[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.8.2008

KOM(2008) 519 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2007. aasta aruanne [SEK(2008) 2380]

KOMISJONI ARUANNE

Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 2007. aasta aruanne

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Sissejuhatus

Käesolevas aastaaruandes käsitletakse 2007. aastal toimunud arengut ja tegevust. Aruande koostamise aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 173[1].

Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis sisaldab üksikasjalikumat aruannet ja statistikat. Aruande põhiosas käsitletakse 2007. aasta tegevust ja saavutusi ning teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevust Euroopa Liidu liikmesriikides.

2. ARENGUSUUNAD TEADUSPOLIITIKAS: EUROOPA TEADUSRUUM (ERA)

Uuendatud Lissaboni strateegia nurgakivi on teadusuuringud ja laiemalt nn teadmiste kolmnurk (teadus, haridus ja innovatsioon). Euroopa teaduspoliitika saavutas 2007. aasta üldeesmärgid pärast Euroopa teadusruumi loomise hoogustumist ja seitsmendate raamprogrammide (EÜ ja Euratomi seitsmenda raamprogrammi) eduka rakendamise esimest aastat .

Kokkuvõtlikult on ELi teaduspoliitika keskpikad ja pikaajalised eesmärgid teaduse viimine tipptasemele, tõhusam ja tulemuslikum Euroopa teadussüsteem, avatum ja atraktiivsem Euroopa teadusruum, liikmesriikidevahelise strateegilise partnerluse edasiarendamine teadus- ja tehnoloogiaalase rahvusvahelise koostöö valdkonnas ja tihedamate teadusalaste suhete sõlmimine naaberriikidega.

2007. aastal oli komisjoni peamine algatus teadusuuringute valdkonnas rohelise raamatu „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid” [2] vastuvõtmine.. Sellega algatati ELi ja ka laiemal tasandil ulatuslik institutsioonidevaheline ja avalik arutelu, mis käsitles võimalikke meetmeid avatud, konkurentsivõimelise ja atraktiivse Euroopa teadusruumi loomise kiirendamiseks[3]. 2007. aasta oktoobris korraldasid Euroopa Komisjon ja ELi eesistujariik Portugal Lissabonis ühiselt olulisemate sidusrühmade kohtumise, et arutleda Euroopa teadusruumi eri mõõtmete üle. Rohelises raamatus rõhutati, et konsulteerimine ja avalik arutelu pakkusid suurt tuge kõiki Euroopa teadusruumi mõõtmeid hõlmavate poliitiliste algatuste edasiarendamiseks. Tulemusi võeti täiel määral arvesse 2008. aastaks kavandatud Euroopa teadusruumi viie peamise algatuse väljatöötamisel ja ettevalmistamisel: 1) Euroopa teadlaste partnerlus; 2) raamistik, mis aitab liikmesriikidel vabatahtlikult ja „muutuva geomeetria” põhimõtte alusel kindlaks määrata ja välja töötada ühiseid teadusprogramme; 3) asjakohane õigusraamistik üleeuroopaliste teadusinfrastruktuuride loomise ja toimimise soodustamiseks; 4) teadus- ja tehnoloogiaalase koostööpoliitika strateegiline Euroopa raamistik ja 5) komisjoni soovitus ja tegevusjuhis intellektuaalomandi õiguste haldamise kohta avalik-õiguslikes teadusasutustes.

Euroopa teadusruumi olulisust kinnitavad ka ELi teaduse ja tehnoloogia 2007. aasta põhinäitajad,[4] mis iseloomustavad Euroopa olukorda teaduse vallas. Need andmed viitavad vajadusele teha suuremaid jõupingutusi, et saada üle üldisest seisakust teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustes (1,84 % SKTst 2005. ja 2006. aastal) ning liikuda Barcelona eesmärgi suunas, st suurendada 2010. aastaks teadusele tehtud kulutusi 3 %ni SKTst.

