[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.9.2008

KOM(2008) 588 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

RAHVUSVAHELIST TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKOOSTÖÖD KÄSITLEV EUROOPA STRATEEGILINE RAAMISTIK

KOMISJONI TEATISNÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

RAHVUSVAHELIST TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKOOSTÖÖD KÄSITLEV EUROOPA STRATEEGILINE RAAMISTIK

Käesolevas teatises esitatakse rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik. Samuti käsitletakse teatises kõnealuse koostöö konkreetseid aspekte, mis on seotud info- ja sidetehnoloogiaga.

Euroopa suudab lahendada tänapäeva ühiskonna probleeme tõhusamalt ja säästlikumalt, kui ta suurendab teadusalaseid jõupingutusi ja hõlbustab uue tehnoloogia kasutamist. Euroopa teadusruumi süvendamine teadusinvesteeringute ja teadustöö ulatuslikuma lõimimise ja piiriülese kooskõlastamisega tõstab Euroopa konkurentsivõimet ja aitab tuua Euroopasse teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid. Euroopa info- ja sidetehnoloogia üleilmne edendamine soodustab oluliselt sotsiaalmajanduslikku arengut ja samuti aitab see kaasa majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava eesmärkide saavutamisele[1]. Euroopa teadusruumi süvendamine peaks toimuma koos Euroopa teadusruumi samaaegse laiendamisega, milleks tuleks tõhustada koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Peamised strateegilised eesmärgid seoses rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostööga ning info- ja sidetehnoloogiale üldise juurdepääsu tagamisega

Üleilmastumine kiireneb ja see avaldab mõju nii teadmiste tootmisele, jagamisele kui ka kasutamisele. Peamised üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutus, vaesus, nakkushaigused, samuti energia, toiduainete ja veega varustatust ning inimeste julgeolekut ähvardavad ohud, võrguturve ning digitaalne lõhe, osutavad sellele, et säästva arengu edendamiseks on vaja tõhustada ülemaailmset teadus- ja tehnoloogiakoostööd.

Teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis on seda vajadust arvesse võetud sel viisil, et see on avatud osalemiseks kolmandatele riikidele ja selles on ette nähtud mitu uut vahendit rahvusvahelise koostöö toetamiseks. Kuid seitsmes raamprogramm hõlmab ainult väikest osa Euroopa teadustööst, enamiku teadusinvesteeringuid teevad liikmesriigid. Ainult liikmesriikide ja Euroopa ühenduse partnerluse tugevdamise kaudu saab Euroopa rahvusvaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö tõhusalt kaasa aidata stabiilsuse, julgeoleku ja õitsengu tagamisele maailmas[2]. Samuti on vaja teha tõhusamat koostööd Euroopa poliitiliste eesmärkide edendamisel ja tehnoloogia levitamisel maailmas. Käesolevas teatises esitatakse rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa raamistik, et toetada liikmesriikide ja Euroopa ühenduse uuele pikaajalisele partnerlusele tuginevat strateegiat. Samuti soovitatakse selles viise, kuidas täiustada vahendeid, mille abil tehakse strateegiliste partneritega koostööd. Peamine eesmärk on aidata kaasa säästvale arengule kogu maailmas ja tõsta Euroopa teaduse ja tehnoloogia taset, kuna see muutub majandusliku konkurentsivõime seisukohast üha olulisemaks ajal, mil ELi ettevõtjatel tuleb üha enam konkureerida kiirelt areneva majandusega riikide ettevõtjatega.

Kavandatav Euroopa raamistik hõlmab mitmeid põhimõtteid ja suuniseid meetmete võtmiseks. Kõnealuse raamistiku meetmed toetavad nii avaliku kui ka erasektori osalejaid suhtlemisel partnerite ja konkurentidega kogu maailmas. Kavandatav raamistik soodustab teadmiste vaba liikumist (mis on n-ö Euroopa Liidu viies põhivabadus) kogu maailmas, aitab Euroopa teadustööd ja tehnoloogiaarendust paremini esile tuua ning aitab levitada Euroopa info- ja sidetehnoloogiavaldkonna oskusteavet kogu maailmas. Sellega kantakse maailma kaardile Euroopa teadusruum, mis on avatud kogu maailmale, ning suurendatakse Euroopa konkurentsivõimet maailmamajanduses.

Raamistiku meetmetega:

- tugevdatakse liikmesriikide ja Euroopa ühenduse selliste meetmete koordineerimist, mille eesmärk on täiustada olulisemate rahvusvaheliste partneritega tehtavat strateegilist teadus- ja tehnoloogiakoostööd ning soodustada mõttevahetust infoühiskonna üle;

- luuakse täiendavat sünergiat ametiasutuste, tööstussektori ja kodanikuühiskonna vahel, et tõhustada ELi meetmeid kõnealustes poliitikavaldkondades;

- hõlbustatakse juurdepääsu teadmistele, vahenditele ja turgudele kogu maailmas;

- mõjutatakse positiivselt teadus- ja tehnoloogiavaldkonna üleilmset arendamist: ühendatakse vahendeid, et saavutada kriitiline mass, ning rõhutatakse demokraatlike väärtuste ja eelkõige sõnavabaduse ja teabele juurdepääsemise õiguse olulisust üleilmses infoühiskonnas[3];

- parandatakse rahvusvahelise teadustöö raamtingimusi ja edendatakse Euroopa lähenemismudelit, et tõhustada infoühiskonnaga seotud poliitikavaldkondi;

- hõlbustatakse Euroopa teadlaste ja ülikoolide koostööd maailma parimate teadlastega ja maailma parima teadusalase infrastruktuuri kasutamist;

- tugevdatakse Euroopa tööstuse üleilmset positsiooni elektroonilise kommunikatsiooni ja muu kõrgtehnoloogia valdkonnas.

Käesolev teatis tuleneb nõukogu 2008. aasta veebruari järeldustest ja on üks komisjoni viiest algatusest, millega võetakse arvesse Euroopa teadusruumi tuleviku[4] ja infoühiskonna üleilmastumise[5] üle peetud avaliku arutelu tulemusi. Samuti tuleneb käesolev teatis 2005. aastal peetud infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) järeldustest[6].

