmesriikide kala- ja kaubalaevu;

30.

on seisukohal, et põhjalik Euroopa merendus- ja mereuuringute strateegia on suure tähtsusega ja seda tuleb piisavalt rahastada nii teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kui ka tulevaste programmide raames;

31.

toetab asjaolu, et pärast 2013. aastat võetakse ELi eelarves merenduspoliitikat ELi poliitikavaldkondade ja vahendite seas asjakohaselt arvesse, ning nõuab, et see kajastuks Euroopa merenduspoliitika korraliste aruannete kokkuvõtetes;

32.

väljendab heameelt ka Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta soovituse üle, et merenduspoliitikat tuleks kohandada liikmesriikide ja mereäärsete piirkondade, sealhulgas rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade mitmete eripäradega;

33.

tunnustab küll liikmesriikide pädevust selles valdkonnas, kuid ootab huviga komisjoni tegevuskava avaldamist, mis lihtsustab liikmesriikides merealade ruumilise planeerimise arendamist; osutab vajadusele säilitada asjakohane tasakaal majanduslike, sotsiaalsete, territoriaalsete ja keskkonnaga seotud kaalutluste vahel;

34.

juhib tähelepanu asjaolule, et rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondadega kaasnev erakordne merendusalane mõõde pakub ELile ainulaadseid võimalusi seoses innovatsiooni, teadustöö, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega ning innovaatiliste meretehnoloogiate väljaarendamisel ja muudes valdkondades, ning et tulevane ELi integreeritud merenduspoliitika peaks nendest võimalustest kasu saama; tunnustab tippkeskuste rajamise soovitavust ning soovitab julgustada ja toetada rannikualadel juba olemasolevaid ülikoolide uurimiskeskusi;

35.

osutab laineenergia kui alternatiivse keskkonnasõbraliku energiaallika tähtsusele ning kutsub komisjoni üles kõnealust energialiiki oma tulevastes tegevuskavades arvesse võtma;

36.

on arvamusel, et ELi integreeritud merenduspoliitika peamine eesmärk kalandussektoris peaks olema kõnealuse sektori kaasajastamise ning säästva, tasakaalustatud ja õiglase arengu edendamine kogu ELis, tagades sektori sotsiaal-majandusliku elujõulisuse, ressursside jätkusuutlikkuse, toiduainetega varustamise kindluse ja sõltumatuse, elanikkonna varustamise kaladega, kalurite töökohtade säilimise ning elamistingimuste parandamise;

37.

on arvamusel, et senini ei ole ühine kalanduspoliitika kohaselt teeninud ei kalavarude jätkusuutlikkuse ega ELi kalalaevastike ja rannikukogukondade majandusliku elujõulisuse huve, ning et nüüdsest tuleks ELi integreeritud merenduspoliitikat arendada nii, et ühises kalanduspoliitikas välditakse selliseid vigu nagu ületsentraliseerimine ja võimetus võtta arvesse ELi vete piirkondlikke eripärasid;

38.

on arvamusel, et merendusega seotud töökohtade arvu ja kvaliteedi suurenemine, eriti kalandussektoris, sõltub samuti õiglasest ja piisavast sissetulekust, inimväärsete töötingimuste tagamisest (eriti tervise ja julgeoleku osas) ja koolituse kättesaadavusest kõnealuse sektori töötajatele;

39.

nõuab, et liikmesriigid astuksid samme kalalaevade tüürimeeste ja mehaanikute kutseharidusdiplomite vastastikuseks tunnustamiseks;

40.

tuletab meelde mehhanismide vajalikkust toetuste ja hüvitiste andmiseks kaluritele, keda mõjutavad kalavarude taastamiseks või ökosüsteemi kaitsmiseks võetud meetmete sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, eriti vähemsoodsates piirkondades ja kogukondades ning äärepoolseimates piirkondades;

41.

kinnitab vajadust suurendada abi eri liikmesriikide kalandussektoris läbiviidavate teadusuuringute jaoks, eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi raames;

42.

nõuab ühenduse abi osutamist tõhusate meetmete rakendamiseks, et tagada kohased vahendid laevameeskondade evakueerimis-, toetus- ja päästemeetmete jaoks;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.