[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 19.9.2008

KOM(2008) 570 (lõplik)

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

kuivsöödasektori kohta

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

kuivsöödasektori kohta

SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 184 lõikele 1 (millega võeti üle määruse (EÜ) nr 1786/2003 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) artiklis 23 sätestatud kohustus) esitab komisjon nõukogule enne 30. septembrit 2008 kuivsöödasektorit käsitleva aruande, lähtudes kuivsöödaturu ühist korraldust käsitlevast hinnangust. Aruandes käsitletakse eelkõige liblikõieliste taimede ja muu haljassööda all olevate pindade arengut, kuivsööda tootmist ja fossiilkütuse kokkuhoidu ning aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Komisjon võttis käesoleva aruande koostamisel arvesse kuivsöödasektorit käsitlevat välishindamisaruannet[1].

TOETUSKAVA KIRJELDUS

Taust

Nõukogu määruses (EMÜ) nr 1067/74 on sätestatud kuivsöödaturu ühine korraldus alates 1. aprillist 1974 eesmärgiga suurendada valgurikka loomasööda kodumaist tarnimist. Kehtestati ühtne toetuse määr, mis põhineb iga aasta 1. aprillil algaval ja 31. märtsil lõppeval turustusaastal. Toetuse saamiseks pidi toodetud kuivsööt vastama niiskuse- ja valgusisalduse kvaliteeditingimustele.

Pärast määruse läbivaatamist 1978. aastal võeti vastu nõukogu määrus (EMÜ) nr 1117/78. Selle määrusega nähti ette soovitushind, et tagada tootjatele õiglane tulu. Kuna päikesekuivatatud sööt pidi konkureerima kolmandatest riikidest pärineva loomasöödaga, kehtestati toetus ka päikesekuivatatud sööda jaoks, kuid see oli kunstlikult kuivatatud sööda jaoks ette nähtud toetusest väiksem.

Tootmine kasvas 1980ndatel stabiilselt. See tõi kaasa kogukulude suurenemise, mida ei suudetud kontrollida, kuna abikõlblike kulude suhtes ei olnud kehtestatud piirmäära. Seepärast võeti kulude piiramiseks ja ELi tootmise taseme mõjutamiseks 1995. aastal vastu nõukogu määrus (EÜ) nr 603/95. Kehtestati garanteeritud maksimumkogus, mis oli 4 412 400 tonni kunstlikult kuivatatud sööda ja 443 500 tonni päikesekuivatatud sööda puhul.

Toetuskava muudeti täiendavalt 2003. aasta reformiga, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1786/2003.

Kehtiv toetuskava

Kehtiv kuivsöödaturu ühine korraldus on sätestatud alates 1. aprillist 2008 nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus). Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 on üle võetud varasem nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, millega kehtestati kuivsöödaturu ühine korraldus pärast 2003. aasta reformi ning mida kohaldati alates 2005. aastast. Töötlejatele antava toetuse suurus on 33 eurot tonni kohta nii kunstlikult kuivatatud kui ka päikesekuivatatud sööda puhul. Kulude kontrollimiseks kehtestatakse kunstlikult kuivatatud ja/või päikesekuivatatud sööda suhtes turustusaasta garanteeritud maksimumkogus 4 960 723 tonni, mis jagatakse liikmesriikide vahel. Juhul kui garanteeritud maksimumkogus ületatakse, vähendatakse asjaomas(t)ele liikmesriigile/liikmesriikidele antavat toetust vastavalt ületatud summa suurusele.

Toetuse saamiseks peab kuivsööt vastama niiskuse- ja valgusisalduse kvaliteedikriteeriumitele.

Pärast 2003. aasta reformi vähendati kuivsööda töötlemistoetuse aastaeelarvet selle reformieelselt tasemelt (ligikaudu 300 miljonit eurot) 163 miljoni euroni [33 eurot x 4,96 miljonit tonni (garanteeritud maksimumkogus)]. Tegelikud kulud olid 152 miljonit eurot 2005/2006. turustusaastal ja 143 miljonit eurot 2006/2007. turustusaastal. Eelarve alakasutamine on põhjustatud toetuse vähendamisest 33 euroni tonni kohta, mille tõttu kahanes toodetav kogus.