1. RAHVUSVAHELIST TEADUS- JA TEHNOLOOGIAKOOSTÖÖD KÄSITLEVA EUROOPA RAAMISTIKU NING INFOÜHISKONNA UUTE PARTNERLUSSUHETE ALUSPÕHIMÕTTED

Euroopa teadusruumi laiendamine ja laialdasem avamine maailmale

Teadusuuringute tipptase tekib teadlaste, eelkõige parimate teadlaste vahelises konkurentsis ja koostöös.

Tähtsaim viis selle saavutamiseks on ametiasutuste, teadusuuringute rahastajate, avaliku ja erasektori teadusasutuste ja ülikoolide rahvusvaheline koostöö. Selline koostöö on Euroopa teadusruumi üks aluseid. Üha enam üleilmastuvas teadusmaailmas on vaja Euroopa teadusruumi piire laiendada, et hõlmata ka meie naaberriigid, samuti tuleks soodustada ja hõlbustada koostööd tähtsaimate rahvusvaheliste partneritega.

Poliitikameetmete kooskõlastatuse ja kavade vastastikuse täiendamise tagamine

Teadustöö ei toimu tühjas ruumis. Teadustöö annab oma panuse ühiskonna ellu ja viimane omakorda mõjutab teadustööd.

Euroopa rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegia peaks toetama ELi peamisi poliitilisi eesmärke, nagu võitlus kliimamuutusega, digitaalse lõhe ületamine, energiavarustuse, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Teadustöö ja muude poliitikavaldkondade ning rahastamisvahendite parem kooskõlastatus tugevdab teadustöö ja tehnoloogiaarenduse mõju kõnealustele poliitikameetmetele.

Teadus- ja tehnoloogiaalase strateegilise koostöö arendamine tähtsaimate kolmandate riikidega

Euroopa ei saa teha koostööd kõikide riikidega kõikidel teemadel.

On vaja valida teadustöö teemad ja kolmandate maade koostööpartnerid. Tuleb tagada, et valitud teemade ja partnerite puhul oleks saavutatud vahendite kriitiline mass. Koostöö teaduse kõrgtasemel olevate partneritega erineb koostööst riikidega, kes alles rajavad oma teaduse aluseid, kuid mõlemat tüüpi koostöö on vajalik. Tõhusa rahvusvahelise koostöö strateegia nõuab, et nii EÜ kui ka liikmesriigid võtaksid pikaajalised kohustused ja looksid uue lähenemisviisi, mille alusel määratakse ühiselt kindlaks tähtsaimate kolmandate riikidega tehtava teadustöö eelisarendussuunad.

Liikmesriikide ja assotsieerunud riikide rajatav Euroopa teadusruum näitab riikidevahelise tiheda koostöö kasulikkust. Kui ühte geograafilisse piirkonda kuuluvate riikide rühmad (näiteks ASEAN, Aafrika Liit) soovivad osaleda teadus- ja tehnoloogiakoostöös EÜga ja kui see võimaldab kõige paremini saavutada ülemaailmse tähtsusega teaduslike ja tehnoloogiliste küsimuste lahendamiseks vajalikku kriitilist massi, tuleb eelistada kahepoolset piirkondadevahelist lähenemisviisi.

Sellistes kõrgtehnoloogilistes valdkondades nagu info- ja sidetehnoloogia tuleks teaduskoostöö geograafiliste ja temaatiliste prioriteetide seadmisel võtta arvesse tööstuse, teadlaste ja teadusasutuste ühiseid ettepanekuid ja sealhulgas Euroopa tehnoloogiaplatvormide strateegilisi teaduskavasid ning infoühiskonna üle peetavate arutelude käigus ja muude kahepoolsete ja piirkondlike kontaktide raames esitatud mõtteid. See hõlbustaks kolmandate riikide partnerite kaasamist teadustöösse juba algetapis.

Tähelepanu on vaja pöörata riikide eri standardite ühtlustamisele, kuna erinevused takistavad tihtipeale teabe ja sidetehnoloogia levitamist ning võivad samuti takistada vastastikust ühendamist ja koostalitusvõimet.

Euroopa muutmine kõrgelt hinnatud teadustööpartneriks

Selleks et säilitada teaduses kõrgtaset ja arendada sidemeid teadlaste ja teadusasutuste vahel nii Euroopas kui ka kogu maailmas, peab Euroopa olema kõrgelt hinnatud koostööpartner. Selleni jõudmiseks on vaja konkurentsivõimelist teadustöö ja -asutuste rahastamist, maailmatasemel infrastruktuuri, teadlaste suurt liikuvust nii Euroopasse kui ka Euroopast välja ning sobivaid intellektuaalomandi kaitse eeskirju.

Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö osatähtsus raamprogrammides on järjest suurenenud ning Euroopa Teadusnõukogu moodustamine on tõstnud Euroopa tippteaduse mainet. Teadustöö infrastruktuure käsitleva Euroopa strateegiafoorumi (European Strategy Forum on Research Infrastructures, ESFRI) töö on äratanud huvi kogu maailmas ja partnerid muudest riikidest on avaldanud soovi töötada koos.

Avatud Euroopa teadusruum on parim viis Euroopa teaduse ja tehnoloogia autoriteedi tõstmiseks kogu maailmas. Euroopa teadusruumi kava edukus oleneb konkurentsivõimelise teadusepõhise majanduse loomiseks vajalike kõrge kvalifikatsiooniga teadlaste kättesaadavusest. Nii Euroopas kui ka kolmandates riikides koolitatud või teadusvõrkude kaudu ühendatud teadlastest saavad rahvusvahelise koostöö saadikud.

Tulemuspõhiste partnerlussuhete loomine infoühiskonna reguleerimise valdkonnas

Esimene samm on muuta käimasolevad poliitilised mõttevahetused tulemuspõhisemaks, milleks tuleks varakult määrata kindlaks regulatiivse koostöö ja ühise teadustöö prioriteedid. Vajaduse korral peaksid kõnealused mõttevahetused hõlmama ka telekommunikatsiooni- ja meediasektori lähenemist üksteisele. Mõttevahetused ettevõtjate vahel (nt ettevõtjate ümarlauad) ja tarbijate vahel peaksid samuti olema tulemuspõhised.

