[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 8.10.2008

KOM(2008) 626 lõplik

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

KOHALIKUD OMAVALITSUSED: ARENGUPROTSESSI OSALISED {SEK(2008) 2570}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE:

KOHALIKUD OMAVALITSUSED: ARENGUPROTSESSI OSALISED

1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED: ARENGUPOLIITIKA UUS MÕÕDE

Majunga linna (Madagaskar) turu ümberehitamise algatuse raames annab Mulhouse’i linn (Prantsusmaa) oma sõpruslinnale oskusteavet ja nõu ehitustöödeaegse turu tegevuse juhtimise ja korraldamise alal. Väike Itaalia omavalitsus – Santa Croce Sull'Arno (elanike arv 13 000) – on täitnud olulist rolli, et arendada Burkina Faso viie omavalitsuse sündide registreerimise suutlikkust, mis oli eelnevalt olematu. Burkina Faso kohaliku halduse ja detsentraliseerimise ministeeriumi toel levitatakse seda kogemust nüüd ka teistesse piirkondadesse.

1990. aastatest alates on kohalikke omavalitsusi järjest enam käsitletud arengupoliitika osalistena[1]. Euroopa arengukonsensuses, muudetud Cotonou lepingus ning mitmetes ELi institutsioonide järeldustes, resolutsioonides ja arvamustes[2] on hiljuti korratud kohalike omavalitsuste märkimisväärset pädevust mitte ainult teenuste osutamise seisukohast, vaid ka muutuste, konfliktiennetuse, detsentraliseerimise ja arenguprotsessi vastu usalduse kasvatamise kiirendamisel.

Mõnede ELi liikmesriikide kohalikud omavalitsused (KOVid) eraldavad arengule märkimisväärseid rahalisi vahendeid (mis moodustavad näiteks peaaegu 15 % Hispaania ametlikust arenguabist) ja nad on välja töötanud abiosutamise spetsiifilised vahendid (programmid, kaasrahastamisvahendid, linnadevahelised sidemed, otsesed koostöökokkulepped). Samas ei ole rakendatud läbimõeldud strateegilist lähenemisviisi ELi tasandil, et soodustada ja tunnustada KOVide ELi arengupoliitikasse suurema kaasatuse erinevaid tahke.

Kasvanud osalus, eraldatud rahaliste vahendite maht ning kaasatud poolte suurenev mitmekesisus ja arv toob kaasa vajaduse sellise arengu kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määratlemiseks ning KOVide arengukoostöö poliitikasse struktureeritud kaasamise kooskõlastatud lähenemisviisi aluse esitamiseks. ELi tasandi strateegiline lähenemine hõlbustab KOVide kooskõlastatumat kaasamist ELi arengupoliitikasse, tunnustades samas subsidiaarsuse põhimõtet[3].

Käesoleval teatisel on seega kahesugune eesmärk. Ühest küljest soovitakse selles tunnustada nimetatud hiljuti esilekerkinud fenomeni tähtsust. Teisest küljest üritatakse selles visandada alus strateegiale, mis võimaldab KOVide kui arengupoliitika partnerite kogemust kasutada ja maksimeerida. Teatisega soovitakse käivitada protsessi, millega tugevdatakse KOVide osalemist arengumeetmete kavandamisel ja elluviimisel koordineeritud ja strateegilisel viisil.

2. KOHALIKUD OMAVALITSUSED: miks nad on olulised?

2.1. Euroopa kohalikud omavalitsused

Termin „kohalik omavalitsus” hõlmab paljusid erineva tasandi osapooli. Euroopa KOVide hulka kuulub enam kui 91 000 kohaliku tasandi ametivõimu (omavalitsust), 1150 vahetasandi organisatsiooni (piirkonnad, maakonnad) ja üle saja piirkondliku organi[4]. Kui mõnel juhul on saavutatud keskvalitsuse arengupoliitika alaste volituste täielik üleandmine KOVidele, siis teiste KOVide tegevus üksnes täiendab keskvalitsuse tööd. Mõnede KOVide puhul on detsentraliseeritud koostöö nende välissuhete strateegiate keskmes, teiste puhul tuleneb see aga nende suurenenud kohalolekust rahvusvahelisel areenil. Detsentraliseeritud koostöö toimub enamjaolt koostöös teiste kohalike osapooltega (nt MTÜde ja kõrgkoolidega), kuid hõlmab ka otsetegevust või tegevust mitmepoolsete partnerite (nt ÜRO) kaudu.

