ET

|| EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel 16.7.2008

KOM(2008) 400 lõplik

 

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Keskkonnahoidlikud riigihanked

{SEK(2008) 2124} {SEK(2008) 2125} {SEK(2008) 2126}

SISUKORD

1........... Sissejuhatus................................................................................................................... 3

1.1........ Keskkonnahoidlikest riigihangetest saadav võimalik kasu........................................... 3

1.2........ Poliitiline taust.............................................................................................................. 3

1.3........ Meetmed Euroopa tasandil........................................................................................... 4

1.4........ Takistused keskkonnahoidlike riigihangete kasutuselevõtmisel................................... 5

2........... Eesmärgid..................................................................................................................... 5

3........... ühine lähenemisviis keskkonnahoidlikele riigihangetele............................................... 6

3.1........ Hankemenetlus............................................................................................................. 6

3.2........ Keskkonnategevuse tulemuslikkus............................................................................... 6

4........... Keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid................................................... 7

4.1........ Keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide kehtestamismenetlus................. 7

4.2........ Prioriteetsed sektorid.................................................................................................... 9

5........... Keskkonnahoidlike riigihangetega seotud sihid........................................................... 9

5.1........ Keskkonnahoidlike riigihangete siht säästva arengu uuendatud strateegias................ 9

5.2........ Keskkonnahoidlike riigihangete konkreetsed sihid ELi rahastamismehhanismide rakendamisel 10

5.2.1..... ELi rahastamist kasutavate liikmesriikide ametiasutuste läbiviidavad hanked.......... 10

5.2.2..... Euroopa Komisjoni hanked........................................................................................ 11

6........... Võimalikud kohustuslikud meetmed.......................................................................... 11

7........... Suunised..................................................................................................................... 11

8........... Keskkonnahoidlikud riigihanked ja innovatsioon...................................................... 12

9........... Erahanked keskkonnahoidlikumaks........................................................................... 12

10......... Keskkonnahoidlike riigihangete indikaatorid – seire ja võrdlusanalüüs – ajakava..... 13

11......... Kokkuvõte ja edasine tegevus.................................................................................... 14

1.           Sissejuhatus

1.1.        Keskkonnahoidlikest riigihangetest saadav võimalik kasu

Igal aastal kulutavad Euroopa ametiasutused 16 % ELi sisemajanduse kogutoodangust selliste kaupade ostmisele nagu kontoriseadmed, ehitusdetailid ja mootorsõidukid, ning teenustele, nagu hoonete hooldus, transporditeenused, koristus- ja toitlustusteenused ning ehitustööd[1]. Riigihanked võivad tootmist ja tarbimissuundumusi kujundada ning ametiasutuste märkimisväärne nõudlus keskkonnahoidlikumate kaupade järele loob keskkonnasõbralike toodete ja teenuste turgusid või laiendab neid. Sel viisil pakub nõudlus ettevõtjatele ühtlasi stiimuleid keskkonnatehnoloogiate väljatöötamiseks[2].

Loodusvarade ja tooraine säästvam kasutamine tooks kasu nii keskkonnale kui ka majandusele üldiselt, luues võimalusi tekkivale keskkonnahoidlikule majandusele[3]. Selline muutus võib suurendada ka Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, edendades innovatsiooni ökotehnoloogiate valdkonnas, mida peetakse kiiresti arenevaks sektoriks, kus Euroopa on juba maailmas juhtpositsioonil. Uuringud on kinnitanud, et kulutõhusate keskkonnahoidlike riigihangete turg on märkimisväärne, eelkõige sektorites, kus keskkonnahoidlikud tooted ei ole kallimad kui muud vastavad tooted (võttes arvesse toote olelusringi maksumust)[4]. Kuna keskkonnahoidlikumad tooted määratakse kindlaks olelusringi alusel, mõjutavad keskkonnahoidlikud riigihanked kogu tarneahelat ja edendavad keskkonnahoidlike standardite kasutamist ka erahangete valdkonnas.

1.2.        Poliitiline taust

Keskkonnahoidlike riigihangete potentsiaali poliitilise vahendina tunnustatakse üha rohkem ja viimastel aastatel on suurenenud poliitiline pühendumine nii riiklikul, ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil. 2002. aastal võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) vastu soovituse keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Johannesburgi ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise (september 2002) järelmeetmena loodi Marrakechi säästvate riigihangete töörühm eesmärgiga levitada säästvate (keskkonnahoidlike) riigihangete tava. Säästvate riigihangete poliitika on võetud kasutusele nii paljudes OECD riikides (Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, Austraalia ja Lõuna-Korea) kui ka kiiresti arenevates riikides (nagu Hiina, Tai ja Filipiinid).

ELis rõhutati keskkonnahoidlike riigihangete potentsiaali esmakordselt komisjoni 2003. aasta teatises tervikliku tootepoliitika kohta, kus liikmesriikidel soovitati vastu võtta keskkonnahoidlike riigihangete riiklikud tegevuskavad 2006. aasta lõpuks. Riigihankeid käsitlevas Euroopa uues õiguslikus raamistikus[5] selgitati, kuidas hankijad saavad kaasata keskkonnakaalutlused oma hankeprotsessidesse ja ‑menetlustesse. Hiljuti seati ELi uuendatud säästva arengu strateegias (juuni 2006) 2010. aastaks poliitiline eesmärk viia ELi keskkonnahoidlike riigihangete keskmine osakaal kõikidest riigihangetest 2006. aastal parimaid tulemusi näidanud liikmesriikide tasemele.

