[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 27.6.2008

KOM(2008) 393 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/398/EMÜ (ERITOIDUKS ETTENÄHTUD TOIDUAINEID KÄSITLEVATE LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE KOHTA) ARTIKLI 9 RAKENDAMISE KOHTA

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

1.1. Direktiivi 89/398/EMÜ ja artikli 9 eesmärk ning reguleerimisala 4

1.2. Õigusraamistiku areng 5

2. Liikmesriikide esitatud teated 6

2.1. Andmed liikmesriikide kaupa 7

2.1.1. Austria 7

2.1.2. Belgia 7

2.1.3. Küpros 7

2.1.4. Tšehhi Vabariik 7

2.1.5. Taani 7

2.1.6. Eesti 8

2.1.7. Soome 8

2.1.8. Prantsusmaa 8

2.1.9. Saksamaa 9

2.1.10. Kreeka 10

2.1.11. Ungari 10

2.1.12. Iirimaa 10

2.1.13. Itaalia 11

2.1.14. Läti 11

2.1.15. Leedu 12

2.1.16. Luksemburg 12

2.1.17. Malta 12

2.1.18. Madalmaad 12

2.1.19. Poola 12

2.1.20. Portugal 12

2.1.21. Slovaki Vabariik 13

2.1.22. Sloveenia 13

2.1.23. Hispaania 13

2.1.24. Rootsi 13

2.1.25. Ühendkuningriik 14

3. Arutelu 14

4. Järeldus 17

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/398/EMÜ (ERITOIDUKS ETTENÄHTUD TOIDUAINEID KÄSITLEVATE LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE KOHTA) ARTIKLI 9 RAKENDAMISE KOHTA

SISSEJUHATUS

Vastavalt nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[1] (dieettoiduained) artikli 9 lõikele 5 peab komisjon edastama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi artikli 9 rakendamise kohta.

1994. aastal saatis komisjon nõukogule selle küsimusega seoses aruande (KOM (94)475) vastavalt direktiivi artikli 9 lõike 5 esialgsetele sätetele. Aruanne hõlmas direktiivi jõustumisest 1989. aastal kuni 1994. aastani saadud teateid.

1999. aastal muudeti direktiiviga 1999/41/EÜ[2] artikli 9 lõike 5 sätteid nõude kehtestamisega, et artikli rakendamise kohta tuleb Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitada korrapäraselt aruandeid.

Et komisjon saaks nimetatud artikli rakendamise kohta aru anda, palusid komisjoni talitused liikmesriikidel 2002. ja 2006. aastal esitada järgmised andmed:

1. toiduainete arv, millest on artikli 9 alusel pädevale asutusele teatatud;

2. üksikasjad eritoiduks ettenähtud teatatud toodete kohta.

Liikmesriikidel paluti võimaluse korral näidata, kas teated on seotud toote esmakordse turuleviimisega või on tootest teatatud varem teises liikmesriigis.

Lisaks oodati kommentaare artikli 9 sätete rakendamise kogemuste kohta liikmesriigis ja kõnealuse direktiivi nimetatud sätete toimimise kohta.

Aruandes võetakse kokku liikmesriikide 2002. ja 2006. aastal esitatud teave ning see hõlmab teateid, mis on liikmesriikidele saabunud kuni 2005. aasta lõpuni. Nimetatud tähtaega nõudsid komisjoni talitused. Seejärel aga hakati lisaks kõnealuse aruande koostamisele valmistama ette aruannet, mis käsitleb süsivesikute ainevahetuse häirega (diabeet) inimestele ettenähtud toiduaineid ja kajastab vajadust direktiiv 89/398/EMÜ (kaasa arvatud artikli 9 rakendamine) põhjalikult läbi vaadata. Selline teemade üldine läbivaatamine võttis arvatust kauem aega, kuid võimaldas asjaomasest valdkonnast saada täielikuma ülevaate.

Direktiivi 89/398/EMÜ ja artikli 9 eesmärk ning reguleerimisala

Direktiiv 89/398/EMÜ käsitleb eritoiduks ettenähtud toiduaineid, mida nimetatakse ka dieettoiduaineteks. Direktiivi artiklis 1 on sätestatud, et need on „sellised toiduained, mis oma erilise koostise või valmistusviisi tõttu on selgesti eristatavad tavaliseks tarbimiseks mõeldud toiduainetest, on sobilikud kasutamiseks väidetaval toitmiseesmärgil ja mida turustatakse nii, et see omadus on näidatud.”

