[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.4.2008

KOM(2008) 204 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

Euro kasutuselevõtt Küprosel ja Maltal

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE, REGIOONIDE KOMITEELE NING EUROOPA KESKPANGALE

Euro kasutuselevõtt Küprosel ja Maltal

1. SISSEJUHATUS

Nõukogu otsustas 10. juulil 2007 tühistada Küprose ja Malta suhtes kehtestatud erandi seoses ühisraha kasutuselevõtuga alates 1. jaanuarist 2008.

Eurole ülemineku edukus mõlemas riigis kinnitas, et neljanädalane paralleelkäibe periood võib põhjaliku ettevalmistuse korral olla piisav isegi riikides, kus on ringluses väga suur hulk sularaha[1]. Enamik küproslasi (95 %) ja maltalasi (90 %) leidis, et nende riigis toimus eurole üleminek tõrgeteta või peaaegu tõrgeteta ja tõhusalt.

Käesolevas teatises käsitletakse ülemineku kõige olulisemaid aspekte, eelkõige sularahale üleminekut, haldus- ja finantssüsteemide kohandamist, euro kasutuselevõtu tegelikku ja tajutavat mõju hindadele ning kodanike hinnangut teavituskampaaniatele. Samuti tehakse järeldusi, mis võivad olla tulevaste üleminekute seisukohast kasulikud.

2. Euro sularaha kasutuselevõtt

Euro sularaha kasutuselevõtt on eurole ülemineku protsessi nähtavaim aspekt, kuna see hõlmab peaaegu kõiki institutsioone, ettevõtjaid ja kodanikke. Euro sularaha kasutuselevõtt on edukas, kui kõik osalised varustatakse õigeaegselt euro sularahaga ning endise vääringu tagastamine valmistatakse põhjalikult ette.

2.1. Eel- ja kaaseeljaotus enne eurole ülemineku päeva

A) Küpros

Küprose Keskpank hakkas kommertspankadele eeljaotama euro münte 22. oktoobril 2007 ja euro pangatähti 19. novembril 2007. Pangandussektorile enne euro kasutuselevõtu päeva jaotatud sularaha kogus moodustas ligikaudu 80 % euro pangatähtede väärtusest (950 miljonit eurot) ja 64 % euro müntide väärtusest (64 miljonit eurot). Eeljaotuse võimalust kasutasid kõik Küprose pangafiliaalid (ligikaudu 900).

Samal ajal hakati jaemüüjatele euro sularaha kaaseeljaotama. Kuigi Küprose Keskpank selgitas sularahaga kokku puutuvatele ettevõtjatele, miks kaaseeljaotus on vajalik, telliti euro sularaha oodatust vähem. Paljud väikeettevõtjad väitsid, et kaaseeljaotuse kõikide nõuete täitmine on raske ja kulukas. Selle probleemi lahendamiseks võimaldati pankadel (Küprose Keskpanga nõusolekul) kaaseeljaotada sularaha ettevõtjatele lihtsustatud korra alusel 31. detsembril. Kaaseeljaotuses osalenud 1 377 ettevõtjast peaaegu 58 % kasutas kõnealust lihtsustatud korda ja neile jaotati sularaha väärtus 3,3 miljonit eurot (11,1 miljonit eurot jaotati tavakorras).

Lisaks hakkasid mõned pangad alates 1. novembrist pakkuma oma klientidele võimalust vahetada Küprose naelad euro pangatähtedeks ümberarvestuskursi alusel teenustasuta ja tänu sellele said ettevõtjad, kellel kaaseeljaotuse nõuete täitmine oli raske, osta enne eurole üleminekut euro sularaha.

Samuti oli ettevõtjate jaoks ette nähtud 40 000 pakitud mündikomplekti (stardikomplekti) väärtusega 172 eurot, kuid osteti kõigest 22 000 komplekti. Kuna need stardikomplektid sisaldasid mündirulle, siis oli pankadel neid pärast euro kasutuselevõtu päeva lihtne kasutada.

Elanike tarbeks oli alates 3. detsembrist 2007 saadaval veel 250 000 minikomplekti väärtusega 10 Küprose naela komplekt (17,09 eurot). Müüdi umbes 189 000 minikomplekti. Eurobaromeetri uuringu[2] kohaselt kasutas üle 70 % minikomplektiostjatest selles olnud münte pärast eurole üleminekut, samal ajal kui umbes 20 % ei avanud komplekti.

