[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 5.11.2006

KOM(2008) 712 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja tööprogramm Parema Euroopa nimel I KÖIDE

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni 2009. aasta õigusloome- ja tööprogramm Parema Euroopa nimel

1. Euroopa katsumusterohke aeg

Kriis on aeg, mil muutub eriti ilmseks liikmesriikide ja institutsioonide omavahelise solidaarsuse tähtsus. Just kriisi ajal saab EL oma kodanikele näidata, et ta suudab pakkuda lisaväärtust. Praegune finantskriis ja majanduskasvu aeglustumine püstitavad Euroopa ette ühed tema ajaloo raskeimad ülesanded. Liidul on juba tulnud tõestada, et ta suudab tegutseda kiiresti, otsustavalt ja solidaarselt. Liit on juba näidanud oma suutlikkust ja leidlikkust finantsturgusid tabanud usalduskriisi ajal. Nüüd peab ta suutma reformida finantssektorit ning leevendama kasvu aeglustumise mõju reaalmajandusele ja kodanikele.

2008. aasta majandusvapustus tabas ELi ajal, mil tal tuli vastamisi seista ka muude raskustega. Toiduainete ja energia hinna tõus kujutavad endast topeltkoormust Euroopa majapidamistele. Lissaboni lepingu ratifitseerimine on takerdunud Iirimaa referendumi „ei” taha. Pärast Gruusia konflikti oodatakse Euroopalt keskset rolli lahenduse leidmisel ja abi andmisel. EL on näidanud, et ta suudab nende ülesannetega toime tulla, kohanduda uute oludega ning tegutseda otsustavalt ja sihikindlalt.

Komisjoni praegune koosseis on terve oma ametiaja jooksul püüdnud kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid nii tulemuslikult kui võimalik. Komisjon mängib Euroopa poliitilises süsteemis mitut erinevat rolli. Ta suunab poliitikat ja tagab selle järjekindla elluviimise, koostab ELi õigusaktide eelnõud, haldab peamisi poliitikavaldkondi ja programme, tagab ELi õigusaktide täitmise ning hoolitseb selle eest, et terves Euroopas kehtiksid tegutsemiseks ühesugused tingimused. Ta on pidanud eriti tähtsaks partnerlust kõikide ELi tegevuse kujundajate ja selles osalejatega – Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kodanikega. Selle ilmekaimaks näiteks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning liikmesriikide parlamentidega peetud dialoog aasta poliitikastrateegia üle, mis hõlbustas käesoleva töökava koostamist ja andis selleks vajaliku teavet. Samamoodi oli kasulik koostöö liikmesriikide parlamentidega.

2008. aasta on tõestanud, et ELi institutsioonid suudavad kohaneda uute ja kiiresti muutuvate oludega. Komisjon peab 2009. aastal paratamatult olema paindlik. Samal ajal tuleb arvestada seda, et viimaste aastate jooksul on komisjon käivitanud mitu suurt ja pikaajalist poliitikaalgatust energeetika, kliimamuutuse, rände ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Oma viimasel ametiaastal keskendub komisjon sellele, et tihedas koostöös nõukogu ja parlamendiga viia lõpule juba alustatud töö. Praegune komisjon on pidanud esmatähtsaks neid tegevusvaldkondi, millest kodanikud saavad otsest kasu. Ta annab oma parima selleks, et tema peamiste algatustega seotud õigusaktid võetaks vastu ja viidaks ellu, ning kavatseb sel eesmärgil teha ELi institutsioonidega tihedat koostööd.

Praeguse komisjoni eesmärk on olnud anda Euroopa Liidule vahendid üleilmastumise tagajärgedega toimetulemiseks. Ühiskondade ja turgude avatus on Euroopale kasulik, kuid nii ühiskonnad kui turud peavad toimima kokkulepitud reeglite kohaselt. EL on uhke oma majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktide üle, millest on tema kodanikele palju kasu. Komisjon on töötanud selle nimel, et saadud kogemusest välja sõeluda kõige kasulikum osa, mille abil suunata ülemaailmastumist selliselt, et selle võimalusi kasutatakse kõige paremini ära. Finantskriis on paljastanud terava vajaduse ülemaailmse koordineerimise ja reguleerimise järele. Komisjon on seisukohal, et algatused, mida ta on teinud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia elluviimiseks, tänapäeva Euroopa vajadustele vastava uuendatud sotsiaalmeetmete kava vastuvõtmiseks, kliimamuutusega võitlemiseks, energiaturvalisuse parandamiseks ning tervet maailmajagu hõlmavate rände- ja ühiskonna vananemise probleemide lahendamiseks, on liidule väga kasulikud. Need algatused on osa lähemate aastakümnete praktilisest tegevusest.