Käesolev teatis on osa säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskavast, millega luuakse raamistik toodete energiatõhususe ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisele suunatud vahendite integreeritud rakendamisele.

1.3.        Meetmed Euroopa tasandil

Keskkonnahoidlike riigihangete peamine idee põhineb toodete ja teenustega seotud selgetel ja ambitsioonikatel kriteeriumidel. Keskkonnahoidlike riigihangetega seoses on välja töötatud mitmeid riiklikke kriteeriume ja lähenemisviise. Keskkonnahoidlike riigihangete kasutamissageduse suurenedes peaksid liikmesriikide kasutatavad kriteeriumid olema siiski omavahel kooskõlas, et vältida ühtse turu moonutusi ja kogu ELi hõlmava konkurentsi vähenemist. Ühtne kriteeriumide kogum vähendaks märkimisväärselt keskkonnahoidlikke riigihankeid rakendavate ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust. Keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid tooksid erilist kasu nii mitmes liikmesriigis tegutsevatele ettevõtjatele kui ka VKEdele (kelle suutlikkus hankemenetluste eri kriteeriume järgida on piiratud).

Keskkonnakriteeriumid on olemas ka Euroopa tasandil, nt ELi ökomärgise,[6] Energy Stari programmi määruse,[7] ning energiat tarbivate toodete ökodisainiga seotud direktiivi[8] raames. Mõnede hiljutiste ettepanekute eesmärk on samuti keskkonnahoidlikele riigihangetele kasutoovate kriteeriumide sätestamine: nt ettepanek energiat tarbivate toodete ökodisaini direktiivi läbivaatamise kohta, milles on sätestatud nii miinimumnõuete kui ka kõrge tulemuslikkuse võrdlusaluste kehtestamine; ettepanek keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamist käsitleva direktiivi kohta,[9] milles on sätestatud ühtlustatud metoodika kogu kasutusiga hõlmavate saasteainete heidete ja energiatarbimise kulude arvutamiseks; ettepanek taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi kohta,[10] mis hõlmab biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskriteeriume ning võib tulevikus hõlmata ka biomassi, sh metsa biomassi säästlikkuskriteeriume.

Säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava põhielemendid on keskkonnakriteeriumide põhjalikum väljatöötamine ja kehtestamine ning nendevahelised seosed ja keskkonnahoidlike riigihangetega seonduv võimalik kasutamine. Tegevuskava eesmärk on eelkõige luua dünaamiline raamistik toodete energiatõhususe ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamiseks ning soodustada nende kasutuselevõtmist tarbijate seas. See hõlmab ambitsioonikate eesmärkide seadmist kogu turul, tagades, et tooteid täiustatakse stiimuleid ja innovatsiooni käsitleva süstemaatilise lähenemise abil, ning kindlustades ühtlasi, et nõudlus toetab kõnealust poliitilist lähenemisviisi. Riigihangetega seonduvaid olulisi elemente käsitletakse üksikasjalikumalt allpool.

1.4.        Takistused keskkonnahoidlike riigihangete kasutuselevõtmisel

Seni on keskkonnahoidlike riigihangete potentsiaali ainult osaliselt kasutatud. 2008. aasta alguses oli ainult 14 liikmesriiki vastu võtnud riikliku tegevuskava (veel 12 liikmesriiki kavatseb kava või strateegia vastu võtta)[11]. Laialdasema kasutuselevõtu peamised takistused on järgmised.

· Toodete ja teenuste jaoks kehtestatud keskkonnakriteeriumide piiratud hulk. Juhul kui need on olemas, ei ole nende avaldamiseks sageli piisavalt vahendeid (nt andmebaasid).

· Ebapiisav teave toodete olelusringi maksumuse ning keskkonnasõbralike toodete ja teenuste suhteliste kulude kohta.

· Vähene teadlikkus keskkonnasõbralike toodete ja teenuste eelistest.

· Ebakindlus seoses õiguslike võimalustega lisada keskkonnakriteeriumid hankedokumentidesse.

· Poliitilise toetuse puudumine ja sellest tulenevad piiratud vahendid keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks/edendamiseks (tõhusam koolitus on eriti oluline).

· Piirkondade ja kohalike omavalitsuste vahelise parimate tavade ning teabe kooskõlastatud vahetuse puudumine.

2.           Eesmärgid

Käesoleva teatise üldeesmärk on anda juhiseid selle kohta, kuidas vähendada avaliku sektori tarbimisest tulenevat keskkonnamõju ning kasutada keskkonnahoidlikke riigihankeid keskkonnatehnoloogiate, toodete ja teenuste alase innovatsiooni stimuleerimiseks.

Käesoleva teatise konkreetsed eesmärgid on käsitleda keskkonnahoidlike riigihangete kasutuselevõtmise takistusi, mis on kindlaks määratud punktis 1.4:

· keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide sätestamismenetlus;

· teave toodete olelusringi maksumuse kohta;

· õigus- ja tegevusalased suunised;

· poliitiline toetus poliitilise sihi seadmise kaudu, mis on seotud indikaatorite ja tulevase seirega.