Terminit kohalik omavalitsus kasutatakse käesolevas teatises selle kõige laiemas mõistes ning see hõlmab kohaliku valitsemise tasandite ja harude laia spektrit, st omavalitsusi, kogukondi, piirkondi, maakondi, provintse, jne. Arengukoostöö küsimuses on igal tasandil ja iga tasandi siseselt volitus, rahastamine ja ülesanded märkimisväärselt ühtsed.

Terminit detsentraliseeritud koostöö kasutatakse siin kohalike omavalitsuste, võrgustike ja teiste kohalike osapoolte poolt ja kaudu antava avaliku ja erasektori rahastatava abi kirjeldamiseks.

Kuna ELi tasandi poliitikakujundajad ja abiandjad tunnustavad KOVide panust arenguprotsessi järjest laialdasemalt, on saabunud õige aeg mõelda, kuidas nimetatud oskusteavet ära kasutada ning tagada osapooltevahelist tõhusamat kommunikatsiooni ja koostööd. KOVid on loonud mitmeid mehhanisme, et kooskõlastada oma tegevusi, saavutada mastaabisäästu, tõhustada oma tööd ning teha end kuuldavaks kohalikul, riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Need mehhanismid hõlmavad liite, foorumeid, piirkondlikke ja riiklikke vaatluskeskusi, temaatilisi ja piirkondlikke võrgustikke jne.

2.2. Kohalikud omavalitsused ja areng

Ehkki KOVide väliskoostöö ja arengupoliitikasse kaasamisel, eriti sõpruslinnade kontseptsiooni kaudu, on pikk ajalugu, on viimasel aastakümnel selle liikumise olemuses toimunud radikaalne muutus. Arengukoostöö uue ja tähtsa mõõtmena on esile kerkinud detsentraliseeritud koostöö. See on muutunud ulatuslikumaks ja professionaalsemaks, tuginedes arengumaadesse ulatuvatesse institutsionaliseeritud võrgustikesse ning kasutades mitmekesiseid meetmeid maailma kõigis piirkondades, kusjuures rahalised eraldised on suurenenud eksponentsiaalselt (vt lahtrit 1).

Lahter 1 – Uus mõõde – Kataloonia, Hispaania

2003. aastal asutatud Kataloonia Arengukoostöö Amet juhib Kataloonia valitsuse arengukoostööd, mis põhineb kõikehõlmaval nelja-aastasel üldkaval 11 prioriteetse riigiga tehtava arengukoostöö kohta näiteks järgnevates valdkondades: juurdepääs tervishoiule ja joogiveele; haridus, tootmisvõimsus ja toiduga isevarustamine; rahutagamine; sooküsimused; hea valitsemistava ja inimõigused; ning keskkond. Kataloonia arengukoostöö eelarve on viimase kolme aasta jooksul kahekordistunud, kasvades 30,5 miljoni euro suuruselt kogusummalt 2004. aastal peaaegu 60 miljonile 2007. aastal. Eesmärgiks on jõuda 2012. aastaks eelarveeraldiseni, mis moodustab 0,7 % maksustatavast sissetulekust, kogusummas peaaegu 80 miljonit eurot. Institutsiooniliselt iseloomustab KOVe kõrgetasemeline koordineerimine. Detsentraliseeritud koostöös osalevad paljud Kataloonia KOVid ja nad on loonud Kataloonia koostööfondi, millesse kuulub 290 KOVi, kellest enamuse moodustavad omavalitsused, aga kuhu kuulub ka nõukogusid, esindusi, teisi kohalikke asutusi või MTÜsid ja sotsiaalasutusi.