Ametisse astudes määras komisjon kindlaks kaugeleulatuva tegevuskava, mille eesmärk on Euroopa õitseng, turvalisus ja sotsiaalne õiglus. Hoolimata tõsistest probleemidest on nelja aastaga palju saavutatud. Komisjon on oma tegevuses toetunud kõigele väärtuslikule, mida on andnud liidu tegevus möödunud 50 aasta jooksul, ning esitanud uusi algatusi, mis aitavad saavutada kaugeleulatuvaid eesmärke. 2009. aasta kevadel teeb komisjon avalduse, milles käsitletakse saavutusi 21. sajandile kohase Euroopa Liidu ülesehitamisel koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. 2009. aasta on eelkõige siiski Euroopa Parlamendi valimiste aasta ja juunis toimuvatel valimistel osalemise teel saavad valijad osaleda liidu arengusuundade kindlaksmääramisel. Komisjoni 2009. aasta tööprogrammi eesmärk on leida katsumustele lahendus ja suunata ELi tegevust tulevikus.

Tuleval aastal eelarve läbivaatamise käigus on komisjonil võimalus suunata pilk tulevikku ja määrata kindlaks, kuidas saaks Euroopa Liit kasutada eelarvet kui tänapäevast poliitilist vahendit parima tulemuse saavutamiseks.

2009. aasta on rikas tähtsate aastapäevade poolest – täitub viis aastat 2004. aasta laienemisest ja 20 aastat Berliini müüri langemisest. See annab meile võimaluse tähistada laienemist saatnud edu ning Euroopa Liit saab taas kord näidata, et just temale kuulub keskne roll Euroopas rahu, õitsengu ja solidaarsuse tagamisel.

2. 2009. aasta peaeesmärgid

2.1. Majanduskasv ja tööhõive

Finantskriis ja majanduslangus on muutnud senisest olulisemaks ELi rolli eurooplaste majandusliku ja sotsiaalse heaolu tagajana. Kuigi finantskriisi juured peituvad mujal kui Euroopas, sunnib ühtse turu olukord mõtlema Euroopa riikide majanduse omavahelisele sõltuvusele ning sellele, et kõige olulisem on ühine lähenemisviis ja tegevuse kooskõlastamine. Katsumusterohkel ajal on olulisteks stabiliseerivateks jõududeks euro ja Euroopa Keskpank ning stabiilsus- ja kasvupakti nõuded.

Nüüd, kui põhiliseks mureküsimuseks on saanud majanduskasvu pidurdumine ning selle mõju tööhõivele ja ettevõtetele, on avalikkuse tähelepanu taas pöördunud ELile. Üldise arvamuse kohaselt tuleb selleks, et vähendada majanduslanguse mõju Euroopa elanikele ja taastada Euroopas jätkusuutlik majanduskasv, võtta meetmeid Euroopa tasandil.

Komisjon täidab Euroopa Liidu majanduselus mitut ülesannet. Ta teeb iga päev tööd selle nimel, et ühtsel turul oleksid ühesugused konkurentsitingimused ja ELi tolliliit toimiks. See töö annab turuosalistele ja liikmesriikidele kindluse, et konkurents on õiglane ning et suurte ja väikeste liikmesriikide suhtes kehtivad ühed ja samad eeskirjad. Lisaks ülesandele algatada õigusaktide vastuvõtmist on komisjon ka üldisem koordineerija ja erapooletu vahendaja, kes aitab kaasa sujuvale koostööle ELis. See roll muutus eriti tähtsaks siis, kui finantskriis nõudis viivitamatut tegutsemist ning liikmesriikidele tuli anda üle-Euroopaline raamistik, mis võimaldas neil koostada niisugused stabiliseerimiskavad, mida võib pidada kokkusobivaks ühtse turuga ja riigiabi andmise eeskirjadega, nii et kaitstud oleksid ka ühised huvid. Tehes tööd usalduse taastamiseks finantsturgudel, jääb komisjon tegusaks ja valvsaks ka edaspidi. Lisaks kavatseb komisjon etendada keskset rolli, kui töötatakse välja Euroopa ühist lähenemisviisi majandusvapustusele rahvusvahelise lahenduse leidmiseks.

