19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/12

—

võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2007. aasta teatist „Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid” (KOM(2007)0507), 12. mai 2004. aasta (KOM(2004)0343) ja 23. augusti 2004. aasta (KOM(2004)0543) teatiseid äärepoolseimate piirkondade partnerluse tugevdamise kohta;

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõiget 2, mis asendatakse pärast Lissaboni lepingu jõustumist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355 ja mis käsitleb äärepoolseimate piirkondade iseärasusi, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a;

—

võttes arvesse Brüsselis 14. detsembril 2007 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste lõiget 60;

—

võttes arvesse Madeiral 5. oktoobril 2007 alla kirjutatud äärepoolseimate piirkondade juhtide XIII konverentsi lõppdeklaratsiooni;

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2000. aasta resolutsiooni artikli 299 lõike 2 rakendusmeetmete kohta: Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad (1), oma 7. juuli 2005. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega sätestatakse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas (2) ja oma 28. septembri 2005. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade vahelise partnerluse tugevdamise kohta (3);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja kalanduskomisjoni arvamust (A6-0158/2008),

A.

arvestades, et Assoore, Kanaari saari, Guadeloupe'i, Guajaanat, Madeirat, Martinique'i ja Réunioni iseloomustavad ebasoodsate olude püsimine, nende intensiivsus ja kumuleerumine, sealhulgas väga suur kaugus Euroopa mandrist, isoleeritus või suletus, rasked kliimaolud ja pinnavormid ning turgude piiratus;

B.

arvestades, et halduslikult ja poliitiliselt Guadeloupe'ist eraldatud Saint-Martin ja Saint-Barthélemy on nimeliselt loetletud Euroopa toimimise lepingu (Lissaboni lepinguga muudetud EÜ asutamisleping) artiklites 349 ja 355 uute äärepoolseimate piirkondadena;

C.

arvestades äärepoolseimate piirkondade majandussüsteemide struktuuri, millele on iseloomulik tihe seos põllumajanduse ja kalapüügiga, mis koos teenustega (eelkõige turismiga) on majandustegevused, mis kujutavad endast väga olulist tööhõiveallikat nendes piirkondades;

D.

arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad sotsiaal-majanduslikult oma majandusvööndi kalavarudest ning nende kalastusvööndid on bioloogiliselt väga tundlikud;

E.

arvestades, et äärepoolseimate piirkondade vahetu geograafiline keskkond pakub väga piiratud turuvõimalusi, kuigi äärepoolseimad turud on kõikidele kolmandatele naaberriikidele ülimalt atraktiivsed;

F.

arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on täielikult sõltuvad transpordivahenditest ning et isikute ja kaupade transpordiga seotud lisakulud, vedude sageduse ja ühistransporditeenuste ebapiisavus, kõrged piletihinnad ja raskused piirkondliku transpordi käivitamisel ja käigushoidmisel on äärepoolseimates piirkondades olulised majandusarengut ja juurdepääsetavust takistavad tegurid;

G.

arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on äärepoolseimaid piirkondi otseselt mõjutanud olulised ühenduse reformid, sealhulgas finantsperspektiiv, 2007.–2013. aastate regionaalpoliitika, Euroopa Kalandusfond, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond, riigiabi, suhkru- ja banaanituru korralduse ühised organisatsioonid, põllumajanduse ja kalanduse kõrvalisele asukohale ning saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmid (POSEI programmid), ning et need muutused on põhjustanud kõnealustele piirkondadele sageli raskeid tagajärgi;

H.

arvestades, et Euroopa Liidu poliitika prioriteedid, mis peavad olema vastavuses globaliseerumisest tingitud üha siduvamate rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige WTOs, lähevad mõnikord vastuollu äärepoolseimate piirkondade heaks rakendatud erimeetmetega;

I.

arvestades, et äärepoolseimate piirkondade suhteline mõju on oluliselt vähenenud liidus, mille liikmesriikide arv on suurenenud 12-lt 27-ni;

J.

arvestades, et äärepoolseimate piirkondadega sageli seotud ettekujutust, nagu oleks tegemist piirkondadega, kuhu on suunatud ühenduse ja liikmesriikide vahendeid, ilma et ilmneks selle rahastamise positiivne mõju, ei tasakaalusta olulisel määral tegelik lisaväärtus, mida need piirkonnad Euroopa Liidule keskkonnakaitse, kultuuri või geostrateegia, aga ka ruumiuuringute valdkonnas toovad, sest tegemist on väärtustega, mis ei ole kohe nähtavad;

K.

arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on Euroopa jaoks väärtuslikud toetuspunktid kaugel Kariibi mere piirkonna südames Mercosuri naabruses ning Aafrika ranniku lähedal India ja Atlandi ookeanis, tänu millele on Euroopa Liit igat sorti loodusvarade poolest rikka 25 miljoni km2 suuruse majandusvööndiga maailma suurim merepiirkond,

1.

tervitab asjaolu, et kolm aastat pärast nii ambitsioonikate dokumentide avaldamist nagu eespool nimetatud teatised äärepoolseimate piirkondade partnerluse tugevdamise kohta esitab komisjon sel teemal uue teatise;

2.

nõuab käsitletavate valdkondade suure ulatuse ja asjaomaste poliitikavaldkondade keerukuse tõttu, et komisjonis säilitataks regionaalpoliitika peadirektoraadi äärepoolseimate piirkondade üksus ja selle töötajate arvu suurendataks oluliselt, et tagada üksusele tema ülesannete täitmiseks hädavajalikud vahendid;

3.

märgib, et teatises esitatakse komisjoni tegevuse kohta eriliselt positiivne kokkuvõte, kuigi meetmed, mille üle komisjon heameelt tunneb, vastavad tihti vaid osaliselt äärepoolseimate piirkondade vajadustele (eelkõige transpordi ja ligipääsetavuse, uurimistegevuse, kalanduse ja regionaalkoostöö valdkondades), ning üldse ei ole viidatud äärepoolseimate piirkondade kogetud raskustele ja tehtud pingutustele, näiteks riigiabikavade pikendamisel;

4.

võtab teadmiseks, et struktuurifondide toetus on äärepoolseimate piirkondade arengu jaoks jätkuvalt suureks abiks; soovib aga, et kõnealustes piirkondades saavutatud ühtekuuluvustase saavutataks tänu muudele näitajatele kui ainult SKT võrreldes ühenduse keskmise SKTga ning et ühtekuuluvuspoliitikat kombineeritaks koostoime suurendamiseks paremini teiste ühenduse poliitikatega; nõuab, et komisjon näitaks üles suuremat paindlikkust ja kohandaks oma tegelikku ja tulevast poliitikat üha paremini äärepoolseimate alade tegelikkusega, tuginedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 lõikele 2;

5.

võtab teadmiseks POSEI programmide (põllumajandus ja kalandus) raames ning suhkruroo-, rummi- ja banaanitootmise alal saavutatud rahuldavad tulemused; soovib, et võetaks tegelikult arvesse rahalisi tagajärgi, mida võivad nendele põllumajandusharudele kaasa tuua käimasolevad rahvusvahelised läbirääkimised ja WTO meetmed; jälgib pingsalt eelseisvat POSEI programmide vaheläbivaatamist ja diferentseeritud maksukorralduse hindamist;

6.

arvab, et äärepoolseimate piirkondade eripära tingib vajaduse strateegia järele, mis põhineb poliitikal ja meetmetel, mis ei ole allutatud üleminekukriteeriumidele ega rikkusega seotud konjunktuursetele arengutele, on kohandatud igaühe erinevate vajadustega ning mis pakuvad lahendust nende piirkondade ees seisvatele püsivatele takistustele;

7.

palub, et komisjon lisaks ühelt poolt äärepoolseimate piirkondade iseärasusi ja eripära ning teiselt poolt nimetatud piirkondade rolli Euroopa integreeritud merepoliitikas arvesse võttes oma tegevuskavasse abimeetmed äärepoolseimate piirkondade kalandussektori toetamiseks; on seisukohal, et komisjon peab tagama äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikele eesõiguse juurdepääsul nende rannalähedastele kalavarudele ning pöörama erilist tähelepanu väikesemahulise kalapüügi jätkusuutlikkusele;

8.

avaldab kahetsust, et partnerluse küpsemisjärku käsitlevad komisjoni ettepanekud puudutavad enamjaolt juba võetud või lõppjärgus olevaid meetmeid (üle-euroopaline transpordivõrgustik, üle-euroopaline energiavõrgustik, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogramm, innovatsiooni ja konkurentsivõime raamprogramm ja regionaalpoliitika); ootab selgitusi, milliseid konkreetseid ja operatiivseid vahendeid pakutakse äärepoolseimatele piirkondadele nende võimaluste arendamiseks;

9.

tunneb muret selle üle, et komisjon omistab üha suuremat tähtsust äärepoolseimate piirkondade heaks rakendatud ühenduse poliitika ja vahendite hindamisele ja nende piirkondade ebasoodsate olude kvantitatiivse mõju prognoosimisele, et töötada välja äärepoolseimate piirkondadega seotud ülekulude hüvitamise meetod;

10.

