[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.11.2008

KOM(2008) 750 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE ÜLDKAVA (ATM ÜLDKAVA)

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE ÜLDKAVA (ATM ÜLDKAVA)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

Lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM üldkava) annab suunised ühtse Euroopa taeva algatuse poliitika tehnoloogilise tugisamba – programmi SESAR – väljaarendamis- ja kasutuselevõtuetapiks. Programmi eesmärk on välja töötada lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem, mis on võimeline tagama õhutranspordi turvalisuse ja tõhususe kogu Euroopas järgmisel 30 aastal.

Käesoleva teatise eesmärk on toetada nõukogu kinnitust programmi SESAR üldkavale kui algsele ATM üldkavale. Vastavalt nõukogu soovile hõlmab teatis SESARi üldkava hindamist, keskendudes eelkõige keskkonnale ja riskijuhtimisele[1]. Kõnealune kinnitus on eeldus ATM üldkava vastuvõtmisele ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu[2] poolt.

Kuna ATM üldkava on pidevalt arenev dokument,[3] esitatakse käesolevas teatises ATM üldkava ajakohastamise protsess. Protsessiga kinnitatakse ühisettevõtte SESAR ja selle haldusnõukogu keskset rolli ATM üldkava haldamisel ning tagatakse samas, et kõik olulised muudatused tehakse ametliku menetluse teel, millega liikmesriigid teostavad järelevalvet[4].

2. ATM ÜLDKAVA

2.1. Tuginemine SESARi määratlemisetapile

SESARi määratlemisetappi kaasrahastasid ühendus ja Eurocontrol. Selle on teostanud lepingulise kokkuleppe alusel loodud SESARi konsortsium, mis ühendab kõigi lennuliikluse korraldamise valdkonna asjaomaste sidusrühmade jõudusid ja teadmisi. SESARi konsortsium on ainulaadne algatus, kuhu on koondatud Euroopa lennuliikluse korraldamise valdkonna parim oskusteave.

SESARi määratlemisetapp andis mitmeid tulemusi, mis on pannud aluse lennuliikluse korraldamise uue kontseptsiooni väljatöötamisele ja rakendamisele ning milles käsitletakse teadus- ja arendustegevust ning valideerimist, millele järgneb kooskõlastatud kasutuselevõtmine[5].

SESARi määratlemisetapi tulemuste nurgakivi on SESARi üldkava, mis ühendab nii tulemuslikkuse parandamist, lennuliikluse korraldamise sihteesmärgi elemente kui ka tasuvusanalüüsi ning milles esitatakse suunised talituslike paranduste rakendamiseks SESARi sidusa tööprogrammi raames. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kinnitada SESARi üldkava algse ATM üldkavana.

2.2. SESARi üldkava

2.2.1. Eesmärgid

Kõrgeimal tasemel määratletakse SESARi üldkavas, kuidas uut lennuliikluse juhtimissüsteemi välja arendada ja kasutusele võtta. Süsteem toetab uut lennuliikluse korraldamise kontseptsiooni, mis on vajalik ühtse Euroopa taeva algatuse poliitiliste eesmärkide saavutamisele olulisel määral kaasa aitamiseks.

2.2.2. Uus lennuliikluse korraldamise kontseptsioon

Programmi SESAR panus ühtse Euroopa taeva üldiste eesmärkide saavutamisse tuleneb täiesti uuest lähenemisviisist lennuliikluse korraldamisse, mida tuntakse SESARi tegevuskontseptsioonina[6]. Põhijooned on järgmised:

1. üleminek õhuruumil põhinevalt tegevuselt trajektooril põhinevale tegevusele , nii et iga õhusõiduk saaks lennata endale sobivaimal marsruudil ja saabuda soovitud ajal;

2. ühine kavandamine , nii et kõik lennujuhtimisega seotud osalised väljumisväravast saabumisväravani saavad kavandada oma tegevusi süsteemi tulemustele tuginedes;[7]