Järgmise etapi moodustab ELi finantssüsteemi regulatiivraamistiku praktiline ümberkorraldamine. Komisjonil on ka ülesanne teha ettepanek ühtse turu (sealhulgas finantsteenuste) regulatiivraamistiku ümberkujundamiseks. 2008. aasta suvel kiirendas komisjon sellealast tööd ja esitas rea üksikasjalikke ettepanekuid kapitalinõuete, hoiuste tagamise ja krediidireitinguagentuuride ning uute raamatupidamiseeskirjade kohta. 2009. aasta peamiste eesmärkide hulka peaks kuuluma ümberkorralduste jätkamine senise hooga ning abi osutamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et kõnealused meetmed võetaks kiiresti vastu. Seda on väga vaja kodanike, investorite ja ettevõtjate vahelise usalduse taastamiseks.

Praegu valmistatakse ette selle töö teist etappi, mis algab 2009. aastal. Finantsmeetmete paketi ettevalmistamisel vaadatakse läbi palju erinevaid küsimusi, muu hulgas see, kui piisavad on finantsvaldkonnas tegutsejate ja kapitaliturgude peamiste investorite (sealhulgas riskifondid ja erakapital) tegevust reguleerivad õigusaktid ning nende järelevalve ja läbipaistvus. See võimaldab välja selgitada lüngad ja tegelda nende täitmisega. Läbi vaadatakse ka juhtide töö tasustamine ja tuletisväärtpaberite turud. Asjakohaselt võetakse arvesse komisjoni moodustatud ELi kõrgetasemelise finantsjärelevalve alase eksperdirühma töö tulemusi. Komisjon on valmis esitama rühma töö esimesed tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne kevadist Euroopa Ülemkogu kohtumist.

Krediidikriis mõjutab ka reaalmajandust. Seetõttu töötab komisjon välja strateegiat, millega piirata krediidikriisi mõju majanduskasvule, toetada töö kaotanuid ja suurendada ELi majanduse vastupanuvõimet tsüklilistele muutustele. See tähendab ühtlasi, et veelgi suuremat tähelepanu pööratakse paljude Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele. Siia kuuluvad VKEde suhtes kehtivate nõuete leevendamine, et nad saaksid paremini keskenduda oma tegevusele, koolitus ja ümberõpe, et anda töötajatele tulevikumajanduseks vajalikke oskusi, ning investeerimine teadus- ja arendustegevusse. Selleks on vaja, et tööstust toetataks arukal viisil, aidates ettevõtjatel kohanduda pikema perspektiivi nõuetega, nagu energiatõhususe suurendamine ja uuendusliku „puhta” tehnoloogia kasutuselevõtt. Samuti eeldab see koostöö tegemist liikmesriikidega, et kiiremini käivitada 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmid, millega toetatakse riiklikke investeeringuid. Selleks et Euroopas säiliksid majanduskasvu eeldused pikemas perspektiivis, peab tema rahandus olema endiselt usaldusväärne ja turud avatud.

Muudes valdkondades võtab komisjon meetmeid vastavalt ühtse turu toimimise läbivaatamise tulemustele. Esitatakse mitmesuguseid algatusi, mille eesmärk on stimuleerida tarbijaid, parandada kahjuhüvitise saamise võimalusi, soodustada äritegevust ühtse turu maksukorralduse parandamise teel ja ajakohastada äritegevuse õigusraamistikku. Jaemüügi-, elektrikaupade ja farmaatsiatoodete turgudel teostatakse sihipärast turuseiret, et selgitada välja nende sektorite probleemid ja tagada, et ühtne turg annaks kodanikele konkreetset kasu. Ilmse puudujäägina torkab silma, et ühtsel turul puudub endiselt ühtne ja kulutõhus patendikorraldus.