3.           ühine lähenemisviis keskkonnahoidlikele riigihangetele

3.1.        Hankemenetlus

Riigihange on eelkõige menetlus ja seepärast käsitatakse käesolevas teatises keskkonnahoidlikke riigihankeid järgmiselt:

„…menetlus, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.”

Teatises käsitletakse kõiki riigihankemenetlusi, mis asuvad nii üleval- kui ka allpool riigihankeid käsitlevates Euroopa direktiivides sätestatud piirmäärasid. Kõikidel juhtudel tuleb keskkonnaalased nõuded, valiku- ja hankelepingu sõlmimise kriteeriumid ning lepingutingimused koostada täielikus kooskõlas ELi riigihangete alaste õigusaktide ning muude asjaomaste ELi või riiklike õigusaktidega.

3.2.        Keskkonnategevuse tulemuslikkus

Keskkonnahoidlike riigihangete protsessipõhine määratlus ei võimalda objektiivset võrdlusanalüüsi ja eesmärkide seadmist. Selle võimaldamiseks tuleks määratlus siduda keskkonnahoidlike riigihangete selgete kriteeriumide järgimisega. Juba on välja töötatud esialgsed keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid mitme toote- ja teenuserühma jaoks, mille näiteid võib leida käesoleva teatise lisas olevast komisjoni talituste töödokumendist. Nagu on selgitatud punktis 4.1, teeb komisjon nüüd ettepaneku muuta kõnealune protsess ametlikuks, selleks et kiita heaks olemasolevad kriteeriumid ja koostada tihedas koostöös liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega uued keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid uute tooterühmade jaoks. Keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide abil saab vältida turumoonutusi ja vähenenud konkurentsi, mis võivad ilmneda, kui riikide keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid on erinevad.

Selleks et hankemenetlus kvalifitseeruks keskkonnahoidliku riigihankena, peavad keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid olema koostatud tehniliste miinimumnäitajatena, millele kõik pakkumused peavad vastama. Mõned keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid võivad olla koostatud ka keskkonnaalaste lepingu sõlmimise kriteeriumidena, et stimuleerida täiendavat keskkonnategevuse tulemuslikkust, mis ei oleks kohustuslik ega sulgeks turgu toodete ees, mis ei ole saavutanud kavandatud tulemuslikkuse taset. Juhul kui kõnealuseid kriteeriume võetakse märkimisväärselt arvesse, võivad need anda turule olulise signaali. Olenevalt toote liigist ning muude kui keskkonnakriteeriumide arvust ja tähtsusest käsitatakse märkimisväärsena 15 %-list või suuremat osakaalu.

4.           Keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid

4.1.        Keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide kehtestamismenetlus

Hiljuti väljatöötatud keskkonnahoidlike riigihangete abivahendite komplekti raames[12] on kehtestatud esialgsed keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid . Kriteeriumid on välja töötatud toote- ja teenuserühmade jaoks kümnes sektoris, mis on tunnistatud keskkonnahoidlike riigihangete rakendamisel kõige sobivamaks. Kriteeriumid põhinevad kehtivatel Euroopa ja riiklikel ökomärgise kriteeriumidel ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna sidusrühmadelt kogutud teabel. Komisjoni talitused teevad kriteeriumide kehtestamisel tihedat koostööd eksperdirühmaga, mis koosneb keskkonnahoidlike riigihangete alal tegutsevatest liikmesriikide esindajatest.

Komisjon teeb ettepaneku ametlikustada konsultatsiooniprotsess eesmärgiga viia läbi rohkem ja tõhusamaid keskkonnahoidlikke riigihankeid, mis põhinevad keskkonnahoidlike riigihangete ühistel kriteeriumidel ning ühisel mõõtmismeetodil, mille aluseks on avatud kooskõlastamismeetodi põhimõtted. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles ametlikult kinnitama juba väljatöötatud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid, kui komisjoni talitused on need ametlikult kinnitanud ning konsulteerimise miinimumnõuetele[13] vastav liikmesriikide ning tööstusharude ja kodanikuühiskonna sidusrühmade viimane konsultatsioonivoor on lõppenud. Kriteeriumide ametlik kinnitamine liikmesriikides tähendaks seda, et keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid lisatakse keskkonnahoidlike riigihangete alastesse riiklikesse tegevuskavadesse, mille liikmesriigid on koostanud või mida nad parajasti koostavad vastavalt 2003. aasta teatisele tervikliku tootepoliitika kohta.

Kõnealust protsessi korratakse tulevikus ja komisjon juhib jätkuvalt keskkonnahoidlike riigihangete alaste riiklike ekspertide rühma ning töötab välja ja esitab uusi toote- ja teenuserühmi hõlmavate keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide projekte. Kriteeriumide projekte arutatakse ka tööstusharude ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega. Kriteeriumide heakskiitmine toimub vastavalt rangetele konsulteerimisstandarditele. Keskendutakse sektoritele, millel on leitud suurim keskkonnahoidlike riigihangete läbiviimise potentsiaal (punkt 4.2).

