[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.7.2008

KOM(2008) 449 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Humanitaarabi peadirektoraat (ECHO) 2007. aasta aruanne

{SEC(2008) 2236}

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. ÜLDPOLIITILISED ASPEKTID 4

3. ÜLEVAADE HUMANITAARABI PEADIREKTORAADI HUMANITAARMEETMETEST 2007. AASTAL 6

3.1. Üldteave 6

3.2. 2007. aasta põhimeetmed ja rahaliste vahendite eraldamine 8

3.3. Võrdlusanalüüs 10

3.4 Valdkonnapõhine finantseerimine 10

3.5. Tegevused suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamiseks 11

3.6. Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD) 12

3.7. Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel 12

4. SUHTED MUUDE ELI INSTITUTSIOONIDE JA LIIKMESRIIKIDEGA, PEAMISTE HUMANITAARPARTNERITE NING ELI-VÄLISTE RAHASTAJATEGA 12

5. MUUD TEGEVUSED 13

6. JÄRELDUS 13

Lisa:

Üksikasjalik ülevaade humanitaarmeetmetest, suhetest partneritega ja hindamistulemustest riikide lõikes ja finantstabelid.

1. SISSEJUHATUS

Humanitaarabi peadirektoraat on Euroopa Komisjoni talitus, mis vastutab humanitaarabi andmise eest kolmandates riikides toimunud konfliktide ning looduslike ja inimeste tekitatud suurõnnetuste ohvritele . See üldeesmärk on osa komisjoni strateegilisest eesmärgist „Euroopa kui ülemaailmne partner”, mis sisaldub Euroopa Liidu lepingus sätestatud välissuhete eesmärgis[1]. Humanitaarabi peadirektoraadi ülesanne on hoida ja kaitsta inimelusid, vähendada või ennetada kannatusi ja tagada humanitaarkriisis kannatada saanud elanike isikupuutumatus ja väärikus, nagu on kirjeldatud nõukogu määruses nr 1257/96.

2007. aastal andis EL humanitaarabi eelarvest humanitaarabi hinnanguliselt127 miljonile abisaajale kolmandates riikides[2]. Lisaks said 19,5 miljonit inimest abi meetmetest, mida võeti suurõnnetusteks valmisolekuks ja võimalikele ohtudele reageerimise võime parandamiseks.

Nende arvnäitajate põhjal on Euroopa Liit jätkuvalt suurim üksikpanustaja maailma humanitaarabisse.

Humanitaarabi peadirektoraat toetab humanitaarmeetmeid kooskõlas rahvusvaheliselt heaks kiidetud humanitaarpõhimõtetega neutraalsel , erapooletul ja mittediskrimineerival viisil, järgides rahvusvahelist humanitaarõigust,[3] ning kaitseb jätkuvalt ohustatud humanitaarruumi ja -põhimõtteid. Kõige paremini saab humanitaarabi peadirektoraat humanitaarruumi kaitsta, kui ta järgib jätkuvalt hea humanitaardoonorluse põhimõtteid,[4] pühendub edaspidigi kvaliteetse abi andmisele ning jätkab läbipaistvat dialoogi teiste peamiste abiandjatega .

Talitus võtab vastu otsuseid ja rakendab meetmeid üksnes humanitaarabi vajaduste hindamisest lähtudes ning ei juhindu ega sõltu mingitest muudest poliitilistest kaalutlustest kui Euroopa Liidu solidaarsus abi vajavate inimestega. Abi peab minema otse abivajajateni, sõltumata nende rassist, usutunnistusest või poliitilistest veendumustest.

Humanitaarabi peadirektoraat ei vii ise abiprogramme ellu. Humanitaarabi peadirektoraat on rahastaja, kes viib oma eesmärke ellu, rahastades ühenduse humanitaarmeetmeid partnerite kaudu, kes on kirjutanud alla kas partnerluse raamlepingule, nagu valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid (Punase Risti allorganisatsioonid), või finants- ja haldusalasele raamlepingule, nagu ÜRO allasutused (2007. aastal peamiselt UNICEF[5], UNHCR[6] ja WFP[7]).

Humanitaarabi peadirektoraadi ülesanne on tagada, et kaubad ja teenused jõuaksid partnerite kaudu kiiresti kriisipiirkondadesse. Abi kiiret kohaletoimetamist hõlbustavad finantsmääruse erisätted ja nende rakendusmeetmed. Selline struktuuriline ülesehitus võimaldab humanitaarabi peadirektoraadil kasutada ka kohapealseid tehnilisi abilisi (ECHO eksperte), tagades sel viisil abi vajavate ühiskonnaosade kindlakstegemise, vajaduste täpse hindamise ja vajaduste rahuldamiseks sobivate partnerite ja projektide kiire väljaselgitamise. Sellele järgneb partnerite ja projektide elluviimise jälgimine kohapeal, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise abil piisav kindlustunne, et vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel.

