15.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 247/25

A.

arvestades, et kultuur on nii üldine hüve kui ka omaette eesmärk, mis arendab üksikisikuid ning ühiskonda ning toimib majanduskasvu, tööhõivet ning sotsiaalse ühtekuuluvust ning piirkondlikku ja kohalikku arengut soodustava vahendina, nagu näitavad hiljutised teadusuuringud, eelkõige KEA European Affairs poolt komisjoni jaoks teostatud uurimus Euroopa kultuurimajanduse kohta;

B.

arvestades, et kultuuritööstus ei saaks eksisteerida ega tugevdada kultuuriliselt ja majanduslikult Euroopa väärtust, ilma et pidevalt lisanduks uut sisu kõikides kunstivaldkondades edukate loovinimeste kogukonnalt, kuhu kuuluvad kineastid, heliloojad, autorid, kujutavad kunstnikud ja disainerid;

C.

arvestades, et just kultuuritööstus on tööstus, mis annab vaimuloomingule majandusliku lisaväärtuse ning loob ühtlasi uusi väärtusi üksikisikutele ja ühiskonnale; arvestades, et kõnealune kultuuritööstus hõlmab traditsioonilist tööstust, näiteks kino, muusikat ja kirjastust, samuti meediat ning loomesektoreid näiteks (mood ja disain), turismi-, kunsti- ja infotööstust;

D.

arvestades, et Unesco kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni määratluse kohaselt hõlmab kultuuritööstus kõiki sektoreid, mis ühendavad selliste kaupade ja teenuste loomist, tootmist ja turustamist, mille eripära seisneb kultuurilises ja puutumatus iseloomus; arvestades, et kultuuritööstuse toode on tavaliselt kaitstud intellektuaalomandi õigusega;

E.

arvestades siiski, et kogu kultuuri- ja loovtööstuse, sealhulgas mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning ka üksikute kunstnike suurem tunnustus, nende õigusliku eriseisundi kindlustamine ning nende suurem toetus on vajalikud selleks, et kõnealused sektorid saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ning anda ka oma panus Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisse;

F.

arvestades, et kultuuritööstus toodab ja levitab suurt hulka teavet, mis informeerib, harib ja lahutab kodanike meelt ning tugineb üha enam uutele tehnoloogiatele ning uutele digitaalsetele ja audiovisuaalsetele formaatidele ning mida liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad edendama ja reguleerima, tagades originaalsisu loojatele autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohase ja tõhusa kaitse abil õiglase ja asjakohase tasu, jälgides samal ajal, et oleks tagatud Euroopa kultuuritööstuse jätkusuutlikkus;

G.

arvestades, et tänapäevases info- ja digitaaltehnoloogia ühiskonnas tekivad uued tootmis-, levitamis- ning tarbimisviisid, tuues kaasa uute kultuuritoodete ja -teenuste tekke, mida tuleb piraatluse eest kaitsta ning mille puhul on üldisemalt vaja asjaomaseid ettevõtlus- ja majandusmudeleid, mis tagaksid juurdepääsu kultuurilise sisuga toodetele, nende avatuse ja mitmekesisuse, säilitades nende erilise olemuse võrreldes tavapäraste tööstuslike toodetega ning tagades õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele autoriõigusega kaitstud kultuurilise sisu kasutamise eest;

H.

arvestades, et kultuuritoodetel ja -teenustel on eripärasid, mis eristavad neid muudest toodetest ja teenustest ning mida tuleb Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse võtta;

I.

arvestades, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste asjakohane ja tõhus kaitse on oluline vahend, et võimaldada loovisikutel saada loominguliste jõupingutuste ja nende teoste ärieesmärgil kasutamise eest õiglast tasu, ning arvestades, et niisugune kaitse on seetõttu kultuuritööstuse püsimajäämiseks vältimatult vajalik;

J.

arvestades kultuuritööstuse ja loovisikute kogukonna olulist panust kultuurilise mitmekesisuse edendamisse, tarbijatele valikuvõimaluste tagamisse, ettevõtluse mitmekesisuse suurendamisse, kultuuri kättesaadavuse demokratiseerimisse, Euroopa identiteedi ja integratsiooni täiustamisse ning kultuuridevahelise dialoogi edendamisse;