Alates 2005. aastast seoti kuivsööda töötlemistoetuse eelarvest 133 miljonit eurot tootmisest lahti ja lisati ühtsesse otsemaksete kavasse ning see võimaldas anda söödakasvatajatele toetusi, mis vastasid nende poolt töötlejatele tarnitud söödakogustele võrdlusperioodil 2000–2002.

Keskmise turuväärtusega 110 eurot tonni kohta on ELi 4,5 miljoni tonni suuruse toodangu turuväärtus kokku 495 miljonit eurot. Toetuse määr (143 miljonit eurot 2006/2007. turustusaastal) moodustab ligikaudu 30 % turustatud toodangu väärtusest (495 miljonit eurot).

Kulude jaotusest liikmesriikide kaupa nähtub, et enamik toetusest kasutatakse Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias. Need kolm liikmesriiki kasutasid 86 % 2006/2007. turustusaasta eelarvest. Saksamaa, Madalmaad, Taani ja Ühendkuningriik jagasid omavahel 10,5 % eelarvest. Uute liikmesriikide kuivsöödasektor on väike: 2006. aastal kasutasid EL-10 riigid üksnes 1,6 % eelarvest.

Kuivsöödasektori toetuskava keerukus tekitab märkimisväärse halduskoormuse nii liikmesriikide avalikule kui ka erasektorile. Halduskulud varieeruvad liikmesriigiti hinnanguliselt 0,63 eurolt tonni kohta Prantsusmaal 4,42 euroni tonni kohta Itaalias.

Abikõlblikkuse tingimuste areng

Aastatel 1974–1999 kehtestati komisjoni järjestikuste rakenduseeskirjadega kuivatite õhutemperatuuriks sisenemiskohas 93 °C.

Komisjoni määruses (EÜ) nr 676/1999, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 785/95, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 603/95 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, on sätestatud kuivati sisenemiskoha miinimumtemperatuuriks 350 °C, et tagada toodete tööstuslik olemus. Kõrge temperatuuri nõue tõi kaasa olulise tehnilise takistuse (ja takistuse uute töötlejate jaoks). Ühtlasi takistas see heina tegemisele eelneva etapi tehnoloogia arengut ning biomassi kasutamist kuivatite kütusena.

Pärast 2003. aasta reformi vähendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 382/2005, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1786/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, kuivatite miinimumtemperatuuri 250 °C-ni, et soodustada vähem energiamahukate meetodite kasutamist ja edendada väiksema niiskusesisaldusega haljassööda tarbimist. Madalama temperatuuriga kaasnes heina tegemisele eelneva etapi tehnoloogia ulatuslikum rakendamine ja võimalus kasutada biomassi, mille küttevõimsus ei küündinud 350 °C-ni.

Selleks et suurendada uute kaubanduslike rakenduste kasutamist ning lihtsustada tõhusamate ja keskkonnahoidlikumate tootmismeetodite väljatöötamist, kaotati hiljuti kuivatite sellised tehnilised nõuded, mis on seotud värske sööda kunstliku kuivatamisega (õhutemperatuur sisenemiskohas, viibeaeg ja iga kihi maksimumpaksus), komisjoni määrusega (EÜ) nr 382/2005, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1388/2007.

KUIVSÖÖDASEKTORI STRUKTUUR

Pindala

ELis moodustab haljassööt ligikaudu poole tarbitava loomasööda kogusest. Haljassööta saadakse kas otsesel karjatamisel või ajutiste või püsirohumaade ja karjamaade ning ühe- ja mitmeaastaste taimede (lutsern, ristik, silomais jne) niitmisel ja säilitamisel.

Kaheksas peamises tootjariigis (Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Taani, Tšehhi Vabariik, Ühendkuningriik ja Saksamaa), kes kasutavad 96 % garanteeritud maksimumkogusest, oli kuivsöödalepinguga hõlmatud pindala 2005/2006. turustusaastal 430 400 ha, mis on ainult 1 % ELi haljassööda kogupindalast. Sellest 80 % ehk 344 400 hektarile oli külvatud lutserni (eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias) ning 86 000 hektarit on rohumaad (peamiselt Saksamaal, Taanis ja Madalmaades). See moodustab vastavalt 24 % ELi kõikidest lutsernikasvatusaladest ja 0,24 % rohumaadest.

