[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.12.2008

KOM(2008) 845 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Mobiiltelevisioonivõrkude ja -teenuste õiguslik raamistik: lubade andmise parimad tavad. ELi mudel

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Mobiiltelevisioonivõrkude ja -teenuste õiguslik raamistik:lubade andmise parimad tavad. ELi mudel

1. Taustteave ja eesmärk

Pärast komisjoni tugevat poliitilist sõnumit 18. juuli 2007. aasta teatises „ Mobiiltelevisiooni siseturu tugevdamine ”[1] esitatakse käesolevas teatises mõned parimate tavade näited selle kohta, kuidas liikmesriikide reguleerivad asutused on lähenenud mobiiltelevisiooni võrkude ja -teenuste reguleerimisele. Kuigi liikmesriigid ja pädevad reguleerivad asutused määravad ise menetluskorra, mille alusel nad annavad lubasid ja litsentse, soovib komisjon toetada mobiiltelevisiooni kasutuselevõttu ELis ja maailmas, andes välja suunised selle kohta, milliste reguleerimistavade järgi on sobiv anda välja lubasid nimetatud teenuste osutamiseks. See kujutab endast lisameedet komisjoni strateegias mobiiltelevisiooni arendamiseks Euroopa Liidus.

Mobiiltelevisioon on uus teenindusplatvorm, millega audiovisuaalset sisu ja sellega seotud interaktiivseid teenuseid, eelkõige ühenduses 3G-teenustega, kantakse üle liikuvale seadmele[2]. Nende uuenduslike teenuste leviku hõlbustamiseks kogu Euroopa Liidus esitati 2007. aasta teatises mobiiltelevisiooni Euroopa strateegia põhilised osad. Üks nendest on õiguslik keskkond. Eriti sellise uue, innovaatilise tehnoloogia nagu mobiiltelevisioon puhul on käitajate jaoks investeerimisotsuste tegemisel ülisuure tähtsusega õiguskindlus ; eelkõige varased investorid peavad olema kindlad, et hilisematel etappidel ei hakata neile seadma ootamatuid piiranguid. Lisaks tunnistatakse ELi strateegias, et DVB-H on Euroopas maapealse mobiiltelevisiooniside standard (DVB-H lisati Euroopa Liidu standardite ametlikku loendisse 17. märtsil 2008[3]) ja nõutakse UHF-sagedusriba sageduste eraldamist mobiiltelevisiooniteenuste jaoks,[4] nimelt seoses kõnealuse riba ümberjagamisega digitaalse dividendi kasutamiseks[5]. Teiselt poolt tuleb ettevõtjatel edaspidigi tegeleda koostalitlusvõime küsimustega ning komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult sündmuste kulgu ja hindavad poliitikaalgatuse vajalikkust.

Kuna mobiiltelevisiooni edu sõltub suurel määral sisu kättesaadavusest, kohaldatakse uues audiovisuaalsete meediateenuste direktiivis[6] veel audiovisuaalse sisu eeskirju Euroopa audiovisuaalse maastiku arengu suhtes ja tagatakse platvormineutraalne lähenemisviis ringhäälingule, sealhulgas mobiilsele ringhäälingule, ja nõudmisel pakutavatele audiovisuaalsetele meediateenustele.

Kui komisjon esitas oma mobiiltelevisiooni algatuse, olid üksnes mõned liikmesriigid hakanud tegelema selle valdkonna reguleerimise küsimustega. Komisjoni talitused püüdsid alguses välja selgitada olukorda ELis selle valdkonna reguleerimisel, lastes sõltumatutel konsultantidel komisjoni jaoks läbi viia uuringu. Saadud teavet kontrollisid e-side raamistiku kohaselt moodustatud komiteed,[7] millesse kuuluvad eri riikide eksperdid, seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja avaldatakse komisjoni veebisaidil[8]. Selle tutvumisuuringuga leiti, et mobiiltelevisiooni käsitlusviis liikmesriikide õiguses varieerub suuresti .

