[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.11.2008

KOM(2008) 741 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nakkushaigustele suunatud meetmed: keskuse loomise järel saavutatud positiivsed tulemused, kavandatavad meetmed ja ressursivajadused

{SEK(2008) 2792}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse nakkushaigustele suunatud meetmed: keskuse loomise järel saavutatud positiivsed tulemused, kavandatavad meetmed ja ressursivajadused

Sissejuhatus

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „keskus”) on Euroopa Liidu asutus, mille ülesanne on inimtervisele nakkushaigustest põhjustatud ohtude järelevalve ja hindamine ning nendest teavitamine. Keskus asub Stockholmis ning alustas tööd 2005. aasta mais.

Kuigi rahvatervisega seotud küsimused on ELis peamiselt liikmesriikide pädevuses, toetab keskus Euroopa riikide haiguste tõrje keskuste tööd. Keskus kogub epideemiateavet üle maailma ning toetab kogu ELi hõlmava nakkushaiguspuhangute kiirhoiatussüsteemi toimimist. Keskus toodab ELi tasandi statistilisi andmeid ja analüüse kõigi olulisemate nakkushaiguste kohta. Kui hoiatussüsteem tuvastab ELi tasandil märkimisväärse haiguspuhangu või statistikas ilmneb murettekitav arengusuund, esitab keskus kiiresti hinnangu selle kohta, kui suurt ohtu see Euroopa rahvatervisele kujutab. Kui tekib küsimusi, mis nõuavad ELi tasandi teaduslikku nõu, kogub keskus selleks vajalikke teadmisi ja oskusi üle kogu Euroopa. Liikmesriigi taotlusel saadab keskus kohapeale eksperdid, kes toetavad kohalikke ametiasutusi haiguspuhangu likvideerimisel. Keskus teeb kõigis valdkondades tihedat koostööd Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja teiste partneritega (näiteks Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO)), et ennetada ja tõrjuda haigusi ning teavitada saadud tulemustest rahvatervise valdkonnas tegutsevaid asutusi ning kogu Euroopa üldsust.

Keskuse tegevuse sõltumatust hinnangust ilmneb, et peamised sidusrühmad nagu komisjon ja liikmesriigid hindavad keskuse osutatavat teenust kõrgelt ning nende arvates annab keskus nakkushaiguste vastasesse võitlusse olulise panuse.

Sellegipoolest on keskus alles arengustaadiumis. Osutatavad põhiteenused on vajalikud, kuid ei rahulda sidusrühmade kõiki vajadusi ja ootusi. Näiteks kogu ELi hõlmavate haiguste järelevalvet käsitlevate andmete kvaliteedi ja võrreldavuse parandamisega tuleb veel palju vaeva näha. Keskuse töö liikmesriikide rahvatervise valdkonna suutlikkuse suurendamisel nõuab ühtlustamist ja arendamist ning praegu suudetakse pakkuda liikmesriikide ametiasutustele eksperdituge üpris piiratud määral. Lisaks sellele on veel palju teha nakkushaiguste suhtes kohaldatavaid tõhusaid ennetusmeetmeid käsitlevate alusteadmiste väljaarendamisel.

Liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosnev keskuse haldusnõukogu võttis 2007. aastal vastu strateegilise mitmeaastase programmi aastani 2013,[1] milles esitatakse kavandatavad saavutused, milleni loodetakse 2013. aastaks jõuda, ja selleks vajaminevad vahendid. Kuigi programmiga taotletud investeeringud on märkimisväärsed, tuleb seda vaadeldes arvestada nakkushaiguste mõju majandusele ja inimestele.

Tõhus ELi tasandil tehtav koostöö võib aidata parandada haiguste ennetamise ja tõrjega seotud jõupingutusi üle kogu Euroopa, parandada valmisolekut suurteks epideemiateks ning tagada, et rutiinsemad haiguspuhangud saadakse kiiresti kontrolli alla. Kõnealuses valdkonnas ELi tasandi suutlikkuse parandamine on seetõttu arukas investeering.

1. Käesoleva teatise eesmärk

Käesoleva teatise ja lisatud finantsaruande eesmärk on anda ülevaade keskuse tegevusest esimese kolme tegevusaasta jooksul ning esitada tegevuskava tulevasteks aastateks. Teatises keskendutakse eelkõige:

- keskuse strateegilises mitmeaastases programmis 2007–2013 esitatud prioriteetidele, mille abil keskus saaks täita oma ülesannet ehk tugevdada Euroopa valmisolekut kaitsta end nakkushaiguste vastu;

- finantsperspektiividele aastateks 2007–2013;

- keskuse kohta koostatud välise hindamise tulemustele;

- keskuse esimestel tegevusaastatel Euroopa tasandil tekkinud lisaväärtusele.