Ühtlasi on humanitaarabi peadirektoraadi eesmärk aidata koos teiste abivahenditega kaasa sellele, et kriisikolde elanikud pöörduksid võimalikult kiiresti tagasi oma endise eluviisi juurde, ning vastavalt olukorra parandamisele järk-järgult vähendada humanitaarabi peadirektoraadi poolset rahastamist. Sellega seoses tegeleb humanitaarabi peadirektoraat aktiivselt hädaabi , taastus- ja arenguabi ühendamise strateegia (LRRD) rakendamisega ning komisjoni teiste talituste või rahastajatega tihedama koostöö arendamisega.

Suurõnnetustele reageerimise kogemustele toetudes tegeleb humanitaarabi peadirektoraat suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamisega , et vähendada inimeste haavatavust ning kokkupuudet riskide ja suurõnnetustega ning vähendada suurõnnetuste tekitatud majanduslikke kahjusid. Kui see on asjakohane ja vajalik võib humanitaarabi peadirektoraat talle antud volituste tõhusaks täitmiseks toetada meetmete rakendamise eest vastutavate partnerite suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Käesolevas aruandes võetakse kokku humanitaarabi peadirektoraadi olulisemad tegevused 2007. aastal. Lisas esitatakse põhjalik ülevaade meetmetest, mida on rahastatud erinevates riikides ja piirkondades, kus humanitaarabi peadirektoraat oma partnerite kaudu abi on andnud. Samuti esitatakse 2007. aasta finantsaruandel põhineva statistika[8].

Käesolev aruanne antakse välja kooskõlas humanitaarabi käsitleva määruse artikliga 19:

„Komisjon esitab iga eelarveaasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles on kokkuvõte selle aasta jooksul rahastatud meetmete kohta. Kokkuvõte sisaldab teavet asutuste kohta, kellega koos humanitaarmeetmeid on rakendatud. Aruandes esitatakse ka ülevaade igast väljastpoolt tehtud hindamisest, mis on tehtud erimeetmete kohta.”

2. ÜLDPOLIITILISED ASPEKTID

Üldiselt on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud loodusõnnetuste intensiivsus ja arv . Samuti on suurenenud nendest õnnetustest mõjutatud inimeste hulk, kusjuures kõige vaesemad inimesed on kannatanud ebaproportsionaalselt rohkem kui teised. Prognooside kohaselt kõnealune suundumus jätkub ka tulevikus.

Samal ajal pole konfliktide arv märkimisväärselt muutunud, kuid tänapäeva konfliktid kestavad üldjuhul kauem ning nende mõju on üha laostavam, hoolimata sellest, et pagulaste arv on viimastel aastatel vähenenud.

Rahvusvaheline kontekst, milles humanitaarabi antakse, on olulisel määral muutunud ja esile on kerkinud uued abiosutajad. Sellega seoses kirjutasid kolm institutsiooni (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) 2007. aasta detsembris alla Euroopa konsensusele humanitaarabi valdkonnas [9], millega tunnistatakse, et humanitaarabi andmise keskkond on üha keerukam, ning edendatakse tõhusamat ja kooskõlastatumat ELi lähenemisviisi. Nimetatud konsensusele järgneb 2008. aastal tegevuskava, millega nähakse ette konkreetsed meetmed ELi humanitaarabi küsimuse alases konsensuses esitatud arvukate poliitiliste kohustuste elluviimiseks.

Selleks et parandada komisjoni suurõnnetustele reageerimise võimet , jätkab humanitaarabi peadirektoraat ELi strateegia raames, mille eesmärk on muuta reageerimine õnnetustele ja kriisidele kolmandates riikides tõhusamaks[10], kohapealsete ekspertide arvu suurendamist, et tagada suurõnnetuse puhul vajaduste kiire hindamine ja neile reageerimine. Tema meetmete rakendamise eest vastutavate partnerite (Euroopa valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO allasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid) suhtes kohaldatavate humanitaarabi peadirektoraadi tegevuskorra ja lepingute sõlmimise menetluste täiustamine seoses ja suurenenud suutlikkus võtta meetmeid kohapeal[11] on parandanud reageerimisvõimet humanitaarabi andmisel. Tänu nendele täiustustele on talitusel võimalik märkimisväärselt parandada ELi suurõnnetustele ja kriisidele reageerimise võimet, mis tsunamijärgsete teatiste, Barnier’ aruande[12] ja 2007. aasta detsembris Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste kohaselt on muutumas poliitiliseks prioriteediks.