Kuigi kuivsööda tootmislepinguga hõlmatud pindpindala kohta puuduvad lähiaastatest usaldusväärsed andmed, on kõnealune ala vähenenud 2007/2008. turustusaastal hinnanguliselt ligikaudu 415 000 ha-ni (3,5 % vähenemine võrreldes 2005/2006. turustusaastaga). Seevastu kogu lutserni (liblikõielised söödataimed) kasvatusala on ELis jäänud muutumatuks, samas kui rohumaa kogupindala on 2006/2007. turustusaastal suurenenud 2 % võrreldes 2005/2006. turustusaastaga.

Tootmine

Kolmelt peamiselt tootjalt (Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia) pärineb 85 % EL27 riikide toodangust, mida toetab ühine turukorraldus. Kaks kolmandikku ELi tootmisest on koondunud nende liikmesriikide kolme konkreetsesse piirkonda: Champagne-Ardenne (80 % Prantsusmaa tootmisest), Aragon ja Kataloonia (75 % Hispaania tootmisest), ning Emilia Romagna ja Venezia (75 % Itaalia tootmisest). Kõnealuste peamiste tootjariikide kuivsöödalepinguga hõlmatud aladele oli 2005/2006. turustusaastal külvatud põhiliselt lutserni (98 % Prantsusmaal, 97 % Hispaanias ja 75 % Itaalias). Põhjapoolsetes riikides koosnevad kuivsöödalepinguga hõlmatud alad peamiselt rohumaast (93 % Saksamaal, 80 % Taanis ja 64 % Madalmaades). ELi tasandil on 80 %-le kuivsöödalepinguga hõlmatud aladest külvatud lutserni.

Kaheksas peamises tootjariigis[2] kasvatab ligikaudu 60 000 põllumajandustootjat haljassööta töötlemistoetuse lepingu alusel. Tegutseb ka 300 töötlemistehast, millest üks kolmandik asub Hispaanias.

Otsene tööhõive EL-27 töötlemissektoris on hinnanguliselt 3 000 täistööajale taandatud töökohta ja kaudne tööhõive 1 500 täistööajale taandatud töökohta.

Kuivsööda osakaal söödatööstuses

4 439 000 tonni kuivsööta, mis on 2007/2008. turustusaastal ELi toetuse saamiseks abikõlblik, vastab ligikaudu 700 000 tonnile toorvalgule ja moodustab ligikaudu 1 % ELi kariloomade tarbitavast toorvalgust.

Segajõusöödatööstus kasutab ligikaudu 30 % kuivsöödast ning ülejäänud 70 % tarbivad loomad otse. Hinnangute kohaselt tarbivad loomad ühe poole kogusest graanulitena ja teise poole heinarullidena.

Ligikaudu 20 % kuivsöödanõudlusest tuleneb selle spetsiifilistest omadustest (nt piimatööstuses ja jänesekasvatuses), ülejäänud 80 % kasutatakse valgu- ja kiudaineallikana ning neid võib asendada muude valgu- ja kiudaineallikatega. Seepärast tuleb pakkuda kuivsööta konkurentsivõimeliste hindadega võrreldes muude valguallikatega, nagu soja-, päevalilleseemne- ja rapsiseemnejahu.

Kuivatustehnoloogia (kunstlikult kuivatatud / päikesekuivatatud sööt)

Ühise turukorralduse raames toetatakse haljassööda kahte liiki kuivatusprotsesse: kunstlik kuivatamine ja päikese käes kuivatamine.

Kunstlikult kuivatatud sööt

Kunstlik kuivatamine, mis on kuivatamisprotsess kõrgel temperatuuril, on peamine tööstuslik meetod, mida kasutavad ühise turukorralduse raames toetust saavad ettevõtjad. Tehnoloogia seisneb 250–900 °C temperatuuriga õhu sissepuhumises kuivatisse, milles haljassööt ringleb. Kuum õhk tagab väga kiire kuivamise, mis võimaldab säilitada sööda valgu- ja energiasisalduse ning värvi.