Samuti on nimetatud artiklis sätestatud, et eritoit peab vastama teatavatele erilistele toitumisvajadustele, mis on:

1) teatavatel isikute kategooriatel, kelle seedeprotsess või ainevahetus on häiritud, või

2) teatavatel isikute kategooriatel, kes on erilises füsioloogilises seisundis ja võivad seetõttu saada teatavat kasu teatavate toiduainetes sisalduvate ainete kontrollitud tarbimisest, või

3) tervetel imikutel või väikelastel.

Kõnealuse direktiivi I lisas on loetelu eritoiduks ettenähtud toiduainerühmadest, mille kohta kehtestatakse erisätted eridirektiividega. Eritoiduks ettenähtud toiduaineid, mis ei kuulu ühte I lisas loetletud rühmadest, käsitletakse artikli 9 sätetes.

Artiklis 9 on sätestatud, et:

„Nende eritoiduks ettenähtud toiduainete tõhusa järelevalve tagamiseks, mis ei kuulu I lisas loetletud rühmadesse, kohaldatakse järgmisi erisätteid:

1) eespool nimetatud toote esmakordsel turuleviimisel teavitab valmistaja, või kui toode on valmistatud kolmandas riigis, importija, selle liikmesriigi pädevat asutust, kus toodet turustatakse, esitades toote märgistuse näidise;

2) kui sama toode viiakse seejärel turule teises liikmesriigis, esitab valmistaja või vajaduse korral importija selle liikmesriigi pädevale asutusele sama teabe koos märkega esimese teate saaja kohta;

3) vajaduse korral antakse pädevale asutusele õigus valmistajalt või vajaduse korral importijalt nõuda, et koos artikli 7 lõike 3 punktis a ettenähtud teabega esitataks teadustööd ja andmed, mis kinnitavad toote vastavust artikli 1 lõikele 2. Kui kõnealused teadustööd on avaldatud üldkättesaadavas trükises, piisab viitest sellele trükisele.”

Direktiivi 89/398/EMÜ artikli 9 eesmärk on võimaldada eritoiduks ettenähtud toiduainete ametlikku järelevalvet, kui need toiduained ei kuulu direktiivi I lisas loetletud toiduainerühmadesse, mille kohta on koostatud või koostatakse eridirektiivid.

Õigusraamistiku areng

Alguses, 1989. aastal, kanti I lisasse üheksa toiduainerühma:

1. Imikute piimasegud

2. Piimal põhinev jätkupiimasegu ja muud jätkupiimasegud

3. Imikutoit

4. Vähese energiasisaldusega toiduained ja toiduained, mille energiasisaldust on kaalujälgimiseks vähendatud

5. Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud

6. Vähese naatriumisisaldusega toiduained, sealhulgas vähese naatriumisisaldusega või naatriumivabad dieetsoolad

7. Gluteenivabad toiduained

8. Toiduained, mis on mõeldud eelkõige sportlastele suurest lihaste pingutamisest tingitud energiakao korvamiseks

9. Toiduained, mis on mõeldud süsivesikute metabolismi häirete (diabeet) all kannatavatele inimestele.

Lisa muudeti direktiiviga 1999/41/EÜ ja kaks toiduainerühma jäeti välja: vähese naatriumisisaldusega toiduained, sealhulgas vähese naatriumisisaldusega või naatriumivabad dieetsoolad, ja gluteenivabad toiduained.

Direktiivile 89/398/EMÜ lisati artiklid 4a ja 4b. Artiklis 4a on sätestatud, et eeskirjad nende mõistete kasutamiseks, mis hõlmavad naatriumi või soola (keedusool, lauasool) sisalduse vähendamist või puudumist ning gluteeni puudumist, võetakse vastu komiteemenetluse abil.

Artiklis 4b on sätestatud, et süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele ettenähtud toiduainete puhul valmistab komisjon kooskõlas komiteemenetlusega ette kas asjaomased erisätted või teeb asjakohased ettepanekud direktiivi muutmiseks.