Pärast eurole üleminekut eksporditi müümata jäänud komplektid, et tulla vastu välismaiste kollektsionääride soovile. Jaanuari kolme esimese nädala jooksul eksporditi Küprose euromünte 3,5 miljoni euro väärtuses.

B) Malta

Kommertspankadele hakati euro sularaha eeljaotama 15. septembril 2007. Enne euro kasutuselevõtu päeva varustati umbes 107 pangafiliaali euro pangatähtedega väärtuses 540 miljonit eurot ja euro müntidega väärtuses 27,81 miljonit eurot.

Kaaseeljaotuse raames (algas 1. detsembril 2007) varustati 134 ettevõtjat euro pangatähtedega väärtuses 3,9 miljonit eurot ja müntidega väärtuses 1,9 miljonit eurot. Kaaseeljaotuse võimalust kasutanud ettevõtjate väike arv on osaliselt tingitud sellest, et kehtestatud tingimused olid üsna ranged.

Arvestades ringluses oleva sularaha märkimisväärset hulka, soovitas Malta Keskpank elanikel hoiustada ülejääv sularaha pangas alates 1. detsembrist. Samal ajal hakkasid pangad vahetama Malta liiri pangatähti ja münte eurodesse teenustasuta, et väikeettevõtjatel oleks võimalik euro sularaha hankida enne eurole üleminekut.

Mitmed ettevõtjad eelistasid osta stardikomplekte, et varuda piisaval hulgal euro münte. Kõik ettevõtjate jaoks ette nähtud 33 000 stardikomplekti (komplekti väärtus 131 eurot) müüdi maha. Pangad täheldasid mõningast nõudlust euro münte ja pangatähti sisaldavate stardikomplektide järele ning samuti oli nõudlus tavakomplektidest erineva koostisega stardikomplektide järele.

Samuti tellisid välismaised kollektsionäärid suure hulga Malta euromünte. Euro kasutuselevõtu päevast kuni 25. jaanuarini eksportisid kommertspangad umbes 1 200 000 iga nimiväärtusega euromünti. Samal ajal oli Malta Keskpank müünud välismaale umbes 32 000 eurot tutvustavat komplekti ja vahetanud teiste euroala keskpankadega ligikaudu 10 000 iga nimiväärtusega euromünti.

Ettevõtjate vähene huvi kaaseeljaotuse vastu kinnitab, et turvalisuse ja teabe kohta sätestatud ranged nõuded mõjutasid negatiivselt eelkõige väikeettevõtjaid. Seepärast kaalub Euroopa Keskpank praegu võimalust lihtsustada tulevaste eurole üleminekute puhul kaaseeljaotust käsitlevaid suuniseid, pidades eelkõige silmas Küprosel detsembri lõpus kasutatud lihtsustatud korda. Erinevus mündikomplektide nõudluse ja pakkumise vahel osutab sellele, et toodetavate komplektide hulka tuleb hoolikalt kavandada. Üks mündikomplekt majapidamise kohta tundub olevat mõistlik kogus. Eksporditud müntide üsna suur hulk näitab, et kollektsionääre tuleb samuti arvesse võtta, eriti väikeste riikide puhul. Kollektsionääride esitatud tellimused võivad oluliselt muuta eurole ülemineku ajal ringluses olevate müntide hulka. |

2.2. Paralleelkäibe periood

Küpros ja Malta otsustasid ühekuuse paralleelkäibe perioodi kasuks. Tõrgeteta üleminek kahes kõnealuses riigis kinnitas, et neli nädalat on piisav aeg, et võtta kasutusele uus vääring ja saada tagasi endist vääringut märkimisväärses koguses[3].

2.2.1. Euro pangatähtede ja müntide jaotamine pärast euro kasutuselevõtu päeva

Esimestel päevadel pärast eurole üleminekut kasutasid elanikud ja ettevõtjad euro sularaha saamiseks peamiselt sularahaautomaate ja pankade teenuseid. Samas käisid elanikud ka tihti jaemüügipunktides, et anda ära endises vääringus olev raha ja saada eurosid.