Pärast reguleerimise olukorra väljaselgitamist kutsus komisjon oma 2007. aasta teatises liikmesriike üles looma mobiiltelevisiooniteenuste osutamiseks soodsat reguleerivat keskkonda ja tegevust omavahel koordineerima, et vahetada lubade andmise korra parimaid tavasid. Lisaks võttis komisjon endale ülesande anda juhiseid ELi lubade andmise korra ühtse raamistiku loomiseks, tehes kindlaks ELi parimad tavad ja õhutades nende kasutuselevõtmist liikmesriikides. Seda toetasid teleside nõukogu 2007. aasta novembri järeldused mobiiltelevisiooni kohta, milles innustati komisjoni minema kaugemale lihtsast andmete kogumisest ja „tegema kindlaks parimad tavad lubade andmise korra osas kogu ELis ning edendama sobivate suuniste kaudu nende ühtset vastuvõtmist liikmesriikide poolt”[9].

Kõnealuste suuniste väljatöötamiseks korraldati 2008. aasta veebruaris nõupidamine sidusrühmadega. Nimetatud üritus hõlmas seminari ettevõtjatele, mille käigus sidusrühmadel paluti esitada kirjalikult oma ettepanekud. Kaks suuremat ettevõtjate ühendust[10] ja paljud üksi tegutsevad ettevõtjad vastasid osutatud üleskutsele teatada oma arvamus. Lisaks on nimetatud küsimus esitatud liikmesriikide esindajatele sidekomitee ja selle ringhäälinguekspertide alakomitee (CBISS) mitmel koosolekul ning seda on seal arutatud.

Mobiiltelevisioon asub lähenemise keskmes . ELi tasandil tähendab see, et mobiiltelevisiooni puhul kohaldatakse kahte eeskirjade kogumit, millega reguleeritakse ülekannet ja sisu: e-side raamistik, kaasa arvatud spektripoliitika küsimused, ja uus audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv. Käesolevas teatises käsitletakse üksnes liikmesriigi taseme lubade andmise mudeleid, kuivõrd need on seotud liikmesriikide reguleerimissüsteemi elektroonilise side aspektidega , ning selles ei käsitleta sisuga seotud lubasid. Selles on võetud kokku tutvumisuuringu tulemused ja esitatud näited parimate tavade kohta mobiiltelevisioonilubade väljaandmise korra peamiste küsimuste kaupa. Teatis peaks panema aluse edasisele arutelule ja parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel.

2. MOBIILTELEVISIOONI VÕRKE JA TEENUSEID KÄSITLEVATE LUBADE ANDMINE ELIS: PEAMISED MUDELID JA PARIMAD TAVAD

Reguleerijate lähenemisviis mobiiltelevisiooni lubade andmisele on eri liikmesriikides suuresti erinev . Mitmes liikmesriigis kehtib üldine ringhäälingulubade andmise kord kaudselt või otse ka mobiiltelevisiooni ringhäälingu puhul. Osas liikmesriikidest konkreetsed eeskirjad kas puuduvad või on kõnealuse uue platvormi reguleeriv raamistik alles arutlusel. Seni on vähe kogemusi ringhäälinguteenustega, mille puhul kasutatakse ainult mobiiliülekannet.

Nagu eespool osutatud, on ülimalt oluline hoida ära õiguslünki või olukordi, kus reguleerimine liikmesriigi tasandil on väga ebamäärane , kuna see võiks peletada siseturul eemale investeeringuid ja võimalikke mobiiltelevisiooni käitajaid. Liikmesriikides rakendatava korra erinevused iseenesest ei ole takistuseks mobiiltelevisiooniteenuste edukale käivitamisele, kuna reguleerimisel võib olla vajalik arvesse võtta riigi või isegi kohalikke iseärasusi. Kuid mobiiltelevisioon on traadita teenus ja seepärast võib see tulevikus omandada piiriülese mõõtme. Neid tulevikuväljavaateid arvestades peaks mobiiltelevisioonilubade andmise kord võtma arvesse siseturu mõõdet . Eesmärk peaks olema võrdsete võimaluste tagamine, mis võimaldaks eri osalejatel tegutseda sarnastes tingimustes. Reguleerimisel on vaja järjepidevust kogu ELis , et luua uuendustegevust ja investeeringuid soodustav reguleeriv keskkond.