Taimede esialgne niiskusesisaldus võib olla väga erinev, sõltudes saagikoristusele järgnevatest eeltöötlustehnoloogiatest ja piirkonnast: see võib jääda alla 40 %, kui sööt jäetakse pärast niitmist mõneks tunniks maapinnale (Hispaania, Itaalia), kuid see võib olla ka üle 75 % Euroopa põhjapoolsemates piirkondades, kus selline eelkuivatus ei ole ilmastikutingimuste tõttu võimalik (Taani, Rootsi).

Enne 2003. aasta reformi piirdus abikõlblik kunstlikult kuivatatud sööda kogus üksnes garanteeritud maksimumkogusega, mis oli 4 517 223 tonni turustusaasta kohta.

Tootmistrendid on liikmesriigiti väga erinevad: Hispaanias ja Itaalias on täheldatud kunstlikult kuivatatud sööda tootmise olulist kasvu, samas kui teistes liikmesriikides, nagu Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal on märgata selle vähenemist.

Päikesekuivatatud sööt

Sööta on traditsiooniliselt kuivatatud põllul päikese käes. Sellisel viisil toodetud hein valmistatakse seejärel ette ja ladustatakse. Toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab päikesekuivatatud sööt olema jahvatatud töötlemistehases. Kõnealust tehnikat ei ole käsitatud kunstliku kuivatamise alternatiivina, kuna väidetavalt on lõpptoote kvaliteet madalam: väiksem valgusisaldus (lehtede kadu põllul), madalam vitamiini- ja mineraalainesisaldus ning halvem hügieenikvaliteet madalama kuivatustemperatuuri tõttu.

Enne 2003. aasta reformi piirdus abikõlblik päikesekuivatatud sööda kogus üksnes garanteeritud maksimumkogusega, mis oli 443 500 tonni turustusaasta kohta. Üksnes viis liikmesriiki said päikesekuivatatud söödale kehtestatud garanteeritud maksimumkogusest kasu. Itaalia ja Hispaania on ainsad liikmesriigid, kes toodavad jätkuvalt märkimisväärses koguses päikesekuivatatud sööta. Teiste liikmesriikide tootmismaht on väiksem (Prantsusmaa ja Portugal) või on nad praeguseks tootmise lõpetanud (Kreeka).

TÖÖTLEMISTOETUSE MÕJU

Mõju tootmisele

Kuivsööda tootmine kasvas EL15 riikides ajavahemikul 1995–2005 järkjärguliselt 2 % aastas. 2003. aasta reformi (mis rakendati 2005. aastal) tulemusena langes kuivsööda abikõlblik tootmine ELis 2005/2006. turustusaastal ligikaudu 17 % ja 2006/2007. turustusaastal ligikaudu 23 % võrreldes 2004/2005. turustusaastaga (vt lisa).

2006/2007. ja 2007/2008. turustusaastal stabiliseerus kuivsööda tootmine ligikaudu 4,45 miljoni tonni juures, millest 3,9 miljonit tonni oli kunstlikult kuivatatud ja 0,55 miljonit tonni päikesekuivatatud sööta.

2003. aasta reformiga ei ole kaasnenud märkimisväärset üleminekut kunstlikult kuivatatud sööda tootmiselt päikesekuivatatud sööda tootmisele.

Mõju põllumajandustootjatele

2003. aasta reform võimaldas sissetulekute suurenemist, kuna osa endisest töötlemistoetusest muudeti põllumajandustootjatele makstavaks toodanguga sidumata toetuseks. Kuid tasuvuse osas langes haljassööda brutomarginaal tootjate müügihinna vähendamise tõttu 2005/2006. turustusaastal võrreldes 2004/2005. turustusaastaga.

Tootmis- ja turustussüsteemide mitmekesisuse tõttu on siiski väga raske määratleda keskmisi näitajaid, mis peegeldaksid täpselt haljassööda tasuvust.

Põllumajandusettevõtte juhtimisega seoses nähtub hinnangust, et põllumajandusettevõtjad ostavad külvamis- ja saagikoristusteenust ning ka muid tootmistegevusi üha rohkem töötlemistööstuselt. Tuleb märkida, et AND International hindamisest nähtub, et taimed, mille külvikord järgneb lutsernile, saavad kasu selle positiivsetest põllumajanduslikest omadustest, mistõttu kõnealuste taimede saagikus on suurem.