A) Küpros

Selleks et lihtsustada Küprose naelte vahetamist eurode vastu, olid mitmed pangafiliaalid avatud 1. jaanuaril 2008, mis on tavaliselt riigipüha.

Küproslased käisid selle aasta esimesel kümnel päeval pangas ligikaudu 336 000 korda ja võtsid välja või vahetasid rohkem kui 578 miljoni eurot (keskmiselt 1 777 eurot tehingu kohta).

Kõik 550 sularahaautomaati kohandati 1. jaanuariks kell 00.30 nii, et need väljastasid üksnes euro pangatähti. Esimestel nädalatel pärast eurole üleminekut väljastasid sularahaautomaadid üksnes väikeseid pangatähti, et jaemüüjatel tuleks sularahatehingute puhul harvem vahetusraha tagasi anda. Esimesel kümnel päeval pärast eurole üleminekut võtsid küproslased välja üle 32 miljoni euro 251 000 tehingu käigus. Keskmiselt võeti ühe tehinguga välja 127 eurot.

Sarnaselt Sloveeniale ning mõnele riigile, kus euro võeti kasutusele 2002. aastal (nt Saksamaa ja Hispaania), eelistasid eurole üleminekule järgnevatel päevadel paljud inimesed uue vääringu saamiseks minna pigem panka kui kasutada sularahaautomaate. Võrreldes kogu paralleelkäibe perioodi (jaanuar 2008) näitajaid 2007. aasta jaanuari näitajatega, oli välja võetud ja vahetatud raha väärtus 55 % suurem, kusjuures pangas tehtud tehingute maht oli 61 % suurem, samas kui sularahaautomaatide abil tehtud tehingute maht kasvas üksnes 23 % võrra[4].

Pangatehingu käigus vahetatud või välja võetud summad olid Küprosel suhteliselt suured (keskmiselt 1 177 eurot), mis osutab sellele, et elanikel olid suured summad varuks kogutud. Selle tõttu tekkisid pankades esimestel päevadel pärast eurole üleminekut järjekorrad, hoolimata sellest, et pangad olid erandkorras avatud 1. jaanuaril. Normaalne olukord taastus pankades siiski kiiresti.

B) Malta

Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 10. jaanuarini vahetati raha pangas umbes 230 000 korral, kokku ligikaudu 165 miljoni euro väärtuses. Keskmiselt vahetati 720 eurot. Maltal võeti raha tihedamini välja sularahaautomaadist kui pangast, kuid pangast välja võetud eurode koguväärtus oli üle nelja korra suurem.

1. jaanuari keskööks väljastas 90 % kõikidest Malta sularahaautomaatidest (kokku 154) üksnes euro pangatähti ning ülejäänud automaadid kohandati selleks järgnevatel tundidel. Kuni 10. jaanuarini (kaasa arvatud) võeti raha välja 316 000 korral, kokku umbes 40 miljoni euro väärtuses. Sarnaselt Küprosele võeti ühe tehingu käigus välja umbes 126 eurot.

Kuna inimesed soovisid innukalt vahetada omavääringus olevad sularahasäästud eurodeks ja võtta välja euro sularaha, tekkisid mõnedes pangafiliaalides märkimisväärsed järjekorrad. Mitu panka olid avanud ettevõtjate jaoks eraldi kassad, et vähendada ooteaega. Isegi nädal pärast üleminekut võis märgata pikki järjekordi, mis näitas, et võetud meetmed ei olnud alati piisavad. Pangad ei olnud täielikult valmis, et saada hakkama suure lisatööga, kuigi tööle oli võetud 600 tellerit.

2.2.2. Sularahamaksete suundumus

Euro sularahamaksete näitajad osutavad sellele, et eurost on kiiresti saanud Malta ja Küprose vääring. Esimese kolme päeva jooksul suurenes euro kasutamine kiiremini kui esimeste eurole üleläinud riikide rühmas (vt joonis 1). Mõlemas riigis tehti 4. jaanuaril poodides üle 70 % kõigist sularahamaksetest eurodes, samal ajal kui 2002. aastal eurole üleläinud riikides ületati 70 % lävi alles 6. jaanuaril. Alates 2. jaanuarist 2008 andis 90 % jaemüüjatest raha tagasi üksnes eurodes.