Piiravad tegurid mobiiltelevisiooni reguleerimisel on spektri nappus ning vajadus hõlbustada kõigi, nii ringhäälingu- kui ka telesidesektorist pärit turuosaliste tulekut turule. Mobiiltelevisiooni väärtusloomeahelas on ühendatud mitu kihti – võrgu käitamisest, teenindusplatvormi käitamisest ja sisu esitamisest kuni turustamisahelani. Praegu on kõige levinum tava eraldada spekter platvormikäitajale või, mis on haruldasem, võrguettevõtjale. Viimane tegutseb sel juhul tavaliselt ka platvormikäitajana või võib sõlmida selle tegevuse kohta alltöövõtulepingu[11]. Selle lubade andmise süsteemi ümber, millega määratletakse loaga käitaja õigused ja kohustused, ongi üles ehitatud reguleerimismudelid.

Praegu võib Euroopa mobiiltelevisiooniturul eristada järgmist kolme peamist reguleerimismudelit :

Üks mudel põhineb olemasolevate digitaalse maapealse televisiooni ( Digital Terrestrial Television – DTT) eeskirjade laiendamisel uutele teenustele kas otse või kaudselt (näiteks Itaalia, Ühendkuningriik). Kuigi selle mudeli eelisteks on lihtsus ja kohaldamise kiirus, tuleks liikmesriikide õiguses näha ette eraldi mobiiltelevisiooni lubade andmise kord; DTT eeskirjade lihtne laiendamine võib pärast algusperioodi osutuda ebapiisavaks ja/või ebakohaseks.

Teine mudel on n-ö puhas hulgimüügimudel . Kuna reguleerimine on keskendatud hulgimüügiettevõtjale, kes mängib peaosa võrgu haldamisel, spektri hankimisel, litsentsi saamisel ja mõnikord isegi sisu kokkupanemisel, siis võib see viia ummikseisuni, kui sisupakkujal ei ole stiimuleid pakkuda sisu; niimoodi juhtus Soomes. Võrguettevõtjal on niisiis vaja ühtlasi rakendada ausaid, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid tingimusi mobiiltelevisiooniteenuste pakkujate suhtes, kes kasutavad tema võrku. Lisaks võib n-ö puhas hulgimüügimudel, kus kogu spekter antakse ühele ettevõtjale, tekitada konkurentsidirektiivi[12] täitmisega seotud küsimusi, eriti kui spektri andmine ettevõtjale toimub muul viisil kui avatud, õiglase ja mittediskrimineeriva menetlusega[13].

Kolmanda, nn integreeritud lähenemisviisi mudeli kohaselt peavad kõik mobiiltelevisiooni väärtusloomeahela osalised, kaasa arvatud sisu pakkujad, jõudma enne loa saamist kokkuleppele teenuste osas (näiteks Austria)[14]. Kõnealuse reguleerimismudeli eeliseks on ummikseisu vältimine väärtusloomeahelas . Osaliste vertikaalne integratsioon toimub kahel viisil: esiteks on üheks võrguettevõtja/platvormikäitaja valiku kriteeriumiks lepingute sõlmimine programmipakkujate ja/või ringhäälinguettevõtjatega, et tagada ärimudeli teostatavus; teiseks vajavad infosisupakkujad digitaaltelevisiooni korralist litsentsi, mis antakse välja, kui nad tõendavad lepingute olemasolu multipleksikäitajaga.