Põhimõttega „ üks vahend poliitikavaldkonna kohta “, mis on sätestatud ühenduse meetmete parandamist käsitlevas komisjoni teatises[13], ja komisjoni teatisega, mis käsitleb 2007.─2013. aasta finantsperspektiive anti alates 1. jaanuarist 2007 vastutus toiduabi haldamise eest koostöötalituselt EuropeAid humanitaarabi peadirektoraadile. Humanitaarabi peadirektoraat on oma pädevusele vastavalt koondanud toiduabi eelarve inimelude hoidmiseks ja kaitseks hädaolukorras ja vahetult selle järel ning selle suhtes kohaldatakse samasugust vajaduste hindamise põhimõtet nagu kõigi muude meetmete puhul.

Toiduabi ja kodukohast lahkuma sunnitud inimestele mõeldud abi liitmise tõttu suurenes 2007. aastaks ettenähtud humanitaarabi algne eelarve 722 miljoni euroni, mis prognooside kohaselt suureneb igal aastal 3 % võrra (2 % inflatsiooni ja 1 % netokasvu tõttu).

3. ÜLEVAADE HUMANITAARABI PEADIREKTORAADI HUMANITAARMEETMETEST 2007. AASTAL

3.1. Üldteave

Võrreldes eelmiste aastatega, ei olnud 2007. aastal ühtegi suuremat uut humanitaarkriisi , ei loodusõnnetuste ega ka keerukate hädaolukordade osas. Siiski suureneb kliimamuutustest põhjustatud loodusõnnetuste sagedus ja raskusaste, mõjutades juba niigi abi vajavaid inimesi üha rängemalt. Alates 1975. aastast on loodusõnnetuste arv suurenenud umbes 75 juhtumilt aastas enam kui 400-le[14]. Eelkõige on suurenenud teatatud hüdrometeoroloogiliste suurõnnetuste keskmine arv: aastail 1987-1998 oli see 195 ja aastateks 2000-2006 oli see suurenenud 187 % võrra, kusjuures keskmine juhtumite arv aastas oli 365[15].

2007. aastal põhjustasid loodusõnnetused suurt kahju: keskmise tugevusega maavärinad Peruus ja Saalomoni Saartel; üleujutused Aafrikas, Indias, Indoneesias, Põhja-Koreas, Vietnamis ja Ladina-Ameerikas; keeristormid Nicaraguas (Felix), Mosambiigis (Favio) ja Bangladeshis (Sidr); orkaan Dean Kariibi mere piirkonnas; troopilised tormid Haitil ja Dominikaani Vabariigis (Noel) ning põuad Moldovas, Paraguays, Keenias, Somaalias ja Saheli piirkonnas. Humanitaarabi peadirektoraat pidi kiiresti tegutsema, et aidata tuhandeid kannatavaid inimesi, kellest osad olid juba muu kriisi ohvrid.

Vaatamata mitmetele keerukatele hädaolukordadele ja kahjule, mida eelnevalt nimetatud loodusõnnetused põhjustasid, õnnestus humanitaarabi peadirektoraadil suuremate laiaulatuslike kriiside puudumise tulemusena tegutseda eelarvepädevatelt institutsioonidelt ja Euroopa Arengufondist saadud ning ümbersuunatud vahendite piires. Seega ei pidanud humanitaarabi peadirektoraat vastupidiselt eelnevatele aastatele pöörduma komisjoni hädaabireservi poole.

2007. aastal reageeris humanitaarabi peadirektoraat humanitaarkriisidele 85 rahastamisotsuse kaudu. Kulukohustused täideti sajaprotsendiliselt. AKV riigid olid suurimad abisaajad (422,7 miljonit eurot (s.o 55 % kogu lõplikust eelarvest)), neile järgnesid Aasia ja Ladina-Ameerika (157,4 miljonit eurot – 20,5 %) ning Ida-Euroopa, uued sõltumatud riigid, Lähis-Ida ja Vahemere piirkond (124,9 miljonit eurot – 16,2 %).