Mõju töötlejatele

Tooraine tarnimisel tööstusele on oluline, et töötlejad suudaksid pakkuda tootjatele tooraine eest hinda, mis annab muude põllukultuuridega (teravili ja õliseemned) võrreldes konkurentsivõimelise brutomarginaali. Võttes arvesse lõpptoote turuhinna taset ja töötlemiskulusid, sõltuvad tooraine (lutsern, rohi) konkurentsivõimelised hinnad olulisel määral ühenduse toetusest.

Kuivsööda konkurentsivõimeline positsioon muud liiki valguallikate suhtes sõltub suuresti energiakulust. Seepärast erineb olukord ELi põhjapoolsemates piirkondades, kus töötlejate kuivatuskulud on suured, märkimisväärselt lõunapoolsemate piirkondade omast, kus lutserni on kuivatuskulude vähendamiseks võimalik päikese käes eelkuivatada.

Arvestades toetuse tähtsust tööstusharu kogulaekumistele, peaks enamik, peamiselt põhjapoolsemate piirkondade töötlejaid toetuskava tühistamise korral oma tegevuse lõpetama ning sektori töökohad kaoksid.

Mõju keskkonnale

Pinnas ja vesi

Lutsern on külvikordades hinnatud kultuur teravilja monokultuurina kasvatamise vältimiseks ning seda peetakse keskkonnale kasulikumaks kui alternatiivseid põllukultuure (peamiselt mais ja väiksemal määral ka nisu), kuna sellel on positiivne mõju pinnasele, veele, bioloogilisele mitmekesisusele ja maastikule.

Lutsern parandab pinnase struktuuri, moodustab sügava juurestiku ja mitmeaastase maakatte, lämmatab umbrohu, piirab leostumist ning aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Liblikõielised taimed seovad õhust lämmastikku, võimaldades seega vähendada lämmastikväetiste kasutamist. Erosioonist johtuv pinnasekadu on oluliselt väiksem kui maisi viljelemisel.

Haljassööt seob vett tõhusamalt kui alternatiivsed põllukultuurid; vihmavee äravool on väiksem ja pinnase veesidumisvõime parem. Madalate tootmiskulude ja püsiva katte tõttu on lutsernil positiivne mõju vee kvaliteedile. Kastmisel vajab lutsern aastas 17 % rohkem vett kui mais, kuid see vajadus jaotub ühtlasemalt kogu aasta peale, millega välditakse suvist suuremat veekulu.

Mitmeaastast istutamist, monokultuuride vähendamist ja elupaikade mitmekesistamist käsitatakse positiivsena bioloogilise mitmekesisuse ning maastiku jaoks.

Fossiilkütuste tarbimine

Sööda kuivatamisel kasutatakse märkimisväärne kogus fossiilkütust. Ühine turukorraldus lubab tööstusharul tarbida suurel hulgal energiat, mida saadakse peamiselt fossiilkütustest, mis tekitavad suuri kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

2004/2005. turustusaastal, mis oli viimane turustusaasta enne 2003. aasta reformi rakendamist, tarbisid kaheksa peamise tootjariigi töötlejad energiat ligikaudu 526 000 tonni nafta ekvivalenti – 90 % sellest saadi fossiilkütustest.

Alates 2005/2006. turustusaastast on kunstlikult kuivatatud sööda tootmine vähenenud ja seetõttu on vähenenud ka energia tarbimine. 2004/2005. kuni 2006/2007. turustusaastani oli kõnealune langus hinnanguliselt rohkem kui 127 000 tonni nafta ekvivalenti, millest fossiilkütused moodustasid 114 500 tonni nafta ekvivalenti.