Regulatiivse koostöö prioriteedid hõlmavad sõltumatute ja tõhusate reguleerimisasutuste loomist, nappide vahendite mittediskrimineerivat jaotamist, litsentside andmise avalikustatud kriteeriume, läbipaistvat lepingute sõlmimise menetlust, mittediskrimineerivat ja kulupõhist ühendamist ning avatud tehnoloogiate kasutamist. Hoolikamalt tuleb jälgida mittetariifseid tõkkeid ja regulatiivseid takistusi, millega ELi ettevõtjad puutuvad kokku kolmandate riikide turgudel.

Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide koostöö

Koostööd tehes saavutavad liikmesriigid ja EÜ palju rohkem nii ELis kui ka kogu maailmas. See kehtib nii selliste poliitikavaldkondade nagu keskkonna- või energiapoliitika kohta kui ka teadust ja infoühiskonda hõlmavate poliitikavaldkondade kohta.

Koostöö muudab Euroopa teaduse huvipakkuvamaks ning aitab parandada investeerimise ja omandamise tingimusi olulisematel turgudel. Parem koordineerimine on samuti mitmete rahvusvaheliste partnerite huvides, kuna nad soovivad õppida ELi regulatiivse poliitika kohta sellistes valdkondades nagu lähenemine. Samal ajal aitab jõupingutuste koondamine Euroopal saada paremat majandusülevaadet olulisemate riikide või piirkondade teadussektorist ja infoühiskonnast.

Liikmesriigid ja EÜ peavad koos määratlema kolmandate riikidega tehtava teaduskoostöö eelisarendussuunad, et saada suurimat kasu kooskõlastatud algatustest ja meetmetest.

Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekt näitab suures mastaabis, kui palju võib saavutada, kui osalistel on poliitiline tahe töötada koos ja nad ühendavad oma vahendid. Kuid ka väiksemas mastaabis on palju näiteid sellest, kui suur mõju on Euroopa teadusvaldkonna koordineerimisel ja ühisrahastamisel, nt põllumajanduse teaduslikku arendamist käsitlev Euroopa algatus (EIARD).

Liikmesriikide ja EÜ vahendite kooskõlastatum kasutamine rahvusvaheliseks teadus- ja tehnoloogiakoostööks aitab koguda kriitilist massi, mis on vajalik, et lahendada tõhusalt poliitilisi probleeme, mis on üha enam ülemaailmsed.

Tugevdatud partnerlus EÜ, Euroopa valitsustevaheliste algatuste (nagu EUREKA ja COST) ning teadusorganisatsioonide nagu EIROforum[7] ja nende üksikliikmete vahel võib samuti oluliselt kaasa aidata selle eesmärgi saavutamisele.

Hästi koordineeritud ja esitatud rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegia aitab Euroopal kujundada ühist arvamust tähtsate maailmaprobleemide kohta ning mõjukamalt osaleda selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OECDga ja eriti ÜROga (nt UNESCO, Maailma Terviseorganisatsioon) ning ka Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliiduga seotud foorumite ülesannete määratlemisel.

2. SUUNISED EUROOPA TEADUSRUUMI LAIALDASEMAKS AVAMISEKS MAAILMALE

Euroopa teadusruumi kõigi rahvusvaheliste võimaluste täielikuks avamiseks on vaja eespool esitatud põhimõtete alusel luua tihe pikaajaline liikmesriikide vaheline ning liikmesriikide ja EÜ vaheline partnerlus.

Selle partnerluse edu tagavad ühised eesmärgid, Euroopa ühise teadustöö kavade ja seisukohtade väljatöötamine ning esitamine suhetes kolmandate riikidega ja rahvusvahelistel foorumitel, ühine tegutsemine ning jõupingutuste ja vahendite koondamine.

Kõnealuse partnerluse raames liiguvad teadmised nii Euroopasse kui ka sealt välja. Sellisest partnerlusest on huvitatud teadlased üle maailma ja samal ajal aitab see parandada Euroopa tehnoloogia võimalusi maailmaturgudel, nt info- ja sidetehnoloogiaturgudel.

Parima tulemuse saamiseks tuleb järgmised ettepanekud rakendada nii EÜ kui ka liikmesriikide tasandil ja tihedas koostöös kolmandate riikidega. Selle protsessi edendamiseks on vaja sobivat institutsioonilist raamistikku.

2.1. Euroopa teadusruumi rahvusvahelise mõõtme tugevdamine

- Euroopa naabrite kaasamine Euroopa teadusruumi

Ühenduse tasandil toimuva koostöö kõige intensiivsem vorm on liitumine seitsmenda raamprogrammiga. Euroopa naabruspoliitika tähtis aspekt on anda Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele võimalus osaleda teatavates EÜ poliitikavaldkondades ja programmides, sealhulgas seitsmendas raamprogrammis[8].

Peaaegu kõik Lääne-Balkani riigid on nüüdseks liitunud seitsmenda raamprogrammiga. Ka ELi lõuna-ja idanaabrid võivad sellega liituda. Euroopa teadusruumi geograafilise haarde laiendamine Euroopa naabruspoliitika partnerriikide hõlmamisega aitab oluliselt kaasa nimetatud riikidega seotud ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisele, eelkõige püsiva majandusliku heaolu saavutamisele. Liitumine toimub järk-järgult, iga üksiku riigi liitumist käsitletakse eraldi, võttes arvesse selle olemasolevat teadus- ja tehnoloogiaalast suutlikkust, koostöö praegust ja võimalikku tulevast taset ning EÜ ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikide vastastikuseid huvisid. Euroopa naabruspoliitika partnerriigid väärivad erilist tähelepanu seoses rahvusvahelise koostöö edendamisega info- ja sidetehnoloogiavaldkonnas, kuna nad on innukad võtma kasutusele ELi mudeleid ja ka seepärast, et mõned neist on ELi tehnoloogiaettevõtetele olulised turud.