Majandusprobleemide ja sotsiaalsete pingete süvenemise ajal tuleb senisest veelgi kindlamalt ellu viia sotsiaalmeetmete kava võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse edendamiseks. Selleks et paremini lahendada noorte probleeme, nagu ebaproportsionaalselt suur tööpuudus ja õpingute enneaegne lõpetamine, uuendab komisjon oma noorsoostrateegiat. Sellealases tegevuses kuulub tähtis koht algatusele „Uued kutseoskused uute töökohtade jaoks”, mille eesmärk on soodustada noorte kaasamist tööturule. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, et aidata Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta vastu komisjoni ettepanekud diskrimineerimise vältimise, töönõukogude ning töö- ja pereelu kokkusobitamise alal.

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastal pööratakse peatähelepanu kutseoskuste parandamisele ja uuendustegevuse edendamisele ELi majanduskasvu ja tööhõivestrateegia raames. Teise sama valdkonna algatusega tihendatakse sidemeid ülikoolide ja ettevõtete vahel. Tegevust alustanud Euroopa Tehnoloogiainstituudis moodustatakse esimene teadmis- ja innovaatikakogukond.

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel on kujunenud üksmeel küsimuses, kuidas tulla toime Euroopat ees ootavate konkurentsi- ja sotsiaalprobleemidega ning rajada Euroopa majandus tema peamistele euroopalikele väärtustele – sotsiaalsele õiglusele ja jätkusuutlikkusele. Majanduslangusega tuleb arvestada, kuid see ei tohiks ELi kõrvale juhtida tema pikaajalisest eesmärgist – konkurentsvõimelise, teadmistel põhineva ja jätkusuutliku tuleviku-Euroopa ülesehitamine. Euro kasutuselevõtt Slovakkias on tugevaks signaaliks euro tähtsuse tõusust ja tema kasvavast rollist maailmamajanduse stabiliseerimisel. Samal ajal analüüsitakse mõju, mida ELiga liitunud riigid on ELi majandusele avaldanud viie aasta jooksul pärast laienemist.

Komisjonil tuleb 2009. aasta jooksul välja selgitada, kuidas kohandada Lissaboni strateegiat nii, et see vastaks 2010. aastale järgneva perioodi vajadustele. Eriti oluline on ka lühema ja pikema perspektiivi prioriteetide tasakaalustamine. Selleks et lühemas perspektiivis suurendada tarbijate ja investorite usaldust ning pikemas perspektiivis parandada majanduse vastupanuvõimet ja dünaamikat, tuleb selgeks eesmärgiks võtta struktuurireformide elluviimine.

2.2. Kliimamuutus ja jätkusuutlik Euroopa

2009. aasta on kliimamuutusega võitlemise seisukohalt võtmetähtsusega. Kopenhaagenis toimub ÜRO kliimamuutuse alane konverents, mis paneb proovile maailma riikide tahte astuda ajaloolise tähtsusega samm, mis krooniks jõupingutusi saavutada läbimurre püüdlustes vähendada alates 2012. aastast kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Komisjoni eesmärk on viia EL kõige kaugeleulatuvamate eesmärkide taotlejate esirinda. EL on käimasolevates kõnelustes juhtpositsioonil, kuna ta on võtnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks kolm põhieesmärki: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra, toota 20 % energiast taastuvatest energiaallikatest ja suurendada energiatõhusust 20 % võrra. Selleks et Euroopat tunnustataks kliimamuutuse vastase võitluse juhina, tuleb nende eesmärkide saavutamiseks ettenähtud meetmete pakett tingimata ellu viia. Praegune majandusvapustus ei muuda vähem oluliseks pikaajalist eesmärki – teostada poliitikat, mis viib Euroopa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel enim saavutanud riikide hulka. Kõige asjakohasem on suurendada nõudlust rohelise tehnoloogia ja energiatõhususe valdkonnas ning eriti oluline on need meetmed täies ulatuses vastu võtta veel enne Euroopa Parlamendi valimisi.

Nimetatud meetmed tagavad ELile juhtrolli ÜRO raames toimuvatel läbirääkimistel, mille edukaks lõpuleviimiseks on vaja otsustavust, järjekindlust ja leidlikkust. 2009. aasta algul esitab komisjon ettepanekud, milles käsitletakse ELi tegevuskava kaugeleulatuva ja igakülgse ülemaailmse kokkuleppe saavutamiseks.