3. dünaamiline õhuruumi korraldamine tsiviil- ja sõjaväeliste asutuste tugevdatud koostöö kaudu;

4. uued tehnoloogiad , mis võimaldavad maksimeerida õhuruumi ja lennujaamade läbilaskevõimet täpsema navigatsioonirakenduse ning õhusõidukite vahelise optimeeritud vahemaa abil. Uued tehnoloogiad hõlmatakse ühtsesse ja koostalitlusvõimelisse tehnilisse arhitektuuri , vastates samas kõigi Euroopa piirkondade vajadustele;

5. inimese keskne roll , mida toetatakse nüüdisaegsete vahenditega turvalisuse tagamiseks ja liigse pinge vältimiseks.

2.2.3. Edasised sammud: Rakenduspaketid ja teenuste tasemed

SESARi üldkava koosneb kolmest rakenduspaketist, millest igaüks koosneb kahest teenuste tasemest. A lisa sisaldab rakenduspakettide ja teenuste tasemete kohta täiendavat teavet.

2.3. SESARi üldkava hindamine

Komisjon leiab, et SESARi määratlemisetapi tulemus on praegu kõige usaldusväärsem alus, millele rajada programmi SESAR tulevased arendus- ja kasutuselevõtuetapid.

SESARi määratlemisetapi tulemust ei saa siiski käsitada lõpliku kavana. Praegu suundutakse määratlemisetapist arendusetappi,[8] mille tulemusena valideeritakse uusi tehnoloogiaid tulemuslikkuse ja teenuste parandamiseks ning konsolideeritakse ATM üldkava. Seega on ATM üldkava oma olemuselt pidevalt muutuv dokument.

Järgmiste punktide eesmärk on anda ülevaade teemadest, mida loodetakse arendusetapi jooksul veelgi konsolideerida.

2.3.1. Sotsiaalsete eesmärkide saavutamine

2005. aastal esitas komisjon ühtse Euroopa taeva algatust ja selle tehnoloogilist tugisammast käsitleva poliitilise visiooni ja kõrgetasemelised eesmärgid:

- läbilaskevõime kolmekordistamine, mis vähendaks ühtlasi viivitusi nii maa peal kui ka õhus;

- ohutustaseme kümnekordne tõstmine;

- lendude keskkonnamõju 10 %line vähendamine;

- lennuliikluse korraldamisteenuste osutamine õhuruumi kasutajatele praegusest vähemalt 50 % odavamate hindadega.

SESARi määratlemisetapis on tuvastatud, et lennuliikluse korraldamine võib nende eesmärkide saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidata. SESARi eesmärk 2020. aastaks on järgmine:[9]

- suurendada läbilaskevõimet 73 % võrreldes 2004. aastaga;

- suurendada vastavalt turvalisust, nii et lennuliikluse korraldamisest tulenevate õnnetuste ja tõsiste või võimalikku ohtu kujutavate juhtumite koguarv ei suureneks liikluse kasvule vaatamata;

- vähendada keskkonnamõju 10 % lennu kohta võrreldes 2005. aastaga ning

- vähendada lendudega seonduvaid kulusid 50 % lennu kohta võrreldes 2004. aastaga.

Ühisettevõte SESAR jälgib pidevalt SESARi panust komisjoni seatud eesmärkide saavutamisse ning seda ajakohastatakse ATM üldkava uute versioonide abil.

2.3.2. Keskkond

Programm SESAR käsitleb keskkonnasurve kasvu ja selle tähtsust lennuliikluse korraldamise valdkonnas kahe peamise eesmärgi kaudu. Need eesmärgid on järgmised:

- vähendada heitkoguseid. SESARi eesmärk on saavutada 2020. aastaks 10 %line kütusesääst lennu kohta üksnes lennuliikluse parema korraldamise abil ja vähendada seega gaaside heitkoguseid 10 % lennu kohta;

- vähendada müra ja tõhustada selle mõjude haldamist . Tagatakse müra ja selle mõjude vähendamine lennu kohta võimalikult suures ulatuses.