Vajadustel tuginevate põhimõtete kasutamine andis tulemuseks 2007. aastal humanitaarabiks ettenähtud rahaliste vahendite järgmise geograafilise jaotuse [16]. Tuleb märkida, et 2006. aasta arvnäitajates ei sisaldu toiduabi, kuna seda juhtis nimetatud aastal ikka veel koostöötalitus EuropeAid (tuhandetes eurodes):

Humanitaarabi aastal 2007 (sealhulgas toiduabi) | Võrdlus aastaga 2006 |

Üksus/piirkond | Kokku | % | Kokku | % |

A/1: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond | 422,760 | 55,0% | 322,060 | 48,0% |

Kogu Aafrika | 2,000 |

Aafrika Sarv | 217,950 | 161,050 |

Aafrika suure järvistu piirkond | 89,500 | 84,050 |

Lääne-Aafrika | 46,600 | 56,150 |

Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond | 16,310 | 1,610 |

Lõuna-Aafrika ja India ookean | 50,400 | 19,200 |

A/2: Ida-Euroopa, uued sõltumatud riigid (NIS), Lähis-Ida, Vahemere piirkond | 124,897 | 16,2% | 177,900 | 26,5% |

Uued sõltumatud riigid (Tšetšeenia, Kaukaasia, Tadžikistan…) | 25,807 | 33,000 |

Lähis-Ida, Vahemere piirkond | 99,090 | 144,900 |

A/3: Aasia ja Ladina-Ameerika | 157,366 | 20,5% | 124,540 | 18,6% |

Aasia | 117,301 | 99,940 |

Ladina- Ameerika | 40,065 | 24,600 |

Mittegeograafilised vahendid |

Valdkonnapõhine finantseerimine + toetused | 28,900 | 3,8% | 20,500 | 3,1% |

Tehniline abi (eksperdid ja väliüksused) | 25,400 | 3,3% | 19,000 | 2,8% |

Ümbersuunatud vahendite kasutamine | 307 | 817 |

Tugifunktsioonide kulud (audit, hindamine, teave jne) | 8,900 | 1,2% | 6,189 | 1,0% |

KOKKU | 768,530 | 100% | 671,006 | 100% |

[pic]

Humanitaarabi peadirektoraat annab humanitaarabi vajaduste hindamisest lähtudes humanitaarabi kolmandates riikides toimunud konfliktide või loodusõnnetuste ohvritele. Kasutatava meetodi[17] kohaselt järjestatakse kolmandad riigid lähtuvalt nende üldisest abivajadusest (= abivajaduse indeks[18]) ja sellest, kas neis on humanitaarkriis (= kriisiindeks[19]). Selle praktika tulemusena on kindlaks määratud, et 50 riigis/territooriumil on kriis ja 23 neist hinnati enim abi vajavaks. 18 kriisipiirkonda asus Sahara-taguses Aafrikas. Seejärel võrdlevad neid tulemusi kohapeal asjaomaste riikide/piirkondade jaoks sobiva strateegia määratlemise eesmärgil humanitaarabi peadirektoraadi eksperdid ja geograafilised üksused.

Kooskõlas kasutatava meetodiga sidus humanitaarabi peadirektoraat 2007. aastal 94,6 % esialgsetest kavandatud assigneeringutest humanitaarabi eelarvereal (23 02 01) abi andmiseks suurte humanitaarabivajadustega prioriteetsetes piirkondades.

Selleks et kavandada oma abikavasid nii, et neist saaks enim kasu suurima humanitaarabivajadusega elanikkond, keskenduti humanitaarabi peadirektoraadi abistrateegia puhul jätkuvalt unustatud kriisidele (olukorrad, kus suurtele humanitaarabivajadustele pööravad nii meedia kui ka rahastajad vähe tähelepanu, mille väljenduseks on saadud abi vähesus). Humanitaarabi peadirektoraadi analüüs ja meetodid unustatud kriiside väljaselgitamiseks põhinevad nii kvantitatiivsetel andmetel (meedia vähene huvi või rahastajate abi tagasihoidlikkus, kuid suur abivajadus) kui ka kvalitatiivsetel teguritel (humanitaarabi peadirektoraadi ekspertide ja pädevate ametnike kohapeal läbi viidud hindamine).

2007. aasta unustatud kriisid olid: Sahrawi pagulased Alžeerias, Tšetšeenia ja mõjutatud naaberriigid, Jammu ja Kashmiri rahutustest mõjutatud India elanikkond, Bhutani pagulaste jätkuv kriis ja maoistide ülestõus Nepalis, Birma/Myanmari konfliktist mõjutatud elanikkond nii riigi sees kui ka naaberriikides ja Colombia kriisist mõjutatud elanikkond nii Colombias kui ka naaberriikides. Kõiki nimetatud kriise peale Colombia kriisi määratleti nimetatud kriise juba 2006. aastal "unustatud kriisidena”.

2007. aastal oli kõnealustele kriisidele antav abi 60,7 miljonit eurot, mis moodustab 13 % esialgsest tegevuseelarvest[20].

Ülemaailmse abivajaduste ja unustatud kriiside hindamise tulemused leiab Europa veebisaidilt aadressil: http://ec.europa.eu/echo/policies/strategy_en.htm.