Joonis 1

[pic]Allikas: komisjoni talitused

Seetõttu vähenes endises vääringus tehtud maksete arv kiiresti: 29. detsembril 2007 tehti 100 % kõigist sularahamaksetest endises vääringus ja 12. jaanuaril 2008 kõigest 7–10 %. 20. jaanuaril 2008 (st kümme päeva enne paralleelkäibe perioodi lõppu) tehti poodides kõigest 3 % maksetest endises vääringus (vt joonis 2).

Joonis 2

[pic]

Allikas: komisjoni talitused

Mõnel jaemüüjal ei olnud piisavalt sularaha esimesel paaril päeval, kuna pankades olid pikad järjekorrad ja paljud kodanikud proovisid endisest vääringust lahti saada poodides. Seepärast oli müüjatel vaja rohkem suure nimiväärtusega euromünte ja väikeseid euro pangatähti kui oli algselt kavandatud.

Maltal jäi mõnel jaemüüjal ja teenusepakkujal (nt bussijuhid) puudu ühe- ja kahesendistest euro müntidest, mida oli vaja täpse raha tagasiandmiseks. Kuna hindade ümardamine ei olnud seadusega lubatud, läks vaja ootamatult suurel hulgal teatava nimiväärtusega sularaha ja Malta Keskpangal tuli esitada täiendavad tellimused.

Komisjoni koostatud uuring (vt joonis 3) näitab, et juba 12 päeva pärast eurole üleminekut oli üle 90 % maltalastel ja küproslastel rahakotis üksnes või peamiselt euro mündid ja pangatähed. Eurole üleminek oli üllatavalt kiire, arvestades et vähem inimesi kui Sloveenias oli hankinud endale euro sularaha enne eurole ülemineku päeva. 29. detsembril 2007 oli 7 %-l küproslastel rahakotis peamiselt euro pangatähed, samas kui 8 %-l oli peamiselt euro mündid. Vastavad näitajad olid Maltal 4 % ja 12 %. Võrreldaval ajavahemikul oli Sloveenias 20 %-l elanikest euro pangatähed ja 27 %-l euro mündid.

Joonis 3

[pic]

Allikas: komisjoni talitused

Kodanikud harjusid väga kiiresti uue vääringuga. 2008. aasta veebruari alguseks arvas peaaegu 90 % maltalastest ja 95 % küproslastest, et euro pangatähti on lihtne või üsna lihtne eristada. Üle poole Malta kodanikest (53 %) arvutas igapäevasel poeskäigul hindasid peamiselt eurodes ja 40 % arvutas eurodes ka erandlike ostude sooritamisel. Suuremate ostude tegemisel arvutasid küproslased hindasid peamiselt naelades, kuid igapäevaste ostude tegemisel peamiselt eurodes[5].

2.2.3. Endise vääringu tagastamine

Endist vääringut hakati tagastama 2007. aasta viimasel kuul. 1. jaanuaril 2008 oli Maltal tagastatud ringluses olevaid pangatähti umbes 40 % väärtuses ja Küprosel 10 % väärtuses. Endise vääringu tagastamine kiirenes jaanuari esimestel päevadel, mil päevas tagastati Küprosel ringluses olevatest pangatähtedest 5–6 % ja Maltal umbes 3 %.

15. jaanuariks tagastati Küprosel ringluses olevaid Küprose naela pangatähti ligikaudu 50 % väärtuses ja Maltal tagastati samas väärtuses liire 17. jaanuariks[6]. Mõlemas riigis tagastati pangatähti kiiremini kui 2002. aastal, mil 50 % lävi ületati alles 21. jaanuaril. Ligikaudu 25 % Küprose ja 35 % Malta endisest vääringust oli ikka veel ringluses jaanuari lõpus, mis on võrreldav 2002. aasta näitajatega[7].

Rahaveoga tegelevad ettevõtted ja pangad ei täheldanud üldiselt probleeme seoses endise vääringu kogumise ja hoiustamisega.