Juhul kui arendusetapis leitakse, et ainuüksi lennuliikluse parema korraldamisega ei suudeta eespool osutatud eesmärke saavutada, võimaldaks SESARi ja algatuse Clean Sky[10] tegevuse asjakohane kooskõlastamine teha kahe algatuse vahel vajalikke kompromisse, tagades seega, et nende vastavaid panuseid kokku võttes oleks võimalik keskkonnaeesmärgid saavutada. Muutused programmi SESAR oodatavas panuses õhutranspordi keskkonnamõju vähendamisse võetakse arvesse ATM üldkava tulevastes versioonides.

2.3.3. Koostalitlusvõime ja standardimine

Koostalitlusvõime on programmi SESAR edu võti. Õhuruumi kasutajad on väljendanud selgelt vajadust lennata kogu maailmas ühtsete õhusõiduki pardaseadmetega, mis on koostalitlusvõimelised kõigi maa peal asuvate lennuliikluse juhtimissüsteemidega: SESAR Euroopas, Nextgen Ameerika Ühendriikides ja nende kahe süsteemi laiendused või muud samaväärsed tehnoloogiaalgatused teistes maailma piirkondades[11].

Koostalitlusvõime eeldab rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud standardeid ja norme. Programmi SESAR arendusetapis luuakse nende määratlemiseks tehniline alus. Töötatakse välja standardimissuunised ning neid ajakohastatakse ATM üldkava eripeatükina. See võimaldab lennuliikluse korraldamise valdkonna sidusrühmadel olukorda ette näha ja oma jõupingutusi kooskõlastada, et lihtsustada SESARi tehniliste ettepanekute vastuvõtmist standardite ja normidena asjaomastes standardimisasutustes.

2.3.4. Kasutuselevõtt

Programmi SESAR kasutuselevõtuetapp koosneb kolmest järjestikusest rakenduspaketist, mis sisaldavad talituslikke täiustusi. Rakenduspakettide kasutuselevõttu toetab ühenduse kehtiv õiguslik raamistik (rakenduseeskirjad ja ühenduse nõuded). Komisjoni ülesanne on koostada nendest reguleerivad suunised, mis peavad olema kooskõlas ATM üldkavaga.

Nii arendusetapi tulemused kui ka lennuliikluse korraldamise valdkonna sidusrühmade vajaduste muutumine eeldab, et kõnealuseid rakenduspakette hinnatakse pidevalt, et tagada nende omaksvõtt kõigi sidusrühmade poolt.

Praegu on kaalumisel 1. rakenduspakett. Sellega luuakse alus, millele rajatakse järgnevad paketid. Selles sisalduvad talituslikud täiustused vaadatakse läbi, et tagada nende vastavus kõige pakilisematele ootustele. 1. rakenduspaketi arengut võetakse arvesse ATM üldkava ajakohastamisel.

2.3.5. Ärimudel

SESARi määratlemisetapis algse ärimudeli ja tasuvusanalüüsi koostamiseks tehtud töö tuleb ATM üldkava arengut arvestades pidevalt läbi vaadata. Lisaks on vaja jätkuvalt 1. rakenduspaketi konkreetsete rahastamismehhanismide hindamist[12]. Samuti tuleb välja töötada konkreetsed ärimudelid sõjaliste ja mehitamata õhusõidukite, üld- ja teenistusliku lennunduse, sealhulgas ülikergete reaktiivlennukite ning helikopterite jaoks.

ATM üldkava tulevastes versioonides tuleb kajastada SESARi üldise ärimudeli konsolideerimist ja konkreetsete ärimudelite väljatöötamist.

2.3.6. Riskijuhtimine

Nõukogu on palunud komisjonil tagada, et ühisettevõte võtab kasutusele riskijuhtimismenetluse[13]. Programmi SESAR üldkavaga luuakse alus riskijuhtimismenetlusele, mis hõlmab suurte riskide ja nendega seotud leevendamismeetmete varajast tuvastamist.