3.2. 2007. aasta põhimeetmed ja rahaliste vahendite eraldamine

2007. aastal ei kerkinud esile ühtegi uut keerukat kriisi, kuid komisjon pidi tegelema halvenevate humanitaarolukordadega ja mõnikord pikaajaliste keerukate hädaolukordadega , mis olid olemas juba varasematel aastatel. Üks sellistest on Sudaan , kus olukord on jätkuvalt väga muret tekitav: tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägivald ja väljapressimine jätkub ja on taas sundinud paljusid riigis mujale põgenema või suunduma pagulasena naaberriikidesse. Põhja-Sudaani, sealhulgas Darfuri 2007. aasta juulis tabanud üleujutused on olukorda halvendanud.

Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas algasid 2007. aasta suvel taas rahutused ja pinged, eelkõige Kivu provintsi põhja- ja lõunaosas, ning selle tulemuseks olid mitmed pagulaste lained ja uued humanitaarvajadused. Ka Somaalia pidi astuma vastu nii loodusõnnetustele (põud) kui ka vägivallale, mis sundis paljusid kodudest lahkuma.

Järgnevas osas loetletud põhimeetmete üksikasjad on esitatud lisa I osas.

3.2.1. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond (AKV riigid)

2007. aastal eraldas humanitaarabi peadirektoraat 422 miljonit eurot (s.o 55 % oma lõplikust kogueelarvest) AKV riikidele , kellest enim toetati Sudaani (kokku 110,45 miljoni euroga) ja Kongo Demokraatlikku Vabariiki (50 miljonit eurot). Muud põhimeetmed Aafrikas, millele kulus toetusest enam kui 20 miljonit eurot, võeti Tšaadis (30,5 miljonit eurot), Zimbabwes (30,2 miljonit eurot), Saheli piirkonnas (25,5 miljonit eurot), Ugandas (24 miljonit eurot) ja Etioopias (20 miljonit eurot).

3.2.2. Lähis-Ida ja uued sõltumatud riigid

Lähis-Idas halvenes humanitaarolukord 2007. aastal veelgi. Humanitaarabi peadirektoraat jätkas reageerimist, andes abiks enam kui 88 miljonit eurot, mis kattis kõige haavatavama elanikkonna vajadused Läänekaldal ja Gaza sektoris, samuti Palestiina pagulaste vajadused Liibanonis, Jordaanias ja Süürias. Seda summat kasutati ka reageerimaks sisekriisile Iraagis, sealhulgas pagulaste ja naaberriikide vajaduste katmiseks.

Põhja-Kaukaasias jätkas komisjon Tšetšeenia konflikti ohvrite abistamist kogusummas 20,8 miljoni euroga.

3.2.3. Aasia

Aasia riikides suunati 27 miljonit eurot Afganistani kriisist ja loodusõnnetustest mõjutatud haavatavale elanikkonnale Afganistanis, Iraanis ja Pakistanis, 19 miljonit eurot eraldati haavatava elanikkonna abistamiseks Myanmaris ja Birma põgenike abistamiseks Tai–Myanmari piiril, samuti eraldati Lõuna-Aasia riikidele 19,5 miljonit eurot, võtmata siinkohal arvesse suurõnnetusteks valmisoleku rahastamist üleujutustest mõjutatud kogukondade taastamiseks.

3.2.4. Ladina- Ameerika

Ladina-Ameerikas jätkati Colombia konflikti ohvritele suunatud abi rahastamist (12 miljonit eurot). Siiski mõjutasid mitmed loodusõnnetused nii Lõuna- kui ka Kesk-Ameerikat (maavärin Peruus, orkaan Nicaraguas, üleujutused Boliivias ja Colombias, külmalaine Peruus ning põud ja looduspõlengud Paraguays) ja andsid alust vajadusele võtta humanitaarabi peadirektoraadi kavandamata põhimeetmeid kogusummas 19 miljonit eurot.

3.3. Võrdlusanalüüs

Võrdlusanalüüs aastatel 2003─2007 tehtud rahastamisotsuste piirkondliku jaotumise diagrammi põhjal näitab , et eelmistel aastatel AKV riikide rahastamine pidevalt suurenes, v. a 2005. aastal, mil see hoopis vähenes ning lõviosa rahast suunati kahe tõsise kriisi, tsunami ja Kashmiri maavärina tõttu Aasiasse. Viie aasta prognoosi vaadates tuleb rõhutada, et erinevatele piirkondadele ja maailmajagudele eraldatavad summad on väga erinevad, mis kinnitab asjaolu, et humanitaarabi peadirektoraadi põhimeetmed on olemuselt ja määratluselt lühiajalised. Lisaks tuleb märkida, et humanitaarabi eelarvest eraldatakse üle 96% humanitaarmeetmete rakendamiseks ja alla 4% tugifunktsioonide ja halduskulude katteks (teave, auditid, hindamine, tugipersonal jne). Vt lisa VI osa.

