[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.6.2008

KOM(2008) 403 lõplik

KOMISJONI TEATIS

teadete kohta, mis käsitlevad vastavalt direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) artiklile 22 tähtaja pikendamist ja teatavate piirtasemete kohaldamise kohustusest lubatavaid erandeid

{SEC(2008)2132}

KOMISJONI TEATIS

teadete kohta, mis käsitlevad vastavalt direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta) artiklile 22 tähtaja pikendamist ja teatavate piirtasemete kohaldamise kohustusest lubatavaid erandeid

1. Sissejuhatus

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ (välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta,[1] edaspidi „uus direktiiv”) artiklis 22 on sätestatud, et liikmesriigid võivad esitada komisjonile hindamiseks teate selle kohta, et nad kavatsevad pikendada lämmastikdioksiidi või benseeni piirtasemete saavutamise tähtaega piirkondades või linnastutes, kus neid piirtasemeid ei suudeta saavutada 1. jaanuariks 2010, või et nad täidavad PM10-osakeste piirtasemete rakendamise kohustusest vabastamise tingimusi. Kui komisjon leiab, et tähtaja pikendamise või kohustusest vabastamise tingimusi ei ole täidetud, võib ta esitada vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates teate saamisest. Liikmesriigid peavad tõendama, et kõnealused tingimused on täidetud, ning seepärast peavad nad komisjonile esitama kogu hindamiseks vajaliku asjakohase teabe.

2. Käesoleva teatise eesmärk on esitada artikli 22 sätete komisjonipoolne tõlgendus ning näha liikmesriikidele ette suunised nõutud teabe sisu ja vormi kohta ning seega lihtsustada teadete ettevalmistamist, edastamist ja nõuetekohast hindamist.

2. Taust

3. Vaatamata sellele, et PM10 piirtasemed muutusid kohustuslikuks juba 1. jaanuaril 2005, ei ole enamik liikmesriike neid veel saavutanud[2] Arvutused näitavad, et üle 40% ühenduse piirkondades ja linnastutes ületab praegu PM10 kontsentratsioon päevase piirtaseme 50 µg/m3 rohkem kui 35 päeval kalendriaastas. Neist 15% ületab kontsentratsioon ka aastase PM10 piirtaseme 40 µg/m3. Jooksvad arvutused, suundumused ja modelleerimised näitavad, et sarnane olukord võib tekkida 2010. aastal, kui muutuvad kohustuslikuks lämmastikdioksiidi piirtasemed[3] Samuti muutuvad 2010. aastal kohustuslikuks benseeni piirtasemed,[4] kuid ennustuste kohaselt ei ole nende saavutamisega seotud probleemid nii tõsised.

4. Kuigi õhukvaliteedi direktiivi rakendamisega seoses on tuvastatud puudusi ning neid on liikmesriikidega arutatud, siis probleemi ulatus viitab sellele, et liikmesriikide vahetu kontrolli alt välja jäävad tegurid võivad olla osa saavutamata jäämise põhjusest. Selliste ühenduse meetmete vastuvõtmine ja rakendamine, mis on suunatud heite vähendamisele selle tekkekohas, nagu rangemate heitgaasinormide järkjärguline kehtestamine uutele sõidukitele, aitavad parandada õhukvaliteeti praegu ja tulevikus. Siiski ei suudeta üksnes ühenduse meetmete abil tagada nõuetekohast ja õigeaegset piirtasemete saavutamist kogu EL-is. Enamikel juhtudel on vaja täiendavaid meetmeid ka riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, eelkõige linnapiirkondades, kus inimeste kokkupuude heitega on suurim.

5. Ühenduse õigusaktide rakendamisel on oluline tagada võrdne kohtlemine. Piirkondi, kus on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi piirtasemete saavutamiseks ettenähtud tähtpäevaks, ei tohiks asetada ebasoodsasse olukorda võrreldes piirkondadega, kus vaatamata vajadusele ei ole jõupingutusi tehtud.

