19.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 279/1

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 158;

—

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (1);

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2081/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (2);

—

võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2082/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (3);

—

võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta määrust (EÜ) nr 214/2000, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (4);

—

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2236/2002, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2003–2004) (5);

—

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1105/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (6);

—

võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 173/2005, millega muudetakse seoses PEACE programmi kehtivuse pikendamisega ja uute kulukohustuse assigneeringute andmisega määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (7);

—

võttes arvesse nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 177/2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2005–2006) (8);

—

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1968/2006, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (9);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (10);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal” (KOM(1994)0607);

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Aruanne Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2005 artikli 5 alusel” (KOM(2006)0563);

—

võttes arvesse kontrollikoja eriaruannet nr 7/2000, mis käsitleb Rahvusvahelist Iirimaa Fondi ning eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999), koos komisjoni vastustega (lõige 58) (11);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni 20. novembril 2007. aastal korraldatud avalikku kuulamist programmi PEACE hindamise ja tulevikustrateegiate kohta;

—

võttes arvesse Põhja-Iiri töörühma (TFNI), mis loodi pärast komisjoni presidendi hr Barroso visiiti Belfasti 2007. aasta mais;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A6-0133/2008),

A.

arvestades, et nõukogu määruste (EÜ) nr 1105/2003 ja 173/2005 alusel rahastatud ELi programmide PEACE I ja II eesmärk oli tagada rahu ning need sisaldasid kahte põhielementi: rahust tulenevate võimaluste kasutamine ning konflikti ja vägivalla pärandiga tegelemine;

B.

arvestades, et ELi osalemisel programmides PEACE oli ja on suur positiivne väärtus ning ELi seotus selliste rahuloome projektidega näitas lisaks rahastamisvahendi loomisele ka ELi olulisust erapooletu organina, kellel on programmi kavandamiseks vajalikud teadmised ja pikaajaline visioon;

C.

arvestades, et leppimine toimub erinevatel tasanditel, ja arvestades, et seda tuleb aktiivselt õhutada, kuid selleks ei saa kedagi sundida (12);

D.

arvestades, et rahuloome ja leppimine on oma olemuselt riskantsed, kuid on olulised poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ületamiseks piirkonnas, ning arvestades, et usalduse suurendamise projektidele tuleks seetõttu jätta nende käivitamiseks ruumi katsetusteks ja uuendusteks;

E.

arvestades, et Põhja-Iirimaa konflikt tekitas eraldatud kogukonnad, tuues kaasa sügava sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise lõhe;

F.

arvestades, et kontaktide ja usaldusloome tulemusel võivad negatiivsed vaated muutuda ning vastastikuse mõistmise edendamine noorte seas aitab tulevastel liidritel mõista mõlema kogukonna ajalugu ja kultuuri;

G.

arvestades, et kohalike kogukondadega partnerluses töötades läheb võib-olla rohkem aega, kuna kaasatud on rohkem osalejaid ja menetlusi, kuid on ilmselge, et sellest tõusev lisatulu on ülioluline, kuna delegeerimine juhtimise madalamale tasandile ja osalustaseme tõstmine suurendavad teadlikkust nii programmidest kui ka EList;

H.

arvestades, et varem tõrjutud rühmadele ja inimestele, keda konflikt ja vägivald on tõsiselt mõjutanud, on programmid PEACE andnud võimaluse aidata kaasa aktiivsele rahuloomele; arvestades, et projektid programmide PEACE raames on rakendatud ühiskonna kõige tõrjutumate osade teenistusse, töötades välja tegevusi üksikisikute ja rühmade, näiteks konfliktiohvrite, vanurite ja kaitsetute, puudega inimeste, koduvägivalla ohvrite, endiste vangide ja töötute noorte jaoks (13);

I.

arvestades, et paljud rahuloome ja leppimise projektides töötanud inimesed tegid seda vabatahtlikult;

J.

arvestades, et eluliselt tähtis on jätkata rahuloome programmide – eriti nende, mis hõlmavad kogukonna ja vabatahtlike rühmi – rahalist toetamist, kui PEACE'i rahastamine lõppeb;

K.