Kõnealuse mudeliga saab tagada väärtusloomeahela kõigi osaliste äritegevuse alguse koordineeritud ajastuse, kui kehtestatud eeskirjad on ühtsed. Seepärast näib integreeritud lähenemisviis olevat eriti kohane mobiiltelevisiooniteeninduse eduka käivitamise tagamiseks .

Parima tava kohane suunis: iga uus mobiiltelevisiooni lubade andmise kord liikmesriikide õiguses peaks olema suunatud osaliste kaasamisele väärtusloomeahelasse, tagades samas EÜ ja liikmesriigi konkurentsieeskirjade täitmise.

3. Parimate reguleerimise tavade kindlakstegemine reguleerimiskorra eri tasanditel

Mobiiltelevisiooni reguleerimise parimate tavade kindlakstegemiseks on tähtis määratleda peamised reguleerimiskorra osad, mida tuleb arvesse võtta. Selle eesmärgiga määratleti järgmised teemaderingid:

1. üldraamistik,

2. lubade andmise kord,

3. lubade andmise menetlus,

4. konkreetsed aspektid.

Seda põhimõttelist raamistikku arutati liikmesriikidega ja ettevõtjate esindajatega 2008. aasta veebruaris. Nimetatud põhipunkte hinnati, pidades silmas ELi seisukohast olulisi reguleerimise eesmärke . Nagu 2007. aasta teatises öeldud, peaks reguleerimise peamine eesmärk olema tagasihoidlik reguleerimiskord, mis võimaldaks mobiiltelevisiooniteenuste käivitamise ilma tarbetute takistuste ja viivitusteta. Turuosalistele ei tuleks panna mingeid tarbetuid kohustusi. Samas tuleks reguleerimisega näha ette miinimumnõuded, mis on vaja täita sageduste tõhusaks kasutamiseks.

3.1. Üldraamistik

Riikides, kus kavatsetakse vastu võtta eraldi õigusakte, samuti riikides, kus praegusi ringhäälingueeskirju kohaldatakse ajutiselt kõnealuse uue teenusteplatvormi suhtes, peaksid mobiiltelevisiooni reguleeriva üldise raamistiku peamisteks iseloomustavateks joonteks olema selgus , läbipaistvus ja menetluste tõhusus . Oluline tegur on ka õigusaktide õigeaegne menetlemine . Kui määrust on vaja täiendada rakendusmeetmetega, siis on soovitatav nimetatud meetmed viivitamata vastu võtta. Mobiiltelevisiooni käivitumist ei tohiks tagasi hoida sellega, et asjakohaseid õigusakte või rakendusmäärusi ei võeta õigel ajal vastu.

Vaja on ka silmas pidada, et mobiiltelevisiooni väärtusloomeahela osalised on pärit eri tööstusharudest. Seepärast on oluline, et selle uue teenusteplatvormi jaoks lubade andmise kord ei oleks piiratud ühe kategooria osalistega, vaid oleks avatud kõikidele ettevõtjatele, kes suudavad täita miinimumnõudeid.

Parima tava kohane suunis: lubade andmise menetlus peaks olema avatud kõikidele turuosalistele, et tagada võrdsed tingimused mobiiltelevisiooni väärtusloomeahela eri osalistele.

3.1.1. Avalikud konsultatsioonid

Kuna mobiiltelevisiooni alal tegutsevate ettevõtjate huvid võivad olla omavahel vastuolus, tuleb mobiiltelevisiooni reguleerimisel võtta arvesse nende erinevaid muresid. Avalike konsultatsioonide ettenägemine enne mis tahes konkreetse eeskirja vastuvõtmist või seoses olemasolevate eeskirjade läbivaatamisega võib hõlbustada turu vajaduste arvestamist eeskirjades ja tagada uute sätete täitmise turuosaliste poolt.