6. Komisjon hindab põhjalikult iga teadet artiklis 22 sätestatud tingimuste alusel ning esitab vastuväiteid juhul, kui neid tingimusi ei ole täidetud. Enamik hindamiseks vajalikust teabest saadakse õhukvaliteedi kavadest, mis tuleb koos teatega esitada.

7. 24. veebruari 2004. aasta komisjoni otsuses 2004/224/EÜ, milles sätestatakse nõukogu direktiivis 96/62/EÜ nõutud välisõhus leiduvate piirtaseme sisaldust ületavate saasteainete kavade ja programmide kohta teabe esitamise kord,[5] on sätestatud õhukvaliteedi kavades nõutud miinimumteabe esitamise kindel kord. Arvestades suurt teabe mahtu, mida on vaja tähtaja pikendamist käsitlevate teadete läbivaatamisel töödelda, on tõhusa ja võrdsel kohtlemisel põhineva hindamise tagamiseks oluline võtta kasutusele ühtne vorm ning seepärast soovitatakse liikmesriikidel tungivalt kasutada teadete esitamiseks komisjoni talituste töödokumendis (SEK(…) …) sätestatud vorme. Kõnealused vormid põhinevad otsusel 2004/224/EÜ, millest nad erinevad üksnes määral, mis on vajalik, et tagada tähtaja pikendamise ja kohustusest vabastamise eritingimustega seotud olulise teabe hõlmamine. Kõnealuste vormide täitmisel tuleb sisestada üksnes teave, mis peaks olema põhjendatult kättesaadav õhukvaliteedi kava elluviimiseks või mis aitab kaasa tingimuste täitmisele erijuhtudel. Eesmärk ei ole nõuda liikmesriikidelt näiteks modelleerimise kaudu uute andmete hankimist. Käesolevas suunisdokumendis viidatakse konkreetsetele vormidele, et täpsustada nõutud teabe ja tingimuste vahelist seost.

3. Teatamise kord

8. Oodatakse, et esimesed teated käsitlevad peamiselt PM10-osakesi, mille osas lõpevad võimalikud pikendatud tähtajad kolm aastat pärast direktiivi jõustumist, s.o […] juunil 2011. Arvestades olemasolevat PM10 piirtaseme saavutamata jätmise taset, on oluline, et võimalikult kiiresti pärast direktiivi jõustumist esitatakse teated piirkondade ja linnastute kohta, kus liikmesriikide arvates on tingimused täidetud. Teadete koostamisel tuleb siiski jälgida, et tingimuste täitmise tõendamiseks vajalikud andmed oleksid täielikud.

9. Lämmastikdioksiidi ja benseeni piirtasemeid ei tohi ületada pärast 1. jaanuari 2010. Kui tingimused on täidetud, võib tähtpäeva piirtasemete saavutamiseks vajaliku ajavahemiku võrra edasi lükata, kuid mitte kaugemale kui 2015. aasta. Eesmärk on pikendada tähtaega nii vähe kui võimalik. Kui lämmastikdioksiidi või benseeni piirtasemeid ületatakse esmakordselt 2011. aastal või hiljem, ei ole edasine tähtaja pikendamine enam võimalik. Sellisel juhul kohaldatakse uue direktiivi artikli 23 lõike 1 teist lõiku.

10. Tähtaja pikendamist või kohustusest vabastamist käsitlevaid otsuseid kohaldatakse iga üksiku piirkonna või linnastu suhtes eraldi. Teated peab komisjonile ametlikult edastama siiski kõnealuse liikmesriigi alaline esindus,[6] mitte asjaomane piirkondlik või kohalik omavalitsus.

11. Kohustusest vabastamist või tähtaja pikendamist käsitleva teate saatmiseks komisjonile ja teate komisjonipoolseks hindamiseks ei pea direktiivi 2008/50/EÜ artikkel 22 olema üle võetud riigi õigusesse.