KOVid annavad arenguprotsessidele ainulaadse lisaväärtuse (lahter 2). Lisaks konkreetsetele meetmetele arengumaades on KOVidel võtmeroll erinevate huvirühmade koostöö innustamisel, luues sellega koostööd hõlmava lähenemisviisi ühiste arengueesmärkide saavutamiseks, samuti on nad arengu innukad eestkõnelejad (parandades üldsuse teadlikkust arengust ja seistes selle täiendava toetamise eest). Tänu nende lähedusele ja kohalolekule, samuti teadmistele kohalike vajaduste kohta ja oskusteabele traditsioonilistes valdkondades, mis aitavad vähendada vaesust: linnastumine, veevarustus ja sanitaaria, haavatavate rühmade ja kõrvaliste piirkondade vaese elanikkonna abistamine, saavad KOVid ulatuslikult osaleda kahepoolsete ja mitmepoolsete institutsioonide (lahter 3) antava arenguabi mõju maksimeerimises. KOVidel on piirkonna arendamise, detsentraliseerimise ja demokraatliku valitsemise tugevdamise vahetu kogemus ja vastavad väärtuslikud oskused. Arenguabi kontseptsiooni ja andmise areng on asetanud veelgi suurema rõhu heale valitsemistavale ja demokratiseerimisele: protsessidele, milles KOVid täidavad keskset rolli. Sellega on kaasnenud ELi KOVide parem esindatus rahvusvahelisel poliitmaastikul ja nende abitegevuses.

LAHTER 2: KOVide lisaväärtus

Lai tegevuspõld:

Sotsiaalvaldkond: Barcelona linna ja Puebla (Mehhiko) koostöö soospetsiifilise vägivalla alal. Pueblas võetud meetmeid saaks kasutada ka Barcelonas, et võidelda Barcelona Ladina-Ameerika immigrantide kogukondades ilmneva soospetsiifilise vägivallaga.

Linnapiirkondade ja elatusvahendite rehabiliteerimine : Alam-Saksi liidumaa (koostöös Jayawickreme fondiga) toetab Weligama kalameeste perekondi Sri Lankas, kus 2006. aasta tsunami külvas hävingut, purustades nii kodusid kui ka elatusvahendeid (paate ja võrke).

Tervishoid : Rhône-Alpes’i piirkonna ja Khammouane provintsi (Laos) vaheline partnerlus, mis koondab erinevaid partnereid, näiteks MTÜsid ja ülikoole. Kataloonia osalemine sektoriüleses lähenemisviisis Mosambiigi tervishoiule.

Humanitaarvaldkonna solidaarsus : Übach-Palenbergi linna ja tööstuslikust suurettevõtjast abiandja partnerlus Sri Lanka lõunaosas kooli ehitamisel, mis annab tasuta haridust tsunami laastatud piirkonnast pärit tüdrukutele.

Muutuse kiirendamine : Gaza linna ühe osa ülesehitamise projekti elluviimise käigus edendas Barcelona linn kaasavat lähenemisviisi ning suutis algatada Palestiina linnavõimude ja elanike esindaja koostöö. Loodud on Gazas koostööd tegevate linnade võrgustik (EuroGaza) ja tegevuste kooskõlastamiseks kohtutakse selle raames vähemalt ühel korral aastas.

Pikaajaline partnerlus ja sõpruslinnade liikumine : Leipzig lõi Ambalangoda piirkonnaga (Sri Lanka lõunaosa) partnerluse, mis algas rahakogumiskampaaniaga hädaolukorra joogivee ja elektri heaks ning jätkus haridusprojektide ning tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri taastamisega.

Reageerimine kohalikele vajadustele : Toscana maakond on loonud pikaajalise koostöövõrgustiku, mille raames Burkina Faso ühistud teevad koostööd roheliste ubade tootmisel, turustamisel ja tarnimisel Itaalia supermarketitele ilma vajaduseta paralleelsete turustruktuuride järele.