Põhiprobleemiks jääb teadlaste jätkusuutlikkus, seda eelkõige teadustöötajate vananemise tõttu paljudes liikmesriikides. 2006. aastal kuulus EL 27-s ligikaudu 35 % kõrge kvalifikatsiooniga teadus- ja tehnoloogiatöötajatest 45–64-aastaste vanuserühma, samal ajal kui 25–34-aastaste vanuserühm moodustas 31 %. Teine ülemaailmset olukorda iseloomustav silmatorkav asjaolu on Ameerika Ühendriikide suutlikkus meelitada ligi andekaid teadlasi kogu maailmast. 2004. aastal töötas Ameerika Ühendriikides 400 000 välismaist teadus- ja tehnoloogiatöötajat, kellest 25 % oli pärit EList. 2007. aastal kasutati aktiivselt teadlaste liikuvuse ja karjääri edendamise ELi strateegia raames võetud meetmeid. Nende hulka kuuluvad (algselt 2006. aastal Ameerika Ühendriike hõlmanud ja 2007. aastal Jaapanisse laiendatud) ERA-Link algatuse edasiarendamine, mille eesmärk on koondada võrgustikku väljaspool Euroopat tegutsevad Euroopa teadlased, ja teadlaste värbamist käsitlevale Euroopa hartale ja tegevusjuhisele vabatahtlik allakirjutamine peaaegu 700 teadusorganisatsiooni poolt. Samal ajal on komisjon ja liikmesriigid alustanud ettevalmistusi uuendatud ja tugevdatud partnerluseks, et parandada teadlaste koolitamist, karjäärivõimalusi ja liikuvust.

Samuti on esmatähtis eesmärk nii erasektori kui ka riigi rahastatava teadustegevuse viimine tipptasemele, sest see on Euroopa konkurentsivõime tagamisel otsustava tähtsusega. Sellega seoses võttis komisjon 2007. aasta aprillis vastu teatise „Teadusasutuste ja tööstuse vahelise teadmussiirde parandamine kogu Euroopas”.[5] Kõnealune teatis ja sellele lisatud suunised pakuvad tegevusjuhiseid avalik-õiguslikele teadusasutustele intellektuaalomandi haldamise ja kasutamise parandamiseks eelkõige koostöös tööstusega. 2007. aasta juuni Euroopa Ülemkogu tervitas algatust Euroopa harta kohta, mis käsitleb avaliku sektori teadusasutuste ja ülikoolide intellektuaalomandi õiguste kasutamist, et parandada teadmiste siiret teadusasutuste ja tööstussektori vahel.[6]

3. ELI TEGEVUS TEADUSUURINGUTE JA TEHNOLOOGIAARENDUSE ALAL

3.1. Saavutused teaduspoliitikas

Euroopa teadusruumi loomise kiirendamiseks, teadustegevuse killustatuse vähendamiseks ELis ja innovatsiooni suurendamiseks on seoses Euroopa teadusruumiga ja asjaomase seitsmenda raamprogrammi raames tehtud mitu jätkuvat algatust .

Komisjon võttis vastu teatise „Euroopa piirkondade konkurentsivõime parandamine teadusuuringute ja innovatsiooni kaudu” [7], et uurida teadusele ja innovatsioonile eraldatud ELi rahaliste vahendite koosmõju ulatust ja takistusi, mis kipuvad selle saavutamisel tekkima. Komisjon julgustas liikmesriike ja piirkondi vahendite ettevalmistamist ja kasutamist ning üksikasjalikuma teabe levitamist olemasolevate vahendite ja koosmõju kohta paremini kooskõlastama, koostades rahastamise praktilise juhendi.

Komisjon esitas ka kommertskasutusele eelnevaid hankeid käsitleva teatise[8], et soodustada riigihankeid teadus- ja arendustegevuses, suurendada teadlikkust võimalusest korraldada teadus- ja arendustegevusega seotud hankeid nii, et see oleks kooskõlas riigihangete eeskirjadega ja ei kujutaks endast riigiabi.

Loodi Euroopa heategevuse ja teadusuuringute rahastamise foorum , et uurida teadusuuringute rahastamise täiendavaid viise ja jagada kogemusi teadusuuringute heategevusliku rahastamise valdkonnas[9].

Euroopa teadusruumi toetati ka konkreetselt termotuumaenergeetika valdkonnas. Kõnealuses sektoris on teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud poliitika peamine algatus rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER)[10]. Esimene olulisem eesmärk saavutati 2007. aasta oktoobris, mil jõustus ITERi leping pärast selle ratifitseerimist kõigi seitsme lepinguosalise (Euratom, Hiina, USA, India, Jaapan, Korea ja Venemaa) poolt. Peamine roll ITERi rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli Euratomil, kes abistas rahaliselt, organisatsiooniliselt ja töötajatega. 2007. aastal asutati ka ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte Fusion for Energy. Barcelonas asuv ettevõte hakkab juhtima ELi osalemist ITERis.