2. Praegused volitused

Määruses (EÜ) nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus), on sätestatud, et „keskuse missiooniks peaks olema nakkushaigustest inimeste tervisele tulenevate olemasolevate ja pürgivate ohtude väljaselgitamine, hindamine ja nendest teavitamine. Tundmatu päritoluga haiguste puhangute korral, mis võivad levida ühendusse või ühenduses, peaks keskusel olema volitused tegutseda kuni haiguspuhangu allika väljaselgitamiseni omal algatusel ning seejärel koostöös asjaomaste pädevate asutustega vastavalt vajadusele siseriiklikul või ühenduse tasandil”.

3. Peamised saavutused (2005–2007)

Ülevaade

Haiguste järelevalve ja kiirhoiatuste valdkonnas on oluline teadvustada, et keskus toetub süsteemidele, mis olid olemas juba enne keskuse loomist. Esimesed kogu Euroopat hõlmavad nakkushaigustega (HIV/AIDS ja tuberkuloos) seotud teabekogumisvõrgustikud loodi rohkem kui 10 aastat enne keskuse asutamist. 2005. aastaks, kui keskus alustas tööd, oli kokku olemas 17 erivõrgustikku, mis kogusid andmeid erinevate haiguste või haigusrühmade kohta. Igal võrgustikul oli oma struktuur, aruandlussüsteem ja andmebaasid. Keskuse tegevuse alguses oli peamiseks väljakutseks rajada ELi tasandil integreeritum süsteem, millega koguda nakkushaigusi käsitlevaid andmeid. Keskus on võrgustike ülesandeid järk-järgult üle võtnud, luues ELi tasandi andmete jaoks ühtse süsteemi.

Kiirhoiatuste valdkonnas on keskus alates 2007. aastast komisjoni nimel hoolitsenud ELi varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi toimimise eest. Nimetatud turvaline süsteem võimaldab liikmesriikide tervisekaitseasutustel vahetada haiguspuhangute hoiatusi juhtudel, kui need võivad levida üle riigipiiride. Kõnealune süsteem oli olemas juba aastaid varem, kuid keskus suurendab selle suutlikust analüüsida epideemiatega seotud teavet (meediast ja mitteametlikest allikatest üle maailma kogutud teave) ning hinnata kiiresti tuvastatud ohte.

Keskuse võimekus koostada riskihindamisi ja anda teaduslikku nõu ELi tasandi otsuste tegemiseks tähendab uut arengut Euroopa terviseohutuse valdkonnas. 2003. aastal, kui SARSist sai üleilmne ja ka kõiki ELi liikmesriike mõjutav probleem, puudus mehhanism, millega ühtselt hinnata riski ulatust Euroopale või mille abil oleks võinud anda nõu vajalike meetmete kohta. Riigid võtsid erinevad seisukohad näiteks selle kohta, kas haiguse käes kannatavatest riikidest ELi sisenevaid isikuid tuleks SARSi suhtes kontrollida ning kas ELi kodanikele tuleks soovitada Kaug-Idasse mitte reisida. ELi ühist seisukohta on selliste meetmete puhul vaja seetõttu, et ELi riikide piirid on avatud ning ELi sisenevate isikute kontroll saab olla tõhus ainult siis, kui seda teevad kõik liikmesriigid.

Lisaks sellele, et keskus on suuteline hädaolukordadele reageerima ja tal on selleks vajalikud süsteemid, teeb keskus koostööd komisjoni ja liikmesriikidega, et tugevdada ELi valmisolekut epideemiate puhul ning tõhustada ELi üldisi ennetus- ja tõrjesüsteeme peamiste inimeste tervist ohustavate nakkushaiguste suhtes. Nimetatud suutlikkuse ja rahvatervise alusteadmiste tõhustamine on ELi tasandil uued meetmed. Kuigi rahvaterviseekspertide koolitamist rahastati juba enne keskuse rajamist ELi rahvatervise programmi raames, on keskus kõnealust suutlikkuse suurendamise funktsiooni märkimisväärselt laiendanud.

Keskuse ülesanne on tuvastada olulisi tühimikke tõenditele toetuvates rahvatervisealastes teadmistes, selliste tühimike tuvastamine on keskuses koostatud teaduslike nõuannete ja arvamuste tavapärane osa. Kõnealuste rahvatervisega seotud uurimisvajaduste rahuldamiseks teeb keskus tihedat koostööd tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (terviseprogrammi raames) ning teadusuuringute peadirektoraadiga (peamiselt raamprogrammi raames).