Mitmepoolsed partnerlused : Linnadevaheline side Nueva Guinea (Nicaragua) ja Sint-Truideni (Flandria, Belgia) vahel sai alguse Sint-Truideni ja Nueva Guinea kodanikerühmituste sidemetest. Nueva Guinea KOV on sellele sõpruslinlusele tuginedes elavdanud noorte-, keskkonna-, haridus- ning piirkonna planeerimis- ja juhtimisprojekte ning innustanud kodanikuühiskonna osalemist KOVide küsimustes.

Teavitustöö : Rhône-Alpes’i piirkond toetab erinevaid võrgustikke, mille eesmärk on aus kaubandus; Barcelona linn teeb koostööd Kataloonia piirkonna kohaliku haridusametiga, et arendada arengualast õppekava.

KOVide võimaliku rolli seisukohast arengupoliitikas avavad nimetatud näited terve rea võimalusi. Samas muudab osapoolte ja valdkondade suur arv mänguvälja veelgi keerulisemaks ja mitmekihilisemaks. Selles suhtes on tähtsad mitut poolt hõlmavad partnerlused, sest neis ühendatakse KOVide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vastavad lisaväärtused ning sääraste partnerluste soodustamisel on tugev potentsiaal avaldada positiivset mõju KOVide panusele. Et sellise mitmekesisuse potentsiaali kasutada ja arenguabi edasise killustumise ohtu vältida, tuleb hoolikalt arvestada KOVide panust abi tulemuslikkuse valdkonnas ja arengumeetmete mõju.

See loob võimalused strateegilisemate ja pikaajalise nägemusega partnerluste loomiseks ulatuslikemate protsesside raames. See aspekt on äärmiselt tähtis: eriti praegu, kui rahvusvahelise kogukonna kohustused arengu rahastamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel näivad nõrgad.

Komisjon on olnud ELi ja partnerriikide KOVide toetamisega ulatuslikult seotud, konkreetsemalt detsentraliseerimise otsese toetamise kaudu geograafiliste programmide teel ning detsentraliseeritud koostöö kaudu teemaprogrammi „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”[5] raames. KOVide kui EÜ tasandi koostöö arenguosapoolte rolli tuleks tugevdada esiteks selleks, et tõhusalt kaasa aidata vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, ning teiseks selleks, et kohalikul tasandil demokraatlikku valitsemist süvalaiendada.

Mõned KOVid eraldavad arengule tõepoolest märkimisväärseid rahalisi vahendeid (vt lahter 3). Ehkki andmeid on raske koguda, võib väita, et need eraldised selgelt kasvavad, mida tõendavad näiteks Saksamaa KOVide poolt selliseks tegevuseks eraldatud summad, mis tõusid 607 miljonilt eurolt 2003. aastal 764 miljonile 2006. aastal.