Parima tava kohane suunis: tuleks korraldada süstemaatiliselt kodanike ja kõigi huvitatud osaliste küsitlemist, tehes seda paralleelselt äriliste katsetustega, mille käigus tuleks muu hulgas uurida mobiiltelevisiooni arendamisega seotud võimalusi, digitaalse dividendi kasutamist mobiiltelevisiooniteenuste jaoks ja rahastamismudeleid.

3.1.2. Korrapärane aruandlus ja läbivaatamine

Mobiiltelevisiooniteenuste reguleerimine ei pea olema mitte ainult selge ja läbipaistev, vaid ka paindlik ja kohanema arenguga , mis toimub innovaatilises ja kiiresti muutuvas tehnoloogiakeskkonnas. Seoses riigiasutuste korrapärase aruandlusega turu arengu kohta on nimetatud seisukohast kasulik läbivaatamisklausel, nagu see on ette nähtud Prantsusmaa lubade andmise korras. Igal sellisel, võib-olla turu arengut käsitleva aruandlusega seotud läbivaatamisel tuleks muidugi leida õige tasakaal tehnoloogia ja turu arengu tempo arvestamise ning vajaduse vahel tagada turuosaliste jaoks õiguskindlus .

Parima tava kohane suunis: riigi ametiasutuste korrapärase aruandlusega turu arengust peaks kaasnema sobivate ettepanekute tegemine olemasolevate eeskirjade muutmise kohta.

3.2. Lubade andmise kord

3.2.1 Selge seos kohaldatavate eeskirjade vahel

Lubade andmise kord on mobiiltelevisiooni reguleerimiskeskkonna põhilüli. Seoses mobiiltelevisiooni „konvergeeruva” olemusega on vaja konkreetselt kindlaks määrata ettevõtjate kui e-sideteenuste pakkujate ja ringhäälinguteenuste pakkujate õigused ning kohustused. Eeskirjade mitmeti mõistetavuse ja kattuvuse vältimise seisukohast on oluline, et seos e-side, spektri ja sisu aspektide vahel oleks selgesti määratletud .

Parima tava kohane suunis: seos e-side, spektri ja sisu aspektide vahel peaks olema selgesti määratletud, et edendada selget ja läbipaistvat lubade andmise korda.

3.2.2. Keskne lubasid andev asutus

Enamikus liikmesriikidest kuulub mobiiltelevisiooni lubade andmine rohkem kui ühe asutuse – ministeeriumi ja/või sõltumatu reguleerimisasutuse – pädevusse, kuna e-side ja meedia kuuluvad eri valdkondadesse. Olenemata sellest, kas reguleerimisega tegelevaid asutusi on üks või mitu, peavad vastutusalad olema kindlaks määratud selgelt ja kooskõlastatult .

Paljud turuosalised loevad parimaks tavaks keskse lubasid andva asutuse olemasolu, mille puhul ettevõtjatel on üks ühine kontaktipunkt mitmesugust tüüpi lubade saamiseks, kuid seejuures on vaja kinni pidada pluralismi ja kultuurilise mitmekesisuse põhimõtetest. Sellise korra eelised on tingitud haldusalasest lihtsustamisest ja kooskõlastatud ajastamisest, kui on vaja hankida mitmesuguseid lube.

Parima tava kohane suunis: liikmesriigi mobiiltelevisioonilubade andmise kord peaks järgima ühe keskse lubasid andva asutuse lähenemisviisi või vähemalt tagama, et mobiiltelevisiooni lubade andmist otsustavate riigiasutuste arv oleks minimaalne. Liikmesriikides, kus lube antakse riigi tasandist allpool, peaks kõigi föderaalsete või piirkondlike asutuste menetluskord olema sarnane või kooskõlastatud. Ühe keskse lubasid andva asutuse olemasolu on eriti oluline, kui nõutakse mitme loa hankimist.