Tihedamate teadussidemete arendamiseks nimetatud riikidega ja selleks, et valmistada ette nende liitumist raamprogrammiga, arendab EÜ Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendite ning sellekohaste seitsmenda raamprogrammi meetmetega (näiteks konkreetsed rahvusvahelised koostöömeetmed) nimetatud riikide suutlikkust teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas ning teeb nendega teaduskoostööd.

Oluline on poliitiline dialoog nimetatud riikidega. EÜ kahepoolsed teadus- ja tehnoloogialepingud rea selliste riikidega (Egiptus, Maroko, Tuneesia ja Ukraina) on hea alus dialoogiks. Lisaks algatatakse kahepoolne teadus- ja tehnoloogiaalane poliitiline dialoog riikidega, kes on ilmutanud konkreetset huvi seitsmenda raamprogrammiga liitumise vastu, kuid ei ole sõlminud kahepoolset teadus- ja tehnoloogialepingut EÜga.

Seitsmenda raamprogrammi raames hiljuti alustatud INCO-Neti projektid toetavad regionaalset teadus- ja tehnoloogiaalast poliitilist dialoogi ja eelisarendussuundade määramist piirkondade vahelisel tasandil; nendega kaasatakse liikmesriigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid tulevase teadustöö eelisarendussuundade ja kooskõlastatud meetmete kindlaksmääramisse.

Venemaa kui suurte teadus- ja tehnoloogiaarendustöö võimalustega naaberriik on juba saanud tähtsaks partneriks ja ta on selgelt teatanud, et EL on tema pikaajaline prioriteetne partner teadus- ja tehnoloogiakoostöös. ELi-Venemaa alalises teaduspartnerlusnõukogus 2008. aasta mais tõdesid mõlemad pooled, et ELi ja Venemaa teadus- ja tehnoloogiakoostööd saaks tõhustada raamprogrammiga liitumise lepingu abil. See aitaks kaasa ELi-Venemaa ühise, ka kultuuriaspekte hõlmava teadus- ja haridusruumi väljaarendamisele. Raamprogrammiga liitumise väljavaateid tuleks vaadata ELi-Venemaa suhete laiemas kontekstis ja arvestades uut ELi-Venemaa lepingut, mille üle algatati läbirääkimised ELi-Venemaa tippkohtumisel 2008. aasta juunis.

Liikmesriigid ja komisjon:

- tagavad Euroopa naabruspoliitika partnerriikidega mitmesuguste poliitiliste dialoogide käigus kindlaksmääratud teadus- ja tehnoloogiaalaste eelisarendussuundade kooskõlastatud ja/või vastastikku täiendava arendamise, et hõlbustada võimalikku liitumist seitsmenda raamprogrammiga;

- soodustavad piirkondlikke arutelusid infoühiskonda käsitlevate küsimuste üle;

- edendavad Euroopas järgitavaid reguleerivaid põhimõtteid, milleks tuleks luua rohkem sünergiat Euroopa reguleerivate asutuste vahel.

Euroopa Komisjon:

- algatab poliitilisi dialooge Euroopa naabruspoliitika nende huvitatud partnerriikidega, kellega EÜ ei ole sõlminud kahepoolset teadus- ja tehnoloogialepingut, arvestades nende võimalikku liitumist seitsmenda raamprogrammiga;

- aitab kiirendada parimate tavade levitamist ja Euroopa naabruspoliitika riikide poliitikavaldkondade ühtlustamist, avades neile järk-järgult info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi raames.

- Strateegilise koostöö edendamine tähtsaimate kolmandate riikidega geograafiliste ja temaatiliste eesmärkide kaudu

Liikmesriigid ja EÜ arendavad väga mitmekesist teaduskoostööd kolmandate riikidega. Ühise Euroopa tasandi strateegia puudumine selles koostöös on viinud dubleerimiseni, millega on kaasnenud vahendite raiskamine ja kesisemad tulemused[9].

Kui on olemas ühine huvi ja vastastikune kasu, head teadlased teadus- ja tehnoloogiatöö tegemiseks ning sellealane suutlikkus ja kui läheb vaja ühiseid jõupingutusi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, oleks nii Euroopale kui ka partneritele kolmandates riikides kasu sellest, kui lähenemisviis oleks rohkem koordineeritud. EÜ ja liikmesriigid peaksid seega ühiselt määrama kindlaks tähtsaimate kolmandate riikidega toimuva teadus- ja tehnoloogiakoostöö strateegilised prioriteedid ja neid kooskõlastatult järgima.

Tööstusriikide ja suuremate kiiresti areneva majandusega riikide puhul peaksid koordineeritud teadus- ja tehnoloogiakoostöö eelisarendussuundadeks olema vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad, kus ülemaailmsete teaduse ja tehnoloogia ning ühiskondlike probleemide lahendamiseks läheb vaja rahvusvahelisi jõupingutusi. Kuna rahvusvahelises teadus- ja tehnoloogiamaailmas on endiselt ka pingeline konkurents ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, tuleb leida õige tasakaal koostöö ja konkurentsi vahel. Seoses sellega tuleb eelistada ühiste infrastruktuuride, tippteaduse ja konkurentsieelse teadustegevuse ning turulepääsu hõlbustavate ühiste või ühildatavate standardite kehtestamisele suunatud teaduse arendamist. Eelkõige info- ja sidetehnoloogiavaldkonnas aitab teaduskoostöö lahendada eri standardite probleemi, mis tihtipeale takistab tehnoloogia levimist ning võib takistada ühendamist ja koostalitusvõimet. Teaduskoostöö peaks samuti keskenduma valdkondadele, mis aitavad tõsta ELi ettevõtjate konkurentsivõimet, ja samas tuleks hoida ära võimalus, et kõnealustest eelistest saadav kasu väheneks näiteks intellektuaalomandi kaitse puudumise tõttu.