Energia tarbimine (8 peamist riiki) |

Liikmesriik | 2004/2005(1) | 2005/2006(1) | 2006/2007(2) |

Kuivsööt (miljonit tonni) | Tonni nafta ekvivalenti | Kuivsööt (miljonit tonni) | Tonni nafta ekvivalenti | Kuivsööt (miljonit tonni) | Tonni nafta ekvivalenti |

Saksamaa | 0,327 | 84 086 | 0,272 | 68 648 | 0,239 | 54 186 |

Taani | 0,143 | 31 324 | 0,097 | 21 248 | 0,077 | 11 928 |

Hispaania | 2,166 | 90 766 | 1,793 | 62 755 | 1,793 | 60 440 |

Prantsusmaa | 1,175 | 195 833 | 1,163 | 193 833 | 1,004 | 205 669 |

Itaalia | 0,779 | 64 175 | 0,500 | 41 310 | 0,418 | 21 985 |

Madalmaad | 0,194 | 45 267 | 0,182 | 42 467 | 0,138 | 33 591 |

Ühendkuningriik | 0,047 | 9 182 | 0,048 | 9 383 | 0,041 | 7 655 |

Tšehhi Vabariik | 0,033 | 5 186 | 0,021 | 5 250 | 0,027 | 3 139 |

Kokku | 4,864 | 525 819 | 4,076 | 444 894 | 3,737 | 398 593 |

Tonni nafta ekvivalenti ühe tonni kuivsööda kohta | 0,1081 | 0,1091 | 0,1067 |

Allikas: (1) AND International, (2) põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat. |

Näib, et suhtarv „tonni nafta ekvivalenti ühe tonni kuivsööda kohta” on jäänud samaks turustusaastatel 2004/2005 kuni 2006/2007. Sellest nähtub, et ühe tonni kuivsööda kohta ei saavutatud täiustatud tehnoloogia abil märkimisväärset energiasäästu. Samuti tundub, et kuivatamise miinimumtemperatuuri alandamine ei ole ühe tonni kuivsööda kohta kasutatava energia kogust mõjutanud. Kütuse kogukulu vähenemine on otseselt seotud kunstlikult kuivatatud sööda tootmise vähenemisega. Hispaanias ja Itaalias on kõnealune suhtarv parim, kuid nendes riikides on soodsad ilmastikutingimused. Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa kasutavad ühe tonni kuivsööda kohta rohkem kütust, kuna sealsed ilmastikutingimused on halvemad. Näib, et Ühendkuningriigis ja Taanis kasutatakse kuivsööda tootmiseks säästvamat tehnoloogiat.

Kasvuhoonegaaside heitkogused

Kuivatustööstuse energiakasutusel on märkimisväärne mõju fossiilkütuste tarbimisele ja kasvuhoonegaaside heitkogustele. Lisaks taastumatute loodusvarade kasutamisest tulenevale keskkonnamõjule eraldub kõnealuste kütuste põlemisel õhku mitmesuguseid heitgaase ja tolmu. 2004/2005. turustusaastal ulatus kasvuhoonegaaside heitkoguste koguhulk, mis eraldus ELi kuivatusettevõtetes fossiilkütuste põlemisel, 1 622 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendini.

2003. aasta reformile järgnenud kuivsööda tootmise vähenemine on aidanud säästa rohkem kui 80 000 tonni kütust. 2005/2006. turustusaastal vastas see kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ligikaudu 250 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendi ulatuses, mis on ligikaudu 15 % vähem eelmise turustusaasta koguheitest.

Mõju loomasöödaturule

Kuivsöödatoetus ei ole eriti mõjutanud loomasöödaks ettenähtud valgu tootmist ELis. 2005/2006. turustusaastal moodustas see ELi kariloomade tarbitavast toorvalgust ligikaudu 1 %. Tuleb märkida, et sööda kuivatamine on vaid üks viis selle valgusisalduse säilitamiseks.

Kuna üksnes 25 % lutsernitoodangust on lepingu alusel ette nähtud kuivsööda tootmiseks, ei oleks toetuskava tühistamise tulemuseks kõnealuse põllukultuuri täielik kadumine.

Sojajahu on ELi loomasöödaturul peamine valguallikas – rohkem kui 60 % taimsest valgust saadakse sojajahust. Sojajahul on võrreldes alternatiividega kõrgem valgusisaldus (40–45 %). EL saab sojajahu peamiselt impordist, kuna ühendusesisene sojajahu tootmine moodustab üksnes 2 % ELi tarbimisest.

Teine valguallikas on rapsiseemnejahu, mille valgusisaldus on veidi väiksem (30–35 %) ja mida toodetakse peamiselt Euroopas.

