[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 5.11.2008

KOM(2008) 740 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

ELi ja Venemaa suhete läbivaatamine

{SEK(2008) 2786}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE

ELi ja Venemaa suhete läbivaatamine

Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel 1. septembril 2008 paluti nõukogul ja komisjonil hoolikalt ja põhjalikult läbi vaadata ELi ja Venemaa suhete eri aspektid. Läbivaatamine tuleb lõpule viia enne 14. novembriks 2008 kavandatud ELi-Venemaa tippkohtumist ning seda küsimust arutatakse ka üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumisel 10.–11. novembril. Gruusia ja Venemaa vahelise konflikti puhkemise järgsed sündmused olid arutluse all 13.–14. oktoobril 2008 toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumisel.

ELi ja Venemaa suhted vajavad kaalumist, kuna hiljutised sündmused on neid tugevasti varjutanud. Gruusia territoriaalse terviklikkuse rikkumine sõjalise jõu abil ning Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ühepoolne tunnustamine Venemaa poolt on vastuvõetamatu. Samuti tekitavad muret hiljuti väljendatud välispoliitilised põhimõtted, sealhulgas mõjusfääride taastamine.

EL võib suhetes Venemaaga tegutseda teatava enesekindlusega. Majanduslikus mõttes vajab Venemaa ELi. EL on Venemaa tooraine ning eelkõige energia jaoks oluline eksporditurg ning Venemaa sooviks parandada tuumamaterjalidega kauplemise tingimusi. Hiljutine finantskriis on näidanud, kui hädasti on Venemaal vaja ajakohastada ja mitmekesistada oma majandust. Selles tegevuses kujutab EL endast enesestmõistetavat partnerit ning EList pärineb ka suurem osa riigi välisinvesteeringutest. Venemaa soovib hoida häid suhteid ELga, kuna see on tema enda huvides näiteks viisavabaduse saavutamiseks või ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammiga ühinemiseks.

Eelöeldut arvesse võttes tuleb ELi ja Venemaa vahelised suhted läbi vaadata selleks, et analüüsida nende aluseks olevate kohati kattuvate ja ühiste huvide keerulist võrgustikku ning määrata kaine arutelu käigus kindlaks ELi enda praegused huvid. Kõnealuste huvidega seotud eesmärkide saavutamise ja laiendamise piirid on kindlaks määratud hiljuti kokku lepitud volitustes alustada läbirääkimisi uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks ning, kui vastavad tingimused on täidetud, vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.

Käesolevale teatisele lisatud töödokumendis on esitatud üksikasjalik ülevaade ELi ja Venemaa partnerluse kujunemisest viimaste aastate jooksul ning meie väljavaadetest ja ülesannetest tulevikus.

ELi ja Venemaa suhted põhinevad 1997. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingul, millele 2005. aastal lisandus nelja ühisruumi alane kokkulepe. Selline institutsiooniline raamistik toimib mõneski mõttes hästi, eelkõige poliitilisel tasandil tegutsevas koostöönõukogus (mis on nüüdseks asendatud alalise partnerlusnõukoguga, mille raames toimuvad välisministrite kohtumised).

ELi ja Venemaa suhete lühiülevaade

ELi ja Venemaa vahelise kaubanduse ja investeeringute maht on suur ning kasvab, seega on meie ühistes huvides selle suundumuse jätkumine. Venemaa on meie kaubanduspartnerite seas kolmandal kohal ning iga-aastane kasvumäär selles valdkonnas on ligikaudu 20 %. Sellest suure osa moodustab energia, kuid muljetavaldaval määral on kasvanud ka kauplemine teenustega. Kõrgena püsivate kasvumäärade ja kiiresti suureneva keskklassiga Venemaa jõuliselt arenev turg pakub soodsaid võimalusi ELi ettevõtetel, kuna tegu on meie lähinaabriga. EL on Venemaa jaoks üks olulisemaid investoreid, kellelt tuleb 80 % välisinvesteeringute kogusummast. Seega on riigi majandusarengu jätkumine meie jaoks ülimalt oluline. Tulevikus vajab Venemaa veelgi suuremaid investeeringuid, kuna riik on seadnud endale eesmärgiks majanduse mitmekesistamise ja ajakohastamise. See omakorda sõltub asjaolust, kas Venemaa suudab tagada õigusriigi põhimõtete järgimise ja tõeliselt sõltumatu kohtusüsteemi, kes kindlustaks lepingute täitmise. Märkimisväärset osa Venemaa välisvaluutareservist hoitakse eurodes, mistõttu Venemaale kuuluvate eurodes nomineeritud varade koguväärtus on üks suurimaid maailmas. Venemaa ei ole ülemaailmsest finantskriisist puutumata jäänud ning meie vastastikust majanduslikku sõltuvust arvesse võttes on oluline pidada Venemaaga dialoogi sündmuste edasise arengu üle.

