[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 29.10.2008 KOM(2008) 706 lõplik KOMISJONI TEATIS Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik KOMISJONI TEATIS Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik Kooskõlastatud tegevus ELi tasandil Ennenägematu kriis rahvusvahelistel finantsturgudel on ELi jaoks tõsine väljakutse. Kõigi 27 liikmesriigi kooskõlastatud tegevus ELi tasandil võimaldas Euroopa pangandussüsteem stabiliseerida. Finantssüsteemi jaoks väga vajaliku likviidsuse taastamiseks peab meetmete rakendamine toimuma kiiresti. Kuid finantskriis ei ole veel läbi ja süvendab juba suurt langust, mis mõjutab majandust laiemalt, sealhulgas majapidamisi, ettevõtjaid ja töökohti. Euroopa majandust tabavad vapustused vähendavad tõenäoliselt keskmise pikkusega perioodil potentsiaalset kasvumäära ning kahandavad aastatel 2009 ja 2010 märkimisväärselt tegelikku majanduskasvu. Kuna investeerimisel ei olda riskialtid, avaldab see kahjulikku survet tootlusele ja kannatada võivad uuendused. Euroopa tugevus seisneb ühtekuuluvuses ja võimes koos tegutseda. Erineval moel ja määral, mõjutab kriis kõiki liikmesriike ja on tõenäoline, et suureneb töötus, nõudlus väheneb ning riigi rahandusolukord halveneb. Ühismeetmed on vastusena tõhusamad ja usaldusväärsemad. Kui iga liikmesriik tegutseks omaette, ei kannaks nende jõupingutused vilja. Ka võib see avaldada ebasoovitavat kõrvalmõju teistele liikmesriikidele. Asjaolu, et EL oli võimeline kollektiivselt tegutsema pangandussektori stabiliseerimise nimel, kui surve finantsturgudel oli suurim, oligi edu võtmeks. Õigeks lähenemisviisiks osutus riiklike meetmete kooskõlastamine selgete ELi põhimõtete alusel, mida täiendasid ELi otsemeetmed. Neid meetmeid täiendas otsustav, kooskõlastatud ja tõhus tegevus, mida ELi tasandil juhtisid nõukogu eesistujariik Prantsusmaa, komisjon ja Euroopa Keskpank, ning riiklikul tasandil liikmesriigid koostöös Euroopa Parlamendiga. EL peaks sellele edule toetudes tegelema ühiselt ja kooskõlastatult kriisi järgmiste etappidega, muutes need väljakutsed võimalusteks, lisades majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevasse Lissaboni strateegiasse valitud lühiajalisi meetmeid. Käesolevas teatises esitatakse kolmes osas lähenemisviis, mis töötatakse välja üldiseks ELi taastusmeetmete kavaks või raamistikuks: - Uus finantsturu ülesehitus ELi tasandil - Tegelemine reaalmajandusele avalduvate mõjudega - Üleilmne vastus finantskriisile Käesolev teatis esitatakse komisjoni panusena ELi sees käimas olevasse ja rahvusvaheliste partneritega peetavasse arutellu, milles käsitletakse viise, kuidas tulla võimalikult hästi toime praeguse kriisi ja selle järelmõjudega. 26. novembril esitab komisjon majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames üksikasjalikuma taastamismeetmeid käsitleva ELi raamistiku, millesse koondatakse mitu konkreetset lühiajalist algatust, mille eesmärk on hõlbustada laiemate majandusmõjude neutraliseerimist ning Lissaboni strateegia keskmiste ja pikaajaliste meetmete kohandamist kriisist lähtuvalt. 