Lisa kehtiv redaktsioon on järgmine:

- „Eritoitude valmistamiseks ettenähtud toiduainerühmad, mille suhtes kohaldatavad erisätted kehtestatakse eridirektiividega:

1. Imiku piimasegud ja jätkupiimasegud[3]

2. Imikutele ja väikelastele ettenähtud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud[4]

3. Kehakaalu alandamiseks ettenähtud madala energiasisaldusega dieetides kasutatavad toiduained[5]

4. Meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoidud[6]

5. Toiduained, mis on ette nähtud eelkõige sportlastele suurest lihaspingest tingitud energiakao korvamiseks[7];

- Eritoitude valmistamiseks ettenähtud toiduainerühmad, mille suhtes kohaldatavad erisätted kehtestatakse eridirektiiviga, sõltuvalt artiklis 4b kirjeldatud menetluse tulemustest:

6. Toiduained, mis on ette nähtud süsivesikute metabolismi häirete (diabeedi) all kannatavatele inimestele.7”

Liikmesriikide ESITATUD TEATED

Selles jaos võetakse kokku teave direktiivi 89/398/EMÜ I lisasse kandmata dieettoite käsitlevate teadete kohta. Seepärast ei võeta I lisasse kantud toiduainete kategooriaid põhimõtteliselt arvesse. Ent kuna aruandeid esitatakse ja õigusakte võetakse üle eri viisil, ei ole alati võimalik seda vahet teha ning tuua kogu esitatud teadete hulgast välja artikli 9 reguleerimisalasse kuuluvaid dieettoiduaineid käsitlevate teadete täpne arv.

Teadete vastuvõtmise alguskuupäev on riigiti erinev, sest riiklike õigusaktidega kehtestatud vajalike protseduuride kohaldamise tähtajad on erinevad.

Euroopa Liiduga 1. mail 2004 ühinenud riikide puhul algab arvessevõetav aeg 1. maist 2004 ehk ühinemiskuupäevast.

Bulgaaria ja Rumeenia andmeid ei ole aruandesse lisatud, kuna see hõlmab ainult 2005. aasta lõpuni laekunud teateid.

Andmed liikmesriikide kaupa

Austria

Austria pädev asutus on saanud ühtekokku 128 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- tsöliaakia all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained – gluteenivabad toiduained (92);

- fenüülketonuuria all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (12);

- rasedatele või rinnaga toitvatele (imetavatele) emadele mõeldud toiduained (10);

- enneaegsetele lastele ja sünnijärgseks süsivesikute asendamiseks mõeldud toiduained; enneaegsetele lastele mõeldud rikastatud emapiim (10);

- hüperkolesteroleemia all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (6).

Belgia

Belgia pädevale asutusele on teatatud ühest toiduainest. Taotlus esitati „dieetmee”, 60 % ulatuses magusaineid sisaldava toote kohta, et asendada diabeedi all kannatavate inimeste jaoks mett. Taotlust ei rahuldatud, sest leiti, et see ei ole kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/110/EÜ mee kohta. Kuid tuleb märkida, et –nagu eespool on mainitud – diabeedi all kannatavatele inimestele mõeldud toiduainetest ei tule praegu artiklis 9 sätestatud korras teatada.

Küpros

Küprose Vabariigi pädev asutus ei ole teateid saanud.

Tšehhi Vabariik

Tšehhi Vabariigi pädev asutus ei ole teateid saanud.

Taani

Taani pädev asutus on saanud ühtekokku 36 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- vähese valgusisaldusega toiduained (19);

- väga kalorivaeseks dieediks mõeldud toiduained (9);

- laktoosivabad toiduained (5);

- gluteenivabad toiduained (3).

Eesti

Eesti pädev asutus on saanud ühtekokku 19 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (18);

- vähese naatriumisisaldusega toiduained (1).

Turuleviimine: enne Eestis teatamist oli kolme sellise toiduaine turuleviimisest teatatud juba teistes liikmesriikides.

Soome

Soome pädev asutus on saanud ühtekokku 350 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- vähese laktoosisisaldusega või laktoosivabad toiduained (201);

- gluteenivabad toiduained (131);

- kolesteroolitaset alandavad toiduained (17);

- vähese valgusisaldusega toiduained (1).

Märkus: umbes 17 % Soome elanikkonnast kannatab laktoositalumatuse all. Seepärast on piimatööstuses välja töötatud mitmeid sellele elanikkonnarühmale sobivaid piimatooteid.

Turuleviimine: kõik tooted, millest teatati, viidi esimest korda turule Soomes.

Prantsusmaa

Prantsusmaa pädev asutus on saanud ühtekokku 92 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- kalorivaesed toiduained, mida ei hõlma kaalu alandamist käsitlevad eriõigusaktid (34);

- suure valgusisaldusega ja kalorivaesed toiduained (8);

- lastele ja teismelistele mõeldud rikastatud toiduained (helbed, küpsised ja piimajoogid) (46);

- eakatele mõeldud rikastatud toiduained (piimajoogid ja küpsised) (2);

- haigusjärgse paranemise ajaks mõeldud piimapulbripõhised toiduained (1);

- gluteenivabad toiduained (1).