Seitsmenda raamprogrammi osana loodi komisjoni 2. veebruari 2007. aasta otsusega 2007/134/EÜ[11] Euroopa Teadusnõukogu . Euroopa Teadusnõukogu on üks seitsmenda raamprogrammi tähtsamaid uuendusi, sest see toetab üksikteadlaste ja teadlaste meeskondade maailmatasemel teadustegevust ning on esimene üleeuroopaline rahastamisasutus, mis toetab eesliiniuuringuid kõikides teadusvaldkondades alates humanitaar- ja sotsiaalteadustest kuni bioteaduste, füüsika ja inseneriteadusteni.

Laiapõhjalise teaduspoliitilise strateegia algatus on ka Euroopa tehnoloogiaplatvormide (ETP) koordineerimine . Praegu on loomisel 34 tehnoloogiaplatvormi. ETPd on suurendanud jõupingutusi oma strateegiliste teaduskavade rakendamiseks, kasutades erinevaid rahalisi vahendeid, sh riiklikke vahendeid. Komisjon korraldas ETPde juhtidele kaks seminari, kus tööstuse esindajatel oli võimalik vahetada parimaid tavasid ja saada ajakohastatud teavet nende tööga seotud ELi poliitiliste algatuste kohta.

Seitsmenda raamprogrammi teine oluline uuendus on ühised tehnoloogiaalgatused . Nende eesmärk on luua uued partnerlussidemed selliste avaliku sektori ja erasektori rahastatavate organisatsioonide vahel, kes tegelevad teadusuuringutega. Seitsmendas raamprogrammis on kindlaks määratud ühiste tehnoloogiaalgatuste esimesed kuus teadusvaldkonda. 20. detsembril 2007 võttis nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu neli õigusakti ettepanekut. Need käsitlevad ühisettevõtet innovatiivsete ravimite vallas ning ühisettevõtteid ARTEMIS (manussüsteemid), Clean Sky ja ENIAC (nanoelektroonilised komponendid)[12]. 2007. aastal esitas komisjon ka kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühist tehnoloogiaalgatust käsitleva ettepaneku, mille vastuvõtmine on ette nähtud 2008. aastal.

Kui ühised tehnoloogiaalgatused on olemuselt avaliku ja erasektori pikaajalised partnerlused tööstusuuringute valdkonnas, siis artikli 169 kohaste algatuste eesmärk on suurendada riiklike teadusprogrammide lõimimist. 2007. aastal määrati seitsmendas raamprogrammis kindlaks neli algatust ja neist kahe kohta (intelligentset elukeskkonda käsitlev AAL ja teadusuuringutega tegelevaid väikesi ja keskmisi ettevõtteid käsitlev EUROSTAR) võtavad nõukogu ja Euroopa Parlament ühise otsuse vastu tõenäoliselt 2008. aasta suvel.

Üks seitsmenda raamprogrammi huvipakkuv algatus on riskijagamisrahastu . See on EÜ ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) ühiselt loodud rahastu, mis annab laene kõrge riskiga teadusuuringuteks, tehnoloogiaarenduseks, tutvustamisprojektideks ja uuendustegevuseks. Riskijagamisrahastu loodi 5. juunil 2007 ja esimene leping sõlmiti 10. juulil 2007.

Lisaks on seitsmenda raamprogrammi rahvusvaheline koostöö mitmesuguste eriprogrammide, sh nii geograafilise kui ka temaatilise suunitlusega programmide kaudu avatud kolmandatele riikidele. 2007. aasta konkursikutsetes osales organisatsioone rohkem kui 130 kolmandast riigist. Lisaks sellele näitas aruandeperioodil assotsiatsioonidokumentide sõlmimine Šveitsi, Iisraeli, EMP/EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra), Türgi, Serbia, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Albaaniaga, et Euroopa teadusruum, mille raames on 37 riigi teadlastel seitsmenda raamprogrammi teadusprojektides osaledes samad õigused ja kohustused, on oluliselt laienenud. Lisaks annab teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu uuendamine Indiaga ning teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu üle läbirääkimiste alustamine Uus-Meremaaga selgelt märku EÜ kavatsusest avada oma teadusuuringute sektor maailmale.