LAHTER 3: OLULINE RAHALINE KOORMUS[6] Tervet ELi hõlmavad detsentraliseeritud koostöö eelarved sisaldavad märkimisväärseid eraldisi, mille maht kasvab kiirelt. Ei ole olemas ajakohast kõikehõlmavat koondteavet KOVide rahvusvahelise koostöö meetmete rahalise koormuse kohta. Teave on killustatud, selle kogumine on keeruline ning seega on käesoleva lahtri eesmärk anda üksnes aimu sellise fenomeni tähtsusest. Seetõttu on punktis 3.3.2. sätestatud meetmed üliolulised. Neli ELi liikmesriiki: Hispaania, Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa osutavad arenguabi märkimisväärses ulatuses. Teised ELi liikmesriigid kas ei anna KOVide arenguabi kohta aru või ei osale regulaarsetes meetmetes. HISPAANIA KOV-ID SEISAVAD ARENGU EEST 2006. aastal andsid KOVid ametlikku arenguabi 442,8 miljoni euro eest, mis moodustas umbes 14,8 % Hispaania ametlikust arenguabist, kusjuures netosumma on viimase 5 aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Aastatel 2004–2006 muutusid piirkondlikul tasandil arvud järgnevalt: näiteks Kataloonia kahekordistas detsentraliseeritud koostöö rahastamist 18,9 miljonilt eurolt 44 miljonile; Navarra summa tõusis 15,5 miljonilt 16,4 miljonile ja Kantaabria oma 3,2 miljonilt 4,4 miljonile. Lisaks on viis piirkonda vastu võtnud rahvusvahelise eesmärgi: 0,7 % kogurahvatulust (2012. aastaks). SAKSAMAA KOV-ID SEISAVAD ARENGU EEST Saksamaa KOVide antud abi moodustas 10 % Saksamaa poolt 2006. aastal antud ametlikust arenguabist. Detsentraliseeritud koostöö rahastamine KOVide poolt on märkimisväärselt kasvanud: 607 miljonilt eurolt 2003 aastal 764 miljonile 2006. aastal[7]. BELGIA KOV-ID SEISAVAD ARENGU EEST Belgias võib jälgida sarnast trendi. Belgia KOVid annavad 4 % Belgia ametlikust arenguabist. KOVid on detsentraliseeritud koostööle määratud eraldisi astmeliselt suurendanud: 2003. aastal 53,5 miljonit eurot; 2004. aastal 58,2 miljonit; 2005. aastal 63,5 miljonit; 2006. aastal 64,9 miljonit. PRANTSUSMAA KOV-ID SEISAVAD ARENGU EEST Prantsusmaa on detsentraliseeritud koostööle määratud eraldisi suurendanud 2005. aasta 115 miljonilt eurolt 2007. aasta 150 miljonile (ametliku arenguabi netosummad)[8] ehk 1,5 % Prantsusmaa ametlikust arenguabist. See hõlmab 3250 KOVi (piirkondade, departemangude, valdade ja nendevaheliste struktuuride) tegevust, mille raames on loodud peaaegu 6000 koostöösuhet (millest 1983 hõlmavad arengukoostööd) 115 riigis. Näiteks Rhône–Alpes’i piirkond eraldas 2003. aastal 5,7 miljonit eurot ja 2005. aastal 6,3 miljonit ning Ile-de-France’i piirkond samal ajavahemikul 4,3 miljonit ja 5 miljonit. |

3. KOHALIKUD OMAVALITSUSED JA ARENG: EL-I TASANDI MEETMETE SUUNAS

Suhetes arengumaadega peaks EL soodustama KOVide kui arenguosapoolte raamistiku juurutamist. Sellega tunnustataks nimetatud arengupoliitika uue mõõtme olulisust, tuginetaks abi struktuuri viimastele arengutele, tunnustataks detsentraliseeritud abi väärtust ning väärtustataks KOVide arengu valdkonna tegevuse pikka ajalugu ja tähtsust. Sel eesmärgil innustab komisjon KOVe osalema arengupoliitikas ja selle rakendamises Euroopa ja riiklikul tasandil.

Seejuures tuleks nimetatud raamistiku puhul keskenduda arengukoostöö valdkonnas rahvusvahelisel tasandil vastu võetud üldpõhimõtetele (ja nende praktilisele väljendusele KOVide tegevustes), milleks on näiteks: riigispetsiifilisus, mis hõlmab vastavalt konkreetse riigi kontekstile selle vajadustega kohandatud toetust; omanikutunne ja partnerlus, mille puhul võetakse arvesse riigispetsiifilisi protsesse ja riiklikke detsentraliseerimisraamistikke; paindlikkus ja pragmatism, mis tähendab kohandumist reformiprotsesside dünaamikaga ning uutele väljakutsetele ja prioriteetidele vastamist; reguleerimine ja ühtlustamine, sealhulgas abiandjate vastastikune täiendamine; strateegiliste liitude loomine, et vähendada tehingukulusid ja partnerite halduskoormust; ning ulatusliku ja kasvava toetuse taotlemine, kuna tegu saab olema pikaajalise ja järkjärgulise protsessiga.