loodab, et selline suundumus üha aritmeetilisemalt meetmete õigustatust arvesse võtta ei ole ettekäändeks, et seada kahtluse alla osa ELi äärepoolseimatele piirkondadele suunatud poliitikast või heidutada nende piirkondade institutsioone ja ettevõtjaid, esitades neile tingimusi, mida on liiga raske täita;

11.

avaldab kahetsust huvipuuduse üle, mida ilmutas esmapilgul kaubanduse peadirektoraat majanduskoostöölepingute läbirääkimistel äärepoolseimate piirkondade iseärastustega arvestamise suhtes, ning nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks AKV riikidega sõlmitavate lõplikes lepingute raames asjaomaste äärepoolseimate piirkondade huvidega arvestavate kompromisslahenduste poole püüdlemist;

12.

soovib, et komisjon tõendaks 2004. aastal lubatud „laiema naabruspoliitika tegevuskava” tõelise järjekindluse tagamiseks, et tal on tegelik kavatsus soodustada äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku integratsiooni;

13.

väljendab muret seoses teatavate komisjoni kavandatud meetmetega transpordivaldkonnas, eelkõige seoses erivajaduste hindamisega või keskkonna välismõju arvesse võtmisega; kinnitab veel kord äärepoolseimate piirkondade erikohtlemise vajadust seoses selle küsimusega, eelkõige osas, mis puudutab tsiviillennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi kaasamist, et mitte ohustada juurdepääsmatuse korvamiseks tehtud jõupingutusi;

14.

usub, et ühenduse meetmed peavad toimima katalüsaatorina tõuke andmiseks äärepoolseimatest piirkondadest tippkeskuste arendamiseks avaliku sektori ja erasektori partnerlussuhete raames, tuginedes sektoritele, mis väärtustavad nende eeliseid ja oskusteavet, näiteks jäätmehoolduse, energiavarustusega iseseisva toimetuleku, taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse, üliõpilaste liikuvuse, kliimauuringute ning kriisiohje alal;

15.

meenutab, et mitmed äärepoolseimatele piirkondadele suunatud meetmed ja programmid võivad oluliselt toetada ühenduse ja rahvusvahelisi prioriteete, eriti sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, taastuvenergia, tervishoid arenguriikides, toit, majandus- ja tootmistegevuse mitmekesistamine; tunneb heameelt eeskätt programmi NET-BIOME (NETworking tropical and subtropical Biodiversity research in OuterMost regions and territories of Europe in support of sustainable development) rakendamise üle, mis on äärepoolseimate piirkondade teaduspotentsiaali oluline näide; tunneb siiski muret asjaolu pärast, et vaatamata elluviidud projektide arvule ja äärepoolseimate piirkondade suurele potentsiaalile jääb nende kaasamine Euroopa teadusruumi siiski piiratuks;

16.

nõuab äärepoolseimate piirkondade heaks tehtud pingutuste jätkamist, et kiirendada ühelt poolt nende potentsiaalile vastavate kohalike uurimisrajatiste loomist ja teiselt poolt soodustada ja ergutada atraktiivsete, edukate, tõeliste ressurssidega ülikoolide arengut, mis on mujal liidu territooriumil asuvate ülikoolidega ühel tasemel;

17.

tervitab komisjoni ettevõtmist algatada avalik arutelu äärepoolseimate piirkondade strateegia tuleviku teemal, mille tulemused aitavad välja töötada uue ettepaneku aastaks 2009;

18.

rõhutab siiski, et see arutelu ei tohiks piirduda üksnes nimetatud teemadega (kliimamuutus, demograafilised muutused ja rändevoogude juhtimine, põllumajandus, merenduspoliitika) isegi kui need teemad on vältimatud, ning arvab, et arutelu peaks kindlasti sisaldama Lissaboni strateegia rakendamist äärepoolseimates piirkondades;

19.

nõuab tungivalt, et ELi äärepoolseimate piirkondade heaks tehtava poliitika aluseks ja nendele aladele komisjoni talituste poolt omistatava tähtsuse sambaks oleva EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 2 (edaspidi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 349 ja 355) võetaks arutelude päevakorda, et anda aruteludele nõutav õiguslik, institutsiooniline ja poliitiline tähendus;

20.

rõhutab avalike teenuste olulisust äärepoolseimate piirkondade majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe jaoks, eeskätt lennu- ja meretranspordi, postiteenuste, energeetika ning side valdkonnas;

21.

nõuab, et võetaks kiiresti meetmeid võitluseks pidevaks muutunud tööpuuduse, vaesuse ja tulude ebaühtlase jaotumise vastu äärepoolseimates piirkondades, mille vastavad näitajad on kõige kõrgemate hulgas Euroopa Liidus;

22.

palub komisjonil olla abiks liikmesriikidele, kes kavandavad rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 355 lõike 6 üleminekuklauslit;