12. Komisjon hindab teateid üheksa kuu jooksul pärast päeva, mil ametlik ja lõplik teade komisjonis ametlikult registreeriti. Asjaomasele liikmesriigile saadetakse esmase teate ametlikku registreerimist kinnitav kiri. Vajaduse korral saadetakse kiri, milles täpsustatakse teave, mis on komisjoni arvates puudulik ja mis tuleb kindlaksmääratud aja jooksul esitada. Sellisel juhul algab hindamisperiood järgmisel päeval pärast nõutud täiendava teabe ametlikku registreerimist komisjoni poolt. Kui nõutud teavet määratud tähtpäevaks ei esitata, on komisjonil õigus esitada vastuväiteid teate nende aspektide kohta, mis ei ole piisavalt tõendatud, ning õiguskindluse tagamiseks teeb komisjon seda igal juhul üheksa kuu jooksul alates esmase teate ametlikust registreerimisest. Juhul kui vastuväiteid ei esitata, võib komisjon otsuse vastu võtta.

13. Mitme piirkonna ja saasteaine kohta võib esitada ühe teate. Iga piirkonda ja saasteainet hinnatakse siiski eraldi. Seepärast on oluline, et liikmesriigi esitatud teabest on selgelt näha, millist piirkonda ja millist saasteainet see käsitleb. Sama kehtib ka juhul, kui riiklikul tasemel võetud üksikmeede võib olla suunatud mitmele piirkonnale ning mõjutada mitme saasteaine kontsentratsioone.

4. tähtaja pikendamiseks vajalikud tingimused ja nõutav teave

4.1. Baasaasta

14. PM10-osakesi käsitlevate teadete puhul on tingimuste täitmise hindamisel asjakohane võtta baasaastaks esimene aasta, mil piirtasemeid ületati, s.t 2005. aasta. Vajaduse korral võib baasaastaks võtta hilisema aasta (nt 2007), mille alusel tehakse prognoose tõendamaks, et tingimused täidetakse 2011. aasta juuniks. Sellisel juhul peab sama aasta olema baasaastaks ka õhukvaliteedi kavas. Selleks et tõendada, et esialgseks tähtpäevaks tingimuste täitmiseks on võetud kõik asjakohased meetmed, on siiski oluline kasutada üksnes neid andmeid, mis selgitavad 2005. aasta ületamisi.

15. Enne esialgse piirtaseme saavutamise tähtaega (2010) esitatud lämmastikdioksiidi või benseeni käsitlevates teadetes võetakse baasaastaks 2008. aasta. Pärast esialgset saavutamise tähtaega esitatud teadetes peaksid liikmesriigid võtma baasaastaks 2010. aasta.

4.2. Saasteallikate liigitamine

16. Liikmesriigid peavad esitama teabe ületamist mõjutava saaste päritolu kohta. Seepärast nõutakse iga piirkonna või linnastu puhul, mille kohta teade esitatakse, saasteallikate kvantitatiivset liigitamist baasaasta ületamisolukorra selgitamiseks (päevase või aastase piirtaseme ületamine). Komisjon on teadlik, et kättesaadavate üksikasjade hulk võib olla piirkondade ja liikmesriikide vahel erinev, kuid kuna saasteallikate liigitus on määrava tähtsusega nii õhusaaste tõrjemeetmete liigi ja sihttaseme määratlemiseks kui ka tähtaja pikendamise või erandite tingimuste hindamiseks, on üksikute saasteallikate mõju hindamine oluline.

17. Eelkõige peab saasteallikate liigitus kajastama piirkondlikke, linna ja kohalikke mõjusid liikmesriigi territooriumil, kuid samuti piiriülest mõju. Linna ja kohalike saasteallikate puhul tuleb täiendavalt eristada olulised allikad, nagu transport (maanteetransport ja vastavalt olukorrale laevandus), tööstus (sealhulgas soojuse ja elektri tootmine), põllumajandus, äritegevuse ja eluasemega seotud allikad. PM10 puhul on oluline näidata ka märkimisväärsed looduslikud allikad[7]

18. Liikmesriigid võivad valida saasteallikate liigitamise aluseks lämmastikdioksiidi või lämmastikoksiidid, vastavalt sellele, kumb on nende arvates ületamise seisukohast oluline, tingimusel et valikust peetakse järjepidevalt kinni ning seda arvestatakse üksikute meetmete või meetmerühmade mõju hindamisel, mis võimaldab komisjonil tingimuste täitmist nõuetekohaselt hinnata.