K.

arvestades, et kultuuritööstus aitab oluliselt kaasa kohalikule ja piirkondlikule arengule ja ühtekuuluvusele, sest kultuuritööstus on magnetiks turismialastele investeeringutele, loob uusi kohaliku iseloomuga kauba- ja teenusekategooriaid ning tõkestab uute töökohtade ja majandusliku arengu võimaluste loomise abil kaugete ja vähem soodsate piirkondade sotsiaalset tõrjutust;

L.

arvestades, et autorid on samuti kultuuritööstuse tegevuse aluseks ning et seetõttu tuleb neile tagada majanduslik, õiguslik ja sotsiaalne keskkond, kus on tagatud nende loomingulise potentsiaali arenemine;

M.

arvestades, et kultuur on vaja siduda tihedalt hariduse ja väljaõppega, parandamaks kultuurisektori tootmisvõimsust ja loomesuutlikkust;

N.

arvestades, et Euroopa kultuuripealinnade kogemus on konkreetne näide kultuurisektori panusest linna majandus- ja sotsiaalsesse ellu ning selle elanike arengusse;

O.

arvestades, et loomesektori toetuseks antavat riigiabi ja muid antavaid riiklikke toetusi tuleks pidada investeeringuks ja mitte luksuseks ning neid tuleb ühtviisi hinnata ELi konkurentsieeskirjadest, Amsterdami lepingule lisatud liikmesriikide avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitlevast protokollist, EÜ asutamislepingu artiklist 151 ja UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsioonist lähtuvalt;

P.

arvestades, et tuleb julgustada era- ja riiklikke investeeringuid ning metseenlust kultuurisektoris;

Q.

arvestades, et kultuurisektori koondumistase ohustab kultuurikaupade pakkumist tarbijatele ja nende mitmekesisust;

R.

arvestades, et loomingulisus on Euroopas innovatsiooni arendamise üks eeltingimus ja et Euroopa tehnoloogiaettevõtted saaksid ettevõtete klastrite raames kasu sümbioosist loovisikutega;

S.

arvestades, et rohkem tuleb toetada väikeseid ja mikroettevõtteid ja nende võrgustike edendamist ning üksikuid töötajaid kõnealustes ettevõtetes, kes annavad ulatusliku panuse rikkuste tootmisse majanduses, ja et tuleb aidata loovisikutel saada loomealase ettevõtluse väljaõpet ja julgustada neid oma loomingust elatuma;

T.

arvestades, et Euroopa loomesektori killustatus, mida saab vaid osaliselt seletada keeleliste või rahvusliku identiteediga seotud põhjustega, ning tõelise üleeuroopalise mõõtmega kultuuritööstuse puudumine võib osutuda Euroopa kultuurilisele rollile piiravaks kogu maailmas;

U.

arvestades, et kultuuriline mitmekesisus ja ideede vaba liikumine väljenduvad originaalsuses, identiteetide paljususes ja soolises võrdõiguslikkuses;

V.

arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu olulistest väärtustest, mis kandub edasi kultuuri kaudu, ja et kõnealune väärtuste edasikandumine soodustab Euroopa integratsiooni;

W.

arvestades, et kultuuritööstuse sektoris ei ole sooline võrdõiguslikkus veel kaugeltki reaalsus;

X.

arvestades, et naised on kultuuritööstuses vastutavatel ametikohtadel eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes või siis, kui nad asutavad oma ettevõtte;

Y.

arvestades, et naiste osakaal TIMES sektoris (telekommunikatsioon, internet, meedia, e-kaubandus ja tarkvara), mis on peamine osa kultuuritööstusest, on erakordselt madal, nimelt 30 %, ning et üksnes 20 % käesoleva sektori uutest ettevõtetest on rajatud naiste poolt,

1.