[pic]

3.4. Valdkonnapõhine finantseerimine

Võttes arvesse, et humanitaarmeetmete tõhusal elluviimisel täidavad kõige olulisemat rolli rahvusvahelised humanitaarabiorganisatsioonid (ÜRO vastavad organisatsioonid, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon jne), jätkas humanitaarabi peadirektoraat 2007. aastal nende institutsionaalse suutlikkuse tugevdamise toetamist valdkonnapõhiste rahastamisprogrammide abil.

2007. aastal toetas humanitaarabi peadirektoraat ÜRO organisatsioone ja Punase Risti allorganisatsioone kui peamisi abiorganisatsioone 27,5 miljoni euroga.

Selleks et luua tõhus reageerimissuutlikkus, keskenduti järgmiste puudujääkide täitmisele: sektorisuutlikkuse hindamine, kiire sekkumise võime tugevdamine, suutlikkuse suurendamine, hädaabivahendite kättesaadavuse parandamine uutes hädaolukordades, standardse töökorra väljatöötamine, võrdlusaluste kohaldamine tõhususe mõõtmiseks ja kooskõlastatuse parandamiseks ning ÜRO klastersüsteemi kasutamise toetamine nimetatud küsimustega tegelemisel.

3.5. Tegevused suurõnnetusteks valmisoleku tugevdamiseks

Vastavalt nõukogu määrusele nr 1257/96 edendab humanitaarabi peadirektoraat lisaks humanitaarabi andmisele ka teavitustöö, koordineerimise ja konkreetsete DIPECHO programmide abil suurõnnetusteks valmisolekut. Suurõnnetuste tagajärjed ja globaalsete kliimamuutuste ja nende mõjude laiem tunnistamine näitavad, et selline tegevus on asjakohane ja vajalik.

Strateegilisel tasandil tugevdas humanitaarabi peadirektoraat suurõnnetusteks valmisoleku institutsionaalseid ressursse, mis peaksid kaasa aitama sellele, et humanitaarabi ja taastusabi programmides tekiks suurõnnetusteks üldise valmisoleku tagamisele ühtsem ja terviklikum lähenemisviis. See on täielikus kooskõlas ülemaailmse tähelepanuga, mida pööravad suurõnnetuste ohu vähendamise meetmetele humanitaar- ja arenguabi rahastajad, samuti Hyogo tegevusraamistikuga aastateks 2005–2015.

2007. aastal jätkas humanitaarabi peadirektoraat selliste tegevuste propageerimist, mille eesmärk on tagada, et arenguabi rahastajad arvestaksid oma töös ka suurõnnetuste ohu vähendamisega piirkondades, kus on loodusõnnetuste, näiteks maavärina, üleujutuste, keeristormide jne esinemise oht. Samas propageerib humanitaarabi peadirektoraat jõuliselt ka kogukonnapõhist lähenemisviisi suurõnnetuste ohu vähendamisele, mis suurendab abivajavate kogukondade suutlikkust ise toime tulla.

Suurõnnetuste puhul on eriti ohustatud arenguriigid, sest nende reageerimisvõime riiklikul tasandil ning kohalike kogukondade võime tulla toime suurõnnetuste tagajärgedega on madal. DIPECHO projektid on kogukondi suurõnnetustega toimetulekuks ettevalmistavad projektid, mis on suunatud loodusõnnetustest kõige enam ohustatud ja väikese toimetulekuvõimega kogukondadele. Projektid on näitlikud ja jäljendavad, et neid oleks võimalik integreerida pikaajalistesse arengu- ja riiklikesse strateegiatesse. DIPECHO tegevuskavad sisaldavad lisaks riigipõhistele meetmetele piirkondlikke projekte. Siinkohal lähtutakse lihtsast põhimõttest: loodusõnnetused ei tunne riigipiire. 2007. aastal eraldas humanitaarabi peadirektoraat DIPECHO tegevuskavadele Kesk-Ameerikas, Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aasias ja Kariibi mere piirkonnas kokku 19,5 miljonit eurot.