1. UUS FINANTSTURU ÜLESEHITUS ELI TASANDIL Euroopa finantssektori juhtimine kriisist välja Tihedas koostöös on liikmesriigid ja komisjon leppinud kokku mitmes kiirmeetmes, et kaitsta kodanike säästusid ja päästa raskustesse sattunud panku. Esialgne reaktsioon eri meetmetele krediiditurgudel on olnud soodne, kuid need meetmed tuleb kiiresti rakendada ja nende mõju pidevalt hinnata. ELi konkurentsipoliitika moodustab kooskõlastatud tegevuse põhialuse, säilitades liikmesriikide võimaluse sekkuda vastavalt riiklikele tingimustele ja vajadusele[1]. Komisjon tagab ausa konkurentsi riigiabi saajate ja mittesaajate vahel nagu varemgi. Siiski on üleilmse finantssüsteemi olukord ebakindel ja laenuraha järsu vähenemise oht püsib. Strateegiat Euroopa finantssektori juhtimiseks kriisist välja tuleb rakendada kohe. EL peab jätkama kooskõlastatud tegevust, et kriisist võimalikult kiiresti ja edukalt välja tulla. Eelkõige on oluline: - finantssüsteemide jätkuv tugev toetamine Euroopa Keskpanga ja muude keskpankade vahenditest . Keskpangad on näidanud muljetavaldavat paindlikkust ja leidlikkust pangandussektorile piisava likviidsuse pakkumisel ja selle tagamisel, et kriis ei leviks finantssüsteemi muudele osadele. - Liikmesriikide koostatud pankade päästeplaanide kiire ja järjepidev rakendamine. See on vajalik ELi pangandussektori usaldusväärsuse kiireks taastamiseks ja seeläbi majandusliku kahju piiramiseks, samuti kiire ja jätkusuutliku taastumise tingimuste loomiseks. Järjepidevus on vajalik, et optimeerida ELi päästeplaanide kogumõju, vältida siseturu killustumist ja säilitada aus konkurents riigiabi saajate ja mittesaajate vahel. - Otsustavad meetmed kriisi leviku tõkestamiseks liikmesriikide vahel. Finantskriis on nüüd hakanud mõjutama hiljuti ühinenud Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriike. Selleks et seda ohtu hajutada, on EL koos Rahvusvahelise Valuutafondiga valmis andma märkimisväärset keskmise pikkusega finantsabi neile liikmesriikidele, kes tunnevad survet maksebilansile või suurt ohtu finantsstabiilsusele. Tõhustatud õigusloome ja järelevalve tagamine Samaaegselt kriisi stabiliseerimisega on tarvis liikuda pangandussektori ümberkorraldamise poole ja tulevikus pangad erasektorile tagastada. Komisjon teeb vahetut koostööd liikmesriikidega, et tagada pangandussektori osaline ümberkorraldamine viisil, mis tagab tulevikus selles sektoris eluterve konkurentsi. Eraisikutel ja -ettevõtjatel on tarvis kindlat ja stabiilset pangandussüsteemi, et nad saaksid oma investeerimisplaane rahastada ja et kogu ühiskond saaks kasu meetmetest, mõistlike krediidivõimaluste tagamiseks. Komisjon on esitanud ettepanekud, mis käsitlevad hoiuste tagamist ja kapitalinõudeid ning protsüklilisuse ohtu seoses reguleerimise mõjude ja raamatupidamisstandarditega. Komisjon esitab varsti ettepanekud, mis käsitlevad krediidireitinguagentuure ja ettevõtete juhtivtöötajate tasustamist. Samuti on käivitatud töö kapitaliturgude järelevalve ja riskijuhtimise, sealhulgas tuletisinstrumentide, riskimaandusfondide ja riskikapitali nõuetekohasuse kontrollimiseks. Komisjon julgustab nõukogu ja Euroopa Parlamenti neid ettepanekuid eelisjärjekorras käsitlema, et tõhustatud õigusloomet ja järelevalvet saaks rakendada võimalikult ruttu ja seeläbi taastada usaldust finantssüsteemi vastu. Nende meetmete abil tegeletakse tuvastatud puudujääkidega ja need aitavad taastada usaldust süsteemi vastu tervikuna. Me peame uuesti määratlema ELi finantssektori õigusliku ja järelevalvemudeli, eelkõige suurte piiriüleste finantsinstitutsioonide puhul. ELi praegune riigipõhine ELi järelevalvekord piirab tõhusa makrousaldatavusnõuetele vastava järelevalve ulatust. Komisjon on De Larosière rühma[2] kaasamise kaudu käivitanud töö tulevikunõuetele vastava järelevalvesüsteemi väljatöötamiseks. 