on rahul, et nõukogu ja komisjon on valmis tunnustama kultuuri ja loovuse kui Euroopa kodakondsuse edendamise, Euroopa kodanikele kunstide lähemale toomise ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise tähtsate tegurite keskset rolli, omistades neile sellega suurema tähtsuse Euroopa projekti ülesehitamisel;

2.

rõhutab, et praeguses postindustriaalse majanduse raamistikus tuleb Euroopa Liidu konkurentsivõimelisust tugevdada ka kultuuri- ja loomesektori kaudu; kutsub kõnealuses raamistikus komisjoni ja liikmesriike üles seadma prioriteediks poliitikavaldkondi, mis keskenduksid mitte üksnes ärialasele innovatsioonile, vaid ka kultuuri- ja loovmajandustegevuste innovatsioonile;

3.

märgib, et kultuuritööstus on kõige olulisem niisuguste lisandväärtusteenuste pakkuja, mis on dünaamilise teadmistepõhise majanduse aluseks ja mille olulist panust Euroopa Liidu konkurentsivõimesse tuleks seega tunnustada;

4.

on seisukohal, et eelkõige tuleb loovaid talente rakendada kultuuritööstuses, mis annab suure panuse uute töökohtade loomisele Euroopa Liidus; nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nad julgustaksid uusi ja uuenduslikke elukestva õppe viise, mis toetatavad loovaid talente;

5.

palub nõukogul ja komisjonil selgitada välja Euroopa nägemus kultuurist, loovusest ja innovatsioonist ning töötada välja struktureeritud poliitilised meetmed, et soodustada Euroopa loovtööstuse tegelikku arengut, ning integreerida need tõelisse Euroopa kultuuristrateegiasse; on seisukohal, et kõnealust eesmärki silmas pidades on prioriteediks kultuuritööstuse ja kultuuriettevõtete sektori identiteedi määratlemine;

6.

kutsub komisjoni seetõttu üles tagama süstemaatiliste statistikaandmete kogumist selles valdkonnas, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel oleks kasutada ühtsed ja võrreldavad statistilised andmed, mis on vajalikud kultuuri- ja loomesektori edendamiseks mõeldud sobiva sihtotstarbelise poliitika väljatöötamiseks;

7.

kutsub liikmesriike üles lisama ettevõtlusõpe riiklikesse keskkooli ja kõrghariduse õppekavadesse, eriti humanitaar-, kunsti- ja kultuurivaldkondades;

8.

palub komisjonil ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal võtta Euroopa Liidu välissuhetes, samuti naabruspoliitika raames ja maailma muude piirkondadega dialoogi arendamise olulistel foorumitel paremini ja enam arvesse Euroopa reaalsuse kultuurilist mõõdet ja eelkõige kultuuritööstust ja loovisikuid;

9.

on seisukohal, et kultuuritööstuse hoogne areng sõltub suures osas piiriülese liikuvuse võimaluste tagamisest ning seetõttu tuleb käsitleda Euroopa vahistamismäärusega seotud probleeme ja töötada sellega seoses välja erieeskirjad, ning kordab sellega seoses oma nõudmisi, mis on esitatud eelnevalt mainitud kunstnike sotsiaalset staatust käsitlevas resolutsioonis;

10.

kiidab heaks mõtte suurendada inimeste, kaupade ja teenuste liikumist loomesektoris UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni eeskirju ja põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile kõnealust valdkonda käsitleva rohelise raamatu, mis vastab kõnealuse sektori eripärale nii kultuurilise kui majandusliku hüvena;

11.

rõhutab vajadust töötada välja sotsiaalne ja majanduslik mudel, mis pakuks asjakohast turvavõrku loovisikutest ettevõtjatele, peamiselt neile, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, kultuuri- ja loovmajanduse valdkonnas, kus praeguse ajani on olnud osalise tööajaga tööhõive osakaal suur ja töötingimused ebakindlad;

12.

on seisukohal, et autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste hästi organiseeritud piiriülene kollektiivne haldamine ning ettevõtlusmudelid, mis austavad kõikide õiguse valdajate õigusi, on väga olulised loomingulise potentsiaali optimaalseks ärakasutamiseks, tagades õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele;