3.3. Lubade andmise menetlus

Maailmaturul ELi kui terviku konkurentsivõime tagamise seisukohast on tähtsaim tegur aeg. Mobiiltelevisiooni kiireks käivitamiseks kõikides liikmesriikides on ülimalt oluline, et lubade andmise kord oleks selge ajakavaga, mis oleks avalik, läbipaistev ja ette kindlaks määratud .

Parima tava kohane suunis: lubade andmise korra selge ajakava tuleks välja kuulutada mitte hiljem kui mobiiltelevisiooni äriliste katsetuste alustamisel.

3.3.1. Loa tüüp ja andmise kriteeriumid

Riigi ametiasutusel on lubade andmisel kaks alternatiivset meetodit: oksjon ja pakutavate väärtuste võrdlemine ehk n-ö iludusvõistlus. Seni on platvormilubade andmisel kasutatud pigem iludusvõistluse meetodit. Loa andmise kriteeriumid on riigi ametiasutuse käsutuses olev tähtis vahend, millega tuleb tagada, et pakutavad teenused vastaksid teatavatele nõuetele, mis kindlustab mobiiltelevisiooni jaoks eraldatud spektriosa tõhusa kasutamise.

Loa andmise menetlus peaks samuti tagama mobiiltelevisiooni õigeaegse käivitumise. Võiks kasutada teatavaid tingimusi, et vältida ummikseisu tekkimise ohtu näiteks platvormikäitajate, sisupakkujate ja mobiilsideoperaatorite vahel. Loataotlejatele esitatavad nõuded võiksid seepärast hõlmata kokkulepete olemasolu väärtusloomeahela eri osaliste vahel; sellised kokkulepped peaksid siiski olema kooskõlas konkurentsieeskirjadega.

Konkreetsetest kriteeriumidest rääkides tuleb rõhutada teeninduskvaliteedi tähtsust – sellest sõltub väga olulisel määral, mida tarbijad ootavad mobiiltelevisioonilt, eriti seoses ülekande leviga siseruumides ja ülekande kvaliteediga.

Parima tava kohane suunis: ühenduse õigusele vastavalt on vaja rakendada objektiivseid, läbipaistvaid ja mitte-diskrimineerivaid loa andmise kriteeriume. Lubade andmise kord peaks soodustama osaliste koostööle suunatud lähenemisviisi, tingimusel et nad täidavad konkurentsieeskirju. Loa andmise tingimuste hulka peaksid kuuluma teenuse kvaliteedinõuded, seejuures ülekande levi siseruumides, ja spektri parima kasutamise nõue.

3.3.2. Muud loa andmise tingimused

Enamikus liikmesriikidest on eraldatud või eraldatakse mobiiltelevisiooni jaoks üksainus multipleks; Prantsusmaal arutatakse tee avamist kahele multipleksile digitaalse dividendina saadavatel sagedustel, mis vabanevad analoogtelevisiooni sulgemisega. Liigse spektrivaru soetamise tõkestamiseks võidakse eeskirjades ette näha maksimaalne ajavahemik, mille vältel võib spektrit mitte kasutada.

Parima tava kohane suunis: loa andmise kriteeriumides tuleks ette näha võimalus võtta ära mobiiltelevisioonile eraldatud spektri kasutamisõigus, kui spektrit ei ole mõistliku aja jooksul kasutusele võetud.

3.4. Konkreetsed aspektid

Kõnealuse turu arengu praegusel varasel etapil võib olla soovitatav, et kui lubadele lisatakse tingimusi, siis oleksid need vajaduste kohased ja ei koormaks käitajaid tarbetult.

3.4.1. Edastamiskohustused

Euroopa õiguse kohaselt[15] võib edastamiskohustusi kehtestada ainult siis, kui märkimisväärsele hulgale võrkude lõppkasutajatest on need võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend. Praegu on mobiiltelevisioon alles algusetapis; edastamiskohustusi ei saa mobiiltelevisioonile selles etapis kehtestada . Igal juhul on edastamiskohustusega kanalite puhul sageli tegemist kanalitega, millega tegelikult saab tõsta ringhäälinguteenuse kommertsväärtust ja mis tuleb tõenäoliselt niikuinii võtta mobiiltelevisiooni iga peamise programmipaketi hulka.