Oluline saavutus Euroopa tasandil oli 23. novembril 2007 sõlmitud poliitiline kokkulepe Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) asutamise kohta,[13] mille eesmärk on parandada teadmiste kolmnurga kõikide osade – hariduse, teaduse ja innovatsiooni – lõimimist. See avas tee vastuvõtmismenetluse lõpuleviimiseks ja asukoha valikuks, juhatuse ametisse nimetamiseks, rahastamistingimuste ning esimeste teadmis- ja innovaatikakogukondade raames käsitletavate teemade kindlaksmääramiseks.

Kõige olulisem on see, et teadusuuringutest on nüüd saanud laiema Lissaboni strateegia kindel osa. 2007. aasta detsembri strateegilises aruandes jõudis komisjon järeldusele, et on vaja määratleda, milliseid jõupingutusi tuleb teha 3 % investeeringueesmärgi saavutamiseks, ning et seda tuleb teha riiklike reformiprogrammide raames.

3.2. Raamprogrammide rakendamine

Seitsmes raamprogramm , mille kogueelarve on üle 50 miljardi euro (Euratomi seitsmenda raamprogrammi viie aasta eelarve on 2,7 miljardit eurot), on peamine vahend, mille abil saavutada Euroopa eesmärgid tööhõive, konkurentsivõime ja säästva arengu alal, rahuldada teiste ühenduse poliitikavaldkondadega seotud uuringuvajadused ning säilitada juhtpositsioon ülemaailmses teadmistepõhises majanduses.

Seitsmes raamprogramm on eelmisest raamprogrammist oluliselt ulatuslikum (63 % 2007. aasta hindades), kajastades seega teadusuuringute suurt tähtsust ELi tasandil.

2007. aasta oli seitsmenda raamprogrammi rakendamise esimene aasta. Vastuseks 54 konkursikutsele saadi rohkem kui 23 000 ettepanekut, mis hõlmasid suurt arvu osalejaid (110 101). Pärast valikumenetlust valiti rahastamiseks välja 2 854 ettepanekut, mis hõlmasid umbes 19 541 osalejat.

Koostööprogrammi raames määratletud kümme teemat kajastavad teadmiste ja tehnoloogia põhivaldkondi, kus tipptasemel teadusuuringud on eriti olulised, et parandada Euroopa suutlikkust lahendada tulevikus sotsiaalseid, majanduslikke ja rahvatervise, keskkonna ning tööstusega seotud probleeme. Kokku esitati 2007. aastal 8 030 ettepanekut ja enam kui 1 000 neist valiti välja rahastamiseks.

Seoses programmiga „Ideed” iseloomustas Euroopa Teadusnõukogu ametliku tegutsemise esimest aastat juhtimis- ja organisatsiooniliste struktuuride loomine ja esimese konkursikutse korraldamine nn alustamistoetuste saamiseks, mille eesmärk on toetada oma karjääri alguses olevaid teadlasi. Esitati 9 167 ettepanekut, mis näitab suurt huvi kõnealuse algatuse vastu. Peaaegu 300 neist valiti välja rahastamiseks.

Programmi „Inimesed” raames toetatakse erinevaid meetmeid, mille eesmärk on edendada teadlaste koolitust ja võrgustike loomist, karjääriarendust, elukestvat õpet ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondade koostööd. 2007. aastal esitati 4 195 ettepanekut ja rahastamiseks valiti välja enam kui 1 000.

Programmi „Suutlikkus” eesmärk on luua Euroopa teaduskogukonnale võimalikest parimad vahendid ja tingimused. Kokku esitati 1 753 programmi kuuluvaid erinevaid tegevusi käsitlevat ettepanekut ja neist umbes 300 valiti välja rahastamiseks.

Seoses Euratomi seitsmenda raamprogrammiga esitati 57 tuuma lõhustumist ja kiirgusekaitset käsitlevat ettepanekut ja 15 neist valiti välja rahastamiseks.

Kuigi kuues raamprogramm lõppes 2006. aastal, sõlmiti seoses kuuenda raamprogrammi rakendamisega 2007. aastal 975 lepingut.