See protsess võtab säästva tarbimise ja tootmise raames täiel määral arvesse keskkonnakriteeriumide kehtestamisega seoses juba tehtud ja jätkuvat tööd. Kriteeriumid põhinevad olelusringipõhisel lähenemisel. Tulevaste keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide allikate näiteks on ELi ökomärgise kriteeriumid; Energy Stari programmi kontoriseadmete energiatõhususe nõuded; keskkonnategevuse tulemuslikkuse võrdlusalused, mis töötatakse välja läbivaadatud ökodisaini direktiivi rakendusmeetmete raames; kavandatud metoodika väliskulude arvessevõtmiseks ettepanekus keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamist käsitleva direktiivi kohta ning biokütuste ja vedelate biokütuste kavandatud säästlikkuskriteeriumid ettepanekus taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi kohta. Keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid kehtestatakse üksnes sellistele toodetele ja teenustele, mis ei ole (veel) hõlmatud keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike kriteeriumidega[14].

Keskkonnahoidlike riigihangete sätestatud kriteeriumid jagunevad põhi- ja lisakriteeriumideks. Põhikriteeriumid võimaldavad keskkonnahoidlike riigihangete lihtsat kohaldamist, keskendudes toote keskkonnategevuse tulemuslikkuse võtmevaldkondadele ning nende abil püütakse hoida ettevõtjate halduskulud võimalikult madalad. Lisakriteeriumide puhul võetakse arvesse keskkonnategevuse tulemuslikkuse arvukamaid aspekte või kõrgemat taset. Neid kriteeriume kasutavad ametiasutused, kes soovivad minna keskkonna- ja innovatsioonikriteeriumide toetamisel kaugemale. Kuna põhikriteeriumid on lisakriteeriumide alus, peegeldab nende eristamine erinevusi ambitsioonide tasemes ja keskkonnahoidlike toodete kättesaadavuses, õhutades samal ajal turgusid samas suunas arenema.

Kui sama toodet käsitlevates Euroopa kriteeriumides eristatakse mitut keskkonnategevuse tulemuslikkuse taset, kehtestatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhi- ja lisakriteeriumid sellele vastavalt. Kui näiteks asjaomane toode on hõlmatud nii Energy Stari programmi energiatõhususe nõuetega kui ka vabatahtliku Euroopa ökomärgisega, kehtestatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhikriteeriumid vastavalt Energy Stari programmi määruses sätestatud energiatõhususe nõuete tasemele ning lisakriteeriumid töötatakse välja ökomärgise kriteeriumide põhjal. Kriteeriumide jagamine kahte rühma võimaldab liikmesriikidel ja hankijatel parandada järk-järgult keskkonnahoidlike riigihangete taset ning anda turule selgeid signaale toodete ja teenuste keskkonnategevuse tulemuslikkuse pidevaks täiustamiseks. Selliste tooterühmade puhul, mis ei ole hõlmatud ühegi eespool osutatud määruse või kavaga peale Euroopa ökomärgise süsteemi, üritatakse keskkonnahoidlike riigihangete ühiseid kriteeriume kehtestades samuti kindlaks määrata põhi- ja lisakriteeriumid. Põhikriteeriumid põhineksid ökomärgise kriteeriumidel, mis käsitlevad peamisi keskkonnamõjusid ning mida on kerge järgida. Lisakriteeriumid käsitleksid seevastu selliseid ökomärgise kriteeriume, mida peetakse asjaomase toote määratlemisel oluliseks.

Juhul kui Euroopa kriteeriume ei ole kehtestatud, põhinevad keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid riiklikel või muudel keskkonnakriteeriume hõlmavatel andmebaasidel ning nende üle arutatakse ka tööstusharude ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega.

Kriteeriumid on koostatud ja koostatakse viisil, mis aitaks (avalik-õiguslikel) hankijatel ja pakkujatel nendest aru saada ning lihtsustaks nende lisamist riigihankedokumentidesse kooskõlas riigihankeid käsitlevate õigusaktidega. Juhul kui konkreetseid materjale (nt puit) käsitletakse mitmes prioriteetses sektoris (puidu puhul ehitus-, paberi ja trükiteenuste, energia- ning mööblisektor), töötatakse välja üks ühtne kriteeriumide kogum. Kui samal eesmärgil võib kasutada eri materjale, võetakse kriteeriumide kehtestamisel arvesse võimalust suurendada taastuvate asendusmaterjalide kasutust.

Keskkonnahoidlike riigihangete põhikriteeriume kasutatakse eesmärkide seadmise ja võrdlusanalüüsi alusena, et edendada nende kasutuselevõttu kogu ELis. Seire käigus võetakse seega arvesse vastavust keskkonnahoidlike riigihangete põhikriteeriumidele. Lisaks võib parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides tulevikueesmärkide püstitamiseks kontrollida ka vastavust lisakriteeriumidele.

4.2.        Prioriteetsed sektorid

Komisjon on seoses keskkonnahoidlike riigihangetega kindlaks määranud kümme prioriteetset sektorit. Need on valitud järgmistel alustel: asjaomase sektori tähtsus keskkonna olukorra parandamise seisukohast; riiklikud kulutused; võimalik mõju tarnimisele; eeskuju andmine eratarbijatele ja ettevõtjatele; poliitiline tundlikkus; asjaomaste ja kergesti kasutatavate kriteeriumide olemasolu; kättesaadavus turul ja majanduslik tasuvus.