Sellega seoses ja arvestades koostööle suunatud lähenemisviisi, mida propageeritakse käesolevas teatises, oleks hea, kui riikide reguleerivad asutused kavandaksid eeskirjad mobiiltelevisiooni pakutava miinimumsisu kohta, arvestades, et see alles tekkiv teenus vajab huvitavat sisu.

Parima tava kohane suunis: igas liikmesriigis ja ELi tasandil tuleks korraldada arutelu mobiiltelevisiooni miinimumpaketti käsitlevate eeskirjade üle.

3.4.2. Võrguinfrastruktuuri jagamine

Võrguinfrastruktuuri jagamine on oluline alustamiskulude vähendamise ja kaetuse ning ülekandevõime suurendamise seisukohast[16]. Vastavalt 2007. aasta teatises esitatule võivad liikmesriigid kaaluda võrguinfrastruktuuri ühiskasutuse [17] lubamist ja soodustada ühispaiknemist, kui see on vajalik võrgu kasutuselevõtu hõlbustamiseks. Ühispaiknemise võib teha ka kohustuslikuks, kui see on vajalik võimalike keskkonnaprobleemide lahendamiseks[18].

Parima tava kohane suunis: konkurentsieeskirjadega lubatud piirides tuleks soodustada infrastruktuuri ühiskasutust mobiiltelevisiooni jaoks.

3.4.3. Koostalitlusvõime ja rändlus

Endiselt on oluline võrkude ja seadmete täieliku koostalitlusvõime eesmärk, et vajaduse korral oleks võimalik kogu ühendust hõlmav rändlus, ja seepärast tuleb eelistada koostalitlusvõimet tagavaid lahendusi. Turu areng on näidanud, et koostalitlusvõime saavutamine on võimalik, kui sidusrühmad tegutsevad koos ühise eesmärgiga rakendada mõni tehniline standard nagu DVB-H. Praegu tehakse selleks jõupingutusi ettevõtjate ja standardiloojate foorumitel, millel peamiselt keskendutakse teenuste ja rakenduste kihtidele.

Mobiiltelevisiooni kui traadita sidevahendi puhul ootavad tarbijad pealegi õigusega, et nende seadmed töötavad ka teisel pool piiri, analoogiliselt rändlusele mobiiltelefoni puhul. Kogu ühendust hõlmav mobiiltelevisiooni rändlus muutub tõenäoliselt oluliseks vastavalt teenuse kasutuselevõtule kogu Euroopas. Tuleks ka meenutada, et mõned piiriülesed või üleeuroopalised kanalid on juba praegu kättesaadavad ja võivad olla tulevaste üleeuroopaliste teenuste oluliseks katsebaasiks[19]. DVB-SH-põhised mobiilse satelliittelevisiooniteenused käivitatakse Euroopas arvatavasti järgmisel aastal.

Parima tava kohane suunis: kuna mobiiltelevisiooni puhul on tegemist traadita side teenustega, tuleks hoolikalt kaaluda koostalitlusvõime ja rändlusega seotud aspekte.

4. Järeldused ja edasine tegevus

On selge, et reguleerimise tõhususe tagamiseks on vaja jagada nimetatud valdkonna häid tavasid . Seoses sellega jätkab komisjon teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise edendamist riikide ametiasutuste ja muude sidusrühmade vahel. Liikmesriikide esitatud teave mobiiltelevisiooni reguleerimise kohta on avalikult kättesaadav komisjoni veebisaidil[20] ja seda ajakohastatakse korrapäraselt ka edaspidi. Teabe ja parimate tavade vahetus toimub liikmesriikide ekspertide komiteede kaudu, nagu sidekomitee ning selle lubade allkomitee ja ringhäälingu allkomitee. Komisjoni talitused esitavad vaadeldud küsimuse kohta korrapäraselt aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogu töörühmadele.