4.3. Piirtasemete saavutamine pikendatud tähtaja jooksul

19. Vastavalt uue direktiivi artikli 22 lõikele 3 hinnatakse pikendatud tähtaja jooksul piirtasemete saavutamist piirkondades ja linnastutes, kus kohaldatakse tähtaja pikendamist või erandeid, XI lisas sätestatud piirtasemete ja maksimaalse lubatud ületamismäära alusel.

20. 2011. aasta puhul hinnatakse PM10 aastasest piirtasemest kinnipidamist kogu kalendriaasta piirtaseme ja lubatud ületamismäära alusel. Päeva piirtasemete osas hinnatakse nõuetele vastavust 2011. aastal iga päev. See tähendab, et piirtaseme ja lubatud ületamismäära või üksnes piirtaseme ületamiste koguarv ei tohi ületada kõnealusel kalendriaastal lubatud 35 päeva.

4.4. Esimene tingimus: meetmed piirtasemete saavutamiseks esialgseks tähtpäevaks

21. Uue direktiivi artikli 22 lõikes 1 on sätestatud, et kui lämmastikdioksiidi ja benseeni piirtasemeid ei suudeta saavutada määratud tähtpäevaks, s.t 1. jaanuariks 2010, võib neid tähtaegu pikendada. Selleks et kindlaks määrata, kas kõnealuseks tähtpäevaks piirtasemed saavutatakse, peavad liikmesriigid viitama kooskõlas direktiivi 1999/30/EÜ artikli 4 lõikega 1 ja direktiivi 2000/69/EÜ artikli 3 lõikega 1 enne 2010. aastat võetud meetmetele ning põhjendama, miks kõnealuste meetmete abil piirtasemeid ei suudeta saavutada[8] Üldiste õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide kohaselt tuleb asjakohased meetmed võtta ajavahemikul, mis eelneb piirtasemete kohustuslikuks muutumise päevale. Üksnes juhul, kui on võimalik tõendada, et piirtasemete saavutamiseks on tehtud jõupingutusi, võivad liikmesriigid kinnitada kooskõlas artikli 22 lõikega 1, et piirtasemeid ei suudeta tähtpäevaks saavutada.

22. PM10 puhul peavad liikmesriigid vastavalt artikli 22 lõikele 2 tõendama, et esialgsest saavutamise tähtpäevast (1. jaanuar 2005) kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed. Seetõttu tuleb esitada teave saavutamise tähtpäevast kinnipidamiseks võetud meetmete kohta8.Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas kõnealused meetmed olid asjakohased, peavad liikmesriigid määratlema saasteallikad, millele meetmed olid suunatud, ning selgitama, mil määral aitasid kõnealused meetmed tegelikult vähendada saasteainete kontsentratsioone. Kõiki ülejäänud piirtaseme ületamisi tuleb põhjendada[9] Kõnealused põhjendused peavad sisaldama teavet selle kohta, kas ületamist võis põhjustada mõni erandi aluseks olev tingimus, nagu kohaspetsiifilised levimisomadused, ebasoodsad ilmastikutingimused või piiriülene saastelevik.

23. Komisjon võtab hindamisel arvesse ka XV lisa B osa 2. jaos loetletud direktiivide[10] nõuetekohast ülevõtmist ja rakendamist ning nõukogu direktiivi 96/62/EÜ (välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta)[11] artikli 8 lõikes 3 ettenähtud kava või programmi õigeaegset kättesaadavust.

4.5. Teine tingimus: meetmed piirtaseme saavutamiseks enne uut tähtpäeva

24. Liikmesriigid peavad esitama realistlikud ja usaldusväärsed prognoosid, kuidas kontsentratsioon tõenäoliselt väheneb, nii et piirtasemed saavutatakse enne uut tähtpäeva. Samuti peaksid kõnealused prognoosid osutama, et pikendatud tähtaja jooksul jäävad ületamised allapoole direktiivi XI lisas ettenähtud piirtaset, millele on liidetud maksimaalne lubatud ületamismäär.