3.1. Kohalikud omavalitsused: struktureeritud dialoog

Nende kohaloleku ja tegevuse tähtsust arvestades peaksid KOVid kui kohalikud osapooled olema ELi poliitikamaastikul paremini esindatud. ELi ja partnerriikide KOVid saavad koonduda, et teha ennast kuuldavamaks erinevates rahvusvahelistes, kahe- ja mitmepoolsetes abiandvates rühmades. KOVid peavad tõhusamalt teadvustama lisaväärtust, mida nad saavad pakkuda erinevates valdkondades, näiteks võitlus kliimamuutusega, konfliktide lahendamine ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, aga ka selleks, et osaleda teatavates aruteludes/meetmetes, milles nad siiani osalenud ei ole, eelkõige abi tulemuslikkuse valdkonnas. See peaks kehtima näiteks olemasolevate riigi strateegiadokumentide või juba olemasolevate missiooniaruannete kasutamise puhul, osalemisel kohaliku tasandi töö jaotamisel jne.

Komisjon teeb ettepaneku algatada arengupoliitika valdkonnas KOVidega struktureeritud dialoog ELi tasandil. Arvestades Regioonide Komitee rolli KOVidele ELi tasandil hääle andmisel, võiks see toimuda tema egiidi all ning kaasata KOVe ja nende võrgustikke. Selline dialoog võiks toimuda iga-aastaste assambleede vormis ja kaasata kõiki sellises koostöösüsteemis aktiivselt osalevaid pooli, et neid võrgustikke tugevdada, parandada abi tulemuslikkust ning tagada ühekordsete ja pilootmeetmete jätkusuutlikkus. Selline privilegeeritud dialoog Regioonide Komiteega ei välistaks kahepoolset konkreetsetes küsimustes peetavat ad hoc dialoogi KOVide või nende liitudega.

Seda arvestades võiks EL välja töötada konkreetsed vahendid, mis võimaldaksid KOVidel sellises struktureeritud dialoogis osaleda ning kehtestada tõhusam, ühtsem, kooskõlastatum, mõjukam ja täiendavam alus oma meetmetele. Komisjon teeb ettepaneku töötada esimese sammuna välja tegevussuunised KOVide abi kavandamisse, andmisse ja poliitilisse dialoogi kaasamise tõhustamiseks partnerriigi, kohalikul ja ELi tasandil, täiendades seeläbi komisjoni meetmeid[9].

3.2. Arengumaade KOVid

Partnerriikide KOVid on samuti äärmiselt tähtsad, sest nad saavad täita võtmerolli kohaliku valitsemise tõhustamisel ja avalike teenuste osutamisel, eelkõige seoses detsentraliseerimisega. Suur hulk partnerriike osaleb detsentraliseerimises mingil kujul tegelikult praegugi. Selliste protsessidega on seotud mitmeid probleeme, mida tugevamad suhted KOVidega ELi liikmesriikides võiks aidata lahendada.

Valdkonnad, milles KOVidel võiks olla suhteline eelis, ulatuvad kohaliku demokraatia elluviimisest (mis hõlmab võimu delegeerimist suhteliselt iseseisvatele kohalikele valitud organitele) ja kohalikust valitsemisest (mis hõlmab üleminekut üksnes vertikaalselt aruandekohustuselt horisontaalsele ja allapoole suunatud aruandekohustusele, mis on seotud osalemise, läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetega, milles kodanikuühiskond täidab võtmerolli), kohaliku (majandus)arengu uue paradigma (milles KOVid täidavad katalüütilist rolli) ja territoriaalse (kohaliku) planeerimiseni, mis integreerib kohaliku arengu laiemasse ruumilisse konteksti ning stimuleerib era- ja avaliku sektori erinevate osapoolte vahelist sünergiat.

Tänu nende potentsiaalsele rollile kohalikus arengus ja väljakutsetele, millele nad peavad vastama, võivad partnerriikide KOVid seega saada kasu nendes küsimustes oma ELi partneriga peetavast struktureeritumast ja alalisest dialoogist ning kohalikku valitsemist toetavast koostööst.