2. TEGELEMINE REAALMAJANDUSELE AVALDUVATE MÕJUDEGA: TAASTAMISMEETMETE RAAMISTIK Laenuraha järsu vähenemise mõju laiemale majandusele annab ennast tunda läbi kasvava töötusetaseme ja vähenenud nõudluse igas suuruses ettevõtjate kaupade ja teenuste järele. Poliitikavahendid tööhõivega tegelemiseks ja nõudluse suurendamiseks on peamiselt liikmesriikide kätes. Siiski annab ELi mõõde riiklikele meetmetele lisaväärtuse. Nagu Lissaboni strateegia positiivsed tulemused on näidanud, saab saavutada märkimisväärset lisakasu, kui liikmesriigid ja komisjon teevad majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks koostööd. Siiski peab EL praegust kriisi arvestades kohandama Lissaboni strateegia keskmisi ja pikaajalisi meetmeid. Struktuurireformi kavasse tuleb lisada lühiajalised meetmed, jätkates samas panustamist tulevikku: - suurendades investeeringuid teadus- ja arendustegevuse innovatsiooni ja haridusse; - edendades kaitstud paindlikkuse kui viisi, mille abil saab töökohtade asemel kaitsta inimesi ja neile uusi oskusi anda; - kergendades ettevõtjate, eelkõige VKEde halduskoormust, et arendada riiklikke ja rahvusvahelisi turge; - muutes Euroopa konkurentsivõime suurendamise kaudu meie majandust keskkonnasõbralikumaks, luues nii uusi töökohti ja tehnoloogiaid, ületades energiavarustuskindlusega seotud piirangud ja saavutades keskkonnaalaseid eesmärke. Mida kooskõlastatumalt Euroopa tegutseb, seda suuremad on nende meetmete positiivsed mõjud. Tuginedes Lissaboni strateegiale omasele partnerlust pooldavale lähenemisviisile, kutsume me liikmesriike uute väljakutsetega võitlemiseks üles nõustuma kooskõlastatusega kõrgemal tasandil. Stabiilsuse ja kasvu pakt Võttes arvesse vapustuste kõiki liikmesriike hõlmavat olemust ja asjaolu, et inflatsioonisurve on vähenemas, võib rahandus- ja fiskaalpoliitika aidata kaasa nõudluse suurendamisele. Kahaneva tulu tõttu halveneb valituste eelarveseisund tulevaste aastate jooksul tõenäoliselt oluliselt. Kui osa tulude vähenemisest on seotud majandustegevuse aeglustumisega, siis sellel osal, mis on seotud teatavate sektorite, nt liigsuure kinnisvarasektori kohandamisega, on tuludele püsivam mõju. Prognoositakse, et kogu ELis väheneb eelarve järgmise aasta jooksul üle ühe protsendipunkti SKTst, kusjuures liikmesriigiti on olukord väga erinev. See võib lühiajaliselt osaliselt pehmendada majanduse aeglustumisega kaasnevat lööki, kuid seda eelarveseisundi halvenemise hinnaga juba enne seda, kui finantssektori päästeplaane arvesse jõutakse võtta. Siiski võib oodata, et peamiselt tänu stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisele jääb ELi eelarvepuudujääk eelkõige euroalas alla 3 % SKTst. Kui suuremal osal finantsstabiilsuse toetuseks võetavatest meetmetest (tagatised) ei ole eelarvepuudujäägile otsest mõju, tekivad siiski tegelikud eelarvekulud selles ulatuses, milles antakse riiklikke tagatisi. Samal ajal suurendavad võlataset ka meetmed, mida võetakse pankade rekapitaliseerimiseks. Eelarvetasakaalu struktuurilist halvenemist arvestades, on põhjust muretseda riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse üle, seda eelkõige riikides, mida kriis on kõige enam kahjustanud. Stabiilsuse ja kasvu pakt näeb ette sobiva poliitikaraamistiku, mille abil tasakaalustada kohandamisprotsessi toetamise kaudu lühiajalised stabiliseerimisvajadused ja pikaajalise struktuurireformiga seotud nõuded. Pakti rakendamine peaks tagama selle, et mis tahes liikmesriigi finantsseisundi halvenemisega kaasnevad