Märkus: aastate 2002–2005 kohta ei ole teavet laekunud.

Turuleviimine: Prantsusmaa ametiasutus teatab, et üldiselt ei ole teavet esitatud selle kohta, kas tootest on teises liikmesriigis teatatud või mitte.

Saksamaa

Saksamaa pädev asutus on saanud ühtekokku 338 teadet.

Kõigist teadetest ühtekokku oli dieettoiduga seotud ja vastas õigusaktide sätetele 119 teadet (35 %). Toiduaineid, millest teatati (sealhulgas 27 toodet, mille puhul menetlus veel kestab), kirjeldatakse järgmiselt:

- toiduained, mis on mõeldud hüperkolesteroleemia all kannatavatele isikutele ja/või neile, kes vajavad muundatud rasvu sisaldavaid toiduaineid (46);

- rasedatele ja/või rinnaga toitvatele emadele mõeldud toiduained (30);

- imendumis- või seedehäire ja toiduvalikuga seotud toitainepuuduse all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (20);

- rauapuuduse all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (14);

- muundatud valku sisaldavaid (eelkõige vähese fenüülalaniinisisaldusega) toiduaineid vajavatele inimestele mõeldud toiduained (12);

- teatavate aminohapete puuduse all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (11);

- teatavate mineraalainete (välja arvatud raud) puuduse all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained (7);

- muud (6).

128 teadet (38 %) ei rahuldatud näiteks seetõttu, et need ei olnud objektiivselt määratud teatavale tarbijarühmale, mainiti seisundeid, mis ei nõua spetsiaalselt valmistatud dieettoitude tarbimist (nt klimakteerium, migreen, vanus, stress, vastupanuvõime suurendamise vajadus) ja/või puudus märgatav erinevus võrreldes tavatoitudega, nagu toidulisandid,[8] või toitudega, millele on lisatud vitamiine, mineraale või muid aineid[9] („rikastatud toidud”). Pealegi pole mõnede toodete peamine eesmärk seotud toitumisega, nii et ei ole võimalik välistada nende liigitamist ravimiks.

49 teate puhul menetlus veel jätkub, nt poolelioleva kohtuasja või seni lõpetamata uurimise tõttu. Lisaks sellele teatati tarbetult 42 tootest, kuivõrd need kuuluvad direktiivi 89/398/EMÜ I lisasse kantud kategooriatesse.

Märkused : riiklike õigusnormidega vabastatakse artiklis 9 sätestatud teatamismenetlusest järgmised dieettoiduainete rühmad:

- vähese naatriumisisaldusega toiduained, sealhulgas vähese naatriumisisaldusega või naatriumivabad dieetsoolad;

- gluteenivabad toiduained.

Turuleviimine: 15 toote puhul, millest teatati, sedastati, et tooteid on enne Saksamaal turuleviimist turustatud juba teises ELi liikmesriigis. Leiti, et neist toiduainetest neli sobivad dieettoiduaineteks.

Kreeka

Kreeka pädev asutus on saanud ja rahuldanud ühtekokku 15 teadet. Näiteks on toode, millest teatatakse kui eritoidust:

- toode, mis vastab osaliselt teatavate isikute vajadustele, kellel on toiduga liialdamise tõttu seedeprobleeme.

Märkus: ülejäänud nelja teadet dieettoiduainete kohta, mis vastavad osaliselt naiste toitumisvajadustele raseduse ja rinnaga toitmise ajal, ei rahuldatud, sest toitumisvajadust ei põhjendatud.

Ungari

Ungari pädev asutus on saanud ühtekokku 174 teadet. Kõiki toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (174).

Märkus: neist nelja toodet saavad kasutada ka fenüülketonuuria all kannatavad patsiendid.

Iirimaa

Iiri pädevale asutusele on teatatud ühest toiduainest. Seda kirjeldatakse järgmiselt:

- toiduained laktoositalumatuse või laktaasipuudulikkuse all kannatavatele inimestele (1).

Märkus: eriõigusaktid jõustusid Iirimaal seadusena 2002. aastal ning enne seda kuupäeva ametlikku teatamismenetlust ei olnud.