Joonis 4

[pic]

Allikas: EKP

Euro sularahale üleminek Küprosel ja Maltal kinnitab, et lühike paralleelkäibe periood on tehniliselt teostatav isegi riikides, kus on ringluses väga suur hulk sularaha. Kuigi pangad võtsid erimeetmeid, et tulla toime suure ülemäärase töökoormusega, ei piisanud sellest alati, et hoida ära järjekordade tekkimine esimestel nädalatel pärast eurole üleminekut. Selleks et lihtsustada eurole üleminekut, tuleks soodustada varuks kogutud endise vääringu tagastamist enne eurole ülemineku päeva, ulatuslikku kaaseeljaotust ja sularahata maksete tegemist. |

3. Finants- ja haldussüsteemide kohandamine

Vastavalt Küprosel ja Maltal kohaldatud järsu ülemineku stsenaariumile toimisid kõik haldus- ja finantssüsteemid üksnes vastavas omavääringus kuni 31. detsembrini 2007 ning läksid üle eurole 1. jaanuaril 2008.

Olemasolev teave näitab, et Küprose ja Malta avalik haldus ja ettevõtjad valmistusid selleks piisavalt ja õigeaegselt. Mõlema liikmesriigi eksperdid osalesid komisjoni / Euroopa Pettustevastase Ameti ning Euroopa Politseiameti korraldatud teavitamis- ja koolitusprogrammides, et tutvuda korra ja meetmetega, mis aitavad hoida ära euro võltsimist.

Mõlemas riigis 2007. aasta septembris küsitletud ettevõtjatest[8] oli peaaegu kõiki teavitatud eurole üleminekust ja nad olid hakanud ettevalmistustöid tegema.

Eurole üleminekuga ei kaasnenud pankades ja jaemüügiettevõtetes suuri tehnilisi probleeme. Samuti sujusid eurole üleminekul tõrgeteta sularahaautomaatide, kaardimaksesüsteemide ja pangakontodega seotud toimingud.

4. Hinnasuundumused

4.1. Hindade järelevalve ülemineku ajal

2007. aasta septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuring, milles käsitleti elanike suhtumist eurosse, näitas, et üle kolme neljandiku Küprose ja Malta elanikest kartis, et eurole üleminekuga kaasneb võimalik hinnapettus. Nende hirmude vähendamiseks kehtestasid mõlemad riigid kõikehõlmavad meetmed.

Küprosel jälgisid viis euro vaatluskeskust kahes vääringus[9] esitatud hindade õigsust ja rahandusministeerium koos tarbijaühingutega jälgis enim ostetavate kaupade hindu. Õiglase hinnakujunduse koodeks, mida järgivad 7 579 ettevõtjat, aitas edukalt hinnatõusu piirata, kuna enamikul juhtudel tuvastati rikkumisi koodeksiga mitteliitunud ettevõtjate seas. Euro vaatluskeskused võtsid ühendust jaemüüjate ja teenusepakkujatega, kes olid hindu ebatavaliselt palju tõstnud (peamiselt habemeajamis- ja juuksurisalongid, kebabirestoranid, eraparklad, arstid, kohvikud ja kinod), et uurida selle põhjuseid. Eurole üleminekut kuritarvitanud ettevõtjate nimed avaldati Internetis.

Maltal jälgis hinnaolukorda[10] riiklik eurole ülemineku komitee, kes sõlmis üle 7 900 ettevõtjaga FAIRi (õiglase hinnakujunduse kokkulepped jaekaubanduses) algatuse.

Malta on esimene riik, kus kursi ümberarvestamisel on seadusega keelatud hindu kohandada[11]. Kodanikud saavad esitada euro infotelefoni või e-posti vahendusel kaebusi hindade ümardamise kohta ja selliseid kaebusi uuritakse kohe. Aasta esimesel seitsmel nädalal korrigeerisid 107 poepidajat ja muud ettevõtjat (sh paljud arstid ja mõned parklaomanikud) hindu allapoole pärast riikliku eurole ülemineku komitee hoiatust, et nad olid seoses euro kasutuselvõtuga teenustasu või hindu põhjendamatult tõstnud. Kolmele ettevõtjale tehti trahv põhjendamatu hinnatõusu eest, samal ajal kui 96 kaebust osutus alusetuks.

4.2. Hinnasuundumused

Küprose ja Malta inflatsioonisuundumusi mõjutasid peamiselt üleilmsed tegurid. Aasta esimese poole üsna madal inflatsioonitase oli suurel määral tingitud energiahindade soodsast üldmõjust, samal ajal kui 2007. aasta augustis–septembris korrigeeriti hindasid. Seega põhjustas energiahindade ebasoodne üldmõju koos tarbekaupade hinnatõusuga inflatsiooni suurenemist 2007. aasta teisel poolel.