3.3. Kohalike omavalitsuste koostöö: parem arusaamine

Tulevase üle-Euroopalise lähenemisviisi alus võiks olla alljärgnev:

3.3.1. Kohalikud osapooled – abi tulemuslikkus ja ELi KOVid

Eespool kirjeldatud keerukas mitmetasandiline valitsemine, mis hõlmab mitut ELi ja partnerite osapoolt, asetab abi tulemuslikkusega seotud kaalutlused KOVe kui arenguosapooli käsitleva arutelu keskmesse . Vajadust selliste kaalutluste järele suurendab veelgi asjaolu, et vähesed KOVid järgivad arenguabi kooskõlastatud andmist käsitlevaid rahvusvaheliselt seatud eesmärke ja juhtpõhimõtteid. Mõned ELi piirkonnad ja linnad on ühinenud abi tulemuslikkust käsitleva Pariisi deklaratsiooniga (Pariisi deklaratsioon), kuid valdav enamus kasutab arengumeetmete kujundamise alusena siiani iseenda oskusi ja õigusi. Seetõttu on vaja saavutada edusamme Pariisi deklaratsiooni temaatika põhiaspektides, mis on olulised nii kohalike osapoolte kaudu tehtava arengukoostöö kui ka abiandja-partnerriigi suhete seisukohast. Need hõlmavad killustatuse vähendamist vastastikust täiendavust ja tööjaotust arengupoliitikas käsitleva ELi tegevusjuhendi järgimise ja elluviimise, riiklike süsteemide kasutamise tõhustamise ja demokraatliku omanikutunde edendamise teel: valdkonnad, milles KOVid täidavad tähtsat rolli.

Seega teeb komisjon ettepaneku, et kohalikud osapooled tõhustaksid ELi tasandil arengu koostööd, mis toetaks kohalikku valitsemist , sealhulgas KOVe. Eesmärk oleks suurendada erinevate kohalike osapoolte seostatust, vastastikust täiendamist ja tõhusust. Kesksed põhimõtted ja kord, mida nad võiksid vabatahtlikult järgima hakata, hõlmaksid abi tulemuslikkust käsitleva Pariisi deklaratsiooni põhimõtete kohaldamist kohalikul tasandil, kohaliku demokraatliku valitsemise toetamist, riiklike raamistike kui kohaliku valitsemise aluste parandamist ning sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamist. Asjaomaste osapooled töötavad praegu seda teksti välja ja selle viimane versioon on lisatud käesolevale teatisele. Aafrikas käimasoleva sarnase algatuse tulemusi saaks jagada ELi-Aafrika demokraatliku valitsemistava ja inimõiguste alase partnerluse raamistikus ettenähtud dialoogi teel.

3.3.2. Osalejad ja tegevused

KOVide arengukoostöö on arenev kontseptsioon, mille juures on väljakutseks andmete puudumine. Et paremini välja selgitada kaasatud osapooled ja tegevused, mõista kooskõlastamis- ja teisi vajadusi ning pakkuda lahendusi, tuleks luua mehhanismid, millega saab anda tõhusamalt aru KOVide arengukoostööst. See võib tähendada detsentraliseeritud koostöö atlast tegevuste kaardistamiseks, parima tava kokkuvõtet või olemasolevatele võimetele tuginevat vaatluskeskust.

3.3.3. „Börs” – pakkumise ja nõudluse ühitamine

Killustatus, dubleerimine ja infopuudus on sageli suured takistused, mis vähendavad KOVide tegevuse mõju ja tegutsemisvõimalusi. On alust luua süsteem teabe levitamiseks ning KOVide arengukoostöö pakkumise ja nõudluse ühitamiseks, et viia kokku oskusteavet ja finantse, tõhustada territoriaalses koostöös osalevate ELi KOVide võrgustikku ning luua partnerlusi. Komisjon teeb ettepaneku, et EL toetaks teabevahetusplatvormi ehk „Börsi” rakendamist Regioonide Komitee egiidi all, kaasates ELi ja partnerriigi KOVide võtmetähtsusega võrgustikke.

Nimetatud „Börsi” eesmärk oleks toimida ELi ja partnerriikide KOVide puutepunktina ja hõlbustava vahendina uute partnerluste loomisel ELi KOVide vahel, kes otsivad partnereid detsentraliseeritud koostöömeetmete läbiviimiseks. Nimetatud süsteem aitab ka välja filtreerida dubleerimist ja keskenduda lisaväärtust tootvale koostööle.