Prioriteetsed sektorid on:

1. Ehitus (mis hõlmab nii tooraineid, nagu puit, alumiinium, teras, betoon, klaas, kui ka ehitustooteid, nagu aknad, seina- ja põrandakatted, kütte- ja jahutusseadmed, ehitiste tegevuslikud ja kasutuselt kõrvaldamisega seotud aspektid, hooldusteenused, ehitustööde teostamine kohapeal ehitustööde hankelepingute raames)

2. Toit ja toitlustusteenused

3. Transport ja transporditeenused[15]

4. Energia (sh elekter, küte ja jahutus, mis pärinevad taastuvatest energiaallikatest)

5. Kontorimasinad ja arvutid

6. Rõivad, vormirõivastus ja muud kangad

7. Paber ja trükiteenused

8. Mööbel

9. Puhastusvahendid ja -teenused

10. Tervisehoiusektoris kasutatav varustus

5.           Keskkonnahoidlike riigihangetega seotud sihid

5.1.        Keskkonnahoidlike riigihangete siht säästva arengu uuendatud strateegias

Säästva arengu uuendatud strateegias püstitati keskkonnahoidlike riigihangete vallas ametlik siht, mille kohaselt peaks 2010. aastaks olema keskkonnahoidlike riigihangete osakaal sama, mis on praegu (st 2006. aastal) parimaid tulemusi näidanud liikmesriikidel.

Mitmed keskkonnahoidlike riigihangete alal edukad liikmesriigid on püstitanud ambitsioonikaid sihte seoses keskkonnahoidlike riigihangetega: Hollandi valitsus on püstitanud 100 % säästvate riigihangete sihi, mis tuleb saavutada 2010. aastaks; Austria valitsus on kindlaks määranud viiele tooterühmale erinevad sihid, mis tuleb saavutada 2010. aastaks: infotehnoloogia – 95 %, elekter – 80 %, paber – 30 %, puhastusvahendid – 95 %, sõidukid – 20 %. Prantsusmaal peaks 2010. aastaks keskvalitsuse aastas ostetavatest uutest sõidukitest 20 % moodustama keskkonnasõbralikud sõidukid, 20 % uutest ehitistest peaksid vastama HQE[16] või samaväärsetele standarditele ning 50 % kõikidest puidutoodetest peaksid olema valmistatud seaduslikult langetatud metsamaterjalist ja olema keskkonnasõbralikud. Ühendkuningriigis on säästvate riigihangete tegevuskava tihedalt seotud paljude riigiameti valdustele suunatud säästva tegevuse eesmärkidega, sealhulgas lubadus saavutada 2012. aastaks süsinikdioksiidivabadus ja vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrra.

Hiljutine uuring keskkonnahoidlike riigihangete kohta ELi liikmesriikides on andnud teavet keskkonnahoidlike riigihangete praeguse taseme kohta parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides, mis on aluseks säästva arengu uuendatud strateegias püstitatud sihile. Selle põhjal teeb komisjon ettepaneku, et 2010. aastaks peaksid 50 % kõikidest hankemenetlustest olema keskkonnahoidlikud, mis tähendab, et need peaksid vastama keskkonnahoidlike riigihangete heakskiidetud ühistele põhikriteeriumidele, nagu on osutatud punktis 4.1. Kõnealust protsendimäära väljendataks nii keskkonnahoidlike hankelepingute arvu kui ka väärtuse alusel, võrrelduna sellistes sektorites sõlmitud lepingute koguarvuga, mille puhul on kindlaks määratud keskkonnahoidlike riigihangete ühised põhikriteeriumid.

Ainult selliste toote- ja teenuserühmade osas, mille jaoks on sätestatud keskkonnahoidlike riigihangete ühised põhikriteeriumid, on võimalik objektiivselt võrrelda olukorda eri liikmesriikides ning kavandada üksikasjalikumaid eesmärke. Komisjon töötab praegu välja sellist meetodit keskkonnahoidlike riigihangete täpse osakaalu arvutamiseks, mille põhitähelepanu on riigihangete vastavusel keskkonnahoidlike riigihangete ühistele põhikriteeriumidele ja mille aluseks on hankemenetluste tüüpilise valimi analüüs. Meetodit rakendatakse parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides. 2010. aastal korratakse uuringut kõigis ELi liikmesriikides. Seepärast on väga oluline, et liikmesriigid kinnitaksid väljatöötamisel olevad keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid ning rakendaksid need oma riiklikes keskkonnahoidlike riigihangete alastes tegevuskavades ja suunistes. Samuti kontrollitakse lisakriteeriumide järgimist, kuid üksnes parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides, eesmärgiga hinnata kõnealustes liikmesriikides tehtud edusamme ja potentsiaali uute sihtide seadmiseks tulevikus. Need sihid on suurendada keskkonnahoidlike riigihangete vastavust põhikriteeriumidele ja/või püstitada siht, mis käsitleb vastavust lisakriteeriumidele.

5.2.        Keskkonnahoidlike riigihangete konkreetsed sihid ELi rahastamismehhanismide rakendamisel

5.2.1.     ELi rahastamist kasutavate liikmesriikide ametiasutuste läbiviidavad hanked

Igal aastal kulutatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika raames kogu Euroopas miljardeid eurosid piirkondlikule arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. 2007.–2013. programmiperioodil (mille kogueelarve on 308 miljardit eurot) on säästev areng üks olulisemaid ühtekuuluvuspoliitika[17] põhimõtteid.