Itaalia

Itaalia pädev asutus on saanud ühtekokku 12 000 teadet. Eritoidud, millest on teatatud, on näiteks järgmised:

- imikute piimasegud;

- laktoosivaba piim;

- kõhulahtisuse korral vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamiseks mõeldud tooted;

- süsivesikute ja B-grupi vitamiinide põhine toit ketoosi leevendamiseks.

Märkus: Itaalia õigusaktide põhjal tuleb teatada ka toidulisanditest ja rikastatud toitudest. Itaalia pädev asutus teatab, et suur osa teadetest käsitleb toidulisandeid, kuid teadete koguarvust ei olnud dieettoiduainete arvu võimalik välja tuua.

Aastate 2002–2005 kohta ei ole teavet laekunud.

Läti

Läti pädev asutus on saanud ühtekokku neli teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- mitmel otstarbel kasutamiseks sobivad dieetveed (4); näiteks isikutele, kes tegelevad intensiivselt intellektuaalse tööga, või üle 40 aasta vanustele isikutele ning neile, kes viibivad kõrge radioaktiivsustasemega keskkonnas ja kelle toit on saastunud.

Leedu

Leedu pädev asutus ei ole teateid saanud.

Luksemburg

Luksemburgi pädev asutus ei olnud kuni 2001. aastani teateid saanud. Aastate 2002–2005 kohta ei ole teavet laekunud.

Malta

Malta pädev asutus ei ole teateid saanud.

Madalmaad

Hollandi pädev asutus on saanud ühtekokku viis teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- vähese naatriumisisaldusega toiduained, mida turustatakse kui sobivaid vähese naatriumisisaldusega dieedi puhul(5).

Poola

Poola pädev asutus on saanud ühtekokku 985 teadet. Märgatav osa neist (umbes 88 %) puudutas direktiivi I lisasse kantud toiduainerühmadesse kuuluvaid eritoite.

Ülejäänud 119 teadet käsitlevad toiduaineid, mida kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (113);

- taimseid steroole sisaldavad tooted (võided ja jogurtijoogid) (3);

- muud: probiootikud (2), imikute piimasegu (1).

Portugal

Portugali pädev asutus on saanud ühtekokku 66 teadet. Kõiki toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (66).

Märkus: Portugali asutus teatab teadetest, mis on laekunud alates novembrist 2000, kui jõustus direktiivi 1999/41/EÜ riiklikku õigusesse ülevõtmise dekreetseadus.

Aastate 2002–2005 kohta ei ole teavet laekunud.

Turuleviimine: enne Portugalis teatamist oli nende toodete turuleviimisest teatatud juba teistes liikmesriikides.

Slovaki Vabariik

Slovaki Vabariigi pädev asutus ei ole teateid saanud.

Sloveenia

Sloveenia pädev asutus on saanud ühtekokku 63 teadet. Kõiki toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (63).

Turuleviimine : enne Sloveenias teatamist oli 62 sellise toiduaine turuleviimisest teatatud juba teistes liikmesriikides.

Hispaania

Hispaania pädev asutus on saanud ühtekokku 544 teadet. Märgatav osa neist (umbes 50 %) puudutas direktiivi I lisasse kantud toiduainerühmadesse kuuluvaid eritoite ning seepärast ei ole neid lisatud käesolevasse analüüsi.

Hispaania pädev asutus on rahuldanud ühtekokku 273 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (215);

- vähese naatriumisisaldusega toiduained (56);

- enneaegsetele või väikese sünnikaaluga lastele mõeldud toiduained (2).

Rootsi

Rootsi pädev asutus on saanud ühtekokku 1680 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- vähendatud gluteenisisaldusega toiduained või looduslikult gluteenivabad toiduained (1128);

- vähendatud laktoosi-, piima- või piimavalgusisaldusega või laktoosi-, piima- või piimavalguvabad toiduained (556);

- munavabad toiduained (160);

- sojavabad toiduained (124);

- vähendatud valgu-/hernevalgu sisaldusega või valgu-/hernevalguvabad toiduained (89);

- vähese fenüülalaniinisisaldusega toiduained (28);

- muud: toiduained, mis on mõeldud lisakaltsiumi vajavatele täiskasvanutele, nagu menopausi läbinud ja vanemad naised (6), kolesteroolitaset alandavad toiduained ning lisaenergiat või -valke andvad toiduained (4), lisarauda vajavatele täiskasvanutele mõeldud toiduained (1) ja muid lisatoitaineid vajavatele täiskasvanutele mõeldud toiduained (2).