Kooskõlastamine tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadiga hõlmab ametlikke kohtumisi keskuse ning tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi üksuse C3 vahel, kus arutatakse tööprogramme. Järelevalve toimub kaks korda kuus toimuvate videokonverentside kaudu. Kooskõlastamine teadusuuringute peadirektoraadiga on tagatud sellega, et keskuse direktor osaleb teadusuuringute peadirektoraadi nõuandekogu töös (et keskuse ekspertide tuvastatud rahvatervisega seotud uurimisvajadusi võetaks arvesse teadusuuringute peadirektoraadi algatatud projektikonkurssidel). Lisaks sellele on komisjoni ja keskuse töötajate vahel tekkinud tihedad kontaktid seoses mitmete algatustega ning juhul kui on vaja arutada uurimisvajadusi. Näiteks hiljuti korraldati kohtumine, kus arutati vajadust uute tuberkuloosi diagnostikavahendite järele, samuti toimus kohtumine, kus arutati vajadust uurida gripi levikut.

Nimetatud ametlike ja mitteametlike mehhanismide kaudu on keskuse eesmärk luua sünergiaid ja vältida kattumist muude ühenduse rahastatud programmidega tema tegevusvaldkonnas.

Keskuse hindamine

2007. aasta mais korraldati avatud pakkumismenetluse alusel keskuse väline hindamine, et hinnata a) võimalikku vajadust laiendada ühenduse tasandil keskuse missiooni teistele asjakohastele tegevustele rahvatervise valdkonnas, eriti terviseseirele ning b) edasiste selliste hindamiste ajastamist (määruse 851/2004/EÜ artikkel 31).

Lõpparuanne[2] esitati haldusnõukogule 2008. aasta septembris. Hindajate arvates „oli keskus olukorda arvestades (keskus oli töötanud alles kaks aastat) oma ülesannetega hästi hakkama saanud”. Aruandes järeldatakse, et „ keskuse olemasolu tuleb pidada põhjendatuks ja see võib hakata oma tegevust laiendama ” ning kinnitatakse, et „ keskus on andnud nakkushaiguste vastasesse võitlusse märkimisväärse panuse, tal on õnnestunud kehtestada end tipptasemel sõltumatu teaduskeskusena, sidusrühmade arvates toodab keskus lisaväärtust väga väärtusliku teabe ja võrgustike loomise näol ning ta on rahvusvahelisel areenil selgelt esindatud ”. Hindajad juhtisid tähelepanu ka mitmele küsimusele, mis vajavad lahendust. Eelkõige tuleks tõhustada erinevate osalejate vahelist riskidest teavitamisega seotud koostööd, selgitada tuleks ka komisjoni, keskuse ja liikmesriikide rolli ning vastutusala riskihindamises ja -juhtimises.

Välishindajad soovitasid keskusel ka jätkata tõhususe parandamist eelkõige juhtimisteabesüsteemide arendamise, funktsionaalsete üksuste ja horisontaalsete haigustepõhiste programmide vahelise kooskõlastamise laiendamise ning töömenetluste parema määratlemise kaudu.

Keskuse volituste võimaliku muutmisega seoses järeldatakse välise hindamise aruandes, et keskus peaks keskenduma praeguste ülesannete tugevdamisele, andes nii võimaluse algatada olemasolevate volituste raames uusi tegevusi.

4. Väljakutsed (2007–2013)

Volituste täitmine strateegilise mitmeaastase programmi rakendamise kaudu

Vastavalt keskuse asutamismääruse artikli 14 lõike 5 punktile d võttis haldusnõukogu 2007. aasta juunis vastu strateegilise mitmeaastase programmi aastateks 2007–2013, mille raames keskus rakendab oma volitustes määratletud ülesandeid. Keskuse iga-aastane tööprogramm aastaks 2007 ja 2008 koostati sellest lähtuvalt. Tänu esimeses iga-aastases epidemioloogilises aruandes esitatud nakkushaiguste olukorda ELis käsitlevale analüüsile oli keskusel võimalik kindlaks määrata Euroopa ees seisvad peamised väljakutsed. Nendele püüti lahendust leida mitmeaastase strateegia raames.

Keskus on kindlaks määranud seitse tegevussihti. Töö hõlmab mitut prioriteetset meedet. Järgmises tabelis esitatakse kokkuvõtlikult mitmeaastase strateegilise programmi peamised eesmärgid ja nende vastavus keskuse praeguse toimimisstruktuuriga.