4. Arengutendentsid liikmesriikides ja avatud koordinatsiooni meetodi rakendamine

4.1. Avatud koordinatsiooni meetodi roll Barcelona eesmärkide saavutamisel

Teadus- ja arendustegevuse valdkonnas loodi avatud koordinatsiooni meetod pärast 3 % tegevuskava vastuvõtmist[14]. Pärast avatud koordinatsiooni meetodi kahe esimese tsükli (2003–2006) positiivseid tulemusi alustas teadus- ja tehnikauuringute komitee (CREST) 2006. aasta oktoobris kolmandat tsüklit. Loodi CRESTi töörühmad, mis tegelevad raamprogrammi ja struktuurifondide kooskõlastamise, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheliseks muutmise, poliitika mitmekesistamise ning teenustega seotud teadus- ja arendustegevusega. 6. juulil 2007 peadirektorite tasandil toimunud CRESTi kohtumine oli avatud koordinatsiooni meetodi kolmanda tsükli põhisündmus. Kohtumine oli pühendatud arutelule, mis käsitles edusamme 3 % eesmärgi saavutamisel ja Euroopa teadusruumi edendamise esmatähtsaid meetmeid. 2007. aasta detsembris järgnes neljas tsükkel, mis keskendus ülikoolidele, tööstuse juhitavatele pädevuskeskustele, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheliseks muutmisele ja poliitikate mitmekesistamise vastastikuse eksperthindamise jätkamisele (läbiviijad Austria ja Bulgaaria).

Lisaks CRESTi töörühmade tegevusele viib CREST igal aastal läbi vastastikuse õppe ürituse, mis põhineb uuendatud Lissaboni strateegia alusel kavandatud riiklikel reformiprogrammidel. 2007. aasta üritusel keskenduti avaliku ja erasektori poolt teadus- ja arendustegevusse investeerimise riiklike eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele, avalik-õigusliku teadussektori reformimise takistustele ja riiklike teadussüsteemide Euroopa teadusruumile avamise strateegiatele ning sellega seotud probleemidele.

OMC-NET kava loodi eesmärgiga toetada vastastikust õpet ja poliitika kooskõlastamiseks liikmesriikide ja/või nende piirkondade väiksemate rühmade poolt neile konkreetset huvi pakkuvates poliitikaküsimustes võetud meetmeid. Uus konkursikutse avaldati 2007. aasta septembris.

4.2. Arengusuunad avaliku sektori ja erainvesteeringute tegemisel teadusuuringutesse

Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal

Nii 2005. kui ka 2006. aastal ulatusid EL 27 kogukulud teadusuuringutele 1,84 %ni SKTst. Alates 2000. aastast on EL 27 teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal olnud alla 2 %, ulatudes 1,79 %st aastatel 1996–1998 kuni 1,88 %ni 2002. aastal. Teadus- ja arendustegevusse investeerimise seisak EL 27 tasandil annab tunnistust dünaamilisemast ja vastuolulisemast olukorrast liikmesriikide tasandil.

Liikmesriigid, kus teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal on väiksem (uued liikmesriigid, Kreeka, Portugal, Itaalia, Hispaania, Iirimaa), on teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu üldiselt oluliselt suurendanud (mõnes liikmesriigis on kasv olnud märkimisväärne, eriti pärast 2003. aastat), v.a Poola, Bulgaaria, Slovakkia ja Kreeka, kus mahajäämus on murettekitavalt veelgi suurenenud. Kuigi teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu olulist kasvu on kergem saavutada, kui alustatakse uutele liikmesriikidele iseloomulikult madalalt tasemelt või Iirimaa ja Hispaania suhteliselt madalalt tasemelt, näitab see, et teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu saab suurendada isegi siis, kui SKT kasvab kiiresti.

Liikmesriikidest, kus teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal on suurem, on edusamme teinud üksnes Austria ja vähemal määral Taani. Rootsis ja Soomes on teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal juba üle 3 %, kuid jääb väiksemaks nende enda seatud 4 % eesmärgist.

Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu suurenemine on seega toimunud peaaegu eranditult väiksema teadus- ja arendustegevuse kulude osakaaluga liikmesriikides. Seega on EL 27-s teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal suurenenud peamiselt seetõttu, et uued liikmesriigid jõuavad teistele järele. Joonisel 4.2 on näidatud iga liikmesriigi edusammud aastatel 2000–2006 (hall) võrreldes liikmesriigis seatud eesmärgi saavutamiseks vajaliku kasvuga (sinine).

[pic]

Allikas: Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraat |

Andmed: Eurostat, liikmesriigid |

Märkused: (*) IT, PT, UK : 2005, AT, FI : 2007 |

(1) IT, PT, UK : 2000-2005, AT, FI : 2000-2007; EL, SE : 2001-2006; HU, MT : 2004-2006. |

(2) IT, PT : 2005-2010; UK : 2005-2013; FR : 2006-2012; EL : 2006-2015; AT : 2007-2010; FI 2007-2011. |

(3) EL-27 ei hõlma Bulgaariat. |

(4) IE: Teadusuuringute peadirektoraadi poolt määratletud teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu hinnanguline eesmärk 2010. aastaks. |

(5) Bulgaaria ei ole määratlenud teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu eesmärki. |

Võttes arvesse väiksema teadus- ja arendustegevuse kulude osakaaluga liikmesriikide SKT väikest osakaalu EL 27 SKTs tervikuna, ei mõjuta nende järelejõudmine teistele koos Austria ja Taani edusammudega teadus- ja arendustegevuse kulude koguosakaalu EL 27-s oluliselt. Vanade liikmesriikide rühm, sh Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Itaalia, mis kokku annavad märkimisväärse osa ELi SKTst, ei ole suutnud teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu suurendada[15]. Seetõttu on 3 % eesmärgi saavutamisel tehtud edusammud olnud EL 27-s seni piiratud. Tuleb märkida, et isegi kui kõik liikmesriigid saavutaksid 2010. aastaks oma asjaomase eesmärgi, oleks teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal EL 27-s 2010. aastal 2,51 %, mis on väiksem Euroopa tasandil seatud 3 % eesmärgist. Teisisõnu, liikmesriikide eesmärkidest ei piisa, et saavutada 2010. aastaks ELi üldeesmärk 3 %.

Rahalised vahendid

2005. aastal[16] rahastati teadus- ja arendustegevust riigieelarvest 0,63 % ulatuses SKTst, äriringkondade poolt 1 % ulatuses SKTst, välismaalt 0,16 % ulatuses SKTst ja muudest riiklikest vahenditest (mittetulundusliku erasektori ja kõrghariduse vahenditest) 0,04 % ulatuses SKTst. Kogutud statistilised andmed ei võimalda teadus- ja arendustegevuse vahendite „välismaiste” allikate puhul teha vahet avaliku ja erasektori vahenditel, seega ei saa avaliku ja erasektori vahendite osakaalu täpselt määratleda.

Alates 2000. aastast on enamik liikmesriike (17 liikmesriiki) suurendanud valitsuse otsetoetuse osakaalu teadus- ja arendustegevuse kuludes (teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest protsendina SKTst). See näitab, et liikmesriigid on võtnud endale kohustuse suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu. Kõnealune kasv on eriti ilmne teistele järelejõudvates liikmesriikides. Kuid teadus- ja arendustegevuse valitsusepoolse otsese rahastamise kasvu võib märgata ka liikmesriikides, kus teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu kasv on keskmine või jäänud samale tasemele (Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik ja Madalmaad), eelkõige Prantsusmaal. Kõnealust kasvu tasakaalustab kõnealustes riikides siiski liigselt teadus- ja arendustegevuse ärisektoripoolse rahastamise vähenemine.

Ärisektori osakaal teadus- ja arendustegevuse toetamisel (teadus- ja arendustegevuse ärisektoripoolne rahastamine protsendina SKTst) on suurenenud peaaegu eranditult sellistes liikmesriikides, kus kõnealune osakaal oli väike või väga väike (Eesti, Läti, Küpros, Portugal, Ungari, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Sloveenia, Leedu, Bulgaaria). Riikides, kus ärisektori osakaal teadus- ja arendustegevuse toetamisel on suur, näiteks Rootsis, Soomes, Saksamaal ja Taanis, on kõnealune osakaal kas vähenenud (Rootsi) või jäänud samaks. Ainsaks erandiks on Austria. Sama kehtib ka riikide puhul, kus ärisektori osakaal teadus- ja arendustegevuse toetamisel on keskmine (Ühendkuningriik, Madalmaad, Luksemburg ja Prantsusmaa). Ükski nimetatud liikmesriikidest ei ole suutnud suurendada ärisektori osakaalu teadus- ja arendustegevuse rahastamisel. Teadus- ja arendustegevuse ärisektoripoolse rahastamise suurenemine ELis tuleneb eelkõige uute liikmesriikide järelejõudmisest teistele.