Kuna kuivsöödanõudlust võiks 80 % ulatuses rahuldada muude, peamiselt imporditud valguallikate abil, ei peeta ELi toetuskava tõhusaks.

KOKKUVÕTVAD MÄRKUSED

Kehtiva toetuskava eelised | Kehtiva toetuskava puudused |

Tootja | Tooraine konkurentsivõimelised hinnad | Tooraine hinnad sõltuvad ühenduse toetusest |

Tööstus | Tööhõive säilitamine (ligikaudu 4 500 töökohta) Toetus = 22 % kogulaekumistest | Tööstusharu majanduslik elujõulisus sõltub suures osas ELi toetusest |

Tarbija (kariloomade omanik) | Kuivsööda konkurentsivõimelised hinnad | 80 % kuivsöödanõudlusest võiks rahuldada muude valguallikate abil |

Keskkond | Põllumajandusettevõtte tasandil: positiivne mõju – pinnasele – veekvaliteedile – bioloogilisele mitmekesisusele | Globaalsel tasandil: negatiivne mõju – fossiilkütuste netosaldole (526 000 tonni nafta ekvivalenti aastas 2004/2005. turustusaastal – kasvuhoonegaaside heitkoguste netosaldole (1 622 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti 2004/2005. turustusaastal) |

Kuivsööt on juba söödaturul taimse valgu allikana vähetähtis. Kuivsööda tähtsuse vähenemine on tingitud ühtlasi sellistest suundumustest söödaturul, nagu sööda tõhususe suurendamine, lihatootmise kasvu aeglustumine ning biokütuste tootmisest tulenevate odavate valgurikaste kõrvalsaaduste kättesaadavus.

Sektori tasuvus sõltub suuresti toetusest. Kuivsöödasektori lisandväärtus moodustab 22 % kogulaekumistest, mis võrdub ligikaudu ELi toetuste eelarvega.

Keskkonnaprobleemide seisukohast kasutatakse kuivsööda tootmiseks suurel hulgal fossiilkütuseid ning selle tulemuseks on märkimisväärsed kasvuhoonegaaside heitkogused.

Komisjon võttis 20. mail 2008. aastal vastu seadusandlikud ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” kohta [KOM(2008) 306 (lõplik)], millega kavandatakse muu hulgas toetuse täielikku tootmisest lahtisidumist kuivsöödasektoris alates 1. aprillist 2011 [ettepanek: nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika muudatuste kohta, muutes määrusi (EÜ) nr 320/2006, (EÜ) nr 1234/2007, (EÜ) nr 3/2008 ja (EÜ) nr […]/2008, artikkel 8 punkt c]. Nagu on öeldud põhjenduses 15 „tuleks toetus tootmisest lahti siduda, kuid sektori kohanemiseks oleks vaja ette näha lühike kaheaastane üleminekuperiood” .

Seepärast ei ole vaja käesolevale aruandele lisada eraldi ettepanekuid.