arvestades, et vabatahtlike sektor ja kogukonna sektor on tuntud oma saavutuste tõttu sotsiaalse allakäigu ja puuduse vastases võitluses ning asuvad sobival positsioonil, et töötada välja ja pakkuda kohapealseid teenuseid ühiskonnas kõige ebasoodsamas olukorras olijatele, ning arvestades, et naistel on rahuloomes väga positiivne roll;

L.

arvestades, et programmide PEACE raames on uute ettevõtete loomisega aidatud kaasa majandusprojektide väljatöötamisele mahajäänud piirkondades;

M.

arvestades, et paljude PEACE II all rahastatud kogukondlike ja vabatahtlike algatuste töö jätkub, osutades hädavajalikke kogukondlikke teenuseid eelkõige tõrjutud rühmadele, ja need algatused ootavad rahastamise kinnitamist, et nad saaksid jätkata nimetatud teenuste osutamist;

N.

arvestades, et programmide PEACE raames antud toetusest tuleneva majandusarengu üks aspekte oli see, et sellest said kasu nii linna- kui ka maapiirkonnad;

O.

arvestades, et rahastamine Rahvusvahelise Iirimaa Fondi (IFI) raames on sageli täiendav ja et mõlemad programmid, IFI ja PEACE, võimaldasid projektidel jõuda sellisele tasemele, kus neil tekkis juurdepääs ELi muule rahastamisele, nagu Interreg;

P.

arvestades, et paljud meetmed PEACE'i allprogrammides, IFI programmides ja Interregi algatuses olid suurel määral sarnased ning teatavates valdkondades dubleeriti tegevusi mõningal määral;

Q.

arvestades, et vastutus ja läbipaistvus, osalus, kõikide inimeste üksteisest sõltumise tunnistamine, ebavõrdsuse edukas kaotamine, mitmekesisuse edendamine ja tähelepanu pööramine sotsiaalselt kaitsetutele rühmadele ning võrdsetele võimalustele on rahuloome ja leppimise olulised osad;

R.

arvestades, et ohvrite ja üleelanute ajutise voliniku (Interim Commissioner for Victims and Survivors) aruandes (14) sedastati, et ohvrite ja üleelanute toetusgrupid on sõltuvad PEACE'i ühekordsest rahastamisest ning tuvastati selgusetus ohvrite ja üleelanute projektide jätkumise osas siis, kui PEACE'i rahastamist enam ei toimu, ning arvestades, et Põhja-Iirimaa pea- ja asepeaminister on hiljuti nimetanud neli uut ohvrite volinikku;

S.

arvestades, et inimõiguste kaitse ja edendamine on rahuloome ja konfliktijärgsete ühiskondade taastamise lahutamatu osa,

1.

rõhutab, et kohalike volituste suurendamine on oluline osa rahuloomest ning et kodanikuühiskonna osalus parandab poliitika kujundamist ja ühiskonna juhtimist;

2.

juhib tähelepanu sellele, et mitmesuguste rakendusmehhanismide väljatöötamine koos vabatahtlike sektori, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutustega on andnud laialdasi kogemusi ELi rahaliste vahendite kasutamisel; loodab, et selliseid altpoolt tuleval algatusel põhinevaid mehhanisme võib kasutada teiste rahastamisprogrammide rakendamisel;

3.

väljendab rahulolu panusega, mille PEACE'i ja IFI programmid andsid majandus- ja sotsiaalarengusse; märgib, et üks mahajäänud piirkonnas enne IFI rakendamist rajatud ettevõtluskeskus arenes IFI ning kohaliku volikogu toetuse abil 32st ettevõtluskeskusest koosnevaks võrgustikuks, mis aitas suurendada asjaosaliste hulgas kindlust ja lootust;

4.

rõhutab, et PEACE'i ja IFI raames rahastatud programmides osalejate koostöö ei tohiks lõppeda koos programmidega; palub, et valitsusasutused jätkaksid seda tõhusaks osutunud tööd, et tagada kõnealuse väärtusliku töö suuremahulise rahastamise jätkumise, kui kogu PEACE'i rahastamine lõppeb;

5.