Terviklikuma lähenemisviisi nimel ühendab humanitaarabi peadirektoraat võimaluse ja sobivuse korral suurõnnetusteks valmisolekut tagavad komponendid loodusõnnetuste puhul antava humanitaarabiga. 2007. aastal toimus see nii 18 rahastamisotsuse puhul, mis algatati reageerimaks loodusõnnetustele 17 riigis (Saalomoni Saartel, Haitil, Jamaical, Dominikaani Vabariigis, Belize`s, Dominical, Santa Lucial, Indias, Nepalis, Bangladeshis, Sri Lankal, Afganistanis, Vietnamis, Nicaraguas, Paraguays, Peruus ja Colombias) ja olid seotud lepingutega summas umbes 2, 135 miljonit eurot. Lisaks eraldas humanitaarabi peadirektoraat 4 miljonit eurot, et tugevdada Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Ühingute Föderatsiooni suutlikkust reageerida loodusõnnetustele teatavates suure riskigateguriga piirkondades.

Rahvusvahelisel tasandil teeb humanitaarabi peadirektoraat koostööd peamiste osalejatega arengukoostöö valdkonnas. Koostöö eesmärk on paremini integreerida suurõnnetuste ohu vähendamist arengutegevusse ja tagada tugevam seotus kliimamuutustega kohanemise alaste jõupingutustega ohustatud riikides.

3.6. Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD)

Humanitaarabi peadirektoraat on võtnud eesmärgiks töötada humanitaarabi lõpetamise jaoks välja nõuetekohased üleminekustrateegiad ( hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD) ). 2007. aastal rakendati töösse uued välised rahastamisvahendid (arengukoostöö rahastamisvahend, eelkõige stabiilsuse rahastamisvahend), mis kujutavad endast hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise uut keskkonda. Humanitaarabi ja arengukoostöö omavahelise kooskõlastamise nimel pingutasid eelkõige komisjoni asjaomased talitused. Määrati kindlaks viis riiki, kus pööratakse erilist tähelepanu hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise katsetamisele. Need riigid on Keenia, Libeeria, Mauritaania, Sudaan ja Uganda (nimekiri ei ole ammendav). Humanitaarabi peadirektoraat aitas kaasa ka arengu peadirektoraadi tööle ebakindlas olukorras olevates riikides.

3.7. Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel

Humanitaarabi peadirektoraat annab humanitaarabi oma partnerite kaudu. Humanitaarabi peadirektoraat teeb koostööd ligikaudu 200 valitsusvälise organisatsiooni, ÜRO allaasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsioon.

Erinevate partnerite rohkearvuline olemasolu on humanitaarabi peadirektoraadile oluline. See tagab tõhusa reageerimise kasvavatele vajadustele kõikjal maailmas. Humanitaarabi peadirektoraat on tihendanud koostööd partneritega nii poliitikaküsimustes kui ka humanitaarmeetmete juhtimise valdkonnas.

2007. aastal viis humanitaarabi peadirektoraat meetmeid ellu valitsusväliste organisatsioonide (47%), ÜRO allasutuste (42%) ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (11%). Üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas jagunes 2007. aasta koostöö partnerite lõikes, saab käesoleva aruande lisa jaost VI.6.

4. SUHTED MUUDE ELI INSTITUTSIOONIDE JA LIIKMESRIIKIDEGA, PEAMISTE HUMANITAARPARTNERITE JA ELI-VÄLISTE RAHASTAJATEGA

Nagu eelmistel aastatel, arendas humanitaarabi peadirektoraat humanitaarabi andmise põhimõtetest ja väärtustest (humaansus, erapooletus, mitte-diskrimineerimine ja neutraalsus) kinnipidamise edendamiseks suhteid muude institutsioonide, liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames, näiteks operatsioonis EUFOR Tšaad.

Samuti kinnitas peadirektoraat, et kohustust pidada eriolukordades kinni humanitaarruumist on võetud arvesse Euroopa tasandi ja rahvusvahelistel aruteludel. Humanitaarabi peadirektoraat on välja arendanud ka kindla töösuhte hiljuti ametisse määratud Euroopa Parlamendi humanitaarvaldkonna raportööriga.

Oma suhetes ELi-väliste rahastajatega säilitas humanitaarabi peadirektoraat suhted Ameerika Ühendriikidega (USAID[21] ja PRM[22]), eelkõige korrapäraselt toimuvate videokonverentside kaudu, millel käsitleti üldisi poliitikaküsimusi ja humanitaaroperatsioone konkreetsetes riikides, et tagada ühtne ja kooskõlastatud reageerimine.

Selleks et tagada strateegiline ja usaldusväärne dialoog humanitaarabi peadirektoraadi ja tema partnerite vahel, peab peadirektoraat iga organisatsiooniga (ÜRO allasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja Punane Rist (Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Rahvusvaheline Punane Rist)) iga-aastast kõrgetasemelist strateegilise partnerluse dialoogi.

Üksikasjad partnerite kohta on esitatud lisa jaotises VI.6.