Asjaomane Eurostati statistika hõlmab struktuurifondidest tehtavaid investeeringuid ja rõhutada tuleb ühtekuuluvuspoliitika osa uute liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalus. Ajavahemikus 2004–2006 oli struktuurifondide keskmine panus 157,4 miljonit eurot, mille tulemusel investeeriti igas uues liikmesriigis aastas keskmiselt 69,9 miljonit eurot. Oodata on investeeringute kasvu, ajavahemikul 2007–2013 investeeritakse kümnes uues liikmesriigis aastas keskmiselt 2,7 miljardit eurot (koos Rumeenia ja Bulgaariaga 2,9 miljardit eurot).

4.3. Teaduspoliitika suundumused

2007. aastal jätkus teadus- ja arenduspoliitika mitmekesistumine. Majanduskasvu peamisi tõukejõude arvesse võttes muudavad liikmesriigid poliitikat mitmekesisemaks, luues erinevaid ministeeriume hõlmavaid uusi strateegiaid või muutes teadus- ja arenduspoliitika puhul kasutatavat institutsioonilist korraldust, näiteks liites teaduse, hariduse, tööhõive, kaubanduse ja tööstusega tegelevaid ministeeriume.

Teadus- ja arenduspoliitika reformid on siiani lähtunud peaaegu eranditult riiklikust seisukohast. Kuna aga teadus- ja arendussüsteemid on üha rohkem omavahel seotud, on oluline, et riikide poliitikakujundajad võtaksid oma strateegiates ja tegevuskavades selgelt arvesse Euroopa vaatenurka, et koosmõjust ja teadmiste levikust saadavat kasu nii palju kui võimalik suurendada. See parandab riiklike süsteemide tõhusust ja aitab Euroopa teadusruumi algatuse raames oluliselt kaasa ELi teadussüsteemi loomisele, mis tervikuna oleks maailmas konkurentsivõimeline. Komisjoni 2007. aasta strateegilises aruandes rõhutatakse eriti riiklikul tasandil toimuva teadustegevuse Euroopa mõõdet. Liikmesriigid peavad riiklikes reformiprogrammides näitama, kuidas nende strateegiad aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele.

Liikmesriigid pööravad jätkuvalt erilist tähelepanu riikliku teadustöö kvaliteedi tõstmisele. Sellega seoses on mitmes liikmesriigis käimas teadusasutuste institutsiooniline ümberkorraldamine, mis on üldiselt tingitud vajadusest tagada, et asjaomastes riikides toimuv riiklik teadustöö vastaks kõrgeimale maailmatasemele.

Ärisektori maksusoodustused teadus- ja arendustegevuselt on jätkuvalt peamine vahend, mida riigid kasutavad, et soodustada erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Viimastel aastatel on maksusoodustused kasutusele võtnud paljud ELi liikmesriigid, samas kui teised on tõhustanud olemasolevaid süsteeme. Liikmesriigid, kus praegu sellised süsteemid puuduvad, näiteks Saksamaa, Soome ja Rootsi, on üha rohkem huvitatud nende kasutamisest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks ja avalik-õiguslike teadusasutuste ja tööstuse vahelise koostöö toetamiseks. Prantsusmaal, Belgias, Madalmaades ja Hispaanias on kehtestatud töötajate sotsiaalmaksusoodustused teadus- ja arendustegevuselt.

Samas seoses võib selgelt märgata ühtekuuluvuspoliitika osatähtsuse tõusu teadus- ja arendustegevuse rahastamisel, eelkõige mõnedes uutes liikmesriigis. Teadustegevuseks ja innovatsiooniks eraldatud struktuurifondide vahendite tõhus kasutamine on oluline võimalus paljudele riikidele, kus rahastamise tase on veel madal.