On veel palju muid ELi rahastamisprogramme, nagu seitsmes raamprogramm, mis hõlmab teadustegevusega seotud ELi algatusi. Selles sätestatakse ühenduse finantsosaluse maksimaalseks kogusummaks 50,521 miljardit eurot ajavahemikul 2007–2013. Kuigi suurema osaga sellest rahast finantseeritakse teadusuuringuid, mis ei ole keskkonnahoidlike riigihangete seisukohast olulised, on siiski võimalik muuta projektide üldkulusid (mis hõlmavad maksimaalselt 7 % toetuste kogusummast) keskkonnasõbralikumaks.

Komisjon leiab, et kui ametiasutused kasutavad kõnealuseid rahastamisvahendeid otse ja viivad läbi hankemenetlusi rahastatud projektide rakendamiseks, võiks protsessi üsna lihtsalt kaasata ka keskkonnahoidlikud riigihanked. Suunatud meetmed, millega soovitataks korraldusasutustel ja muudel ELi rahalise abi saajatel kasutada keskkonnahoidlikke riigihankeid ELi rahastatavate projektide rakendamisel, annaksid olulise stiimuli keskkonnahoidlike riigihangete üldiseks kasutuselevõtuks, kuna need projektid hõlmavad märkimisväärset osa riigihangete kogukuludest. Kui liikmesriigid, eriti need, kus keskkonnahoidlike riigihangete osakaal on keskmisest väiksem, toimiksid sellisel viisil, aitaks see saavutada sihti, mille kohaselt 50 % hankemenetlustest peaksid olema keskkonnahoidlikud riigihanked.

5.2.2.     Euroopa Komisjoni hanked

Euroopa Komisjon rakendab keskkonnahoidlikke riigihankeid järk-järgult oma riigihankeid käsitlevatel üldkoolitustel ja võtab võimaluse korral pakkumismenetlustel kasutusele soovitatud kriteeriumid, mis on välja töötatud keskkonnahoidlike riigihangete abivahendite komplekti raames (punkt 7).

6.           Võimalikud kohustuslikud meetmed

Säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskavas tõdeti, et on vaja stiimulit keskkonnahoidlike toodete kasutuselevõtu soodustamiseks, vältides samal ajal siseturu moonutamist, mis võib johtuda üksnes riigi tasandi stiimulitest keskkonnahoidlike riigihangete edendamiseks. Tegevuskavas kavandatakse seetõttu riigihankeid käsitlevaid kohustuslikke meetmeid, nagu on kirjeldatud selle punktis 2.3.

7.           Suunised

Komisjon kavatseb juhtida tähelepanu keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevatele olemasolevatele õigusalastele ja tegutsemissuunistele ning neid vajadusel täiendada. Kuigi suunised on mõeldud peamiselt hankijatele, kes soovivad keskkonnahoidlikke riigihankeid oma organisatsioonis läbi viia, peaksid liikmesriigid need suunised oma riiklikkusse keskkonnahoidlike riigihangete poliitikasuunda lisama, kuna see lihtsustab meetmete rakendamist. Suunised hõlmavad järgmist.

· Õigusalased ja tegutsemissuunised keskkonnahoidlike riigihangete rakendamiseks, kuna õiguskindluse puudumist teatavates küsimustes tajutakse jätkuvalt takistusena keskkonnahoidlike riigihangete ühtsele kasutuselevõtule.

· Hanketava tõhusamate riigihangete läbiviimiseks, mis osutaks, et keskkonnahoidlikud riigihanked on kulutõhus viis kaupade ja teenuste ostmiseks, ning edendaks neid.

· Keskkonnahoidlike riigihangete abivahendite komplekt. On välja töötatud keskkonnahoidlike riigihangete Interneti-põhine abivahendite komplekt, mis on suunatud hankijatele, poliitiliste otsuste tegijatele, juhtidele ja konsultantidele. Abivahendite komplekti kiidavad heaks komisjoni talitused ja see tõlgitakse kõikidesse ELi keeltesse. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et tagada kogu ELis abivahendite komplekti levitamine olemasolevate riiklike ja piirkondlike koostööplatvormide kaudu.

Suuniste üksikasjad on sätestatud käesolevale teatisele lisatud eraldiseisvas komisjoni talituste töödokumendis.

8.           Keskkonnahoidlikud riigihanked ja innovatsioon

Keskkonnahoidlikud riigihanked aitavad tõhusalt innovatsiooni stimuleerida ja julgustavad ettevõtjaid välja töötama keskkonnasõbralikumaid uusi tooteid. Komisjon üritab keskkonnahoidlike riigihangete vastavat potentsiaali ära kasutada järgmiste meetmete abil.

· Kogu ELis levitatakse hiljuti ilmunud käsiraamatut „Riigihanked teadusuuringute ja innovatsiooni vallas”[18] ning hankijatele ettenähtud suuniseid, mis sisalduvad kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid käsitlevas teatises[19].

· Luuakse ELI vabatahtlik süsteem uute tehnoloogiate keskkonnategevuse tulemuslikkuse kontrollimiseks sõltumatute isikute poolt, mis lihtsustaks hankedokumentides sätestatud keskkonnanõuetele vastavuse kontrollimist.