Paketi teine peaeesmärk on tagada Euroopa energiaturvalisus, jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime. 2008. aasta energiahindade tõus näitas veelkord Euroopa haavatavust energiaküsimustes ning vajadust süvendada energiaturvalisust. Komisjoni strateegilises energiaülevaates esitatakse energiaturvalisuse parandamise üldstrateegia, mille elluviimine peaks olema üks 2009. aasta peamistest tegevussuundadest. Siia kuuluvad konkreetsed sammud energiatõhususe suurendamiseks, töö võrkude seostamise ja energiavarude haldamise tõhususe suurendamiseks eeskätt uuemate liikmesriikide ühendamiseks Euroopa võrku ning väljastpoolt ELi energia hankimise ja uute tarnijate kasutamise alase lähenemisviisi ühtlustamine. Aruandes rõhutatakse ka seda, kui tähtis on võtta vastu gaasi ja elektri siseturu alased ettepanekud, mis aitaksid edendada konkurentsi ja tagada asjakohane hinnatase ning võimaldaksid riikide õigusloomeorganitel teha koostööd.

ELi poliitika nurgakivi on jätkusuutlikkus. 2009. aastat on kavas kasutada järelemõtlemiseks säästva arengu strateegia ning selle eesmärkide tõhusa saavutamise viiside üle. Konkreetsetest algatustest võib nimetada ELi Läänemere piirkonda hõlmavat strateegiat, millega parandatakse piirkonna keskkonna jätkusuutlikkust, õitsengut, juurdepääsetavust ja turvalisust. ELi transpordipoliitika muutub veelgi „rohelisemaks”. Komisjon avaldab teatise, milles käsitletakse transpordi arengut 20–40 aasta jooksul, ja rohelise raamatu üleeuroopaliste transpordivõrkude kohta. Keskkonna-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika valdkonnas püütakse igapäevast haldamist ja kontrollimist ühendada pikaajalise nägemusega Euroopa loodusvarade säästvast kasutamisest. Samal 2009. aastal käivitab komisjon ulatusliku arutelu selle üle, kuidas Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikat silmas pidades korraldada ümber ühine kalanduspoliitika, kusjuures keskseks küsimuseks kujuneb bioloogiline mitmekesisus. 2009. aastal rakendatakse ka ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” ehk läbivaatamise tulemusi. Muu hulgas suunatakse vahendid pigem maaelu arendamisse kui otsetoetuste tegemiseks, et paremini toime tulla uute ülesannetega, mis on seotud näiteks kliimamuutuse, taastuvate energiaallikate kasutamise, veemajanduse ja bioloogilise mitmekesisusega.

2.3. Euroopa, mis on kodanike lähedal

Mis puudutab kodanikke otseselt mõjutavaid valdkondi, nagu põhiõigused ning kodakondsus, ränne, õigusküsimused, julgeolek ja turvalisus, tarbijakaitse ning tervishoiupoliitika, siis neis valdkondades poliitikat ellu viies on komisjon pidanud silmas, et Euroopa arengu peamine eesmärk on tema kodanikud.

Arvestades ELi kodanike ootusi, esitab komisjon algatusi mitmes valdkonnas, mis kodanikke vahetult puudutavad. Konkreetseid meetmeid võetakse tarbijakaitse eeskirjadest kinnipidamise parandamiseks terves Euroopas. Komisjon jälgib pidevalt toiduohutust, loomatervist ja loomade heaolu ning jätkab ELi tervishoiustrateegia väljatöötamist eesmärgiga aidata liikmesriikidel kõige tõhusamalt parandada rahvatervist. Muu hulgas tegeleb komisjon küsimusega, mida saaks EL teha, et vähendada tervisega seotud ebavõrdsust eri liikmesriikide kodanike vahel.

Tulevase tegevuse ettevalmistamiseks jätkatakse koos eesistujariikide Tšehhi ja Rootsiga ka 2009. aastal tööd demograafia valdkonnas. Kevadisele Euroopa Ülemkogu kohtumisele esitatakse hinnang selle kohta, mil määral on EL valmis demograafiliseks muutuseks.