Teenuste osutamisega seotud peamised suured riskid on järgmised:

- ühtluse puudumine 1. rakenduspaketi kasutuselevõtul;

- puudulik juhtimine kasutuselevõtuetapis, mille tulemuseks on 2. ja 3. rakenduspaketi ebaõnnestunud kasutuselevõtt;

- peamiste sidusrühmade vähesed investeeringud programmi SESAR;

- suutmatus välja töötada või valideerida lennuliikluse korraldamise uue kontseptsiooni toetuseks vajalikke kõrgetasemelisi tehnoloogiaid ja/või sellega viivitamine;

- suutmatus süsteemisisese teabehalduse süsteemi rakendada ja/või sellega viivitamine.

Institutsiooniliste ja juhtimisküsimustega seotud peamised suured riskid on järgmised:

- reguleeriva raamistiku ebapiisav toetus kasutuselevõtuprotsessile;

- suutmatus juhtida inimressurssi pöördelisel ajal;

- Euroopa õhuruumi killustatuse vähendamata jätmine või selle hiline vähendamine.

Selleks et neid riske tõhusalt juhtida, on määratletud rohkem kui 40 leevendamismeedet, millest rohkem kui 25 on juba võetud, ning see peaks alates 2009. aastast kaasa tooma riskide märkimisväärse vähenemise[14]. ATM üldkava iga ajakohastatud versioon hõlmab esmatähtsate riskide ja nendega seotud leevendamismeetmete läbivaatamist.

2.4. Programmi SESAR üldkava kinnitamine ATM üldkavana

Eespool esitatud hindamist arvesse võttes teeb komisjon nõukogule ettepaneku kinnitada programmi SESAR üldkava ATM üldkavana[15]. SESARi üldkava kinnitamine algse ATM üldkavana ei too liikmesriikide jaoks kaasa muid kohustusi kui need, mis on sätestatud nõukogu resolutsioonis programmi SESAR arendusetapi käivitamise kohta[16].

3. ATM ÜLDKAVA JUHTIMINE

Kuna ATM üldkava on pidevalt arenev dokument , lepitakse kokku selle tulevaste ajakohastatud versioonide vastuvõtmise menetluses. See on äärmiselt oluline, kuna ATM üldkava ajakohastatud versioonid võtab vastu ühisettevõtte SESAR haldusnõukogu[17].

3.1. ATM üldkava esimene vastuvõtmine

Menetlus algab nõukogu kinnitusega SESARi üldkavale kui algsele ATM üldkavale. Seejärel järgnevad järgmised etapid:

- komisjon teeb ATM üldkava Euroopa Parlamendile teatavaks;[18]

- komisjon teavitab ühisettevõtet SESAR ATM üldkava kinnitamisest;

- haldusnõukogu võtab vastu eelnevalt nõukogu poolt kinnitatud ATM üldkava[19].

3.2. ATM üldkava elutsükkel

ATM üldkava vastuvõtmine haldusnõukogus annab ühisettevõttele nõutava aluse selle tööprogrammi koostamiseks.

Seejärel algab ATM üldkava tavapärane elutsükkel, mille ajal ühisettevõte SESAR vastutab ATM üldkava juhtimise eest. Iga kord, kui ATM üldkava oluline[20] ajakohastamine on haldusnõukogus[21] läbivaatamiseks valmis, järgitakse järgmisi etappe.

- Kui ATM üldkava oluline muudatus on haldusnõukogus läbivaatamiseks valmis, edastatakse see kõigile haldusnõukogu liikmetele, sealhulgas komisjonile.

- Komisjon esitab ühisettevõtte SESAR koostatud ATM üldkava ajakohastamisettepaneku ühtse Euroopa taeva algatuse komiteele eesmärgiga võtta vastu ühenduse seisukoht selle ettepaneku kohta[22]. Kõnealune konsulteerimine võimaldab liikmesriikidel jätkata ATM üldkava ja selle teostamise järelevalvet.