Keskuse strateegilise mitmeaastase programmi 2007–2013 eesmärgid | Keskuse struktuur (ja viide asutamismäärusele) |

Aastaks 2013 |

1. Keskus on märkimisväärselt täiendanud teaduslike alusteadmisi, mis hõlmavad nakkushaigusi, nende tagajärgi tervisele ja nende olulisi tegureid, haiguste ennetus- ja tõrjemeetodeid ning konstruktiivseid omadusi, millega parandatakse ennetus- ja tõrjeprogrammide tõhusust. | Haiguspõhised programmid: a. Hingamisteede nakkused (gripp ja tuberkuloos); b. Sugulisel teel levivad nakkused, sealhulgas HIV ja vere kaudu levivad viirused; c. Toidu ja vee kaudu levivad nakkused ning zoonoosid; d. Uued ja vektorputukate põhjustatud haigused; e. Vaktsiinide abil ennetatavad haigused; f. Ravimresistentsus ja tervishoiuteenuste kaudu levivad nakkused; (Artikkel 2, otsus 2119/98/EÜ) |

2. Keskusest saab nakkushaiguste seire keskus Euroopa Liidus ning autoriteet liikmesriikide seiresüsteemide tugevdamisel. | Seire (Artiklid 5 ja 11) |

3.‘ Keskuse maine juhtiva tipptasemel teadusasutusena on rahvatervise valdkonnas tegutsevate partnerite hulgas kindlalt kanda kinnitanud ning keskusest on saanud komisjonile, Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja nende kodanikele oluline nakkushaiguseid käsitleva teadusinfo ja nõuannete allikas. | Teaduslik nõustamine (Artikkel 6) |

4. Keskus tegutseb Euroopa Liidus peamise tugipunktina uutest nakkushaigustest tulenevate ohtude avastamisel, hindamisel, uurimisel ja kooskõlastatud reageerimisel. See hõlmab ka ohte, mis on seotud bioloogiliste mõjurite ja tundmatu päritoluga haiguste tahtliku keskkonda viimisega. | Valmisolek ja reageerimine (Artiklid 8 ja 10) |

5. 2013. aastaks on keskus Euroopa Liidus peamiseks tugipunktiks nakkushaiguste ning tundmatu päritoluga haiguste ennetamist ja tõrjet käsitleva koolituse kaudu toimuvale suutlikkuse suurendamisele ja arendamisele. | Koolitus (Artikkel 9) |

6. Aastaks 2013 on keskus oma teavitamistegevuse kaudu saanud peamiseks oma valdkonna teadusliku ning tehnilise teabe autoriteetseks ja sõltumatuks allikas Euroopas ning peamiseks nakkushaiguste riskidest teavitamisega tegelevaks tugipunktiks Euroopa Liidus. | Tervisealane teavitamine (Artiklid 11 ja 12) |

7. Keskusel on struktureeritud nakkushaigustealane koostööprogramm kõigi liikmesriikide, komisjoni ja muude asjaomaste Euroopa Liidu asutustega. Keskus teeb tihedat koostööd WHO ja muude valitud partneritega piirkondlikul ja üleilmsel tasandil. | Partnerlused (Artiklid 4, 5, 10 ja 12) |

8. Eesmärk on tagada keskuse hea ja sujuv juhtimine, tegevuse organiseerimine, pürgida teenuste osutamisel ja keskuse operatiivtegevuse lihtsustamisel kõrgtaseme saavutamisele, tagada inimressursside ja finantsvahendite asjakohane ja tõhus juhtimine ning tagada keskuses hea töökeskkonna olemasolu. | Direktor ja juhtkond |

Kavandatud prioriteetsed meetmed ja nendega seotud personalivajadused

Keskuse arendamisega seotud peamine väljakutse on hoolitseda selle eest, et kõik keskuse pädevusse kuuluvad 55 haigusvaldkonda oleksid kaetud eksperditeadmistega, praegu see nii veel ei ole. Seetõttu on suurem osa lisapersonalist ettenähtud haiguspõhiste programmide jaoks, samuti keskendub funktsionaalsete üksuste suutlikkus haigusvaldkondade eksperditeadmistele.

Keskuse ülesannete täitmiseks vajalikud eksperditeadmised on oma olemuselt väga spetsiifilised, eelkõige on vaja arste, kes tuleks paigutada asjaomasele palgaastmele[3] ning tagada neile vajalik tehniline ja haldustugi, et nad saaksid täielikult keskenduda oma eksperdiülesannetele.

Töökoormuse indikaatorid

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | Muutus 2008/2010 (%) | Töötajate arvu kasv 2008/2010 |

Eesmärk I (haiguspõhised programmid) | 89 % a) |

ELi haiguspõhiste kavade arv (käigus) | 0 | 1 | 2 | 5 | 400 % |

Haiguspõhiste* kavade ja riigi tasandil võetavate meetmete tugevdamisega seotud algatuste arv | 3 | 7 | 14 | 18 | 157 % |

Riikidesse tehtud visiitide arv | 4 | 7 | 10 | 15 | 114 % |

Haiguspõhiste programmide suunisdokumendid | 3 | 5 | 9 | 12 | 140 % |

*Haiguspõhised programmid |

a) 16 uut töötajat (kokku 34), peamiselt juhtiveksperdid prioriteetsetes valdkondades, kus tuleks suutlikkust suurendada või tõhustada – ravimresistentsus, legionelloosi seire, toidu ja vee kaudu levivad haigused, gripp. |