kutsub nii Ühendkuningriigi kui Iirimaa valitsusi üles seadma sisse kogukonna ja vabatahtlike rühmade ajutist rahastamiskorda eelkõige selleks, et täita lünk PEACE II rahastamisprogrammide lõppemise ja PEACE III rahastamisprogrammide alguse vahel;

6.

kutsub komisjoni ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsusi üles alustama ohvrite ja üleelanute volinikega kõnelusi, et leida mehhanism ohvrite ja üleelanute toetusgruppide rahalise toetamise jätkumiseks pärast kogu PEACE'i rahastamise lõppemist;

7.

kutsub komisjoni seoses Põhja-Iiri töörühmaga (TFNI) üles kordama tulevaste algatuste struktuuri kujundamisel programmide PEACE I ja PEACE II kodanikuaktiivsusel põhinevat lähenemisviisi; tuletab meelde, kui oluline on rahuprotsessi stabiliseerimise jaoks tasakaalustatud regionaalareng, sealhulgas tähelepanu pööramine infrastruktuurile, mis on ELi teiste piirkondade omaga võrreldes alaarenenud, ning kutsub Põhja-Iiri töörühma üles toetama positiivsemalt infrastruktuuri parandamist;

8.

nõuab, et piiriülest tööd arendataks edasi, arvestades, et piiriülene töö on olnud piirialade linna- ja maakogukondade taaselustamisel kesksel kohal; nõuab tungivalt, et arendataks edasi koostööd kohalike kaubanduskodade ja avaliku sektori asutuste vahel ning vabatahtlike sektori ja kogukonna sektori ning juba piiriüleselt töötavate vabatahtlike organisatsioonide foorumeid mõlemal pool piiri;

9.

kutsub Iirimaa valitsust üles rakendama koheselt määrust (EÜ) nr 1082/2006;

10.

nõuab tungivalt, et rahastamisprogrammides kasutataks laialdaselt nii suure kui väikese ulatusega ja kohalikule tasandile keskenduvat konsulteerimist, ning rõhutab, kui oluline on kindlustada mehhanismid, mis võimaldavad heaks kiita väikseid toetusi, et rahastada kiiresti vajalikke töid ja töid, mille puhul tulemusi ei ole lihtne kvantifitseerida, ning mehhanismid, mis võimaldavad pikaajalise jätkusuutlikkuse ja võivad anda panuse kohalike kogukondade heaks;

11.

nõuab bürokraatia vähendamist, et tagada, et väikesi projekte üle ei koormata;

12.

tunnistab, et rahuloome on pikaajaline ja arenguline protsess ning püsiv areng rahu ja leppimise suunas võtab aega; nõuab pikemat ajavahemikku üksiktoetuste puhul, et anda projektidele võimalus saavutada tulemusi; tunnistab, et nii majanduslikud algatused kui ka kultuuri- ja spordialased algatused annavad olulise panuse rahu ja leppimise saavutamisse ning seetõttu tuleks neid ka edaspidi toetada;

13.

märgib, et sotsiaal-majanduslik sektor on vabatahtlike sektori ja kogukonna sektori allsektor, millega konsulteerimine on vajalik, et töötada välja kohalikke strateegiaid ja valdkondi; on arvamusel, et kohalikud ettevõtted on samuti mõjukad osalejad;

14.

rõhutab, et maapiirkondade areng nõuab senisest suuremat sünergiat põllumajandusliku, maapiirkondade ja regionaalarengu rahastamise vahel ning looduskaitse, ökoturismi ja taastuvenergia tootmise ning kasutamise vahel;

15.

rõhutab, et inimestel peaks olema programmide PEACE I ja PEACE II ning IFI raames rahastatud projektide edulugudele kerge juurde pääseda; usub, et sellistest projektidest saadud kogemusi tuleks jagada muus rahvusvahelises rahuloometöös osalejatega; nõuab selles kontekstis andmebaasi loomist, mis oleks õppevahend rahu- ja leppimise alasel tööl kodu- ja välismaal; nõuab lisaks iga osalustasandi kaasamist piirkondlike ja linnavõrgustike loomisse;

16.

soovitab luua terviklikud strateegiad, et tagada lisaks heade tavade näidete kättesaadavusele ka nende kasutamine projektitsükli igas etapis, st projekti kavandamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsiooni nõukogule, komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.