13.

tuletab komisjonile meelde oma eespool nimetatud 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ja nõuab ühenduse tasandil lähenemist, mis võtaks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes arvesse digitaalajastu eripära, Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamist, tagasihoidlikku rolli omavaid sidusrühmi ja kohalikku valikut;

14.

palub komisjonil võimalikult kiiresti asuda süstemaatiliselt ja kiiresti täies mahus kohaldama EÜ asutamislepingu artikli 151 lõiget 4, et kultuuri ja kultuurisektoriga arvestataks kõikides teistes ühenduse poliitikavaldkondades, eelkõige siseturgu, konkurentsi, kaubandust, äriühinguid ning teadus- ja arendustegevust käsitlevates poliitikavaldkondades ning et kõnealuste poliitikate rakendamisel arvestataks rohkem kultuurisektori eripäraga, samuti välispoliitikas rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni järgides, ning etendada ennetavat rolli ja parandada rahvusvahelist koostööd;

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni ja võtma oma sise- ja välispoliitikas täiel määral arvesse kõnealuse konventsiooni aluseks olevaid põhimõtteid;

16.

kutsub komisjoni üles looma struktuuri, mille eesmärgiks on kultuuri- ja loomesektorile mõju avaldava tegevuse ja poliitika koordineerimise tugevdamine, ning looma ka kultuuri ja loomemajanduse töörühma, et uurida täpsemalt kultuuri ja loovuse otsest panust innovatsiooni, majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse Euroopa Liidus, ning esitama koostöös Euroopa Parlamendiga konkreetseid meetmeid ühenduse poliitikavaldkondade raames;

17.

nõuab, et komisjon mõtleks tehnoloogia ja turgude kiiret arengut arvesse võttes ning kultuuritööstusele ja loovisikutele digitaalplatvormide arengust kasu saamise tagamise eesmärgil uuesti läbi intellektuaalomandi kriitilise küsimuse nii kultuuri kui ka majanduse lähtepunktist ning kutsuks kõiki sektori osalisi, kaasates eelkõige telekommunikatsiooni- ja Interneti-teenuse pakkujaid, üles leidma ühiselt nii suuri kui väikseid sidusrühmi rahuldavaid lahendusi, hoolitsedes tasakaalu eest intellektuaalomandi ja juurdepääsu vahel kultuurilisele tegevusele ja sisule, mis tagab õiglase ja tulemusliku tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele, tegeliku valiku tarbijatele ja kultuurilise mitmekesisuse; juhib tähelepanu asjaolule, et niisuguste tarbijate kriminaliseerimine, kes ei püüa kasumit teenida, ei ole digitaalse piraatluse vastu võitlemiseks õige lahendus;

18.

kutsub komisjoni üles võtma ennetus- ja koolitusmeetmeid ning tarbijatele, eriti noorimatele koolis käivatele tarbijatele suunatud intellektuaalomandi ja üldisemalt loometegevuse väärtuse alaseid teadlikkuse tõstmise meetmeid ning julgustama tarbijaid intellektuaalomandi kaitse nõudest kinni pidama;

19.

nõuab eelkõige, et komisjon toetaks jõupingutusi, mida tehakse digitaalajastu uute ettevõtlusmudelite loomisel, mis võimaldavad tarbijatel parimal viisil kasutada uusi tehnoloogiaid, säilitades samal ajal seadusliku õiguse kunsti- ja kultuuriloomingu tasustamisele;

20.

kutsub komisjoni üles tunnistama, et Interneti tulekuga on kultuurikaupade ja -teenuste klassikalised kasutamisviisid täielikult muutunud, ning et on oluline tagada takistusteta juurdepääs kultuurialasele veebisisule ja kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisusele, mis ei lähtuks üksnes tööstus- ja äriloogikast ning tagaks muu hulgas õiglase tasu mis tahes liiki õiguse valdajatele;

21.