- Komisjon väljendab ühenduse seisukohta haldusnõukogus ATM üldkava ajakohastamist käsitleva hääletuse ajal[23].

4. ATM ÜLDKAVA RAKENDAMINE

Ühisettevõte SESAR vastutab ATM üldkava rakendamise eest[24].

Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aruandeid ühisettevõtte edusammude kohta ATM üldkava rakendamisel[25].

Komisjon jälgib ka üldkava vastavust Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) üldisele rakenduskavale.

5. JÄRELDUSED

ATM üldkava on ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimise põhielement. Selle kinnitamine kiirendab praeguste lennuliikluse juhtimissüsteemide hädasti vajaminevat tehnoloogilist arengut, et toetada SESARi uut lennuliikluse korraldamise kontseptsiooni ning selle põhilist panust ühtse Euroopa taeva algatuse sotsiaalsete eesmärkide saavutamisse.

Komisjon kutsub nõukogu kinnitama nii programmi SESAR üldkava algse ATM üldkavana kui ka menetlust ATM üldkava ajakohastamiseks.

ANNEX A

THE ATM MASTER PLAN OVERVIEW: SESAR IMPLEMENTATION PACKAGES AND SERVICE LEVELS

The overall plan for the development and deployment of SESAR and its corresponding network is illustrated in Figure 1 below.

[pic]

Figure 1 - Master Plan Overview

Services levels 0 to 5 are shortly described in the table below.

Service levels | 0 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Key achievements | Rolling out best practises | Preparing trajectory based operations | Implementing net-centric trajectory management | Achieving advanced automation on a shared trajectory environment | Extending operations with advanced separation modes | Accommodating full 4 dimension trajectory management based on user preferred routes |

Key dates[26] | Now / 2012 | 2009 / 2013 | 2013 / 2019 | 2017 / 2020 | 2020/2025 | From 2025 |

Examples of operational improvements[27] | Continuous descent approach Flexible air traffic control sectors Continuous climb departure Initial data-link Automatic flight conformance monitoring Basic departure management Arrival management Ground based safety nets Runway occupancy time optimisation techniques | Interactive rolling network operations plan Manual user driven prioritisation process Arrival/departure management integration Airborne traffic awareness in flight and on ground Airborne and on ground traffic separation Improved low visibility procedure | Full set of complexity management tools Airborne spacing, sequencing and merging 2 dimension precision trajectory clearances on pre-defined routes Automatic surface movement planning and routing Separation adjustment based on wake vortex detection | Dynamic terminal areas and flexible military areas Dynamic air traffic flow management using reference business trajectory Dynamic reference business trajectory revision using data-link 2 dimension precision trajectory clearances on user preferred routes 3 dimension precision trajectory clearances on pre-defined routes Full set of advanced controllers tools Automatic airborne separation | Dynamic mobile areas Free routing outside terminal areas 3 dimension precision trajectory clearances on user preferred routes Delegation of the separation 1 to 1 aircraft for crossing/passing manoeuvres Advanced safety nets with full compatibility between ground based and airborne tools Use of synthetic vision in low visibility conditions Remotely controlled aerodrome | Real time adaptation of air traffic control sectors Aircraft spacing self adjustment based on wake vortex detection Delegation of the separation 1 to several aircraft 4 dimension precision trajectory clearances on user preferred routes |

Table 1: overview of SESAR service levels 0 to 5

[1] Nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artiklid 5 ja 9.

[2] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007, artikli 5 lõige 1.

[3] Nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artikkel 6.

[4] Nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artikkel 7.