Keskmine aastane inflatsioon Küprosel oli 2,2 % 2007. aastal, kusjuures inflatsioon oli madal aasta esimesel poolel ja kõrge teisel poolel. 2007. aasta suundumus, et THHI inflatsiooni suureneb, jätkus 2008. aasta esimesel kuul. Seega oli aastane inflatsioon 4,7 % veebruaris 2008, võrreldes 4,1 % jaanuaris 2008. Aastane keskmine inflatsioon oli Maltal 0,7 % 2007. aastal, kuid inflatsiooni tase kõikus: aasta esimesel poolel inflatsioon aeglustus ning seejärel inflatsioon kiirenes aasta teisel poolel. Veebruaris oli aastane inflatsioon 4,0 %, võrreldes 3,8 %ga 2008. aasta jaanuaris.

Euroopa Ühenduste Statistikaameti esialgsel hinnangul (eurole üleminek ja inflatsioon Küprosel ja Maltal, aprill 2008) oli eurole ülemineku ühekordne mõju koguinflatsioonile ülemineku ajal ja vahetult pärast seda Küprosel ja Maltal ligikaudu 0,2–0,3 protsendipunkti. Küprose ja Malta hinnangulised näitajad on kooskõlas 2002. aastal eurole üleläinud esimeste riikide rühma ja 2007. aastal liitunud Sloveenia näitajatega. Euroopa Ühenduste Statistikaameti arvates oli eurole ülemineku mõju Küprosel ja Maltal märgatav, kuid mitte nii suur, et see mõjutaks koguinflatsiooni mõlemas riigis. Euroopa Ühenduste Statistikaamet ajakohastab vajaduse korral oma järeldused eurole ülemineku mõju kohta Küprosel ja Maltal, kui täiendav teave muutub kättesaadavaks.

4.3. Hinnataju

Komisjoni talituste andmed näitavad, et paaril viimasel aastal on Küprosel ja Maltal tajutav inflatsioon üldiselt olnud vastavuses THHI inflatsiooni suundumusega. Küprosel on tajutava inflatsiooni suundumus sarnanenud koguinflatsiooni suundumusega: mõlemad on alates 2007. aasta algusest tõusnud. Maltal on tajutava inflatsiooni suundumus samuti sarnanenud THHI inflatsiooni suundumusega, kuid vähemal määral, kuna THHI inflatsiooni järsule langusele aprillis ei vastanud tajutava inflatsiooni taseme vastav langus.

Alates eurole üleminekust kättesaadav teave näitab, et üleminek ei ole algselt tajutavat inflatsiooni mõjutanud. THHI inflatsiooni tõusust olenemata vähenes tajutav inflatsioon Küprosel 45,7 protsendipunktilt 2007. aasta jaanuaris 42,3 protsendipunktile 2008. aasta jaanuaris ning Maltal vähenes tajutav inflatsioon 51,0 protsendipunktilt 2007. aasta detsembris 40,5 protsendipunktile 2008. aasta jaanuaris. Seega tundub, et THHI inflatsiooni tõus ega euro võimalik mõju hindadele ei ole mõjutanud seda, kuidas tarbijad inflatsiooni tajuvad. Võib-olla aitasid muud tegurid, nagu teavituskampaaniad, vähendada tajutavat inflatsiooni kahes uusimas euroala liikmesriigis. Malta puhul on see tõenäoliselt seotud keeluga hindu kohandada ja selle keelu range jõustamisega.

Joonis 5

[pic][pic]

Allikas: komisjoni talitused

Samas muutus olukord mõneti 2008. aasta veebruaris. Maltal on tajutav inflatsioon jätkuvalt vähenenud 40,5 protsendipunktilt 2008. aasta jaanuaris 34,0 protsendipunktile, samal ajal kui Küprosel on tajutav inflatsioon suurenenud 42,3 protsendipunktilt 2008. aasta jaanuaris 48,2 protsendipunktile. Siiski on ennatlik teha järeldusi tajutava inflatsiooni edasise suundumuse kohta Küprosel ja Maltal.