· Määratletakse juhtivad turud[20] ja kasutatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning turuleviimiseks[21]. Juhtivate turgude algatuse eesmärk on luua soodsad raamtingimused, et stimuleerida eri poliitiliste meetmete abil innovatsiooni, mis on konkurentsivõime seisukohast määrava tähtsusega. Praegu on kindlaks määratud kuus turgu, millest kolm hõlmavad keskkonnavaldkondi, täpsemalt säästvat ehitust, ringlussevõttu ja biotooteid, ning on seepärast keskkonnahoidlike riigihangete jaoks eriti olulised.

9.           Erahanked keskkonnahoidlikumaks

Keskkonnahoidlikumate kaupade kindlaksmääramisel ja edendamisel kasutatavad kriteeriumid ja määratlus põhinevad olelusringipõhisel lähenemisel ning hõlmavad elemente, mis mõjutavad kogu tarneahelat, ulatudes toorainete kasutusest ja tootmismeetoditest kasutatavate pakendiliikide ning teatavatest tagastamistingimustest kinnipidamiseni. Kõnealuseid kriteeriume võiks samaväärselt kasutada erahangete puhul. Liikmesriike ja ühenduse institutsioone õhutatakse tugevdama koostööd keskkonnahoidlike riigi- ja erahangete vahel[22].

10.         Keskkonnahoidlike riigihangete indikaatorid – seire ja võrdlusanalüüs – ajakava

Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu kõikidest hangetest saab hinnata kahte liiki indikaatorite abil.

Kvantitatiivseid indikaatoreid võib kasutada kõnealuse tegevussuuna kasutuselevõtu ja progressi hindamiseks, võrreldes keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu (väljendatuna keskkonnahoidlike hankemenetluste arvu ja väärtusena) riigihangete üldarvuga. Selleks et hinnata mõju tarnijatele, teeb komisjon ettepaneku arvutada lisaks keskkonnahoidlike hankelepingute väärtus riigihankelepingute üldväärtusega võrrelduna.

Mõjuindikaatorid võimaldavad hinnata keskkonnahoidlikest riigihangetest tulenevat keskkonnaalast ja finantskasu.

Komisjon töötab praegu välja nende indikaatorite arvutamise meetodit, mis põhineb liikmesriikides läbiviidavate hankemenetluste esindusliku valimi analüüsil. Ühetaolise seire ja võrdlusanalüüsi tagamiseks tehakse ettepanek keskenduda sektoritele, mille jaoks on välja töötatud punktis 4 osutatud keskkonnahoidlike riigihangete ühised kriteeriumid.

2010. aastal jälgib komisjon eespool osutatud metoodikat kasutades keskkonnahoidlike riigihangete olukorda kõikides liikmesriikides. Hankemenetlust käsitatakse keskkonnahoidlikuna, kui selle põhjal sõlmitud leping vastab keskkonnahoidlike riigihangete põhikriteeriumidele. Tulevikueesmärgid seatakse parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides läbiviidud seire tulemuste põhjal. Parimaid tulemusi näidanud liikmesriikides mõõdetakse ka vastavust keskkonnahoidlike riigihangete lisakriteeriumidele, eesmärgiga püstitada tulevikuks täiendavaid eesmärke ja stimuleerida innovatsiooni. Seiret korratakse iga viie aasta tagant.

Seire ja võrdlusanalüüs on stiimulid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kasutuselevõtuks riiklikes hankemenetlustes. Komisjon õhutab liikmesriike enne 2008. aasta lõppu ametlikult heaks kiitma keskkonnahoidlike riigihangete juba kehtestatud kriteeriume. Ametlik heakskiitmine tähendab nende lisamist keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevatesse riiklikesse suunistesse ja tegevuskavadesse, mille komisjon on palunud liikmesriikidel koostada (oma 2003. aasta teatises tervikliku tootepoliitika kohta). Praeguseks on 14 liikmesriiki koostanud kõnealused tegevuskavad ja 10 liikmesriiki kavatsevad seda peatselt teha. Komisjon õhutab liikmesriike tagama keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide kasutuselevõttu riiklikes hankemenetlustes isegi juhul, kui osutatud tegevuskavasid ei ole veel koostatud. Liikmesriikidel palutakse kõnealuse protsessi kohta aru anda komisjoni poolt regulaarselt korraldatavatel kooskõlastuskoosolekutel. Liikmesriikidel palutakse kõik uued kriteeriumid ametlikult heaks kiita ja tagada nende tõhus rakendamine riigitasandil.

11.         Kokkuvõte ja edasine tegevus

Komisjon on äärmiselt huvitatud keskkonnahoidlike riigihangete edendamisest, kuna need on tõhus viis keskkonnasõbralikumate toodete ja teenuste osakaalu suurendamiseks turul. Selle tulemuseks on säästvam tarbimine, kuid selle abil edendatakse ka ökoinnovatsiooni ja ühtlasi ELi majanduse konkurentsivõimet.