[5] SESARi määratlemisetapi 6 peamist tulemust on: D1– The Air Transport Framework (viide V3.0, juuli 2006); D2 – The Performance Target (viide DLM-0607-001-02-00a, detsember 2006); D3 – The ATM Target Concept (viide DLM-0612-001-02-00a, september 2007); D4 – The Deployment Sequence (viide DLM-0706-001-02-00, jaanuar 2008); D5 – SESAR Master Plan (viide DLM-0710-001-02-00, aprill 2008); D6 - Work Programme for 2008-2013 (viide DLM-0710-002-02-00, aprill 2008). Neid saab alla laadida veebisaidilt https://www.atmmasterplan.eu.

[6] Tegevuskontseptsioon on üksikasjalik kirjeldus selle kohta, kuidas toimimiskontseptsiooni kohaldatakse. Selles määratletakse funktsioonid ja menetlused ning nendevahelised mõjud ja teabevood, asjaomased osalejad ning nende rollid ja kohustused.

[7] Ühine kavandamine tugineb süsteemisisese teabehalduse süsteemile (SWIM), mis annab kõigile asjaomastele osalistele ajakohast teavet.

[8] Vastavalt nõukogu resolutsioonile SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artikkel 4.

[9] SESAR D5 – SESAR Master Plan (viide DLM-0710-001-02-00, aprill 2008) § 2.1.1; Nende tulemuslikkuseesmärkide saavutamist hinnatakse lähtuvalt tulemuslikkuse põhinäitajatest, mis on määratletud programmi SESAR jaoks ja mis tulenevad ICAO standarditest. Näiteks: aastased lennud instrumentaallennureeglite (IFR) järgi (läbilaskevõime); lennuliinide aastased kogukulud (kulutasuvus); õigeaegselt väljuvad regulaarlennud (tõhusus). Paindlikkuse, prognoositavuse, turvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse hindamiseks on muud tulemuslikkuse põhinäitajad (vt D5 § 2.1).

[10] Clean Sky on ühine tehnoloogiaalgatus, mille raames töötatakse välja läbimurdetehnoloogiaid õhutranspordi keskkonnamõju märkimisväärseks parandamiseks. Lisateavet saab veebisaidilt http://www.cleansky.eu.

[11] Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) konverentsi Forum on Integration and Harmonization of NextGen and SESAR into the Global ATM Framework tulemused, Montreal, 8.–10. september 2008.

[12] Tagastamatu abi, amortisatsioonikulude edasilükkamine, rahalised stiimulid.

[13] Nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artikkel 9.

[14] SESAR D5 – SESAR Master Plan (viide DLM-0710-001-02-00, aprill 2008) § 5.

[15] Nagu on nõutud nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 (ühisettevõtte SESAR loomise kohta) artikli 1 lõikes 2.

[16] Nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008.

[17] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 5 lõike 1 punkt a.

[18] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli1 lõige 3.

[19] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 5 lõike 1 punkt a.

[20] Oluline muudatus tähendab muudatust, mis avaldab mõju investeeringutele (kulud), toimimisele (kasud) või ajakavale. Väheoluliste muudatustega tegeleb ühisettevõte SESAR ettevõttesiseselt. Väheoluliste muudatuste suhtes kohaldatav menetlus jääb käesoleva teatise kohaldamisalast välja.

[21] Ühisettevõte SESAR on oma tööprogrammi osana välja töötanud täielikult ATM üldkava haldamisele suunatud tööpaketi (WP C). Kõnealune tööpakett on kooskõlas käesolevas teatises kirjeldatud kõrgetasemeliste menetlustega.

[22] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 5 lõige 4 ja nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus nr 1999/468/EÜ.

[23] Nõukogu 27 veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 4 lõige 6.

[24] Nõukogu 27 veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõige 5 ja nõukogu resolutsioon SESARi arendamise kohta, vastu võetud 9. oktoobril 2008, artikkel 9.

[25] Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 artikkel 3.

[26] Two dates are presented for each service level. The first date means some features of the service level are available in some specific areas. The second date means full service level is available in most areas.

[27] Refer to SESAR D5 - SESAR Master Plan (ref. DLM-0710-001-02-00, April 2008) §3 for full list of operational improvements arranged by lines of changes