Küprosel ja Maltal on inflatsioonisurve tajutav alates 2007. aasta keskpaigast, peamiselt üleilmse inflatsiooni suurenemise tõttu eelkõige energia ja toiduainete hindade osas. Samal ajal on tajutava inflatsiooni suundumus üldiselt sarnanenud THHI inflatsiooni suundumusele. Tajutav inflatsioon oli esimesel kuul pärast eurole üleminekut stabiilne, kuigi mõõdetav inflatsioon tõusis. Veebruaris tõusis tajutava inflatsiooni tase Küprosel, samas kui Maltal langes vastav näitaja veelgi. |

5. Eurole üleminekut ja elanike suhtumist käsitlev teavituskampaania

Küprosel käivitati ametlikult euro kampaania ja riiklik eurot tutvustav veebileht (www.euro.cy) 31. mail 2006. Massiteabevahendites algatati kampaania alles 2007. aasta kevadel raskuste tõttu, mis olid osaliselt seotud pakkumismenetluse teel suhtekorraldusfirma leidmisega. Kampaania keskendus VKEdele, maapiirkondadele ja riskirühmadele. Peamiselt käsitleti eurole ülemineku ajakava, euro eeliseid, vahetuskurssi ja hirmu põhjendamatu hinnatõusu ees. Teavet levitati peamiselt raadios (10 225 saadet), televisioonis (3 260 saadet) ja reklaamtrükistes (206 reklaamkuulutust ajakirjades ja 241 ajalehtedes). Eurobuss sõitis mööda saart ringi, et teavitada kõrvaliste piirkondade elanikke. Võttes arvesse jätkuvalt madalat toetust eurole, tegid Küprose võimud viimastel kuudel suuri jõupingutusi, et teavitada peamiselt riskirühmi. Euroopa Komisjon toetas mitmeid ettevõtmisi, sh uus euro pangatähtede näitus, konverents ja seminar ajakirjanikele, riiklik koolivõistlus ja reklaammaterjali koostamine.

Tundub, et teavituskampaania andis väga häid tulemusi. 2008. aasta veebruari Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et üheksa küproslast kümnest olid väga või üsna teadlikud eurole üleminekust. Enamik kodanikke sai teavet peamiselt meediast (61 %), kommertspankadelt (16 %) ja Küprose Keskpangalt (10 %). Elanikud olid riigi ametiasutuste edastatud euro-alase teabega väga rahul (49 %) või üsna rahul (44 %). Kaheksa küproslast kümnest sai euro kalkulaatori ja nende arvates oli see väga kasulik. Eurobaromeetri küsitluses 2008. aasta veebruaris osalenutest umbes 80 % soovisid saada rohkem teavet õiglase ümardamise ja hinnakujunduse, euro kasutuselevõtu sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste mõjude ning euro pangatähtede turvaelementide kohta.

Algselt madalat toetust eurole aitas Maltal suurendada terviklik mitmeosaline kampaania, mis keskendus kõigepealt teadlikkuse tõstmisele ja euro eelistele ning seejärel eurole ülemineku praktilistele aspektidele. Kampaania hõlmas nii massiteabevahendeid (4 750 telesaadet, 20 125 raadiosaadet ja 1 465 reklaamteksti ajalehtedes ja ajakirjades) kui ka individuaalseid algatusi (euro infotelefon, suhtlus pressiga, valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja vallad, tarbija- ja äriorganisatsioonid, koolid ja riskirühmad). Teavituskampaania käigus käsitleti põhjendamatult kõrgete hindade küsimust pidevalt. Vastavateemaline veebileht (www.euro.gov.mt) toetas kõiki meetmeid ja seal oli metoodiliselt loetletud kogu euroga seonduv teave.

Partnerluslepingu raames toetas Euroopa Komisjon kahe eurot tutvustava näituse ja ühe konverentsi korraldamist. Samuti toetati uurimust, milles käsitleti elanike suhtumist eurosse, ning riikliku koolivõistluse korraldamist.

Tundub, et pikk ja intensiivne teavituskampaania andis väga häid tulemusi. 2008. aasta veebruari Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et üheksa maltalast kümnest olid väga või üsna teadlikud eurole üleminekust. Enamik elanikke sai teavet peamiselt meediast (68 %), kusjuures televisioon oli kõige tõhusam teabe saamise allikas. Telesaateid oli näinud 87 % elanikest, kellest üle 90 % leidis, et saated olid üsna või väga kasulikud. Eurobaromeetri 2008. aasta veebruari küsitluses osalenutest 56 % soovisid saada rohkem teavet õiglase ümardamise ja hinnakujunduse ning euro pangatähtede turvaelementide kohta.