2009. aastal esitab komisjon ettepanekud ELi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edasiarendamise kohta. Nende ettepanekute alusel korraldatakse arutelu liikmesriikide osavõtul ning nende eesmärk on võtta vastu Haagi programmi järelmeetmed.

Endiselt on esmatähtis ühise sisserändepoliitika väljatöötamine. Oma hiljutises teatises „Euroopa ühine sisserändepoliitika: põhimõtted, meetmed ja vahendid”[1] võttis komisjon ülesandeks koostöös teiste ELi institutsioonide ja liikmesriikidega viia ellu mitmesugused eesmärgid ja põhimõtted. Neid eesmärke peab komisjon silmas 2009. aastal, kui sisserändepoliitika lõimitakse ELi laiemate poliitikavaldkondadega, nagu majanduskasv, konkurentsivõime ja sotsiaalne kaasamine. Arvestatakse ka välistegevuse poliitikavaldkondadega. Selleks tugevdatakse rände juhtimise valdkonnas partnerlust kolmandate riikidega ning tihendatakse sidemeid arengu- ja kaubanduspoliitika valdkonnas.

2009. aastal hakkab täielikult tööle Euroopa rändevõrgustik ja viiakse lõpule töö Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomiseks (s.h asutatakse varjupaigaküsimuste Euroopa tugiamet), et varjupaigasüsteemi saaks kasutusele võtta 2010. aastal. Komisjon peab eriti tähtsaks rände- ja varjupaigaküsimusi käsitlevate hiljutiste ettepanekute vastuvõtmist ja ellurakendamist. Operatiivkoostöö laiendamise ja uue Schengeni hindamismehhanismi käivitamisega integreeritakse veelgi piiride haldamist. Tagasisaatmispoliitika valdkonnas edendatakse liikmesriikide omavahelist praktilist koostööd ning liikmesriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koostööd.

ELi kodanikud saavad ELis vabalt liikuda ja seega peab neil õigusriigile kohase kaitse saamiseks olema ühesugune juurdepääs õigusmõistmisele. Seaduserikkujate suhtes tuleb algatada uurimine ja nende üle tuleb mõista kohut. 2009. aastal esitatakse algatused, millega laiendatakse vastastikust tunnustamist mitmes konkreetses kriminaal- ja tsiviilõiguse valdkonnas (kohtuotsused, menetlusõigused, pärimine ja testamendid). Seega astub EL tubli sammu edasi õigusel rajanevaks alaks saamise suunas. ELi kodanike turvalisuse tagamiseks esitab komisjon ka rea ettepanekuid, mis käsitlevad teatavaid konkreetseid ja uusi kuritegevuse vorme. Eesmärk on ennetada laste väärkohtlemist ja nendega kauplemist, tugevdada küberrünnakutega võitlemise ja nende ennetamise alast rahvusvahelist koostööd ning vältida keemiliste, bioloogiliste, tuuma- ja radioaktiivsete relvade abil toimepandavate terroriaktide ohtu.

2.4. Euroopa kui ülemaailmne partner

Üleilmastumise ajal ei saa eespool nimetatud eesmärke ja ülesandeid täita üksnes Euroopa vajadusi arvestades. Nende täitmisele aitab kaasa Euroopa välispoliitika, milles pikaajaline strateegia on alati ühendatud konkreetsete tegudega, kui seda nõuab välispoliitiline olukord.

2009. aastal jätkab komisjon pikaajaliste suhete kindlustamist oma peamiste partneritega. Möödunud aasta on näidanud, kui tähtis on pingelistel aegadel kooskõlastada oma seisukoht Ameerika Ühendriikidega. Möödunud aastal on ilmnenud seegi, kui olulised on Euroopale head suhted Venemaaga ning tõhusa poliitika väljatöötamine energia, rände, kaubanduse ja investeerimise valdkondades. Finantskriis on taas tõestanud, et Euroopa peab tihendama sidemeid oma peamiste Aasia partneritega nagu Hiina, India ja Jaapan ning teiste kiire majanduskasvuga riikidega, nagu Brasiilia.

2008. aasta suvel toimunud Gruusia kriisi ajal ilmnesid selgelt kaks ELi välistegevuse tahku. Esiteks näitas see, et Euroopa Liitu käsitatakse konflikti ennetamisel ja lahendamisel positiivse tegurina, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras tegutseda vahendajana. Teiseks nõudis olukord ELilt taas kiiret ja otsustavat tegutsemist mitte üksnes diplomaatia valdkonnas, vaid ka abivajajaile humanitaarabi andmisel.