Arengumaade puhul peaks teaduskoostöö olema seotud arengukoostöö meetmete ja aastatuhande arengueesmärkidega[10]. Teatavad teadustöö valdkonnad on eriti asjakohased, nagu säästev puhta vee, toiduainete ja energiaga varustatus, võitlus nakkushaiguste ja kliimamuutuse tagajärgedega, digitaalse lõhe vähendamine, bioloogilist mitmekesisust ning maismaa- ja mereökosüsteeme ähvardavate ohtude vähendamine. Lisaks teadus- ja tehnoloogiakoostöö kavadele peab rahvusvaheline koostöö arengumaadega hõlmama ka teadus- ja tehnoloogiaalase suutlikkuse (näiteks infrastruktuur, teadlased, teaduspoliitika, teadlaste ja teadusasutuste võrgud) arendamist. See võimaldab kõnealuste riikide teadlastel aidata kaasa kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide lahendamisele ning majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Teadustööalase suutlikkuse tõstmine innustab teadlasi konkureerima tippteaduse tegemisel ka rahvusvaheliselt ja suurendab nende stiimulit teha jätkuvalt teadustööd arengumaades.

Aafrika puhul on EÜ ja liikmesriikide ühiste jõupingutuste keskmes 2007. aasta Lissaboni tippkohtumisel kooskõlastatud Aafrika–ELi ühise strateegilise partnerluse rakendamine[11]. Aafrika–ELi konkreetne teaduse, infoühiskonna ja kosmose valdkonna partnerlus põhineb arusaamal, et teadus, tehnoloogia ja innovatsioon on olulised vaesuse vähendamisel, haiguste ja alatoitumise vastu võitlemisel, keskkonnaseisundi halvenemise peatamisel ning säästva põllumajanduse ja majanduskasvu edendamisel Aafrikas. Teadusliku ja digitaalse lõhe vähendamine on oluline selleks, et Aafrika ise suudaks leida lahendused nendele probleemidele.

Suutlikkuse arendamine kulub tavaliselt arengupoliitika ja arendamisrahastute ülesannete hulka, seepärast on vaja tugevdada teaduse ja tehnoloogia arendamise vahendite ja muude välismeetmete ja -abi jaoks ettenähtud vahendite kasutamise kooskõlastatust nii ühenduse[12] kui ka liikmesriikide tasandil. Kui kolmandad riigid sellega nõustuvad, tuleb innustada taoliste rahastamisvahendite ja kavade suunamist teadus- ja tehnoloogiaalase suutlikkuse arendamisele. Täiendavat abi tuleb taotleda ka muudelt rahastamisorganisatsioonidelt, sealhulgas rahvusvaheliste rahastamisasutuste ja ülemaailmsete teadusalgatuste (näiteks rahvusvaheliste põllumajandusuuringute konsultatiivrühm) kaudu. Eeltingimuseks on arengumaade poliitikat kujundavate rühmade veenmine selles, kui tähtis osa on teadusel ja tehnoloogial elukvaliteedi tõstmises. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soodustamisele ning arengumaade teadusesse ja tehnoloogiasse tehtavate erainvesteeringute osakaalule.

Liikmesriigid ja EÜ peaksid teadustöö strateegilisi prioriteete rakendama järjepidevalt ja kooskõlastatult. Praegu kasutavad liikmesriigid koostöös kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid ja oma riiklikke kavasid. Ka EÜ arendab strateegilist koostööd tähtsaimate kolmandate riikidega, eelkõige EÜ kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingute[13] kaudu. Seitsmenda raamlepingu alusel on neid lepinguid tugevdatud konkreetsete rahastamisvahenditega, et aidata kaasa nende lepingute rakendamisele ja toetada sihipärasemat lähenemisviisi (näiteks konkreetsed rahvusvahelised koostöömeetmed ja kooskõlastatud pakkumiskutsed). Teabe jagamine nimetatud lepingutega ettenähtud tulevaste algatuste kohta aitab EÜ-l ja liikmesriikidel oma meetmeid paremini kooskõlastada.

Kahepoolsel piirkondadevahelisel lähenemisviisil teaduskoostööle riikide rühmadega (näiteks ASEAN, Aafrika Liit) on eeliseid EÜ kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingute arvu pideva suurendamise ees. Samas ei saa kahepoolne piirkondadevaheline teadus- ja tehnoloogiaalane dialoog olla tõhus ilma piirkondliku struktuurita, mis tagaks koordineerimise riikide rühmadega ja rühmade sees ning millel võiks olla tähtis osa teaduse ja tehnoloogia eelisarendussuundade määramisel ja teaduse rahastamisel. Pikemas perspektiivis võiks selline poliitiline dialoog viia kahepoolsete piirkondadevaheliste teadus- ja tehnoloogiaalaste lepingute sõlmimiseni. Praegused seitsmenda raamprogrammi kohased INCO-Neti projektid valmistavad ette selliste kahepoolsete piirkondadevaheliste platvormide tekkimist ja kuulutavad ette uut lähenemisviisi liikmesriikide ja kolmandate riikide kaasamisele teaduse ja tehnoloogia tulevaste eelisarendussuundade kindlaksmääramisse.

Kui EÜ kahepoolsed või piirkondadevahelised teaduse ja tehnoloogia arendamise eraldi lepingud ei ole õigustatud, tagab EÜ konkreetsete teadust ja tehnoloogiat käsitlevate osade tugevdamise kõikides partnerlus- ja koostöölepingutes, mida EÜ ja selle liikmesriigid sõlmivad kolmandate riikidega.