Eesmärk 2 (seire) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 45 % b) |

TESSy* süsteemi tugi/liikmesriikide koolitus | 0 | 215 | 150 | 150 | -30 %** |

TESSy kaudu teatatud haigustest tõhusam teavitamine (47 haigust) | 8 | 12 | 18 | 27 | 125 % |

Aruannete arv | 2 | 4 | 8 | 11 | 175 % |

Eksperdikohtumiste arv | 14 | 17 | 28 | 28 | 65 % |

(kooskõlastusrühmad, seirega tegelevad töörühmad) |

*TESSy: Euroopa seiresüsteem |

**Alusaasta 2008 on TESSy asutamisaasta, seetõttu toimus nimetatud aastal rohkem koolitusi |

b) 10 uut töötajat (kokku 32) kooskõlastamissuutlikkuse ja eksperditeadmiste suurendamiseks, et tagada kõigi võrgustike ülekandmine keskusesse, peamiselt andmehalduse ja üldseire eksperdid. |

Eesmärk 3 (teaduslik nõustamine) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 59 % c) |

Liikmesriikidele antud teaduslike nõuannete ja suuniste arv | 10 | 12 | 14 | 20 | 67 % |

Komisjoni/Euroopa Parlamendi taotletud kiirnõuannete arv | 8 | 20 | 30 | 30 | 50 % |

Uute teadusuuringute tulemustega seotud uudiste/ajakohastamiste arv | 50 | 75 | 120 | 150 | 100 % |

Eksperdikohtumiste arv | 7 | 10 | 25 | 35 | 250 % |

Teaduslikule tugiteenusele nädalas kulunud tundide arv | 100 | 150 | 180 | 200 | 33 % |

c) 10 uut töötajat (kokku 27) teaduslike nõuannete koostamiseks, nakkushaiguseid mõjutavate keskkonnateguritega (kliimamuutused) seotud töö laiendamiseks ja haigustest tuleneva koormuse rahuldamisega seotud majandussuutlikkuse suurendamiseks, kõik tööprogrammi peamised valdkonnad |

Eesmärk 4 (valmisolek ja reageerimine) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 57 % d) |

Jälgitud ohtude arv | 168 | 300 | 350 | 400 | 33 % |

Ajakohastatud uudiskirjete arv | 1,360 | 2,400 | 2,800 | 3,200 | 33 % |

Hinnatud ohtude arv | 142 | 250 | 300 | 330 | 32 % |

Erimeetmeid vajanud ohtude arv | 66 | 110 | 130 | 150 | 36 % |

Varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi/veebilehe vahendusel levitatud ohuhinnangute arv | 9 | 16 | 18 | 20 | 25 % |

d) 8 uut töötajat (kokku 22) eelkõige valmisoleku- ja reageerimissuutlikkuse saavutamiseks; bioterrorismialaste eksperditeadmiste väljatöötamiseks, ohutuvastamissuutlikkuse tõstmiseks ja täieliku hõlmavuse tagamiseks kõigis liikmesriikides |

Eesmärk 5 (koolitus) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 33% e) |

EPIETi koolituse (Euroopa Epidemioloogia väljaõppeprogramm) läbinud isikute arv | 18 | 19 | 22 | 27 | 42 % |

Liikmesriikidest tulnud osalejate arv | 185 | 280 | 320 | 400 | 43 % |

Koolitusnädalate arv | 15 | 20 | 23 | 26 | 30 % |

e) 2 uut töötajat (kokku 8) koolitussuutlikkuse edasiarendamiseks |

Eesmärk 6 (tervisealane teavitamine) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 67 % f) |

Rahvusvaheliste kohtumiste arv | 4 | 6 | 7 | 75 % |

Eurosurveillance´i uudiskirja tellijate arv | 10,256 | 14,300 | 16,000 | 17,500 | 22 % |

Eurosurveillance´i uudiskirjas avaldatud artiklite arv | 254 | 310 | 335 | 360 | 16 % |

Internetis avaldatud rubriikide arv | 2,484 | 3,500 | 10,000 | 15,000 | 329 % |

Mitmekeelsete Internetis avaldatud rubriikide arv | 0 | 400 | 2.000 | 3.000 | 650 % |

Rahvatervisekampaania abivahendite arv | 1 | 2 | 3 | 3 | 50 % |

Teabestendide arv teaduskohtumistel | 9 | 18 | 25 | 30 | 67 % |

Pressiteadete arv | 40 | 45 | 50 | 60 | 33 % |

Multimeedia formaadis uudiste/Internetiülekannete arv | 7 | 5 | 8 | 12 | 140 % |

f) 10 uut töötajat (kokku 25) tervisealase teavitamise tõhustamiseks (ka välised hindajad on seda vajadust esile tõstnud), et tagada tõhus teabevahetus, teabekasutuse suurendamine liikmesriikides, meedia ja üldsuse parem teavitamine; tegemist on peamiselt teadusteabe ja veebiteenistuste asjatundjate ning toimetajatega. |