olukorrale vastavad struktuurireformimeetmed, kus juures tagatakse jätkusuutlikku seisundi taastamine. Eelarvepoliitika peaks täielikult arvesse võtma asutamislepingus ja läbivaadatud stabiilsuse ja kasvu paktis lubatud paindlikkust ning arvestama järgmisi põhimõtteid: - eelarvepoliitika peaks jätkama jätkusuutlikku suunda, et vastata ootustele kriisi läbimõeldud lahendamise suhtes; - kaaluda võiks võimalust arvestada erinevusi riikide eelarvega seotud manööverdamisruumi suuruses tingimusel, et riiklikud eelarvepädevad institutsioonid ja keskpika perioodi eelarveraamistik on tugevad ja usaldusväärsed; - struktuurireformikava ulatuse puhul peaks pöörama tähelepanu eelkõige neile reformidele, mis tugevadavad taastumisvõimet ja tõhustavad jätkusuutlikkust pikema aja vältel; - reformid, millega toetatakse lühiajalist nõudlust, peaksid olema täpselt ajastatud, suunatud ja ajutised. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust tuleks vaadelda vastastikuse toetusena, mille abil on võimalik ületada praegused raskused ja tagada pikaajaline jätkusuutlikkus. Tuleb teha selget vahet poliitikavigadest tulenevate eelarveliste tagajärgede vahel ja tsükliliste mõjude, sealhulgas finantskriisi päästepakettide tagajärgede vahel. Eelkõige võetakse päästeplaanide tõttu suurenenud võlataset arvesse järelevalveprotsessis. Reformi ja investeeringute kiirendamine Euroopa majandust tabanud vapustused vähendavad tõenäoliselt võimalikku kasvumäära ja suurendavad töötust, vähendades seetõttu nõudlust. Struktuurireformid on seega olulised nõudluse lühiajaliseks säilitamiseks ning hõlbustavad lühikese ja keskpika perioodi vältel liikumist tööturul ja tööturule sisenemist ning suurendavad pikaajalist kasvupotentsiaali. On eriti oluline tagada investeeringute suunatus parima tulemuse saavutamisele. See tähendab ettevõtjatele antavat ELi ja riigisektori toetust topeltmõju saavutamiseks – nõudluse langust tasakaalustatakse lühiajaliselt viisil, mis aitab kaasa reformidele ja ajakohastamisele pikemas perspektiivis. Olemasolevate reformiprioriteetide seas, mis on määratud kindlaks Lissaboni strateegia raames, peavad liikmesriigid esikohale seadma võtmetähtsusega reformid, mis on mõeldud innovatsiooni ja tootlust suurendavate investeeringute toetamiseks, koos aeglustavad need inflatsiooni ja toetavad majapidamiste sissetulekuid suunatud sotsiaalkaitsemeetmete kaudu, millega toetatakse nõudlust. Lisaks tuleks tegeleda küsimustega, kuidas rahastada innovatiivseid tehnoloogiaid, säilitada Euroopa tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja rahastada VKEsid, kuna finantssüsteemi iseloomustab pikaajaline võlgade vähendamise protsess ja oodata on muutusi pangandussektori riskivalmiduses. Endiselt on vajalik keskenduda kolmandate riikide turgude avamisele Euroopa ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks. Komisjon arutab liikmesriikidega järgmisi meetmeid: - Pärast eelmisel kuul toimunud majandus- ja rahandusministrite nõukogu mitteametlikku istungit koostas Euroopa Investeerimispanga grupp 30 miljardi euro suuruse kava laenude andmiseks Euroopa VKEdele kommertspankade kaudu. See kujutab endast selles sektoris tavapärasest märkimisväärselt suuremat laenu, kuid oluline on see kiiresti rakendada. - Tihedas koostöös komisjoniga saab EIP kiirendada tööd kliimamuutuste, energiavarustuskindluse ja (eelkõige piiriüleste) infrastruktuuriprojektide rahastamisel. Võib tekkida vajadus tugevdada EIP kapitalibaasi näiteks