Liikmesriigid ja komisjon:

- määravad ühiselt kindlaks ja kooskõlastavad tähtsaimate kolmandate partnerriikidega teaduse ja tehnoloogia eelisarendussuunad, milles koostöö annab Euroopale selget lisandväärtust ülemaailmsete probleemide lahendamisel, ja võtavad ette ühiseid algatusi; võimaluse korral peaks tegevus olema kooskõlas lähenemisviisiga, mis on esitatud komisjoni teatises „Teadusuuringute ühine kavandamine: koostöö ühiste probleemide tõhusamaks lahendamiseks”[14] ning info- ja sidetehnoloogiat ja meediat käsitlevate poliitikavaldkondade puhul peaks tegevus olema kooskõlas algatusega i2010[15];

- jagavad kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingutega saadud kogemusi ja ideid algatuste kohta ning edendavad EÜ ja liikmesriikide teadusnõunike, info- ja sidetehnoloogianõunike ning meedianõunike toimiva võrgu loomist EÜ delegatsioonide ja kolmandates riikides asuvate saatkondade juurde;

- tagavad järjepideva poliitika rahvusvahelise teadus- ja tehnikakoostöö ning arenduse alal ja EÜ tasandi rahastamismehhanismide (nii raamprogrammi kui ka välismeetmeteks ja –abiks ettenähtud vahendite) ja liikmesriikide tasandi vahendite üksteist täiendava kasutamise;

- tugevdavad ELi ja Aafrika Liidu vahelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd ELi–Aafrika ühise strateegilise partnerluse ja tegevuskava, eelkõige teaduse, infoühiskonna ja kosmose alase 8. partnerluse rakendamise kaudu; see nõuab nii EÜ kui ka liikmesriikide vahendeid ja Aafrika Liidu Komisjoni, piirkondlike majandusühenduste ning asjaomaste avaliku ja erasektori huvirühmade aktiivset osalemist.

Euroopa Komisjon:

- jälgib seitsmendas raamprogrammis ettenähtud mitmesuguste vahendite kasutamist, et tagada nende võimalikult täielik rakendamine strateegilise koostöö arendamiseks tähtsaimate kolmandate riikidega;

- hoogustab teadus- ja tehnoloogiaalast (sealhulgas info- ja sidetehnoloogiaalast) koostööd piirkondlike riikide rühmadega (nagu ASEAN, Aafrika Liit), arendab poliitilist dialoogi sobivate piirkondlike struktuuridega ja peab vajaduse korral läbirääkimisi piirkondadevaheliste teadus- ja tehnoloogiaalaste koostöölepingute sõlmimiseks;

- innustab kolmandaid riike, et need võtaksid vahendite taotlemisel EÜ välisabifondidest ja koostööprogrammidest teadus- ja tehnoloogiaalase suutlikkuse loomise, sealhulgas soolise võrdsuse aspekti ning info- ja sidetehnoloogia kasutamise oma riigi või piirkondade näidisprogrammidesse;

- annab jätkuvalt kolmandatele riikidele infoühiskonna poliitikavaldkondadega seotud tehnilist abi lähtuvalt abiprogrammide ja geograafilise suunitlusega projektide (nt @LIS Ladina-Ameerikas, EUMEDIS Euroopa–Vahemere piirkonnas ja projekt „EU-Asia IT&C” Aasias) raames saadud kogemustest.

2.2. Rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö raamtingimuste parandamine

- Teadusprobleemide lahendamine ülemaailmsete teaduse infrastruktuuride kaudu

Teaduse üks oluline valdkond, millel on ülemaailmne mõõde ja milles on eriti hõlbus teha rahvusvahelist koostööd, on teaduse infrastruktuuri ühine arendamine ja kasutamine. Paljud teaduse ja tehnoloogia erialad nõuavad olulisemate teadustulemuste saamiseks suuri investeeringuid infrastruktuuridesse.

On olemas häid näiteid liikmesriikide, EÜ, valitsustevaheliste teadusorganisatsioonide ja kolmandate riikide tulemusrikka koostöö kohta teaduse infrastruktuuri arendamise valdkonnas (näiteks GEOSS, GEANT). GEANT on suure võimsuse ja kiirusega sidevõrk, mis ühendab Euroopa riiklikke teadus- ja haridusvõrke ning algselt ühendas GEANT tööstusriikide (Põhja-Ameerika ja Jaapan) teadusvõrke. Praegu on loodud GEANTi raames uued ühendused Hiina, India, Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida ja Balkani riikidega. Võrgu selline laiendamine tuleb kasuks maailma eri piirkondade teadus- ja haridusringkondadele ja see on võimaldanud mitmes valdkonnas luua koostööplatvorme, mis hõlmavad kõnealuseid piirkondi ja ka Euroopat. Lähiaastatel laiendatakse nende algatuste ajalist kestvust ning geograafilist ja temaatilist ulatust.

Samas on vaja struktureeritumat lähenemisviisi ülemaailmsete teaduse infrastruktuuride, sealhulgas e-infrastruktuuride ühiseks arendamiseks. Euroopas on esimesed sammud selles suunas teinud ESFRI,[16] kes on koostanud Euroopa teekaardi uute teaduse infrastruktuuride loomiseks, mis oma laadilt juba on ülemaailmsed või võivad sellisteks kujuneda.

Rahvusvahelisel tasandil arutatakse ülemaailmseid teaduse infrastruktuuride projekte, mille teostamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd mitmel erialal ja mitmes uurimisvaldkonnas (näiteks LIFEWATCH bioloogilise mitmekesisuse jälgimiseks, süsihappegaasi jälgimise ühtne süsteem (ICOS), rahvusvaheline raadioastronoomiateleskoop (Square Kilometre Array)).

EÜ edendab info- ja sidetehnoloogiasektoris koos Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Jaapaniga üleilmset teadustööd usaldusväärsete infrastruktuuride valdkonnas, kusjuures see hõlmab teadmiste ja parimate tavade jagamist, et tõhustada praeguseid ja tulevasi üleilmseid võrke ja infrastruktuure.

Liikmesriigid ja komisjon:

- edendavad rahvusvahelist koostööd suurte teaduse infrastruktuuride loomisel, et vajaduse korral hõlbustada kulude ühist katmist;

- otsivad uusi viise (nt avaliku ja erasektori partnerlused), kuidas vähendada digitaalset lõhet arengumaades;

- osalevad kõrgemate ametnike ajutises rühmas, mis moodustatakse G8 liikmete ja üksikriikide esindajatest, ja toetuma senistel foorumitel nagu OECD ülemaailmne teadusfoorum tehtud tööle, et jätkata dialoogi selles valdkonnas.