Eesmärk 7 (partnerlused) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 50 % g) |

Kontaktide arv pädevate asutustega | 75 | 85 | 90 | 95 | 12 % |

Kohtumiste/videokonverentside arv komisjoni/Euroopa Parlamendi/ELi asutustega | 52 | 65 | 77 | 82 | 26 % |

Kohtumiste/videokonverentside arv WHOga | 18 | 24 | 30 | 30 | 25 % |

Kohtumiste/videokonverentside arv kandidaatriikidega | 0 | 10 | 18 | 24 | 140 % |

g) 2 uut töötajat (kokku 6), pädevate asutuste loomisest tuleneva suurenenud töökoormuse rahuldamiseks ja ELi institutsioonidega suhete tugevdamiseks sealhulgas naabruspoliitika valdkonnas |

Eesmärk 8 (sisemeetmed) | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 35 % h) |

Eesmärgi 8 indikaatorid on pigem kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed ning on seotud vajadusega vastata operatiivsetele vajadustele adekvaatselt (aja ja kvaliteedi mõttes). |

Järgmisena loetletakse indikaatorid, mida on võimalik kasutada ja mis sõltuvad eelarvest ja töötajate arvu kasvust. |

Kohustuste arv | 359 | 450 | 500 | 550 | 22 % |

Maksete arv | 3,885 | 5,000 | 6,500 | 7,000 | 40 % |

Registreeritud missioonide arv | 660 | 810 | 950 | 1.050 | 30 % |

Info- ja sidetehnoloogia kasutajatoele päevas laekuvate päringute arv | 15 | 35 | 50 | 55 | 57 % |

Kohtumistel/seminaridel jne osalejate arv | 1,571 | 1,704 | 1,800 | 1,950 | 14 % |

Värbamisintervjuude arv | 470 | 390 | 390 | 290 | -26 %* |

*töötajate arvu kasvades värbamine väheneb, kuid oodata on muudatust suurenevate õppe- ja arenguvajaduste suunas |

h) 12 uut töötajat: strateegilise juhtimise ekspert, juhtivteadur, kinnisvarajuht, infotehnoloogiaspetsialistid, turva- ja tegevuse jätkuvuse spetsialistid, keda on vaja organisatsiooni kasvu ja selle erilise tegevusvaldkonna tõttu. |

Inimressursside arendamine

2 | Seire | 13 | 22 | 10 | 32 |

3 | Teaduslik nõustamine | 12 | 17 | 10 | 27 |

4 | Valmisolek ja reageerimine | 11 | 14 | 8 | 22 |

5 | Koolitus | 5 | 6 | 2 | 8 |

6 | Tervisealane teavitamine | 7 | 15 | 10 | 25 |

7 | Partnerlused | 2 | 4 | 2 | 6 |

8 (sisemeetmed) | Valitsemine, juhtimine, haldusteenused | 8 20 | 8 26 | 2 10 | 10 36 |

Kokku | 90 | 130 | 70 | 200 |

* Ajutised töötajad

Töötajate arvu suurendamise finantsmõju on keskuse eelarveprognoosides juba arvestatud. Ühenduse eelarvest oodatava toetuse tase on täielikult kooskõlas komisjoni kehtiva finantsplaneeringu ja 2007.–2013. aastat hõlmava mitmeaastase finantsraamistikuga.

Summad miljonites eurodes

Keskuse põhieelarve (jooksevhindades), finantsraamistik 2007–2013

Järgmises tabelis esitatakse eelarveliste assigneeringute areng ajavahemikus 2007–2013.

Summad tuhandetes eurodes

17 03 03 01 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | JAH | EI | 3b |

17 03 03 02 | Mittekohustuslik | Liigendatud | EI | JAH | EI | 3b |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tegevuskulud[4] |

EMP/EFTA riigid | f | 0,604 | 0,935 | 1,000 | 1,450 | 1,500 | 1,530 | 1,550 | 8,569 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 28 309 | 40 235 | 50 700 | 57 850 | 59 000 | 60 230 | 61 350 | 355 719 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek on kooskõlas olemasoleva finantsplaneeringuga.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[5] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud töötajad (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Ei kohaldata.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

EL on avatud mitmetele inimeste tervist ohustavatele nakkushaigustele ning see oht lähitulevikus ei kao. Kuna inimesed, loomad ja kaubad saavad ELis peaaegu vabalt liikuda, on vajadus haiguste levikut ennetava ühise lähenemisviisi järele muutumas üha enam vältimatuks ja vajalikuks. Kuigi ennetamise ja tervishoiu suhtes kohaldatakse ikka veel peamiselt subsidiaarsuse põhimõtet, on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse sarnast keskset asutust väga vaja, et toetada kooskõlastatud lähenemisviisi.