Märkus : nende teadete koguarv ületab 1680, sest iga toode kuulub mitmesse kategooriasse (näiteks toiduaine, mis on nii gluteeni- kui ka piimavaba).

Turuleviimine: enamikust toodetest ei ole enne Rootsis turuleviimist teistes liikmesriikides teatatud.

Ühendkuningriik

Ühendkuningriigi pädev asutus on saanud ühtekokku 114 teadet. Toiduaineid, millest on teatatud, kirjeldatakse järgmiselt:

- gluteenivabad toiduained (103);

- muud: rinnapiima rikastajad (3), imikute piimasegud (3) ja väikese sünnikaaluga lastele mõeldud toiduained (2), dieetsool (1), laktaasipuudulikkust kompenseerida aitavad toiduained (1), kaalu piiravad toiduained (1).

Märkus: eriõigusaktid jõustusid Ühendkuningriigis seadusena 2002. aastal ning enne seda kuupäeva ametlikku teatamismenetlust ei olnud.

Turuleviimine: Ühendkuningriigil ei ole teavet selle kohta, kas nendest toodetest on teatatud esmakordselt Ühendkuningriigis või kas nendest on varem teatatud teistes liikmesriikides.

Arutelu

Järgmises arutelus rõhutab komisjon põhiteemasid, mille liikmesriigid on tõstatanud seoses artikli 9 rakendamisega, vajalike ettepanekute rühmitamisega ja näidetega eri liikmesriikidest.

1. Seoses toote esmakordse turuleviimisega väljendasid mitmed liikmesriigid arvamust, et sageli on raske kindlaks teha, kas toiduainest on varem teises ELi liikmesriigis teatatud. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et tihti importijad ei täpsusta nimetatud teavet. Veelgi enam, kui on teada, et toode on ühenduses turule viidud, ei tea importija sageli, millises liikmesriigis seda on tehtud.

Üks liikmesriik tegi ettepaneku teatamissüsteemi lihtsustada ja piirduda esimese teatega, mida saaks liikmesriikide vahel elektrooniliselt levitada.

2. Mõned liikmesriigid märkisid, et tootjad ja importijad teatavad harva muudatustest varem teatatud dieettoiduainete koostises või etikettidel. Tootjad ja turustajad muudavad mõnikord teataval määral koostist, toiduaine väljakuulutatud eesmärki või isikute kategooriaid, kellele dieettoiduaine on mõeldud, nii et võib osutuda vajalikuks toote vastavus õigusaktidele uuesti läbi vaadata.

Üks liikmesriik rõhutas asjaolu, et puudub kohustus teavitada pädevat asutust toote turult kõrvaldamisest, mistõttu turul olevast on raske saada ajakohastatud ülevaadet. Teine liikmesriik tegi ettepaneku kehtestada teate esitajatele kohustus informeerida kõikidest muudatustest, mis tehakse toote puhul, millest on juba teatatud.

3. Artikli 9 lõike 3 sätted võimaldavad liikmesriikidel vajaduse korral valmistajalt või importijalt nõuda, et esitataks teadustööd ja andmed, mis kinnitavad toote vastavust artikli 1 lõikele 2.

Üks liikmesriik tegi ettepaneku vahetada selles küsimuses liikmesriikide seas kogemusi ja erialateadmisi.

4. Artikli 9 rakendamisel esineb lahknevusi. Mitmed liikmesriigid on saanud teateid toiduainete kohta, mis kuuluvad ühte I lisasse kantud rühmadest, millest tavaliselt ei tule artikli 9 alusel teatada; teatatud on isegi toiduainetest, mida direktiiv 89/398/EMÜ ei hõlma. Üks seletus on, et mõnes liikmesriigis nõutakse teatamist suurema hulga toiduainete puhul ning asutused ei tee eri liiki teadetel vahet.

Teisest küljest näitab teadete analüüs, et olemasolevaid õigusakte on keeruline kohaldada mitmel põhjusel. On mitmeid niinimetatud piiriala tooteid – dieettoiduaineid, mis võivad kuuluda eri õigusaktide reguleerimisalasse. Ei pruugi olla selge, milliseid dieettoiduaineid hõlmavad eridirektiivi või artikli 9 sätted, samuti see, kas tooted on dieettoiduained või tavatoiduained.