- intensiivistavad koostööd üleilmse teadustöö infrastruktuuride arendamise valdkonnas info- ja sidetehnoloogiasektoris ajavahemikul 2009–2010, tehes jõupingutusi teadustöö ja muude poliitikavaldkondade koordineerimiseks;

- seavad kolmandate riikide ja piirkondadega praegu ja tulevikus infoühiskonna üle peetavate arutelude prioriteediks turvalisust ja usaldusväärsust käsitlevad küsimused.

- Teadlaste liikuvus ja ülemaailmsete võrkude rajamine

Teadlaste liikuvus on rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö puhul oluline asjaolu ja konkurents parimate teadlaste pärast on terav. Sel taustal on väga oluline, et Euroopa teadlased, kes töötavad mõnes kolmandas riigis, jääksid Euroopa teadusruumi osaks, kuna nad on väärtuslikud nii kodu- kui ka välismaal. Samuti tuleb võimaldada teadlastel, kes tulevad Euroopasse kiirelt areneva majandusega riikidest või arengumaadest, aidata kaasa oma kodumaa arendamisele. Selline seostatus võrkude kaudu või tagasipöördumistoetused panevad nn ajude ringluse tegelikult toimima. Lisaks tuleb edendada ELi ja kolmandate riikide füüsiliste või virtuaalsete ühiste teaduslaborite loomise võimalust.

Võetakse meetmeid,[17] et ELis töötavatele teaduritele võimaldataks väga head koolitust, huvitavaid karjäärivõimalusi ja et nende liikumisele ei seataks mingeid tõkkeid. Seitsmenda raamprogrammi programm „Inimesed” pakub palju võimalusi teadlaste liikumiseks Euroopa ja muu maailma vahel. Teadlaseviisa paketi[18] täielik rakendamine kõikides liikmesriikides hõlbustab kolmandate riikide teadlaste tulemist Euroopasse. Ent teha saab ja võib veel palju.

Liikmesriigid ja komisjon:

- jätkavad tihedas koostöös kolmandate riikidega välismaal töötavate Euroopa teadlaste ja Euroopas töötavate välismaa teadlaste võrkude arendamist.

Liikmesriigid:

- võtavad teadlaseviisa paketi (sealhulgas EÜ soovituse teadlaste lühiajaliste viisade kohta) üle oma õigusesse ja tagavad selliste viisataotluste sujuva menetlemise;

- suurendavad konkreetseid rahastamismehhanisme ja/või tagasipöördumistoetusi Euroopa teadlastele, kes pöörduvad tagasi Euroopasse, ja kolmandate riikide teadlastele, kes pöörduvad tagasi oma kodumaale.

Komisjon:

optimeerib praegusi riikidevahelise liikumisega seotud EÜ vahendeid, sealhulgas seitsmenda raamprogrammi programmi „Inimesed”.

- Rohkem avatud uurimisprogramme

EÜ kahepoolsed teadus- ja tehnoloogiaalased lepingud põhinevad võrdväärsel partnerlusel, ühisel omandil, vastastikusel kasul, ühistel eesmärkidel ja vastastikkusel. Neid põhimõtteid ei ole alati täielikult rakendatud, kuid tuleks taotleda vastastikust juurdepääsu teadusprogrammidele ja vahenditele, et saada rohkem vastastikust kasu rahvusvahelisest teadus- ja tehnoloogiakoostööst.

Seitsmes raamprogramm on avatud partneritele kolmandatest riikidest. Rahastamine on tavaliselt piiratud rahvusvahelise koostöö partnerriikidest pärinevate osavõtjatega[19]. Kuid kuna avatud konkurents aitab kaasa teaduse tipptaseme saavutamisele, tuleks laiendada koostööprojektide rahastamist, et hõlmata teadusorganisatsioonid ja teadlased, kes asuvad tööstuslikes kolmandates riikides, kus võimaldatakse Euroopa teadlastele rahastamist vastastikusel alusel.

Liikmesriigid arendavad rahastamiskavu, et hõlbustada rahvusvahelist koostööd; mõned neist hakkavad avama neid kavu ka välismaal toimuva teadus- ja arendustöö rahastamiseks. Liikmesriigid peaksid tõhustama jõupingutusi, et käivitada algatusi kolmandate riikidega toimuvaks teaduslikuks koostööks hästi määratletud teadusvaldkondades, ja avama järk-järgult oma asjaomased kavad (sealhulgas rahastamise) kindlaksmääratud valdkondades riikidele, kes on valmis pakkuma vastastikust juurdepääsu.

Liikmesriigid ja komisjon:

- hoogustavad seitsmenda raamprogrammi koordineerimisvahendite (sealhulgas ERA-NETi kavade) kasutamist, et anda stiimuleid EÜ ja riikide vahendite ühendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöös.

Liikmesriigid:

- teevad tööd hoolikalt määratletud teadusvaldkondade töökavade järkjärguliseks avamiseks tähtsaimatele kolmandatele riikidele vastastikusel alusel; kavandavad ja rakendavad ühisalgatusi ja programme kolmandate riikidega, kui partnerriikide programmide puhul on olemas vastastikkusel põhinevad tingimused või kui neid saab arendada.

Komisjon:

- võtab EÜ kahepoolsetes teaduse ja tehnoloogia alastes lepingutes kasutusele vastastikkuse põhimõttel juurdepääsu võimaldamise kolmandate riikide riiklikele teadustöö programmidele ja koostöövõimalustele; selle tulemusena tuleks hakata üha laialdasemalt rahastama tööstuslikest kolmandatest riikidest pärit teadlasi seitsmenda raamprogrammi alusel korraldatavatel pakkumiste konkurssidel, tingimusel, et partnerriikide uurimisprogrammide puhul pakutakse vastastikkusel põhinevaid tingimusi.

- Intellektuaalomandi küsimused

Intellektuaalomandi õiguste hea haldamine on eduka ja püsiva rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö puhul oluline nõue; see tekitab usaldust ja edendab teaduskoostööga loodud teadmiste jagamist ja ühist kasutamist.