Lisaks populatsioonidele kannatuste põhjustamisele tekitavad nakkushaigused olulist majanduslikku kahju ka riikide majandustele. Antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid põhjustavad põletikke, mis vajavad pikka haiglaravi ja erilisi raviprotseduure; arvatakse, et uued gripipandeemiad tekitavad riikidele majanduslikku kahju ulatuses, mis vastab mitmele protsendile nende SKPst, HIV-viiruse ravi kujutab endast mitmele liikmesriigile märkimisväärset kulu. Isegi nakkushaiguste ennetamine on kulukas: ELis vaktsineeritakse peaaegu kõiki lapsi poole tosina erineva vaktsiiniga ning see ei ole odav.

Keskus peab välja töötama sobivaimad ja majanduslikult efektiivseimad ennetusmeetodid ning toetama liikmesriike nende rakendamisel. Lõppeesmärgiks on haiguse likvideerimine, millega – nagu rõugete likvideerimine 30 aastat tagasi tõestas – kaasneb oluline majanduslik kasu. Kuigi see ei pruugi paljude haiguste puhul võimalik olla, on leetrite likvideerimine ELis näiteks täiesti saavutatav eesmärk.

5.2. Ühenduse meetme lisaväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ühenduse meetmete lisaväärtuse ja liikmesriikide koostöö tõhustamise vajaduse põhjendused esitati 2003. aasta ettepanekus, mille alusel loodi keskus. Pärast seda on keskus talle pandud lootusi kõigis tema pädevusse kuuluvates valdkondades õigustanud.

Keskus annab ELi tasandil lisaväärtust analüüside ja nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet toetavate tõendite läbivaatamise kaudu. Koos pädevate asutustega määrab keskus kindlaks puudused ning aitab määratleda ja tugevdada rahvatervise uurimiskava. Kohaldades seire suhtes Euroopa tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi, on võimalik koguda andmeid ühtsete normide alusel ja väiksemate kuludega. Nii on võimalik saada võrdluskõlbulikke andmeid, millega teavitatakse otsustajaid tõhusatest ennetus- ja tõrjemeetmetest.

Keskus on ka liikmesriikidevahelise suhtluse platvormiks, kus vahetatakse tõenditel põhinevatele meetmetele toetuvaid häid tavasid. Keskuses töötatakse tsentraliseeritult välja hinnanguid ja suuniseid kogu ELi jaoks, seda on palunud eriti just väiksemad riigid ja riigid, kelle suutlikkus kõnealuses valdkonnas on piiratud.

Epideemiateks valmisolekuga seotud tegevuses esitab keskus liikmesriikidele regulaarselt ajakohastatud andmeid rahvusvahelisest epidemioloogilisest olukorrast. Nimetatud tegevus võib aja möödudes asendada vajadust kulutada igas riigis eraldi suuri summasid epideemiaseirele. Rahvatervisega seotud sündmuste kiire hindamise kaudu võib keskus lihtsustada kiirreageerimise kohaldamist mitut liikmesriiki mõjutavate ohtude suhtes.

Keskus korraldab erinevaid liikmesriikide ekspertidele suunatud kursusi, kus õpetatakse kogu ELi hõlmavaid meetodeid, millest on kasu nii seire- kui ka reageerimisfunktsioonile.

Keskus toetab komisjoni riskidest teavitamisega tegeleva aktiivse võrgustiku välja arendamisel, sest „rahulikul ajal” on hea luua hästitoimiv teavitamisvõrgustik, tänu millele on Euroopa ja liikmesriigi tasandil võimalik teavitada suurtest tervishoiuvaldkonna kriisiolukordadest õigeaegselt, usaldusväärselt, järjepidevalt ja kindlalt.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad indikaatorid tegevuspõhise juhtimise raames

Keskus aitab kaasa rahvatervise programmi eesmärkide täitmisele (ühenduse eelarve peatükk 17 03).

Keskuse lühiajalise ja keskpika perspektiivi eesmärgid on esitatud aastate 2007–2013 strateegilise mitmeaastase programmi raames nagu on käesolevas teatises rõhutatud.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Keskuselt oodatakse kõrgetasemeliste eriteenuste osutamist (läbipaistvate meetmete kaudu), nimetatud teenuste suhtes tuleb tähelepanelikult kohaldada järelevalvet lühiajaliste tulemusindikaatorite abil.