kapitali suurendamise kaudu enne järgmist kavakohast suurendamist aastal 2010. - Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal on tähtis roll finantssektori reformis ja uute liikmesriikide erasektori rahastamisel. Praeguses finantskeskkonnas võiks tema tegevust nendes riikides tõhustada. - Üle 350 miljardi suuruse rahastamispaketiga ajavahemikuks 2007−2013 toetatakse ühtekuuluvuspoliitika raames märkimisväärselt ELi liikmesriikide ja piirkondade riiklikke investeeringuid. Komisjon kaalub koos liikmesriikidega võimalusi investeerimisprojektide kiirendamiseks ja liikmesriikidele tehtavate väljamaksete varasemaks muutmiseks; - Hulgale infrastruktuuriprojektidele, sealhulgas transpordi-, energeetika- ja kõrgtehnoloogiavõrgud, otsitakse innovatiivseid rahastamisvõimalusi näiteks riigi ja erasektori partnerluste parema kasutamise kaudu; - Edendatakse energiatõhusust ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, näiteks ehitistes ja ökoloogiliselt puhastes autodes, mis võib pakkuda majandusele, sealhulgas VKEdele uusi võimalusi, aidates samal ajal ELil täita kliimamuutustega seonduvaid eesmärke. - Maksude vähendamise ja muude sihipäraste fiskaalmeetmete abil suurendatakse nõudlust energiatõhusate kaupade ja teenuste järele. - ELi ettevõtjatele, sealhulgas VKEdele luuakse uusi ekspordivõimalusi, kasutades selleks proaktiivset turgude avamise kava, k.a kaubanduslepingute sõlmimist ja ühenduse turulepääsustrateegiat. - Riiklikku ja ELi konkurentsipoliitikat, samuti tarbijakaitsepoliitikat tuleb kasutada turgude tõhusama toimimise, tarbijahindade langetamise ja ühtse turu eeliste kasutamise saavutamiseks. Tehes partneritena koostööd ja kooskõlastades oma tegevust saavad liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid koondada olulised rahalised vahendid väga vajalike investeeringute kiirendamiseks, et EL suudaks sellest kriisist väljuda endisest tugevamana. Tööhõive ja sotsiaalsete mõjudega tegelemine Majanduslangus mõjutab perekondi, majapidamisi ja kõige haavatavamaid inimesi meie ühiskonnas. See hakkab töötuse kujul juba tunda andma. EL peab tegema tööd, et minimeerida mõju töökohtadele ja vältida nende kadumist, samuti peab ta kasutama oma valduses olevaid vahendeid sotsiaalsete mõjude pehmendamiseks. Kuigi peamine vastutus lasub liikmesriikidel, on ühenduse ja riiklike meetmete vaheline kooskõlastatus kasulik. Komisjon teeb koostööd sotsiaalpartneritega, et leida kriisile parim lahendus. Julgustada tuleks valdkondi, milles töökohtade loomine kasvab – isiku-, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas on võimalik luua palju töökohti ning see tagab juurdepääsu tööturule ja teenistusvõimalused. Euroopa on juba kannatanud selle all, et ei suutnud kohaldada aktiivseid tööturumeetmeid, mille kaudu aidata kaasa ümberõppele, uute töökohtade leidmisele ja loomisele. Nüüd on pakilisem vajadus toetada liikumist tööturul ja tööturule sisenemist, nõudluse suurendamist tööjõu järele ning sellele vastamist, samuti tööjõu tootlikkuse suurendamist. See tähendab Lissaboni strateegia alusel loodud meetmete kohaldamist. Muu hulgas tuleks: vähendada töötuse mõju, pakkudes liikmesriikidele võimalust Euroopa Sotsiaalfondi rahastamise ümberkavandamiseks, et toetada meetmeid, mille abil töötuid kiiresti taas tööturule integreerida; - läbi vaadata Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tõhusus; - abistada töötuid uute ettevõtete kiirel ja odaval loomisel; - jälgida kriisi