25. Prognoosid peavad põhinema nõutud piirtasemete ja piirkonna või linnastu ületamisolukorra prognoositud nulljoone võrdlusel. Nulljoon peab osutama saasteaine hinnangulisele kontsentratsioonile, mis saavutatakse uueks tähtpäevaks, kui lisaks meetmetele, mis on võetud piirtaseme saavutamiseks esialgseks tähtpäevaks, ning olemasolevatele ja kavandatud ühenduse meetmetele ei võeta muid tõrjemeetmeid. Piirtaseme ja nulljoone vahe on selliste lisameetmete oodatava mõju ja ajastuse näitaja, mis on vajalikud, et kõrvaldada kõnealune vahe uueks tähtpäevaks[12]

26. Vajalike meetmete määratlemisel tuleb kaaluda direktiivi XV lisa B osa 3. jaos loetletud meetmeid. Kui mõnda kõnealust meedet ei rakendata, isegi juhul, kui see on kindlaksmääratud saasteallikate puhul asjakohane, tuleb esitada nõuetekohane põhjendus[13]

27. Prognooside hindamisel võetakse arvesse ka asjaomases piirkonnas olemasolevate ja kavandatud ühenduse meetmete võimalikku mõju ning liikmesriikidel palutakse kõnealuse mõju hinnangut arvestada nulljoone määramisel. Kavandatud ühenduse meetmed on esitatud koos direktiiviga avaldatud komisjoni deklaratsioonis. Komisjon kavatseb hinnata liikmesriikide määratud tasemeid ja vajadusel nende aluseks olevaid eeldusi ning ise selle põhjal kõnealust kriteeriumi hinnata. Olemasolevate meetmete hindamisel keskendutakse XV lisa B osas loetletud direktiivide rakendamise olukorrale[14]

4.6. PM 10 -osakeste puhul kehtivad eritingimused: kohaspetsiifilised levimisomadused, ebasoodsad ilmastikutingimused ja piiriülene saastelevik

Kohaspetsiifilised levimisomadused

28. Kohaspetsiifilised levimisomadused mõjutavad saasteainete levimist kohalikul tasandil, peamiselt tänava tasandil. Kohalikud ehitised või väikesed topograafilised struktuurid tekitavad olukorra, kus kohalikud saasteained kogunevad piiratud alale, mis suurendab saasteainete kontsentratsiooni. Sellised alad on tavaliselt niinimetatud „kanjontänavad”. Kohaspetsiifilistele levimisomadustele võib viidata üksnes juhul, kui on võimalik tõendada, et piirtasemeid ületatakse ainult kõnealustel aladel ja mitte kusagil mujal, nagu linnakeskkonna taustapiirkondades või hõredama ehitustihedusega tänavatel, mis asuvad samas õhukvaliteedi piirkonnas või linnastus.

29. Kohaspetsiifiliste levimisomaduste esinemist arvestatakse piirkondades, kus on järgmine olukord:

a) mõlemal pool tänavat on mitmekorruseliste ehitiste pidev rida;

b) vähemalt 100 m pikkusel lõigul on ehitiste keskmine kõrgus suurem kui tänava kogulaius jagatud 1,5-ga[15]

30. Selleks et tõendada, et piirtasemeid ületatakse üksnes piirkonnas, kus esinevad kohaspetsiifilised levimisomadused, tuleb kasutada väljaspool kõnealust piirkonda asuvate asjakohaste linnaliikluse mõõtejaamade andmeid või vajaduse korral väikese ulatusega hajuvuse modelleerimise tulemusi[16]. Võimaluse korral tuleks esitada ka piirkonna kaart, millel on näidatud mõõtejaamad ja ületamise piirkond[17]

31. Kui kasutatakse teisi näitajaid tõendamaks, et piirtasemeid ületatakse üksnes piirkonnas, kus esinevad kohaspetsiifilised levimisomadused, tuleb seda põhjendada ning tõendada, et kõnealuste näitajate kasutamine annab samaväärseid tulemusi.

4.6.2 Ebasoodsad ilmastikutingimused

32. Ebasoodsad ilmastikutingimused esinevad seal, kus pikaajalised meteoroloogilised ja topograafilised tingimused mõjutavad kohalikul tasandil tekitatud saasteainete lahjenemist, mis suurendab saasteainete kontsentratsiooni.