Kõnealune süsteem on loodud selleks, et kontrollida, kas keskuse töö on kaasa toonud asutamismääruses ja aastate 2007–2013 strateegilises mitmeaastases programmis kavandatud positiivseid muudatusi. Strateegilise mitmeaastase programmi alguses esitati haldusnõukogule kindlad indikaatorid, mis kiideti heaks 2008. aasta märtsis. Indikaatoreid kasutatakse kogu perioodi vältel, et jälgida eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ning nad annavad olulist teavet eesmärkide saavutamise kohta 2013. aastal koostatava lõpparuande tarbeks. Kõnealuste indikaatorite väljatöötamisel on kasutatud järgmisi põhimõtteid:

Igal eesmärgil on omad indikaatorid , mis on valitud selliselt, et nendest saadav teave võimaldab selgelt hinnata kas ja millises ulatuses on vastav eesmärk täidetud.

Iga kriteeriumi sõnastus peab olema selge ja võimalikult lühike.

Eesmärk oli, et kriteeriume oleks võimalikult vähe, kuid nende abil oleks siiski võimalik hinnata iga valdkonna saavutusi.

Kriteeriumid on ilma liigse pingutuseta realistlikult mõõdetavad .

Iga indikaatori puhul tehti analüüs, mis hõlmas indikaatori teabeallikat, selle kättesaadavust ja usaldusväärsust. Keskuses on käivitatud ka andmete süstemaatilisele kogumisele ja analüüsimisele suunatud teabesüsteem.

Programmiperioodi 2007–2013 keskpaigas (st 2010) hindab haldusnõukogu senist arengut. Mitmeaastase programmi 2013. aastaks saavutatud edusammude lõpparuanne ajastatakse selliselt, et aruande tulemused on haldusnõukogu käsutuses selleks ajaks, kui otsustatakse järgmise strateegilise mitmeaastase programmi üle (2014–2020).

Peale selle hindavad keskuse töötajad aasta lõpus süstemaatiliselt aastase töökava teostumist, hinnates ühiselt oma toodete kvaliteeti ja rakendusmenetluse tõhusust. Kõnealuse hindamise tähtsaimad punktid lisatakse haldusnõukogule esitatavasse direktori aastaaruandesse.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Ei kohaldata.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 851/2004 korraldati keskuse väline hindamine 20. mail 2007.

Artikkel 31: 20. maiks 2007 korraldab keskus oma saavutuste sõltumatu välise hindamise haldusnõukogu poolt komisjoni nõusolekul antud volituste alusel. Hindamisel käsitletakse:

a) võimalikku vajadust laiendada keskuse missiooni ühenduse tasandil teistele asjakohastele tegevustele rahvatervise valdkonnas, eriti terviseseirele;

ning

b) edasiste selliste hindamiste ajastamist.

Keskus kuulutas välja avatud pakkumismenetluse. Haldusnõukogu töörühm määras komisjoni nõusolekul kindlaks volitused. Töövõtja tegi viimase paari kuu jooksul peamiste sidusrühmadega (ELi institutsioonid ja ametid, rahvusvahelised organisatsioonid, ELi seirevõrgustikud, riikide seireasutused, riikide kaitseministeeriumid ja keskuse töötajad) üle 80 intervjuu

Esimese välise hindamise järeldused on kättesaadavad veebilehel http://ecdc.europa.eu/en/About_us/Key_documents/ .

6.2.3. Edasiste hindamiste tingimused ja sagedus

Keskuse sõltumatud välised hindamised korraldatakse iga 5 aasta järel.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja teiste ebaseaduslike tegevustega kohaldatakse keskuse suhtes ilma piiranguteta määruse (EÜ) nr 1037/1999 sätteid.

Keskus on ühinenud 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta.

Rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ametilt raha saajaid ning selle jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Vt teatise punktis 4 esitatud tabelit, kus kirjeldatakse keskuse eesmärke aastateks 2007–2013. Eesmärgi kaupa oodatavate tulemuste kokkuvõte esitatakse eraldi komisjoni talituste töödokumendis, kus esitatakse üksikasjalikult ka keskuse edasised arengud programmiperioodiks 2009–2013.

8.2. Halduskulud

Meede ei mõjuta ühenduse eelarve halduskulusid ning komisjon ei eralda selleks otseselt inimressursse.

Keskuse halduskulud koos personalikuludega rahastatakse tegevuseelarverealt 17 03 03 01.

[1] http://ecdc.europa.eu/en/About_us/Key_documents/Documents/ECDC_MAS_.pdf

[2] http://ecdc.europa.eu/en/About_us/Key_documents/.....

[3] Keskus on kohustunud mitmeaastase personalipoliitika kava raames esitama üksikasjalikult tulevased personalikavad ning ühtlustama need komisjoni suunistega.

[4] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[5] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.