Komisjon palub liikmesriikidel, Euroopa Parlamendil ja nõukogul teha järgmist:

– kiita heaks kavandatud lähenemisviis ja meetod keskkonnahoidlike riigihangete ühiste kriteeriumide kehtestamiseks, poliitiline eesmärk ning soovitatud abivahendid arvukamate ja tõhusamate keskkonnahoidlike riigihangete läbiviimiseks;

– rakendada neid keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevate riiklike strateegiate ja tõhusama koostöö abil, eelkõige juhul kui kasutatakse ELi rahastamisvahendeid;

– toetada käimasolevat tööd, mille eesmärk on kavandada lisameetmeid, et tagada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide ja eesmärkide ühtlustatud väljatöötamine ning maksimeerida poliitilist toetust keskkonnahoidlikele riigihangetele.

[1]               On tähelepanuväärne, et enamikus ametiasutustes moodustavad ehitus- ja remonditööd ning ehitiste jooksvad kulud suurema osa aastastest kulutustest, ulatudes mõnel juhul koguni üle 50 %.

[2]               Keskkonnatehnoloogia on mis tahes tehnoloogia, mis on välja töötatud keskkonnamõjude ennetamiseks või vähendamiseks toodete või tegevuste olelusringi kõikides etappides.

[3]               ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) aastaraamat 2008

[4]               Olelusringi kulud peaksid hõlmama ostuhinda ja sellega seotud kulusid (kohaletoimetamine, paigaldamine, kasutuselevõtmine jne), tegevuskulusid (sealhulgas energia, varuosad, hooldus) ning kasutuselt võtmise kulusid, nagu lammutamine, kõrvaldamine ja hävitamine.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta.

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1980/2000, 17. juuli 2000, ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, mis on praegu läbivaatamisel.

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 106/2008, 15. jaanuar 2008, ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta; Energy Star on vabatahtlik märgis, kuid määruses kasutatakse põhinõudeid, mis on kesksetele valitsusasutustele ja ühenduse institutsioonidele kohustuslikud selliste riigihankelepingute rakendamisel, mis jäävad riigihangete direktiivide kohaldamisalasse.

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, 6. juuli 2005, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks.

[9]               KOM(2007) 817 (lõplik), 19.12.2007; ettepanekuga kehtestatakse ühtlustatud metoodika mootorsõidukite kasutusiga hõlmavate energiatarbimise ja saasteainete heidete kulude arvutamiseks (väliskulud) ning hankijad ja ühistransporditeenuste osutajad peaksid kasutama kõnealust metoodikat sõiduki üldhinna arvutamisel hankeotsuse tegemise raames    http://ec.europa.eu/transport/clean/index_en.htm

[10]             KOM(2008) 19 (lõplik), 23.1.2008; ettepanek hõlmab biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuskriteeriume ning selles on sätestatud, et komisjon esitab aruande biomassi energiaalase kasutusega (välja arvatud biokütused ja muud vedelad biokütused) seotud säästlikkuskava nõuete kohta hiljemalt 31. detsembriks 2010.

[11]             Üksikasjalikku teavet keskkonnahoidlike riigihangete alaste riiklike tegevuskavade hetkeseisu ja sisu kohta leiab keskkonnahoidlike riigihangete Euroopa veebisaidil aadressil:              http://ec.europa.eu/environment/gpp/national_gpp_strategies_en.htm

[12]             Abivahendite komplekti võib alla laadida järgmiselt aadressilt:            http://ec.europa.eu/environment/gpp/toolkit_en.htm

[13]             http://ec.europa.eu/civil_society/consultation_standards/index_en.htm

[14]             Punktis 6 osutatakse keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslikele kriteeriumidele, mis võivad hõlmata riigihangete kohustuslike piirmäärade sätestamist läbivaadatud ja/või uute märgistamist käsitlevate direktiivide raames (vt säästva tarbimise ja tootmise tegevuskava punkt 2.3).

[15]             Kuigi ettepanekus keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamist käsitleva direktiivi kohta on sätestatud ühtlustatud metoodika mootorsõidukite kasutusiga hõlmavate energiatarbimise ja saasteainete heidete kulude arvutamiseks ning ettepanekuga nähakse ette kõnealuse metoodika kohustuslik rakendamine riigihangete puhul pärast üleminekuaega, on siiski asjakohane teha ettepanek transporti ja transporditeenuseid käsitlevate keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kohta, mida kohaldataks kuni ettepaneku raames sätestatud uue ühtlustatud metoodika kohaldatavaks muutumiseni.

[16]             Prantsusmaa ehitusstandard, mille eesmärk on saavutada kõrge keskkonnakvaliteet („Haute Qualité Environnementale”).

[17]             Ühtekuuluvuspoliitika üldsätteid käsitleva määruse 1083/2006 artikkel 17.

[18]             Rohkem teavet aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/innovation/documents_en.htm ja:         http://ec.europa.eu/invest-in-research/policy/pub_procurement_en.htm

[19]             KOM(2007) 799 (lõplik), 14 detsember 2007.

[20]             KOM(2007) 860 (lõplik), 21 detsember 2007.

[21]             Täiendavat teavet saab komisjoni teatisest „Teadmiste rakendamine praktikas” (KOM(2006) 502) aadressil: http://ec.europa.eu/enterprise/leadmarket/leadmarket.htm

[22]             Hea näide sellest koostööst on Londoni linnapea keskkonnahoidlike hangete eeskirjad („Mayor of London's Green Procurement Code”) aadressil: http://www.greenprocurementcode.co.uk/