33. Ebasoodsad ilmastikutingimused valitsevad piirkondades, kus esinevad järgmised tegurid:

a) teatav kohalik või piirkondlik topograafia, s.t piirkonnad orgudes või kõrgete mägedega ümbritsetud alad;

b) kohalikul tasandil tekitatud saasteainete vähene lahjenemine väikese tuulekiiruse tõttu;

c) vertikaalne segunemine, s.t atmosfääri mehaanilise ja termilise turbulentsiga seotud meteoroloogiliste parameetrite tekitatud lahjenemine;

d) õhumasside päritolu (ookeanilt või maismaalt); ebasoodsate ilmastikutingimustega (temperatuuri inversioon ja väike tuulekiirus) on tavaliselt seotud maismaalt pärit õhumassid.

34. Üldiseid ilmastikutingimusi, nagu temperatuur, sademed ja lumesadu, mis otseselt ei mõjuta saasteainete levimist, kuid võivad esile kutsuda teatavat heitetaset mõjutavat inimtegevust, nagu kütmine, elektrienergia tootmine, kliimaseadmete ja naastrehvide kasutamine, ei käsitleta uue direktiivi kohaldamisel ebasoodsate ilmastikutingimustena.

35. Tavaliselt kogunevad saasteained ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud piirkondades tuulevaiksetel perioodidel. Seepärast on aasta keskmine tuulekiirus alla 1,5 m/s asjakohane tõendusmaterjal kõnealuse tingimuse täitmiseks. Lisaks tuulekiirusele võib tõendamiseks kasutada ka teisi näitajaid tingimusel, et esitatakse nõuetekohased põhjendused.

36. Viidates ebasoodsatele ilmastikutingimustele peavad liikmesriigid tõendama, et päeva piirtasemeid ületatakse peamiselt siis, kui esinevad kirjeldatud ebasoodsad ilmastikutingimused. Kõnealust seost on võimalik tõendada – vähemalt baasaastal – PM10-osakeste kontsentratsiooni ja keskmise tuulekiirusega mõõdetuna päevadel, mil piirtaset ületati[18]

4.6.3 Piiriülene saastelevik

37. Piiriülene saastelevik esineb seal, kus meteoroloogilised ja topograafilised tingimused võimaldavad väljastpoolt liikmesriiki pärineva inimtekkelise saaste liikumist, mis suurendab saasteainete kontsentratsiooni. Kõnealune saaste võib pärineda riigipiiri läheduses asuvate piirkondade ja linnastute vahetust lähedusest (piiriülese saaste lähilevi) või umbes 100 km kauguselt või kaugemalt (piiriülese saaste kauglevi).

38. Piiriülese saaste kauglevi toimub peamiselt lauskmaadel ja tasastel maastikel, kuhu sageli kuhjuvad kontinentaalsete õhumassidega kantud saasteained. Saasteainete kontsentratsioone nõgudes, orgudes või mägede allatuult asetsevatel nõlvadel kõnealune saastelevik üldiselt ei mõjuta.

39. Saaste võib pärineda üksikust piiriülesest allikast, ühest või mitmest liikmesriigist, laevaliiklusest või väljaspool ühendust asuvatest allikatest.

40. Liikmesriigid, kes viitavad piiriülesele saastele, peavad teatama, kas liikmesriigiga, kust saaste pärineb, on konsulteeritud vastavalt direktiivi 96/62/EÜ artikli 8 lõikele 6 (uue direktiivi artikkel 25). Kui vaatamata sellele, et saaste päritolu on teada, ei ole kõnealuseid konsultatsioone toimunud, võidakse hindamisel järeldada, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kõiki asjakohaseid meetmeid esialgsest tähtpäevast kinnipidamiseks. Kui saaste pärineb mitmest liikmesriigist või kolmandatest riikidest ning on selge, et kahepoolsete läbirääkimiste käigus ei suudeta leida tõhusaid lahendusi, ei mõjuta konsultatsioonide mittetoimumine liikmesriigi õigust saada ajapikendust[19]