Neid asjaolusid arvesse võttes toetab EL kindlalt Venemaa soovi liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Selle kasuks, et Venemaa võetaks kiiresti ja mõistlikel kaubandustingimustel WTO liikmeks, räägib ka tõsiasi, et põllumajandus- ja loodusvarade sektor ilmutavad märke kasvavast protektsionismist. Mõned käimasolevad kaubandusvaidlused näiteks Venemaa puiduekspordi piirangute üle nõuavad kiiret lahendamist, et niigi keerulised kaubandussuhted ei halveneks veelgi.

Vaatamata EL ja Venemaa vahelise kaubanduse ja investeeringute kiirele kasvule ning arvukatele sektoripõhistele dialoogidele ühise majandusruumi raames, on paljudes valdkondades ette tulnud ka raskusi. Probleeme põhjustavad tollimenetlused, lennud üle Siberi ning rahvusvaheliste sanitaar- ja fütosanitaarnormide ebaühtlane rakendamine Venemaal.

ELi ja Venemaa suhete üks olulisemaid aspekte on nende energiaalane vastastikune sõltuvus. ELi liikmesriigid on põhilised energiatoodete ostjad ning see olukord ei muutu tõenäoliselt niipea. Kõnealune sõltuvus on nimelt vastastikune ja mitte ühepoolne. Märkimisväärne osa Venemaa majanduskasvust tuleneb ekspordist ELi. Sellegipoolest on ELil ja Venemaal erinev arusaam energiavarustuskindlusest ja vastastikusest turulepääsust. Kuigi Venemaa on olnud energiatoodete tarnimisel usaldusväärne partner, tekitavad tulevaste tarnete seisukohalt muret vaidlused transiitriikidega ning kasvava nõudluse jaoks ebapiisavad investeeringud tootmisahela algetappidesse. Tõelise energiapartnerluse ülesehitamiseks, mis tugineks energiaharta lepingu põhimõtetele ning eelkõige läbipaistvusele, vastastikkusele ja mittediskrimineerimisele, tuleb teha veel palju tööd. Energiadialoogi raames tehakse koostööd sellistes ulatuslikes valdkondades nagu energiaalased väljavaated ja strateegiad, turusuundumused ja energiatõhusus. Edasiarendamist vajaksid sellised olulised vahendid nagu varajase hoiatamise süsteem energiavaldkonnas.

Ühise välisjulgeolekuruumi raames toimub pidev poliitiline dialoog mitmel tasandil. EL suhtleb Venemaaga Iraani, Lähis-Ida, Afganistani, Balkani riikide jms küsimustes ning rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO ja OSCE raames ühiste seisukohtade ja tegutsemisviiside väljatöötamiseks. Häid tulemusi on andnud koostöö Lähis-Ida rahuprotsessi toetuseks ja tuumarelva leviku tõkestamiseks Iraanis. Massihävitusrelvade leviku tõkestamine on ELi ja Venemaa ühistes huvides. Hiljuti osales Venemaa Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonil Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Raskem on kokkuleppele jõuda sellistes küsimustes nagu Kosovo staatus ja ühised naaberriigid, seda eelkõige pärast hiljutisi sündmusi Gruusias. EL peaks võtma ühise seisukoha Venemaa ettepaneku suhtes leppida kokku uus Euroopa julgeolekukorraldus. ELi huvides on jätkata ka edaspidi pingutusi koostöö edendamiseks nendes valdkondades. Venemaa geopoliitiline mõjujõud on väga suur ning rahvusvahelise üldsuse edukaks tegevuseks on vajalik, et riik räägiks rahvusvahelistes küsimustes konstruktiivselt kaasa.