LISA

ABIKÕLBLIKU KUIVSÖÖDA TOOTMISE ARENG (tonnides) |

Kunstlikult kuivatatud | Garanteeritud riiklik kogus | 1995/96 |1996/97 |1997/98 |1998/99 |1999/00 |2000/01 |2001/02 |2002/03 |2003/04 |2004/05 |2005/06 |2006/07 | | Belgia-Luksemburgi majandusliit |8 000 |4 043 |4 329 |4252 |2786 |1 941 |1 740 |1 088 |1 596 |2 743 |3 551 |0 |0 | |Taani |334 000 |270 695 |206 784 |224 637 |266 204 |186 339 |168 062 |147 136 |147 337 |124 316 |142 690 |91 580 |76 862 | |Saksamaa |421 000 |342 663 |300 088 |307 729 |320 637 |333 899 |356 535 |334 324 |348 011 |250 821 |327 449 |274 287 |239 365 | |Kreeka |32 000 |46 288 |30 026 |38 345 |46 195 |51 550 |43 637 |51 160 |57 833 |48 823 |49 611 |49 475 |34 668 | |Hispaania |1 224 000 |1 261 548 |1 413 616 |1 571 256 |1 667 746 |1 769 309 |1 954 585 |1 812 214 |1 882 314 |2 058 269 |2 165 614 |1 793 801 |1 792 986 | |Prantsusmaa |1 455 000 |1 307 201 |1 090 997 |1 263 874 |1 346 364 |1 303 912 |1 224 880 |1 166 802 |1 093 974 |1 193 269 |1 175 125 |1 156 929 |1 003 591 | |Iirimaa |5 000 |4 677 |5 859 |6 288 |5 458 |4 941 |4 737 |4 908 |4 338 |4 953 |4 546 |3 974 |4 002 | |Itaalia |523 000 |526 344 |498 540 |561 078 |637 826 |674 152 |676 847 |658 562 |715 757 |661 845 |778 513 |474 112 |418 327 | |Madalmaad |285 000 |220 783 |176 387 |209 514 |223 312 |193 883 |214 347 |181 067 |203 311 |169 889 |194 215 |177 697 |137 576 | |Austria |4 400 |2 221 |1 959 |2 132 |1 847 |1 978 |2 057 |1 997 |2 688 |1 292 |1 794 |2 087 |1 783 | |Portugal |5 000 |800 |1 936 |3 555 |2 507 |935 |2 209 |3 691 |104 |43 |263 |0 |0 | |Soome |3 000 |1 785 |1 325 |1 056 |1 209 |495 |572 |518 |635 |964 |527 |463 |124 | |Rootsi |11 000 |9 493 |7 146 |5 286 |6 615 |6 476 |6 004 |7 506 |8 659 |8 075 |6 196 |4 440 |6 443 | |Ühendkuningriik |102 000 |71 810 |78 902 |83 572 |81 378 |69 527 |63 309 |50 035 |48 377 |45 262 |47 232 |48 936 |40 616 | | KOKKU EL-15 | 4 412 400 |4 070 351 |3 817 894 |4 282 574 |4 610 084 |4 599 337 |4 719 521 |4 421 008 |4 514 934 |4 570 564 |4 897 326 |4 077 782 |3 756 342 | | Tšehhi Vabariik |27 942 | | | | | | | | | |27 |32 522 |27 264 | |Leedu |650 | | | | | | | | | |1 |509 |856 | |Ungari |49 593 | | | | | | | | | |57 |49 724 |36 405 | |Poola |13 538 | | | | | | | | | |5 |4 715 |4 168 | |Slovakkia |13 100 | | | | | | | | | |3 |3 026 |2 512 | | KOKKU EL-12 | 104 823 | | | | | | | | | | 92 |90 495 |71 204 | |KOKKU EL-27 | 4 517 223 | | | | | | | | | | 4 897 418 |4 168 277 |3 827 547 | | | | | | | | | | | | | | | | | Päikesekuivatatud | Garanteeritud riiklik kogus | 1995/96 |1996/97 |1997/98 |1998/99 |1999/00 |2000/01 |2001/02 |2002/03 |2003/04 |2004/05 |2005/06 |2006/07 | | Kreeka |5 500 |2 550 |1 630 |114 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |0 |205 | |Hispaania |101 000 |40 716 |36 628 |52 582 |92 814 |84 726 |108 250 |226 792 |104 955 |117 837 |95 197 |119 465 |119 256 | |Prantsusmaa |150 000 |165 830 |86 048 |14 478 |3 725 |2 513 |2 742 |4 368 |2 585 |2 212 |2 675 |3 157 |3 087 | |Itaalia |162 000 |190 146 |124 520 |86 724 |53 462 |72 920 |90 018 |74 187 |107 352 |91 733 |66 787 |325 130 |395 741 | |Portugal |25 000 |3 144 |3 996 |2 526 |1 365 |1 622 |1 555 |565 |934 |1 784 |1 742 |2 441 |1 717 | | KOKKU EL-27 | 443 500 |402 386 |252 823 |156 424 |151 366 |161 781 |202 565 |305 912 |215 826 |213 566 |166 401 |450 193 |520 006 | |

[1] „Etude d’évaluation des mesures communautaires dans le secteur des fourrages séchés" , ANDI, COGEA, Univ. Lleida, DACS, September 2007http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/fourrage/index_fr.htm

[2] Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Madalmaad, Taani, Ühendkuningriik ja Tšehhi Vabariik.