on seisukohal, et intellektuaalomandi õiguste reform on oluline loomingulisuse edendamiseks ja kultuurialase tegevuse hoogustamiseks; soovitab Pariisi konventsiooni käsitlemist raamistikuna õiglase tasakaalu saavutamiseks loojate ja tarbijate huvide vahel;

22.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid vajalikud vahendid, mille abil oleks tagatud intellektuaalomandi kaitse ja selle järgimine;

23.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama Internetti kui kultuuri väljendusvormi ulatuslikku platvormi, teadmistele juurdepääsu platvormi ning Euroopa loovuses demokraatliku osalemise platvormi, ühendades põlvkondi infoühiskonna kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles vältima meetmete võtmist, mis lähevad vastuollu kodanikuvabaduste ja inimõigustega, samuti proportsionaalsuse, tõhususe ja hoiatamise põhimõtetega, nagu näiteks Interneti-ühenduse katkestamine;

24.

nõuab, et komisjon teeks piraatlusvastases võitluses vastutavaks kõik asjaomased isikud, sealhulgas tarbijad, ja kehtestaks teadlikkuse tõstmise ja koolituskampaaniad;

25.

peab kultuuri- ja loovtööstuse ning loovisikute kogukonna asjakohast rahastamist hädavajalikuks ning palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid, eelistades segarahastamise vorme ja finantstagatisi ning edendades kultuuritööstusele ja loovisikute kogukonnale soodsat õiguslikku ja maksuraamistikku ning eelkõige maksusoodustuste ja vähendatud käibemaksumäära kohaldamist kõigi kultuuritoodete, sealhulgas Internetis leiduvate teoste suhtes;

26.

rõhutab, kui tähtsad on Euroopa loomesektorile niisugused tasuta teabe infrastruktuurid nagu Internet, mis põhinevad nn avatud osalusel ja standarditel, ning palub komisjonil esitada strateegia avatumate ja koostalitusvõimelisemate teabe infrastruktuuride loomiseks;

27.

peab vajalikuks, et struktuurifondide, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud programmide ning teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) tegevuse raames omistataks kultuuri- ja loovtööstuse, sealhulgas valdkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kunsti alal tegutsevate füüsilisest isikutest ettevõtjate arengule ja piisavale rahastamisele eriline tähtsus, ning kordab oma palvet, et komisjon esitaks uuringu struktuurifondidest ja seitsmendast raamprogrammist tuleneva rahastamise mõju kohta kultuuri- ja haridussektorile;

28.

kinnitab Euroopa Investeerimispanga algatuse „Innovatsioon 2010” (i2i) eesmärkide tähtsust ning nõuab nende esmatähtsaks pidamist; ergutab komisjoni ja liikmesriike uurima täiendavaid võimalusi toetada rahaliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse alustamist ja arengut kultuuri- ja loomesektoris (näiteks seitsmenda raamprogrammi kaudu); julgustab struktuurifondide kasutamist pärimuskunsti ja kultuuripärandi sektorite ning kultuuri- ja uuendusliku tööstuse toetamisel; palub komisjonil kontrollida kõnealuseid tegevusi ja aidata kaasa parimate tavade levitamisele;

29.

kutsub komisjoni üles edendama juurdepääsu kultuuritööstusele tehnilise abi programmide osas kolmandate riikidega, eelkõige Hiina, India ja Ladina-Ameerikaga;

30.

palub komisjonil julgustada ja toetada partnerlust kultuuritööstuse sektorite ning info- ja sidetehnoloogiasektorite vahel, et soodustada loovuse ja innovatsiooni sünergiat Lissaboni strateegia kontekstis;

31.

palub komisjonil mõelda võimaluse peale luua MEDIA programmi sarnane programm, viia lõpuni menetlused Euroopa digitaalse raamatukogu algatuse elluviimiseks, ergutada ja toetada muusika-, teatri- ja kirjastustööstusi, et hõlbustada teoste riikidevahelist levitamist ja luua esmase sammuna programmi Kultuur raames mehhanism, mis võimaldab mitteaudiovisuaalsel kultuuritööstusel saavutada juurdepääs ühenduse rahastamisele raamatute propageerimiseks (muu hulgas ühiste bokside abil raamatumessidel) ning ka muusika ja kutsealase koolituse edendamiseks;