mõju eri sektoritele, mida mõjutavad struktuurikohandused ja kasutada riigiabi andmise korda asjakohase õigeaegse, sihipärase ja ajutise toetuse andmiseks; - liikuda kaitstud paindlikkuse saavutamise suunas: eelkõige aktiivsete tööturupoliitika meetmete kasutamise, maksude ja toetuste reformimise ning oskuste ja töökohale esitatavate nõudmiste parema vastavusseviimise kaudu. Olukord on ilmselt eriti raske tööturu vähemtasustatud osas, kus on eriti oluline kergendada vältimatut ümberkorraldamist ja pakkuda sissetulekut ning sihipärast sotsiaalkaitsetoetust. 3. ÜLEILMNE VASTUS FINANTSKRIISILE Kriis on mõjutanud kõiki maailma piirkondi ja ükski neist ei tule selle mõjudega tegelemisel toime üksi. On selgeid märke, et kriis laieneb uutele arenevatele turgudele ja suurendab arenguriikide juba olemasolevaid pingeid. On oluline, et kriisi edasist levikut tõkestatakse ja Rahvusvaheline Valuutafond on valmis sekkuma, pakkudes vajadusel erakorralist rahastamist. Euroopa teeb Rahvusvahelise Valuutafondiga koostööd ja kasutab eelkõige oma naaberriikide aitamiseks makromajandusliku finantsabi vahendit. Euroopa osaleb praegu aktiivselt kooskõlastatud üleilmses tegevuses ja teeb seda ka edaspidi. Praegune finantskriis on enam kui kunagi varem rõhutanud makromajandusliku poliitika ja finantsturgude vastastikust mõju maailmamastaabis. Sellega tegelemine nõuab õigusloome ja järelevalve valdkonnas tehtud vigade parandamist, samuti praeguse kriisi algpõhjuste sekka kuuluva makromajanduse ja valuutakursi tasakaalustamatuse likvideerimist. Finantskriis on seoses üleilmse valitsemistavaga tekitanud küsimusi, mis ulatuvad väljaspoole finantssektorit. Üleilmse tasakaalustamatuse küsimus on küll esiplaanile tõusnud, kuid seda tuleks vaadelda laiemas kontekstis: EL peab säilitama kohustused seoses kaubandus- ja teenusteturgude avatusega ning tihedama mitmepoolse koostööga, EL peab võitlema protektsionistlike suundumuste vastu ja püüdlema soodsa tulemuse poole Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha vooru läbirääkimistel. Peale selle tuleb jätkusuutlikust majanduskasvust saadavat kasu jagada arenguriikidega, eelkõige ajal, mil toorainehinnad on muutlikud, ning vastata sellistele väljakutsetele nagu kliimamuutused, üleilmne heaolu ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Komisjoni osalusel käivitatud ELi algatust järgides korraldavad Ameerika Ühendriigid 15. novembril esimese rahvusvahelise finantskriisi käsitleva kohtumise. Üks tippkohtumise eesmärke on teha algust kooskõlastatuse parandamisega üleilmsel tasandil, vaadata läbi rahvusvaheliste institutsioonide roll finantsturgude järelevalves ja kohandada tulevikus üleilmseid valitsemisstruktuure. Komisjon on aktiivselt toetanud rahvusvahelisi jõupingutusi üleilmsete investeerimisküsimustega tegelemiseks vajaliku ühtse raamistiku pakkumiseks, sealhulgas Rahvusvahelise Valuutafondi üldiselt kokkulepitud põhimõtteid ja tavasid seoses riiklike investeerimisfondidega. Et vähendada finantskriisi ohtu tulevikus, tuleks võtta meetmeid üleilmse finantssektori ülesehituse reformimiseks. Meetmed peaksid üldjoontes olema seotud järgmiste valdkondadega: - õigusnormide, sealhulgas reformide rakendamise rahvusvahelise ühtsuse ja kvaliteedi tugevdamine (ECOFINi teekaartide ja finantsstabiilsuse foorumi soovituste kohaselt) ning nende laiendamine üleilmsele tasandile; - finantskontrolli teostajate vahelise rahvusvahelise kooskõlastatuse parandamine; - makromajandusliku