Mõlema riigi elanikud arvasid, et eurole üleminekuga seotud teavituskampaaniad olid hästi ja tõhusalt korraldatud. See näitab, et hästi korraldatud ja terviklik teavituskampaania aitab suurendada elanike toetust eurole. Peale selle näitas Malta kampaania, et sihtotstarbelised ja intensiivsed teavituskampaaniad aitavad edukalt vähendada hirme, et eurole üleminekuga kaasneb hinnatõus. |

[1] Küprose ja Malta üleminekukavas täpsustatakse, et kohaldada tuleks järsu ülemineku stsenaariumi ning et paralleelkäibe periood peaks kestma kuu. Esimesed euroalaga liitunud riigid võtsid euro kasutusele vastavalt Madridi stsenaariumile, mis hõlmas kolmeaastast (Kreeka puhul üheaastast) üleminekuperioodi. Sloveenia oli esimene riik, kus rakendati järsu ülemineku stsenaariumi, mille kohaselt euro pangatähed ja mündid võeti kasutusele samal päeval, mil eurost sai seaduslik maksevahend (1. jaanuar 2007).

[2] Flash Eurobarometer nr 223, veebruar 2008.

[3] Paralleelkäibe periood on periood, mis algab euro kasutuselevõtu päeval ja mille jooksul euro ja endine vääring (st endine omavääring) on seaduslikud maksevahendid. Paralleelkäibe periood võib kesta kuni kuus kuud, kuid liikmesriigid võivad seda perioodi lühendada. Eurole üleläinud esimeste riikide rühm otsustas suures osas kahekuulise paralleelkäibe perioodi kasuks. Sloveenia kehtestas kõigest 14 päeva pikkuse paralleelkäibe perioodi.

[4] Sularahaautomaatide abil tehtud tehingute väärtus kasvas üksnes 15 % võrra, kuna 2008. aasta jaanuaris väljastasid automaadid vaid väikeseid pangatähti.

[5] Küprost käsitleb Flash Eurobarometer nr 222 ja Maltat Flash Eurobarometer nr 223 (mõlemad veebruar 2008).

[6] 1. jaanuaril 2008 oli ringluses olevate Küprose naela pangatähtede ja müntide väärtus vastavalt 994 miljonit ja 66 miljonit eurot. Vastavad näitajad Maltal olid 635 miljonit ja 44 miljonit eurot.

[7] Küprose Keskpank jätkab endise vääringu pangatähtede tasuta vahetamist kuni kümme aastat ja müntide vahetamist kuni kaks aastat pärast euro kasutuselevõtu päeva. Malta Keskpank jätkab Malta liiri müntide ja pangatähtede vahetamist vastavalt kuni 2. veebruarini 2010 ja 1. veebruarini 2018.

[8] Flash Eurobarometer nr 218 (september 2007) Küprose kohta ja NECC Business Survey (september 2007) Malta kohta.

[9] Hindade esitamine samal ajal Küprose naeltes ja eurodes muutus kohustuslikuks 1. septembril 2007 ja on kohustuslik kuni 30. septembrini 2008. Maltal muutus hindade esitamine kahes vääringus (Malta liir ja euro) kohustuslikuks 11. juulil 2007 ja on kohustuslik 30. juunini 2008.

[10] Hinnavaatlust jätkatakse kuni juunini 2008.

[11] Maltal euro kasutuselevõttu käsitleva õigusakti (CAP. 485) kohaselt on lubatud hindu kohandada üksnes juhul, kui summa eurodes on madalam kui vastav summa Malta liirides enne ümberarvestamist. Selliste summade puhul, mis moodustavad astmestiku, võib vajaduse korral summasid ümberarvestamisel kohandada, et säilitada ja selgelt piiritleda astmetele vastavad künnised. Kui tehniliste piirangute tõttu tekib eriolukord ja euro vaatluskeskusele esitatakse avaldus, võib euro vaatluskeskus teha möönduse ja lubada kohandada hindu muul viisil ja tingimustel, mille otsustab euro vaatluskeskus.