Artikkel 9 vs. eridirektiivid

Mõned liikmesriigid on asunud seisukohale, et fenüülketonuuria all kannatavatele inimestele mõeldud toiduained on dieettoiduained artikli 9 tähenduses, samal ajal kui teised käsitavad neid meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoiduainetena. Samasugune probleem on tekkinud „väga vähese energiasisaldusega toiduainete” puhul.

Dieettoiduained vs. üldelanikkonnale mõeldud toiduained

Pidades silmas liigituspiiri tavaliste toiduainete suhtes, on kõige sagedasemad juhtumid kokku võetud järgmistes näidetes:

mõned liikmesriigid peavad lisatud taimseid steroole sisaldavaid toiduained dieettoiduaineteks, mis on mõeldud inimestele, kes kannatavad hüperkolesteroleemia all, samal ajal kui teised liikmesriigid peavad neid üldelanikkonnale mõeldud toiduaineteks.

Sama küsimus tekib dieettoiduainete ja toidulisandite eristamisel. Näiteks peavad mõned liikmesriigid eakatele mõeldud vitamiinilisandiga tablette dieettoiduaineteks, samal ajal kui teised käsitavad neid toidulisandina. Komisjon on märkinud, et ei ole võimalik pidada toiduainet nii dieettoiduaineks kui ka toidulisandiks. Õigupoolest on vastavalt direktiivi 2002/46/EÜ (toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 2 punktile a toidulisandi eesmärk täiendada tavapärast toitumist. Seevastu dieettoiduained on toiduained, mis oma erikoostise või tootmisprotsessi tõttu sobivad konkreetsele elanikkonnarühmale. Üldine reegel on, et kui toitu turustatakse annustena, nagu on osutatud direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandite määratluses, käsitatakse seda toidulisandina; ent kui toidu toitumusliku eesmärgi uurimine igal üksikjuhul näitab, et see on mõeldud teatavale füsioloogilises eriseisundis isikutekategooriale (ja mitte üldelanikkonnale), võib seda toodet pidada dieettoiduaineks.

Rikastatud ja dieettoiduainete liigitamine ei ole niisama lihtne. Näiteks peetakse lastele ja noorukitele mõeldud rikastatud helbeid aruandes dieettoiduaineks, kuid rikastatud toiduaineid käsitleva määruse 1925/2006 hiljutise jõustumise tõttu 1. juulil 2007 võiks selliseid tooteid käsitada ka rikastatud toiduainetena.

Mõned liikmesriigid peavad mõnda tavatoidu kategooriat dieettoiduaineks, kuna väidetakse, et need on sojavabad või piimavabad. Selle aluseks oli põhjendus, et need toiduained on mõeldud spetsiaalselt inimestele, kellel on konkreetsete koostisainete suhtes välja kujunenud talumatus või allergia. Tuleb märkida, et allergeenisisalduse näitamise puhul reguleerib allergeenide sisalduse näitajaid juba toidu üldist märgistamist käsitlev direktiiv 2000/13/EÜ[10]. Selle õigusakti eesmärk on anda tarbijatele toiduainete kohta põhjalikku teavet. Tagamaks et allergia või toidutalumatuse all kannatavad tarbijad saavad teavet koostisainete kohta, mille suhtes nad on tundlikud, on kehtestatud nõue esitada etiketil viide õigusaktides kindlaksmääratud allergeensete koostisainete kohta. Üldise arusaama kohaselt uurivad konkreetsete ainete suhtes allergilised inimesed asjaomast teavet koostisainete loetelust. Pealegi ei saa võimalikke allergeenseid koostisaineid mittesisaldavaid toiduaineid lugeda automaatselt dieettoiduaineteks.

Tuleb märkida, et aruandes käsitletakse asjaomaseid teateid, mis esitati liikmesriikidele enne hiljutiste toiduainealaste õigusaktide kehtestamist. ELi õigusaktide areng, näiteks toidulisandeid käsitleva direktiivi 2002/46/EÜ vastuvõtmine, avaldab juba teatamissüsteemile mõju. Veelgi enam, eeldatakse, et hiljuti jõustunud määrused rikastatud toiduainete ning toitumis- ja tervisealaste väidete kohta avaldavad mõju toiduainete kategooriatele, millest teatatakse artiklis 9 sätestatud korras.

5. Laekunud teadete ülevaatlikku tabelit vaadates (vt lisa) selgub, et suur osa ühtekokku 3689 teatest (57 %, 2107 teadet) viitab gluteenivabadele toiduainetele ning teine suur osa (21 %, 764 teadet) viitab laktoosivabadele toiduainetele. Seega on näha, et suures hulgas teadetes esinevad mõned paljudele liikmesriikidele ühised üldtunnustatud kategooriad.