5. Tulevikuväljavaated

Kõik kõnealused saavutused on sillutanud teed 2008. aastaks, mis on seitsmenda raamprogrammi rakendamise teine aasta ja Euroopa teadusruumi edasiarendamise aasta.

Euroopa teadusruumi käsitleva rohelise raamatu alusel kavandati Euroopa teadusruumi viis algatust, mis viiakse ellu 2008. aastal. Lisaks alustatakse ajal, mil ELi eesistujariik on Sloveenia, Ljubljana protsessi. Selle eesmärk on luua pikaajaline ühisnägemus Euroopa teadusruumist, mis luuakse liikmesriikide ja komisjoni koostöös ning sidusrühmade ja kodanike laiaulatuslikul toetusel.

6. Lisateave

Üksikasjalikum teave sisaldub käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Lisateabe saamiseks on avalikkusele kättesaadavad järgmised dokumendid:

- Raamprogrammi ja eriprogrammide järelevalve aastaaruanded, mis annavad põhjaliku sõltumatu ülevaate programmide elluviimiseks võetud meetmete edukusest ja kvaliteedist.

- Viie aasta hindamisaruanded, milles on uuritud ühenduse teadustegevuse rakendamist ja selle tulemusi viie eelmise aasta jooksul.

- Igal aastal avaldatavad põhiliste andmete aruanded, mis sisaldavad näitajate kogumit, mille alusel saab hinnata Euroopa positsiooni teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alal.

- Teaduse ja tehnoloogia kohta käiv statistika, mida avaldab Eurostat: statistika teadus- ja arendustegevuse eelarvete ja kulutuste, teadus- ja arendustegevusega seotud inimressursside ja patentide kohta liikmeriikides regioonide kaupa.

- Uuringud ja analüüsid, mis on avaldatud seoses ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmidega ning käsitlevad asjaomaste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkondade spetsiifilisi küsimusi.

Enamik kõnealustest dokumentidest on kättesaadavad või tellitavad komisjoni Interneti-saitidelt:

- Euroopa Liidu portaal, EUROPA veebileht: http://europa.eu/index_et.htm

- CORDISe veebileht, mis sisaldab põhjalikku teavet teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammi kohta: http://cordis.europa.eu

- CORDISe veebileht, mis sisaldab põhjalikku teavet Euroopa teadusruumi infosüsteemi ERAwatch kohta: http://cordis.europa.eu/erawatch/

- Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadi veebileht:http://ec.europa.eu/dgs/research/index_en.html

- Komisjoni infoühiskonna peadirektoraadi veebileht:http://ec.europa.eu/dgs/information_society/index_en.htm

- Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi veebileht:http://ec.europa.eu/enterprise/index_en.htm

- Komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi veebileht: http://ec.europa.eu/dgs/energy_transport/index_en.html

- Teadusuuringute Ühiskeskuse veebileht: http://www.jrc.ec.europa.eu

- Eurostati veebileht: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/

[1] „Iga aasta alguses saadab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab informatsiooni uurimistegevuse ja tehnoloogia arendamise ning tulemuste levitamise kohta eelmise aasta jooksul ning jooksva aasta tööprogrammi.”

[2] KOM (2007) 161, 4.4.2007.

[3] http://ec.europa.eu/research/era/index_en.html

[4] http://ec.europa.eu/invest-in-research/pdf/download_en/keyfigures_071030_web.pdf

[5] KOM (2007) 182, 4.4.2007.

[6] http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/en/ec/94932.pdfKOM(2007)182 4.4.2007.

[7] KOM (2007) 474, 16.8.2007.

[8] KOM(2007) 799, 14.12.2007.

[9] http://ec.europa.eu/invest-in-research/policy/philanthropy_en.htm

[10] KOM(2006) 458, 14.8.2006.

[11] ELT L 57, 24.2.2007.

[12] ELT L 30, 4.2.2008.

[13] ELT L 97, 9.4.2008.

[14] KOM(2003) 226, 4.6.2003.

[15] 11 liikmesriiki, kus teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu kasv on väga suur, annavad ainult 16 % EL 27 SKTst, samas kui 16 liikmesriiki, kus teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu kasv on keskmine või vähenenud, annavad 84 % EL 27 SKTst.

[16] Viimane aasta, mille kohta on olemas andmed vahendite kohta allikate lõikes.