ELi ja Venemaa peavad dialoogi regionaalpoliitika küsimustes ning Kaliningradi piirkonna ja Venemaa põhiterritooriumi vaheline lihtsustatud transiidikord toimib hästi. Lisaks on Venemaa ilmutanud uut huvi põhjamõõtme läbivaatamise vastu ning 27. oktoobri ministrite kohtumisel tehti selles valdkonnas olulisi edusamme. Edaspidi võiks kaasata ELi ja Venemaa vahelisse korrapärasesse dialoogi ka Arktikaga seotud küsimused.

Muret tekitab inimõiguste olukord . Üldise arusaama kohaselt süveneb järjest lõhe Euroopa Nõukogus ja OSCEs võetud ühiste kohustuste täitmisel.

EL tuletab Venemaale meelde kohustusi, mida riik on võtnud muu hulgas partnerlus- ja koostöölepingu alusel. Inimõigustealased nõupidamised Venemaaga toimuvad kaks korda aastas. Kuigi nende mõju on suhteliselt piiratud, iseloomustas viimast kohtumist avatud ja konstruktiivne õhkkond. Oluline on saavutatut edasi arendada.

Ühise õigus-, vabadus- ja turvalisusruumi raames ELi ja Venemaa huvid sageli kattuvad. Sellest annavad tunnistust 1. juunil 2007 jõustunud EÜ-Venemaa viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud, FRONTEXi ja Venemaa piirivalveameti ühine koostöökava aastateks 2007–2010, samuti koostöö Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ja Venemaa Föderaalse uimastitõrjeameti ning Europoli ja Venemaa õiguskaitseorganite vahel.

ELi-Venemaa viisalihtsustusleping oli ELi jaoks esimene sellelaadne kolmanda riigiga sõlmitud leping ning selle eesmärk on lihtsustada reisitingimusi muu hulgas EList pärit reisijate jaoks. Tagasivõtuleping annab olulise panuse võitlusesse ebaseadusliku rände vastu. Tihedam koostöö vabadus-, turvalisus- ja õigusküsimustes aitab tegelda ohtudega, mida põhjustavad terrorism, organiseeritud kuritegevus jms. Üldisemas mõttes on oluline, et nimetatud koostöö põhineb inimõiguste austamisel ja õigusriigi põhimõtete edendamisel.

Kontaktid ELi ja Venemaa kodanike vahel tihenevad. Laiendatud on ELi haridusalaseid vahetusprogramme ning teaduskoostööd teadlaste vahel. Tuleks jätkata tööd selle nimel, et inimestevahelised kontaktid laieneksid ka kõikidesse muudesse valdkondadesse. Suhtlusvõimaluste avardamine ning täpselt määratletud poliitikavaldkondade konkreetsete eesmärkide täitmine parandab vastastikust mõistmist ja usaldust.

Ühist teadus-, haridus- ja kultuuriruumi iseloomustab suur vastastikune huvi. Teaduskoostöö põhineb EÜ-Venemaa teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingul, mis jõustus 2004. aastal ja kehtib kuni aastani 2009. Käimas on ettevalmistused lepingu pikendamiseks. Venemaa Föderatsiooni asutused osalevad kõikides seitsmenda teadusuuringute- ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi (FP7) teema- ja allprogrammides ning ühendus toetab nende osalust ligikaudu 29 miljoni euroga. Koostööd tehakse ka 2002. aastast pärinevate koostöölepingute alusel, mis sõlmiti Euratomi ja Venemaa vahel esialgu kümneks aastaks ning käsitlevad tuumaohutust ja juhitavat termotuumasünteesi. Venemaa on ilmutanud huvi FP7 assotsieerunud liikme staatuse vastu. Haridusvaldkonnas osaleb Venemaa Bologna protsessis ning mitmes ELi rahastatavas programmis. Oluliseks projektiks on Moskvas asuv Euroopa Uuringute Instituut (ESI), mida kaasrahastavad Venemaa ja EÜ. Kultuurikoostöö algas 2006. aastal käivitatud Kajaani protsessiga ning esimene kultuuriküsimustega tegeleva alalise partnerlusnõukogu kohtumine toimus 2007. aasta oktoobris. Sellele järgnenud tegevus on olnud võrdlemisi pettumustvalmistav, kuna kultuurialase tegevuskava raames ei ole erilisi edusamme tehtud.