JÄRELDUS

ARTIKLI 9 sätete eesmärk on hõlbustada turule viidud toodete ametlikku järelevalvet. Kuid üldise märkusena leiab enamik liikmesriike, et teatamissüsteemi tuleks ratsionaliseerida, et tagada kõnealuse artikli sätete ühtlustatud rakendamine kogu ELis.

Selliseid tootekategooriaid nagu gluteenivabad ja laktoosivabad tooted, mis moodustavad suure osa teadetest, hakatakse reguleerima selliste mõistete kasutamist käsitlevate erieeskirjade abil, nagu on ette nähtud dieettoiduaineid käsitleva direktiiviga 89/398/EMÜ (artikkel 4a) ja määrusega 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (põhjendus 22). Järelikult hõlmavad artikli 9 sätted ainult ülejäänud tooteid, mille kohta ei ole võimalik sätestada erieeskirju, sest tegu on uuenduslike toodetega või seepärast, et need ei kuulu üldtunnustatud toiduainete kategooriasse.

Vastuolud võivad tekkida sellest, et tõlgendatakse erinevalt dieettoiduaineid käsitleva direktiivi 89/398/EMÜ artikli 1 määratlust „eritoiduks ettenähtud toiduained”, millel on erinevad elemendid ja mida ametiasutused tõlgendavad erinevalt.

Dieettoiduaineid käsitleva direktiivi 89/398/EMÜ artikli 1 sätted näitavad, et lisaks sellele, et dieettoiduained on mõeldud teatavatele isikute kategooriatele, peavad need oma erilise koostise või valmistusviisi tõttu olema selgesti eristatavad tavaliseks tarbimiseks mõeldud toiduainetest. Käesolev aruanne näitab, et liikmesriigid ei tõlgenda seda määratlust ühtselt ning seetõttu tuleb püüda reguleerimisalas kokku leppida. See aitaks selgitada ka erinevusi selliste eri õigusaktide reguleerimisalas nagu toidulisandeid käsitlev direktiiv 2002/46/EÜ ja määrus 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (rikastatud toiduained).

Neid kaalutlusi silmas pidades saab selgeks, et dieettoiduaineid käsitlevate õigusaktide tõhusama ja ühtlustatud rakendamise nimel on tarvis artikkel 9 koos vajaduse korral muude asjaomaste artiklitega läbi vaadata.

[1] EÜT L 186, 30.6.1989, lk 27–32.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/41/EÜ, 7. juuni 1999, millega muudetakse direktiivi 89/398/EMÜ eritoiduks ettenähtud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. EÜT L 172, 8.7.1999, lk 38–39.

[3] Komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ, 22. detsember 2006, imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ. ELT L 401, 30.12.2006, lk 1–33.

[4] Komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, 5. detsember 2006, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta (kodifitseeritud versioon). ELT L 339, 6.12.2006, lk 16–35.

[5] Komisjoni direktiiv 96/8/EÜ, 26. veebruar 1996, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta. EÜT L 55, 6.3.1996, lk 22–26.

[6] Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ, 25. märts 1999, meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud dieettoitude kohta. EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29–36.

[7] Eridirektiive ei ole veel vastu võetud.

[8] „Toidulisandid – toiduained, mille eesmärk on täiendada tavapärast toitumist ning mis on toitainete või muude toitumusliku või füsioloogilise mõjuga ainete kontsentreeritud allikad ja mida turustatakse eraldi või kombineeritult annustena, näiteks kapslitena, pastillidena, tablettidena, pillidena jms kujul, pulbrikotikestena, vedelikuampullidena ja tilgutuspudelitena ning muude samalaadsete vedeliku- ja pulbriannustena, mida peab võtma mõõdetud väikestes kogustes.” Neid reguleeritakse toidulisandeid käsitleva direktiiviga 2002/46/EÜ. EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51–57.

[9] Toite, millele ei ole lisatud vitamiine, mineraale ega muid aineid, reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta. ELT L 404, 30.12.2006, lk 26–38.

[10] Direktiiv 2000/13/EÜ, 20. märts 2000, toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29–42, viimati muudetud komisjoni 27. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/68/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ (teatud toidu koostisainete kohta) IIIa lisa. ELT L 310, 28.11.2007, lk 11–14.