[1] KOM(2007) 409, edaspidi „2007. aasta teatis”.

[2] Mobiiltelevisiooni vastuvõtmiseks on mitmeid seadmeid, kuid kõige tavalisem nendest on mobiiltelefon.

[3] Komisjoni 17. märtsi 2008. aasta otsus 2008/286/EÜ, millega muudetakse otsuses 2007/176/EÜ esitatud elektrooniliste sidevõrkude, -teenuste ning nendega seotud vahendite ja teenuste standardite ja/või spetsifikaatide loetelu (ELT L 93, 4.4.2008, lk 24).

[4] UHF-ribas ringhäälinguspektrile kohaldatava raamistiku kohaselt ei tohi liikmesriik anda ega säilitada „raadiosageduste kasutamise ainu- ega eriõigusi” (direktiivi 2002/77/EÜ artikkel 4), peab tagama spektri tõhusa kasutamise (raamdirektiivi 2002/21/EÜ artikli 8 lõike 2 punkt d) ning toetama tõhusat konkurentsi (artikli 8 lõige 1), milles ei oleks mingisugust põhjuseta diskrimineerimist (artikli 8 lõike 3 punkt c). Koos vaadelduna seavad nimetatud sätted kohustuse eraldada spektrit tõhusal viisil.

[5] Mõned liikmesriigid nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Austria on juba otsustanud eraldada mobiiltelevisioonile kasutamiseks UHF-spektrit ning enamik liikmesriike kavatseb samamoodi toimida.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiv 2007/65/EÜ (ELT L 332, 18.12.2007, lk 27).

[7] Sidekomitee (COCOM) ning selle loaküsimuste alarühm (AUTH) ja ringhäälinguküsimuste alarühm (CBISS).

[8] http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/doc/current/broadcasting/mobile_tv/table_mobile_tv_auth_web_july08.pdf

[9] Nõukogu 29. novembri 2007. aasta järeldused: Mobiiltelevisiooni siseturu tugevdamine.

[10] UMTS-foorum ja GSMi assotsiatsiooni mobiiltelevisiooni ühendatud töörühm; BMCO-foorum.

[11] Ainult Saksamaal antakse võrgukäitamislube välja eraldi platvormikäitamislubadest.

[12] Komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EMPs kohaldatav tekst) (EÜT L 249, 17.9.2002, lk 21–26).

[13] Vt ka loadirektiivi 2002/20/EÜ artikli 5 lõige 2 (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).

[14] Privatfernsehgesetz (PrTV-G) [BGBl. I Nr. 84/2001], muudetud: BGBl. I Nr. 52/2007, osa 23 lõike 3 punkt 3.

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv; EÜT L 108, 24.4.2002, lk. 51–77) artikkel 31.

[16] Sarnast seisukohta on toetatud ka rahvusvahelisel tasandil, näiteks 8. ülemaailmsel reguleerijate sümpoosionil 13. märtsil 2008 Tais Pattayas.

[17] Selliseid kokkuleppeid on sõlmitud mõnel turul seoses GSM ja/või UMTS infrastruktuuriga ning komisjon on teinud neile ELi konkurentsieeskirjade alusel erandi. Nt komisjoni 16. juuli 2003. aasta otsus (kohtuasi COMP/38.369: T-Mobile Deutschland/O2 Germany: Network Sharing Rahmenvertrag), (ELT L 75, 12.3.2004, lk 32), ja esimese astme kohtu 2. mai 2006. aasta otsus (kohtuasi T-328/03).

[18] Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv; EÜT L 108, 24.4.2002, lk. 33–50) artikliga 12.

[19] Näiteks Euronews, Arte, 3 Sat, Eurosport, France 24 ja BBC World.

[20] Vt joonealune märkus 8.