Venemaa saab rahalist abi mitmest EÜ rahastamisvahendist. Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) eesmärk on toetada nelja ühisruumi ja Kaliningradi piirkonda käsitlevate tegevuskavade rakendamist. Positiivse uudisena on Venemaa kohustunud kaasrahastama seitset ENPI piiriülese koostöö programmi ajavahemikus 2007–2013. Raskem on aga olnud saavutada kokkulepet rahalise abi rakendamise üle.

Edasised sammud

EL ja Venemaa peaksid suutma arutleda vaidlusküsimuste üle avatult ja konstruktiivselt. See on usaldusliku ja küpse partnerluse eeltingimuseks. Peaksime püüdma parandada oma võimet lahendada erimeelsusi, liikudes samal ajal ühiste eesmärkide saavutamise suunas. Euroopa Ülemkogu on hukka mõistnud Venemaa ühepoolse otsuse tunnustada Gruusiast lahku löönud piirkondi ning väljendanud sügavat muret Venemaa ebaproportsionaalse jõu kasutamise pärast konflikti ajal. Kuigi EL jääb kindlaks oma põhimõtetele ja mõistab hukka igasuguse jõukasutamise, on tema huvides teha koos Venemaaga edasisi pingutusi konfliktide lahendamiseks meie ühistes naaberriikides. Selleks on vaja ELi tahet ja võimet tegutseda üksmeelselt ning kasutada selleks nii ühenduse kui ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendeid. Sel suvel puhkenud konflikti ning sellele järgnenud sündmuste ohjamine on selles suhtes olnud lootustandev. Positiivne on ka Vene vägede väljaviimine Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga piirnevatelt aladelt, kuid suurem töö seisab veel ees.

EL ootab, et uues ELi ja Venemaa vahelises lepingus sätestataks laiaulatuslik õiguslikult siduv raamistik, mis hõlmaks kõiki põhilisi koostöövaldkondi ning põhineks vastastikustel huvidel ning ELi ja Venemaa võetud rahvusvahelistel kohustustel, kaasa arvatud inimõiguste austamine ja õigusriigi põhimõtete järgimine. Meie kasvavat vastastikust majandussõltuvust arvestades oleks lisaks sellele nii ELi kui ka Venemaa huvides vabakaubanduspiirkonna loomine.

Kõnealused läbirääkimised peaksid jätkuma kahel põhjusel: see võimaldaks ELil liikuda Venemaaga seotud eesmärkide saavutamise suunas ning on parim viis Venemaaga suhtlemiseks ühise seisukoha alusel. Kui EL kõneleb ühehäälselt ja tegutseb üksmeelselt, võtab Venemaa seda arvesse ning EL saab mõjutada sündmuste arengut. Ühehäälselt kokkulepitud volitused läbirääkimisteks uue ELi-Venemaa lepingu üle kujutavad endast olulist vahendit meie ühiseks liikumiseks oma eesmärkide saavutamise suunas.

Eespool toodud põhjustel leiab komisjon, et järgmiste läbirääkimisvoorude ajakava tuleks paika panna praegu. 10. novembril toimuval üldasjade ja välissuhete nõukogu kohtumisel on liikmesriikidel võimalus kujundada välja ühine seisukoht, mille alusel jätkata 1. septembri Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste tulemusel peatatud läbirääkimisi.

On selge, et kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldustega ei nõustu EL praeguse olukorraga Gruusias. Genfi protsessi raames tehtav oluline töö peab jätkuma vastavalt 12. augusti ja 8. septembri lepingutele, mis käsitlevad piirkonna julgeolekut ja stabiilsust ning riigi sees ümber asustatud isikute ja põgenike tagasipöördumist. Samuti tuleb taastada Gruusia territoriaalne terviklikkus. ELi ja Venemaa suhete läbivaatamine peaks olema pidev protsess. Nagu juba varem kokku lepitud, peaksid komisjon ja nõukogu läbirääkimiste käigus jätkama arutelu ELi ja Venemaa suhete üldise olukorra üle.