See peab põhinema ühistel põhimõtetel ja tavadel, millega tagatakse vastastikkus, võrdne kohtlemine ja vastastikune kasu. EL ja kolmandad riigid peaksid rakendama sobivaid eeskirju ja kohtlema üksteise õigussubjekte ühtemoodi. Intellektuaalomandialaseid põhimõtteid ja tavasid edendatakse edaspidigi kahepoolsete teadus- ja tehnoloogiaalaste lepingutega ja hõlbustatakse kõige vähem arenenud maade juurdepääsu teadustöö tulemustele.

- Liikmesriigid ja komisjon:

- edendavad kogu maailmas, sealhulgas kahepoolsete EÜ ja liikmesriikide rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingute kaudu, intellektuaalomandit käsitlevas soovituses ja selle juurde kuuluvates intellektuaalomandi õiguste haldamise tegevusjuhistes esitatud põhimõtteid[20] ja arendavad neid edasi, et tagada õiglased ja vastastikku kasulikud tingimused kõigile pooltele, kes võtavad arvesse kõige vähem arenenud maade vajadusi.

- Standardite kehtestamise eelne etapp

Info- ja sidetehnoloogiavaldkonna teaduskoostöö puhul pööratakse eelkõige tähelepanu eri standarditele, kuna need takistavad tihtipeale tehnoloogia levitamist ning võivad takistada sidumist ja koostalitusvõimet.

Komisjon:

- tugevdab seost teadusprogrammide ja standardite kehtestamise vahel, keskendub rohkem konkurentsieelsete rakendusuuringute valdkonnas tehtavale rahvusvahelisele koostööle ja pöörab rohkem tähelepanu avatud standarditel põhinevale koostööle standardite kehtestamise eelses etapis.

3. JÄTKUSUUTLIKU PARTNERLUSE KUJUNDAMINE

Nagu käesolevas teatises öeldud, on EÜ-l ja liikmesriikidel vaja tugevdada oma strateegilist teadus- ja tehnoloogiakoostööd tähtsaimate partneritega kogu maailmas. Kõige paremini võib seda saavutada tugeva partnerluse loomisega liikmesriikide ja EÜ vahel. Praegu ei ole ühtegi sellekohast institutsiooni, mis edendaks ja juhiks sellist partnerlust.

Seepärast on oluline, et:

- liikmesriigid, nõukogu ja komisjon võtaksid oma tegevuse aluseks käesolevas teatises esitatud rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva Euroopa raamistiku, sealhulgas partnerlusmeetmed;

- nõukogu määraks kindlaks sobiva institutsioonivormi, millega tagataks rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö Euroopa raamistiku tõhus rakendamine ja mis arvestaks infoühiskonna poliitikavaldkonna eripära;

- nõukogu jälgiks edasiliikumist Euroopa teadusruumi edasisel avamisel maailmale ja vajaduse korral kaaluks edasisi samme esitatud meetmete tõhusaks rakendamiseks;

- Euroopa Parlament toetaks rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühtset raamistikku ja jälgiks tihedas koostöös komisjoniga jätkuvalt eelkõige sellistel foorumitel nagu Interneti haldamise foorum toimuvaid arutelusid üleilmsete probleemide üle.

[1] Info- ja sidetehnoloogia toodete ja teenuste valdkonnas moodustab ELi osakaal maailmakaubandusest üle 15 %. Samuti moodustavad info- ja sidetehnoloogia tooted olulise osa ELi ja tema majanduspartnerite vahelisest kogukaubandusest. Kõnealused tooted moodustavad ELi-välisest kaubaekspordist 10,2 % ja koguimpordist1 4,4 % .

[2] Euroopa teadusruum: uued perspektiivid (KOM(2007) 161, 4.4.2007.

[3] 27. aprilli 2006. aasta teatises „Globaalse partnerluse poole infoühiskonnas” kutsus komisjon tööstussektorit üles koostama käitumisjuhendid, milles käsitletaks info- ja sidetehnoloogia väärkasutamist sõnavabaduse piiramise eesmärgil. Seni ei ole sellele üleskutsele vastatud.

[4] SEK(2008) 430, 2.4.2008.

[5] 18. juunist kuni 1. oktoobrini 2007 toimus info- ja sidetehnoloogiavaldkonna rahvusvahelist koostööd käsitleva ELi strateegia avalik arutelu.

[6] Resolutsioonis infoühiskonna kohta (2004/2204) palus Euroopa Parlament „liidul ja liikmesriikidel vaadelda WSISi kui koostöö kiirendajat traditsiooniliselt kas geograafiliselt või ajalooliselt lähedastes piirkondades (…), samuti uue koostöö puhul arengumaadega”. Resolutsioonis Interneti haldamise foorumi kohta (B6-/2008) palus Euroopa Parlament „asjaomastel ELi institutsioonidel võtta seadusloomes arvesse Tunise tegevuskava”.

[7] EIROforum ühendab järgmisi organisatsioone: Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon, Euroopa Termotuumasünteesi Arendamise Leping (EFDA), Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium (EMBL), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO), Euroopa Sünkrotronkiirguse Keskus (ESRF) ja Laue-Langevin’i Instituut.

[8] KOM(2006) 724 (lõplik), 4.12.2006; Euroopa Liidu Nõukogu, 10657/07, 18.6.2007.

[9] Teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) aruanne 1207/07, 13.12.2007.

[10] SEK (2008) 434, Euroopa Liidu Nõukogu 9907/08, 27.5.2008.

[11] ec.europa.eu/development/eu-africa-summit-2007.

[12] Need on: Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA), Euroopa Arengufond (EDF), arengukoostöö rahastamisvahend (DCI), Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI).

[13] www.ec.europa.eu/research/inco

[14] KOM (2008) 468 (lõplik), 15.7.2008.

[15] KOM (2005) 229 (lõplik), 1.6.2005.

[16] Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegiline foorum (European Strategy Forum on Research Infrastructures);http://cordis.europa.eu/esfri/home.html.

[17] KOM 317 (lõplik), 23.5.2008.

[18] Nõukogu direktiiv (2005/71/EÜ), ELT L289, 3.11.2005, lk 15; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitus (2005/761/EÜ), ELT L 289, 3.11.2005, lk. 23.

[19] Määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18.12.2006.

[20] K(2008) 1329, 10.4.2008.