järelevalve ja kriiside ärahoidmise parandamine makro- ja mikrousaldatavusnõuete koondamise, finantsstabiilsuse tõhustamise ning varase hoiatamise süsteemide väljatöötamise kaudu; ning - riikliku, piirkondliku ja mitmepoolse tasandi suutlikkuse tõstmine finantskriisiga tegelemiseks ja selle lahendamiseks. Finantsstabiilsuse saavutamiseks on vajalik ka asjaomaste institutsioonide tegevuse läbivaatamine. Ainult sel moel saame me jätkusuutlikul viisil kasutada üleilmsete finantskriisi käsitlevate tippkohtumiste tulemusi. Kuigi praegune kriis on paljastanud teatavaid puudujääke Euroopa õiguslikus raamistikus, on Euroopa just õigel positsioonil, et osaleda aktiivselt uue üleilmse ülesehituse kujundamises ja selle tõhusas toimimises. Selle töö puhul tuleks järgida järgmisi üldpõhimõtteid: - tõhusus: otsuste kiiruse ja kvaliteedi tagamiseks on vajalik ülemäärase sekkumiseta saavutatav tasakaal; - läbipaistvus ja usaldusväärsus: uued või reformitud organisatsioonid peavad olema nõuetekohaselt vastutusvõimelised, et soodustada rakendamist ja jõustamist; - esindamine: üleilmsed ühingud peaksid kaasama peamisi arenguriike, et parandada otsustamisprotsessi õiguspärasust. ELi üldise tõhususe ja mõju suurendamiseks tuleb tegeleda Euroopa riikide ja euroala esindatuse killustatusega. Ohud ja võimalused EL peab kriisile vastamiseks võtma tõhusaid meetmeid. Need meetmed peavad olema arukad, et kutsuda meie majanduses esile õigeid muutusi, mille abil tagada, et väljume kriisist, olles valmis täielikult kasutama majanduskasvu taastumist. EL saab seda teha parimal viisil, kui haarame võimalusest ja jätkame oma majanduse ümberkorraldamist, koolitame oma kodanikke uutele väljakutsetele vastama ja anname neile selleks vahendid, hoolitsedes samal ajal ühiskonna kõige haavatavamate liikmete eest, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 2. Teame minevikukogemustest, et meie edu põhineb majanduslikust natsionalismist eemaldumisel ja et Euroopa majanduskasv tugineb liikmesriikidevaheliste takistuste eemaldamisele ning siseturu ulatuse ja tugevate külgede kasutamisele. EL on oma ajaloo vältel seisnud silmitsi mitmesuguste kriisidega ja tal on neist alati õnnestunud väljuda tugevama ning ühtsemana. Oleme juba näidanud, et kui meie 27 liikmesriiki ja Euroopa institutsioonid otsustavad tegutseda koos, oleme me võimelised saavutama tulemusi ja täitma kodanike ootusi. Praegune kriis võib samuti olla võimalus Euroopa jaoks ja käeolevas dokumendis visandatud meetmed näitavad, kuidas me saaksime teha koostööd ELi taastumise nimel. [1] Komisjon on võtnud vastu teatise, mis käsitleb riigiabi eeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (ELT C 270, 25.10.2008, lk 8). [2] Rühma ülesandeks on kaaluda Euroopa finantsinstitutsioonide ülesehitust, et tagada usaldusväärsus, turgude korrapärane toimimine ja tugevam Euroopa tasandi koostöö finantsstabiilsusest ülevaate saamise, varase hoiatamise mehhanismide ja kriisiohje valdkondades, sealhulgas piiri- ja valdkonnaüleste ohtudega tegelemisel. Samuti jälgib rühm koostööd ELi ja muude peamiste jurisdiktsioonide vahel, et aidata tagada finantsstabiilsust üleilmsel tasandil. Rühma liikmed on Jacques de Larosi [pic]re (eesistuja), Leszek Balcerowicz, Otmar Issing, Rainer Masera, Callum McCarthy, Lars Nyberg, José Perez Fernandez,Jacques de Larosičre (eesistuja), Leszek Balcerowicz, Otmar Issing, Rainer Masera, Callum McCarthy, Lars Nyberg, José Perez Fernandez, Onno Ruding.