Kaks kuud hiljem lahvatanud finantskriisi ajal näitas EL taas, et tal on keskne roll olukorra lahendamises tõeliselt ülemaailmsel tasemel. Komisjonil on äärmiselt oluline osa ka tulevastel rahvusvahelistel tippkohtumistel, mille eesmärk on taastada usaldus rahvusvahelise finantssüsteemi suhtes ja vahetada mõtteid maailmamajanduse pikaajalise suunamise üle.

Komisjon kavatseb pöörata erilist tähelepanu järgmisele:

- Töö Euroopa Liidu laienemise nimel, kusjuures läbirääkimised Horvaatiaga jõuavad otsustavasse järku. Töötatakse välja Euroopa seisukohad teiste Lääne-Balkani riikide suhtes ning ühinemisläbirääkimisi Türgiga jätkatakse sedamööda, kuidas edenevad tema sisereformid. Komisjon hoiab erilise tähelepanu all ka Kosovo majandust ja poliitikat.

- Barcelona protsessi kuuluva Vahemere Liidu ja idapartnerluse edasiarendamine annab samuti tunnistust sellest, kui tähtsaks peab EL tõhusaid ja igakülgseid suhteid naaberriikidega. Suuremaid ülesandeid, nagu energiaturvalisus, ränne ja kliimamuutus on lihtsam täita, kui EL suudab õigesti korraldada oma suhteid naaberriikidega. Euroopa naabruspoliitika raames töötab komisjon välja ideed, mis aitavad ELil leida tasakaalu ühelt poolt kõikide naabritega majandus- ja poliitiliste suhete arendamise ning teiselt poolt üksikute piirkondade ja partneritega konkreetsetest vajadustest lähtuvate suhete kujundamise vahel.

- Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga tõhusate töiste suhete sisseseadmine, mis on eriti tähtis selleks, et lahendada ülemaailmseid probleeme nagu kliimamuutus, suurendada julgeolekut ja stabiilsust ning arendada majandus- ja õigusloomealast koostööd.

- Endiselt on väga oluline viia lõpule läbirääkimised Doha arengukava üle, kuna see võib avada ELi ettevõtjatele uusi turge, soodustada arengut ja vähendada protektsionismi terves maailmas. Samal ajal jätkab EL käimasolevate kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste pidamist ja, kui võimalik, ka lõpuleviimist.

- Aastatuhande arengueesmärkide elluviimiseks suhete kindlustamine ja liitude loomine arengumaadega, et lahendada ülemaailmseid probleeme, millest paljud, näiteks energiavarustuskindlus ja toiduainetega kindlustamine, kliimamuutus ja rahvastikuränne, mõjutavad kõige tõsisemalt just arengumaid. Komisjon kavatseb oma suhteid arengumaadega veelgi edasi arendada.

3. Parem õigusloome: lubaduste täitmine ja uue õigusloomekultuuri kujundamine

Finantskriisi ja majandusolukorra halvenemise tõttu on olulisem kui kunagi varem võtta vastu kõrgetasemelisi õigusakte, et suurendada majanduse konkurentsivõimet. Seda arvestades on komisjoni 2009. aasta õigusloometegevuse nurgakivi õigusaktide lihtsustamine ja parandamine ning asjatu halduskoormuse vältimine. Peamine eesmärk on parandada uute ettepanekute kvaliteeti, lihtsustada kehtivate õigusaktide nõudeid ja vähendada halduskoormust. Nagu ikka sõltub nende eesmärkide saavutamine sellest, kui hea on koostöö teiste institutsioonide ja liikmesriikidega. EL kavatseb jätkata peamiste rahvusvaheliste partneritega peetavaid arutelusid õigusloomealase koostöö, õigusnormide lähendamise ja eeskirjade ühtlustamise üle.