41. Piiriülest saastelevikut võib hinnata nii mõõtmistega kui ka modelleerimisega. Kõnealustele hindamistele tuleb vajaduse korral lisada iga üksiku ületamise kohta saasteleviku trajektoori taastav uuring ning saasteallikate liigitus. Piiriülese saasteleviku tõendamisel on osutunud tõhusaks järgmised meetodid:

a) atmosfääris saaste levimise modelleerimine, milleks kasutatakse sobivat ruumilist ja ajalist (päevane) eristamist;

b) päevaste mõõtmistulemuste analüüs, milles piiriülene saastelevik määratakse kindlaks mõõtmistega, mis on tehtud iseloomulikel seirealadel, nagu maapiirkondade taustaalad, mis asetsevad piirkonda või linnastut ümbritseva ala suhtes vastutuult;

c) EMEP mudel[20].

42. Selleks et viidata ületamise põhjusena piiriülesele saastelevikule, peab tõendama, et pärast piiriülese saaste mahaarvamist juhtudel, mil aastast piirtaset ületati, on aasta keskmine kontsentratsioon allpool piirtaset. Kui ületati päevast piirtaset, peab tõendama, et pärast piiriülese saaste mahaarvamist teatavate päevade kontsentratsioonist, on päeva keskmine kontsentratsioon allpool piirtaset[21]

43. Kui kasutatakse teisi näitajaid tõendamaks, et piirtasemeid ületatakse üksnes piirkonnas, kus esineb piiriülene saastelevik, tuleb seda põhjendada ning tõendada, et kõnealuste näitajate kasutamine annab samaväärseid tulemusi.

5. Õhukvaliteedi kava ja nõuded täiendavale teabele

44. Teatele tuleb lisada asjaomase piirkonna või linnastu õhukvaliteedi kava. Kava peab vastama uue direktiivi artiklis 23 ja XV lisa A osas sätestatud nõuetele. Uue direktiivi kohaselt nõutud teave on suures osas sarnane direktiivis 96/62/EÜ nõutud teabega. Järelikult võivad liikmesriigid, kel on juba olemas kava või programm, kasutada seda teate esitamisel, eeldusel et see vastab uue direktiivi XV lisa A osas sätestatud kriteeriumidele ning on nõuetekohaselt ajakohastatud eesmärgiga tagada, et vastavus piirtasemetele saavutatakse enne uut tähtpäeva.

[1] ELT L 152, 11.6.2008, lk 1.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (EÜT L 163, 29.6.1999, lk 4).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmonooksiidide piirnormide kohta välisõhus (EÜT L 313, 13.12.2000, lk 12).

[4] Idem.

[5] ELT L 68, 6.3.2004, lk 27.

[6] Teatele tuleb märkida „Air quality time extension – Directive 2008/50/EC” ning selleks, et see kehtiks ametliku teatena, tuleb see saata järgmisel aadressil: European Commission, Secretariat-General, 1049 Brussels. Lisaks tuleks saata teate elektronkoopia järgmisel aadressil: ENV-AIRQUALITYTIMEEXTENSION@ec.europa.eu

[7] Vt vorm 3A dokumendis SEK(…)

[8] Vt vorm 5A, sealhulgas lisa, ning vorm 7, sealhulgas A lisa; PM10 puhul vt ka vorm 10, ning enne 2010. aastat teatatud lämmastikdioksiidi ja benseeni osas vt vorm 4A.

[9] Vt vorm 3B ja 4A (vajaduse korral).

[10] Vt vorm 8 ja vajaduse korral vormi 8 lisa ja vorm 9.

[11] EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

[12] Vt vorm 4B ja vorm 5B, sealhulgas lisa.

[13] Vt vorm 6.

[14] Vt vorm 9.

[15] Metaandmeid hallatakse ja edastatakse vastavalt teabevahetust käsitlevale otsusele 97/101/EÜ.

[16] Vt vorm 10.

[17] Vt vormi 2 lisa.

[18] Vt vorm 10.

[19] Vt vorm 10.

[20] Õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) raames välja töötatud mudel.

[21] Vt vormid 3A ja 10.