23.

leiab, et äärepoolseimad piirkonnad on Euroopa Liidu jaoks praeguse kliimaprobleemide käsitlemise raames võimalus nii ohtude jälgimist, kahjude ennetamist, looduskatastroofidele reageerimist kui ka ökosüsteemide säilitamist silmas pidades; nõuab seoses sellega, et nõukogu võtaks võimalikult kiiresti vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja milles on eraldi osutatud äärepoolseimate piirkondade eripäradele; soovib samuti, et ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse parandamist taotlevate komisjoni ettepanekute puhul kasutataks nende piirkondade geograafilise asendiga seotud kogemusi;

24.

soovib, et tulevase ühise rändepoliitika puhul pöörataks erilist tähelepanu olukorrale äärepoolseimates piirkondades, mis on kõik Euroopa Liidu välispiirid ja mida ümbritsevad ebasoodsamas olukorras kolmandad riigid, kus on tugev väljarändesurve; sellele asjaolule lisandub ka ühenduse keskmisest siiani olulisel määral kõrgem rahvastiku juurdekasv, mis põhjustab neis piirkondades olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid pingeid;

25.

nõuab, et ühenduse toetus äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele, mida käsitletakse teistest teemadest põgusamalt, võetaks põhjalikuma vaatluse alla, keskendudes tõeliste väljakutsete kindlaksmääramisele, vajadusele arendada iseseisvat toimetulekut kohalikul tasandil, põllumajandustootjate sissetuleku tasemele, organisatsioonidele ja tootjatele toodete turustamiseks eraldatavatele toetusele, keskkonnamõõtme tähtsusele ning majanduskoostöölepingutega ja mitmete Ladina-Ameerika piirkondadega läbiräägitavate vabakaubanduslepingutega kaubanduse avamise mõju arvesse võtmisele;

26.

on seisukohal, et äärepoolseimad piirkonnad peavad olema Euroopa Liidu merenduspoliitika keskmes ning rõhutab, et arutelu selles küsimuses peab eeskätt keskenduma sellele, milline osa neil piirkondadel võib olla merede, ookeanide ja rannikupiirkondade jätkusuutlikus arengus ning rahvusvahelise merenduse haldamises;

27.

nõuab, et komisjon, nõukogu ja teised ELi asjaomased institutsioonid tagaksid tõhusalt ja piisavalt äärepoolseimate piirkondade toetamise liidu strateegia tulevase ühendusepoolse rahastamise ja nende piirkondade äärepoolsusest tulenevate puuduste kompenseerimise;

28.

soovitab, et kohalike turgude piiratuse ületamise vahendid, toimetulek üha enam konkurentsile avatud keskkonnas, raske juurdepääs turustamisvõimalustele Euroopa mandriturgudel või nende vastavates geograafilistes piirkondades, Euroopa Regionaalarengufondi/Euroopa Arengufondi ja Euroopa Regionaalarengufondi/arengukoostöö rahastamisvahendi raames naaberriikidega koostööprojektide rahastamise kavandamine oleksid prioriteetsed aruteluteemad, nagu ka äärepoolseimate piirkondade tegelik osalemine Euroopa innovatsioonipoliitikas ja digitaalse lõhe vastases võitluses, ning et nende teemade hulka kuuluks ka suhete parandamine naaberriikidega;

29.

nõuab, et arutelu õnnestumiseks vajalikke partnerlussuhteid ei piirataks üksnes Euroopa, liikmesriikide ja kohalike institutsioonidega, vaid et antaks nagu varemgi võimalus arutluses osaleda äärepoolseimate piirkondade majandusringkondadele, mida esindavad struktuuriasutused, mille tegevust ühenduse strateegiad kohapeal iga päev mõjutavad; nõuab, et komisjon avaldaks pärast 14. ja 15. mail 2008 Brüsselis toimunud komisjoni poolt korraldatud äärepoolseimate piirkondade Euroopa strateegia tuleviku teemalist partnerluskonverentsi kiiresti uue teatise, võttes arvesse konverentsi arutelude ajal ilmnenud edusamme;

30.

on veendunud, et äärepoolseimate piirkondade eriliste tugevate külgedega arvestamine, nagu nende käsitamine ELi kaugeimate eelpostidena väljaspool Euroopa mandrit, on parim strateegia nende piirkondade sisemise ja kestva arengu tagamiseks, eeskätt turismi kaudu, mis hõlmab kogu nende ajaloo, kultuuri-, kunsti- ja arhitektuuripärandi rikkust, mida Euroopa Liit peab kaitsma;

31.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, äärepoolseimate piirkondade riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning äärepoolseimate piirkondade juhtide konverentsi eesistujale.