Parema õigusloome kolmandas strateegilises ülevaates käsitletakse parema õigusloome tegevuskava kolme peamist koostisosa – mõju hindamist, lihtsustamist ja halduskoormuse vähendamist. Selles analüüsitakse ka viisi, kuidas komisjon tõhustab mõju hindamise süsteemi, sealhulgas seda, kuidas ta rakendab läbivaadatud suuniseid ja vaatab läbi 2005. aasta novembris koostatud mõju hindamise ühtset lähenemisviisi. Vaadatakse läbi ja ajakohastatakse nii õiguskeskkonna lihtsustamise strateegiat kui ka kodifitseerimisprogrammi. Samal ajal hinnatakse halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi rakendamist ja 2012. aastaks kehtestatud eesmärgi (vähendada halduskoormust 25 %) saavutamisel tehtud edusamme. Eeltoodut arvestades ning tuginedes mahukale sisetööle ja halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma panusele esitab komisjon asjakohased ettepanekud.

2004. aastal, oma ametiaja alguses, vaatas komisjon läbi esitatud õigusaktide eelnõud, et hinnata nende vastavust poliitilistele eesmärkidele ja õigusloome parandamise meetmetele. Tagasi otsustati võtta märkimisväärselt palju ettepanekuid. Niisugust läbivaatamist kavatseb komisjon soovitada ka järgmisele koosseisule. Õigusloome- ja tööprogrammis on veelgi ettepanekuid, mille komisjon kavatseb tagasi võtta.

Jätkub töö ühenduse õigusaktide kohaldamise parandamiseks. Antakse hinnang 2008. aasta aprillis käivitatud komisjoni ja liikmesriikide ühisele teavitamise, probleemide lahendamise ja rikkumiste heastamise alasele katseprojektile.

4. Euroopa Liidust teavitamine

Kuna majanduskeskkond halveneb ja Lissaboni leping jäi ratifitseerimata, tuleb teavitustegevus senisest rohkem koondada Euroopa Liidu konkreetsetele saavutustele ning kodanike igapäevaelu kõige rohkem mõjutavatele küsimustele.

2009. aasta on esimene aasta, mil nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon lepivad kokku institutsioonidevahelised prioriteedid vastavalt ühisavaldusele, milles käsitletakse partnerlust Euroopa asjadest teavitamisel. Kuna ees ootavad Euroopa Parlamendi valimised, kuhu tuleb kaasata 375 miljonit valijat, keskendub institutsioonide ühine teavitustöö vastavalt kolme institutsiooni kokkuleppele just neile valimistele. Teavitustöö keskendatakse eeskätt neile sihtrühmadele, kes puutuvad ELi asjadega vähem kokku, nagu noored, naised ja töötud.

Selleks et üldsust paremini teavitada energeetika- ja kliimamuutuse paketi vastuvõtmise käigust, eeskätt 2009. aasta detsembris toimuvast Kopenhaageni konverentsist, ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatliku pöörde 20. aastapäevast, on väga oluline teha koostööd Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Komisjon keskendub Berlini müüri lammutamise ja raudse eesriide langemise 20. aastapäeva pidustustele ning 2004. aasta laienemise viiendale aastapäevale, mis annab võimaluse rõhutada kõiki eurooplasi siduvaid ühiseid väärtusi, nagu demokraatia, vabadus ja solidaarsus.

Ajal, mil EL tegeleb finantskriisi ja mõjuga, mida see avaldab majandusele tervikuna, on kõigi kolme institutsiooni tähtis ülesanne teavitada oma partnerlusest jätkusuutliku majanduskasvu, tööhõive ja solidaarsuse edendamisel.

Komisjoni muud teavitamisalased eesmärgid on suunatud sellele, et kajastada lisaväärtust, mida EL annab kodanikele kasvavat muret põhjustavates valdkondades, nagu üldine turvalisus ning Euroopa rolli kindlustamine maailmas.

Aastaks 2009 kavandatud institutsioonidevahelise teabevahetuse prioriteedid

- 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised

- Energeetika ja kliimamuutus

- Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokraatliku pöörde 20. aastapäev

- Jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja solidaarsus

Muud aastaks 2009 kavandatud teabevahetuse prioriteedid

- Kodanike Euroopa tulevik

- Euroopa roll maailmas

Teavitusvaldkonna „Jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive ja solidaarsus” raames pööratakse erilist tähelepanu loovusele ja innovatsioonile, kuna 2009. aasta on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta.

[1] KOM(2008) 359 ja SEK(2008) 2026.