32.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tõlketoetusi, sest Euroopa kultuuriprogrammidele eraldatud rahalised vahendid ei ole piisavad, et tagada nende eesmärkide täitmine;

33.

on seisukohal, et kultuuri- ja loomesektorit tuleb edendada kvalifikatsiooni-, õppe- ja koolitussüsteemide parandamisega, eelkõige püüdes anda kõigil haridustasemetel kultuuri- ja kunstierialade üliõpilastele kutsetööks ettevalmistavat koolitust ja ergutades ka suuremat sünergiat sektori ettevõtete ja koolide vahel ning ergutades liikmesriikides tihedamaid sidemeid koolide ja institutsioonide vahel, mis juba kõnealuses suunas töötavad; on seisukohal, et on vajalik teha ka täiendavaid edusamme kunstiõpingute diplomite vastastikuse tunnustamise suunas;

34.

rõhutab teatud spetsiifilise olemusega oskusteabe ja ametite olemasolu kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, mille säilimine tuleb tagada teadmiste asjakohaste edasiandmismehhanismidega;

35.

kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma asjakohaseid meetmeid traditsiooniliste oskusteadmiste väärtustamiseks, et julgustada asjaomaste sektorite kutsetöötajate liikuvust ja hõlbustada neile töökohtadele juurdepääsu Euroopa Liidus;

36.

kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu naiste töötasu tasemele kultuuritööstuses, eesmärgiga tagada, et palgasüsteemid ei põhjustaks soopõhist diskrimineerimist töötasu osas;

37.

rõhutab kultuuritööstuste tähtsat osa võitluses soostereotüüpide vastu, soodustades meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ja muutuvaid mõtteviise; kutsub liikmesriike üles julgustama kultuuritööstust edastama kõnealuseid ideesid läbi oma algatuste;

38.

kutsub liikmesriike ja nende kohalikke omavalitsusi tagama paremat teabevahetust loovtööstuse ja rahastavate asutuste vahel, töötades välja nõustamisteenuseid ärijuhtimise, rahanduse, teabe ja koolituse valdkonnas väikeettevõtetele, ettevõtjatele ning kultuuri- ja loovtööstuse töötajatele;

39.

peab väga tähtsaks direktiivi 2007/65/EÜ sätteid ning palub liikmesriikidel tagada selle õigeaegne ülevõtmine ja komisjonil hoida Euroopa Parlamenti kursis selle direktiivi rakendamisega;

40.

rõhutab kaugeleulatuva kiire lairibaühenduse ja uute traadita tehnoloogiate loodud võimalusi uute uuenduslike kultuuriteenuste ja kultuurilise sisu arendamisel ning levitamisel nii maa- kui ka linnapiirkondades kõigis 27 liikmesriigis; kutsub lisaks sellele liikmesriike üles arendama eelisjärjekorras lairibavõrke maapiirkondades ja äärepoolsetes piirkondades, et kaotada digitaalne lõhe; märgib, et tehnoloogiline progress võimaldab tarbijatel kultuurilist sisu kiiremini kätte saada;

41.

tuletab komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende senist seisukohta audiovisuaalteenuste osas rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste raames ja kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edaspidi mitte tegema WTO ja GATSi läbirääkimiste raames ettepanekuid audiovisuaalteenuste liberaliseerimiseks ega esitama taotlusi, et neile tehtaks mööndusi enamsoodustusrežiimi rakendamise osas;

42.

tervitab 2007. aastal Euroopa Parlamendi loodud iga-aastast filmiauhinda (PRIX LUX) kui vahendit, et tugevdada kultuuripoliitikat, soodustada kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, säilitada kultuuritavasid ja toetada kultuurilisi vahetusi; nõuab, et kõnealune auhind võtaks arvesse eelkõige naiste osalust ja loovust, tunnustades nende panust Euroopa filmi arendamisse ja edendamisse;

43.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning UNESCO-le ja Euroopa Nõukogule.