5. MUUD TEGEVUSALAD

Humanitaarmeetmete elluviimise ja kvaliteedi tagamiseks peab humanitaarabi peadirektoraat oma tegevuse raames tegelema ka järgmiste küsimustega:

1. humanitaarabi peadirektoraadi julgeoleku- ja ohutus poliitika väljatöötamine humanitaarabi kohaletoimetamisega tegeleva personali jaoks;

2. kiire reageerimisvõime suurendamine kohapeal, moodustades mitmes valdkonnas pädevaid meeskondi;

3. teabevahetusstrateegia ja informatsioon;

4. koolitusalgatuste raames toetab humanitaarabi peadirektoraat humanitaarabi võrgustikku (NOHA), mis korraldab interdistsiplinaarset kraadiõpet.

Üksikasjad kõnealuste tegevusalade kohta on esitatud lisa IV jaotises.

Humanitaarabi peadirektoraadi rahastatud meetmete nõuetekohane elluviimine tagatakse humanitaarmeetmete projektitsüklite erinevates etappides mitmetasandiliste kontrollidega. Humanitaarabi peadirektoraadi koostatud kontrollistrateegia eri tahke, järelevalve- ja seiremenetlusi on kirjeldatud lisa V jaos.

6. JÄRELDUS

2007. aastal ei olnud ühtegi suuremat uut humanitaarkriisi . Siiski põhjustasid loodusõnnetused suurt kahju ja on võimalik, et nende intensiivsus, tugevus ja sagedus suurenevad tulevikus kliimamuutuste tõttu. Samal ajal ei ole muutunud konfliktide arv, kuid need kipuvad kestma kauem ja on üha hävitavamad, mõjutades sagedamini juba niigi abi vajavat elanikkonda.

[1] ELi lepingu uus artikkel 10c, lõige 2

[2] Nimetatud summast andis humanitaarabi peadirektoraat abi 12 miljonile pagulasele ja ümberasustatud isikutele enam kui 50 riigis (nende kodumaal), kelle arv püsib stabiilselt 25 miljoni juures – www.internal-diplacement.org (IDMC, International Displacement Internal Displacement Monitoring Centre, „Global overview of Trends and Developments in 2006”).

[3] http://www.icrc.org/Web/Eng/siteeng0.nsf/htmlall/section_ihl_in_brief?OpenDocument

[4] http://www.goodhumanitariandonorship.org/

[5] ÜRO Lastefond

[6] ÜRO pagulaste ülemvolinik

[7] maailma toiduabi programm

[8] Kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/echo/funding/key_figures/echo_en.htm

[9] Põhineb teatisel „ Euroopa konsensuse saavutamise poole humanitaarabi valdkonnas ”, mis võeti vastu 13.6.2007 (KOM(2007) 317 (lõplik))

[10] KOM(2005) 153

[11] Ekspertide arv suurenes aastail 2005─2007 83lt 96ni.

[12] Euroopa kodanikukaitse üksus – Europe aid: http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/pdf/rapport_barnier_en.pdf

[13] KOM(2004) 101

[14] Allikas: Suurõnnetuste epidemioloogia uurimiskeskus, 2006. aasta suurõnnetuste arvnäitajad: http://www.unisdr.org/eng/media-room/press-release/2007/2006-Disaster-in-number-CRED-ISDR.pdf

[15] Allikas: id. Iga-aastane statistiline ülevaade suurõnnetuste kohta, arvud ja suundumused, 2006: http://www.em-dat.net/documents/Annual%20Disaster%20Statistical%20Review%202006.pdf

[16] Kogu 2007. aastaks ettenähtud vahendite jaotus eelarveridade kaupa, sealhulgas Euroopa Arengufond, on esitatud VI osas.

[17] http://ec.europa.eu/echo/policies/strategy_en.htm

[18] Abivajaduse indeksi abil mõõdetakse riigi suutlikkust kriisi mõjuga toime tulla ja seda vähendada. Indeks koosneb mitmetest mõõtmistest, mis ulatuvad inimarengu indeksist nooremate kui viieaastaste laste suremuseni: http://ec.europa.eu/echo/files/policies/strategy/strategy_2008_en.pdf

[19] Kriisiindeksi abil hinnatakse ajalist kaugust ränga mõjuga juhtumist – sõjast või loodusõnnetusest – või pagulaste või riigisiseselt ümberasustatud inimeste osakaalu kõnealuse riigi koguelanikkonnast.

[20] Humanitaarabi eelarverida.

[21] United States Agency for International Development (USAID) – Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arendamise amet

[22] Bureau of Population, Refugees, and Migration - US (PRM) – Rahvastiku-, pagulas- ja rändebüroo