3.3.4. ELi ja partnerriikide võrgustikud – partnerluste tugevdamine / KOVide sõpruskoostöö

ELi ja partnerriikide KOVide vahelise kultuurilise ja institutsionaalse sõpruskoostöö tugevdamisel on pikk ajalugu, mis tunneb edukate partnerluste saavutamist. Paljud partnerlused, millel detsentraliseeritud koostöö tugineb, said alguse sõpruskoostöö protsessis. Komisjon teeb ettepaneku, et EL toetaks nimetatud arengupartnerluste (sõpruskoostöö) ulatuslikumat kasutamist, et parandada kogemuste vahetamist ning luua tihedamad ja pikaajalisemad arengupartnerlused.

EL ja ELi KOVid peaksid toetama partnerriikide KOVide riiklike liitude rolli, et nad saaksid osaleda oma riigi poliitilises dialoogis (näiteks koostöös Euroopa Komisjoniga riigi strateegiadokumentide väljatöötamisel) kooskõlas omanikutunde ja vastastikuse vastutuse põhimõtetega. ELi ja partnerriikide KOVide riiklike liitude toetamine on oluline ka selleks, et edendada KOVide ja keskvalitsuste vahelist vastastikust sisevastutust.

4. Järgmised sammud

Käesolevas teatises soovitakse rõhutada KOVide kui arengu võtmetähtsusega osapoolte hiljutise esilekerkimise tähtsust ning visandada ELi tasandi asjaomase strateegia esimesed jooned. Teatisega soovitakse käivitada protsessi, millega tugevdatakse KOVide osalemist arengumeetmete kavandamisel ja elluviimisel koordineeritud ja strateegilisel viisil.

Seetõttu kutsub komisjon nõukogu, nõukogus kokku tulnud liikmesriike, Regioonide Komiteed, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Parlamenti üles toetama sellise tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist, mis käsitleb KOVe arengu osapooltena ülemaailmsel, Euroopa ja riiklikul tasandil, kasutades selleks eespool nimetatud vahendeid.

[1] ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil (Rio de Janeiro 1992) ning inimasustuskonverentsil (Istanbul 1996), 2000. aasta millenniumi tippkohtumisel ja 2002. aasta Johannesburgi ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel tunnustati nende rolli ametlikult.

[2] Teatis valitsemise ja arengu kohta, KOM(2003) 615 lõplik. Regioonide Komitee arvamus detsentraliseeritud koostöö kohta ELi arengupoliitika reformi elluviimisel, 2006/C115/09. Arvamus Euroopa arengukonsensuse juhtimise kohta, 2007/C197/09. Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2007. aasta resolutsioon kohalike omavalitsuste ja arengukoostöö kohta, 2006/2235 INI. Aafrika-ELi 2007. aasta ühisstrateegia ja tegevuskava. EÜ teatis: ELi Aafrika strateegia: Euro-Aafrika pakt Aafrika arengu kiirendamiseks, KOM(2005) 489 lõplik.

[3] Subsidiaarsus on juhtpõhimõte, mille kohaselt tuleks küsimustega tegeleda kõige sobilikumal tasandil.

[4] Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Piirkondade Nõukogu: Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukord, 2006/2007. aasta väljaanne.

[5] Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis, KOM(2006) 19 (lõplik).

[6] Raske on arvesse võtta KOVide poolt arengukoostöösse suunanud kõigi vahendite koguhulka, sest kaasatud osapoolte ring on lai ja mitmekesine, algatused on erinevad ja dünaamilised, nagu ka nende jaoks kasutatavad vahendid, ning olemasolev rahvusvaheline nomenklatuur ja kategoriseerimine (st OECD arenguabikomitee oma) ei ole kohandatud seda tüüpi detsentraliseeritud koostöö iseärasustega.

[7] 90 % nimetatud summadest on seotud üliõpilaste arvestuslike kuludega.

[8] OECD arenguabikomiteele määratud summa on 60 miljonit eurot, ehkki KOVide välistegevuse delegatsioon (DAECL) hindab kogusummaks 115 miljonit eurot.

[9] Ühenduse toetust on antud peamiselt geograafiliste ja temaatiliste programmide, eelkõige programmi „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis” kaudu.