[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 29.1.2008 KOM(2008) 31 lõplik KOMISJONI TEATIS Ühtse turu seire tarbija seisukohast: tarbijaturgude tulemustabel {SEK(2008) 87} KOMISJONI TEATIS Ühtse turu seire tarbija seisukoha st: tarbijaturgude tulemustabel (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS 1. Üks peamisi järeldusi, mis tuleneb komisjoni teatisest ühtse turu läbivaatamise kohta, on vajadus viia turg paremini vastavusse kodanike ootuste ja huvidega ning suurendada selle suutlikkust lahendada globaliseerumisega seotud probleeme. Neid probleeme silmas pidades tuleks endisest enam tähelepanu pöörata ELi kodanikke mõjutavatele lõpptulemustele, mitte üksnes õiguslikele vahenditele. Poliitikasuunad peavad olema paremini põhjendatud ja rohkem tulemusele orienteeritud. Kodanikke mõjutavate tulemuste seire ja hindamise parandamine on komisjoni prioriteet liikumisel ühtse turu järgmisesse etappi. Seire parandamine on oluline, sest selle kaudu on võimalik parandada poliitika kujundamist ja õiguslikku reguleerimist, samuti võimaldab see kodanikele näidata, et nende huve arvestatakse. 2. Tarbijatena puutuvad meie kodanikud ühtse turuga kokku iga päev. Tarbijana saadud kogemus mõjutab seetõttu nende arvamust nii ühtse turu kui ka ELi kohta tervikuna. Tarbija seisukohast paremate tulemuste saavutamine on ühtse turu poliitika peamine eesmärk ja selle edukuse lakmuspaber. Üha enam tarbijale orienteeritud ja globaliseerunud majanduse tingimustes aitab tarbijate ootustele paremini reageeriv ühtne turg muuta majandust innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. 3. Ühtne turg ei kujuta endast üksnes majandusprojekti. Selle kaudu tagatakse ka teatavad sotsiaalsed standardid. Samuti ei saa tarbijahuve määratleda üksnes majandusliku kasulikkuse kaudu. Kodanikud ootavad, et ühtse turu poliitika pakuks sotsiaalselt vastuvõetavaid lahendusi – mõnikord ka majandusliku kasulikkuse arvel. Näiteks on inimeste tervist, keskkonda ja ohutust silmas pidades seatud tarbekaupadele ranged nõuded. Üksmeel valitseb ka selle suhtes, et olenemata elukohast peab kõikidele olema tagatud taskukohase hinnaga juurdepääs teatavatele kaubandusliku iseloomuga põhiteenustele, mis on sotsiaalse kaasatuse seisukohast olulised. Tulemustabeli mõistes tuleks seega „turuhäireks” pidada olukorda, kus esineb nii vahendite ebaefektiivne jaotamine kui ka suutmatus jõuda oodatud tulemusteni. 4. Praegu siiski napib tarbijale märgatavaid ilminguid ühtse turu tulemuslikkuse kohta. Seepärast pööratakse komisjoni uue lähenemisviisi puhul põhitähelepanu selliste näitajate väljatöötamisele, mis aitaksid paremini jälgida ühtse turu nõudluse poolt. Tulemustabel toetab üldist seiret sel viisil, et püüab avastada juhtumeid, kus turuhäirete ilmingud on seotud ebarahuldavate tingimustega tarbijaturul. Kogutud andmete abil oleks võimalik välja töötada parem tarbijapoliitika ning rikastada kõiki tarbijatega seotud poliitikasuundi, tagades tarbijate huvide parema integreerimise kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse. 2. MIKS ON OLULINE JÄLGIDA ÜHTSE TURU TOIMIMIST TARBIJA SEISUKOHAST? 5. Tarbijaturud kujutavad endast keerulist süsteemi, kus kohtuvad pakkumine ja nõudlus ning kus tootjate, teenuseosutajate, jaemüüjate ja tarbijate käitumine vastastikuse mõju käigus pidevalt muutub. Kõige uuendusmeelsemad ettevõtted käsitlevad tarbijat kui üht rikkalikumat uute ideede allikat. 6. Tarbijaturgude majanduslikku tulemuslikkust ei hinnata enam lihtsalt ettevõtjate pakkumise poole tõhususe tulemusena, kuigi see on tarbijat mõjutavate tulemuste seisukohast oluline. On vaja tõhusat konkurentsipoliitikat ning aeg-ajalt ka reguleerida pakkumise poolt, kuid see ei ole piisav, et tagada turgude tõhusus ja kõrge tulemuslikkus. Tõhusad ja ootustele vastavad tarbijaturud on kogu majanduse lõikes konkurentsivõime ja kodanike heaolu liikumapanevaks jõuks. Sellised turud vajavad teadmistega varustatud tarbijaid, kes teevad teadlikke valikuid ja tagavad tõhusalt tegutsevatele ettevõtjate kiire tasu. Turud, kus tarbija on segaduses, teda eksitatakse, millele puudub juurdepääs või kus valik on väike, on vähem konkurentsivõimelised ja tekitavad tarbijale rohkem kahju–kogu majanduse tõhususe arvel. 7. Ühtse turu läbivaatamisel on ilmnenud, et on vaja tarbijale rohkem kasu tuua ja uuesti tähelepanu pöörata integratsiooni toetamisele ja tõhususe suurendamisele. See on seatud komisjoni tarbijapoliitika strateegia[1] eesmärgiks ajavahemikus 2007–2013. 8. Käesolev tulemustabel on valminud sidusrühmade ja liikmesriikidega peetud konsultatsioonide tulemusena. Avalik arutelu tõi üle kuuekümne vastuse riiklikelt ametiasutustelt, Euroopa tarbijakeskustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, tööstuse esindajatelt ja üksikisikutelt. Enamik vastajaist on tulemustabeli suhtes positiivselt meelestatud[2]. 3. TARBIJATURU TULEMUSTABEL 9. Eesmärk on välja töötada sellised näitajad, mis tooksid esile need kohad, kus turud ei vasta tarbijate ootustele ja millele komisjon peaks rohkem tähelepanu pöörama. Need näitajad peaksid osutama kohtadele, kus turud ei ole suutnud parandada tarbijat mõjutavaid majandustulemusi ning kus nad pole toime tulnud oluliste sotsiaalsete lahenduste pakkumisega. 10. Tuleb teha selget vahet seire sõelumis- ja analüüsietapi vahel. Sõelumisetapis on vaja kindlaks määrata, milliste turgude puhul valitseb oht, et tarbija ootusi ei täideta. Võttes arvesse, et kõikide tarbijaturgude kohta võib koguda väga suure hulga näitajaid, on sõelumise jaoks vaja vaid neid, mis käsitlevad peamisi tunnuseid. 11. Analüüsietapp nõuab täiendavaid sektoripõhiseid andmeid ja uuringuid. Süvaanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas turud vastavad tarbija ootustele – ning kui ei, siis miks. Analüüsi kaudu tahetakse kindlaks teha, kas kõnealune ootustele mittevastamine on seotud konkurentsi puudumisega, tarbijavaliku moonutusega, läbipaistva ja põhjaliku teabe puudumisega, halva sektorilise korraldusega, siseturu killustumisega või teatavate või kõigi eelnimetatud tegurite kombinatsiooniga. Turuprobleemide lahendamiseks kõige paremini sobiva poliitikavahendi valik sõltub neist põhjustest. Näiteks konkurentsipoliitika turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul, sektoriline korraldus turuletulijate takistamise puhul ja tarbijapoliitika teabe läbipaistvuse tagamiseks või nende vahendite kombinatsioon. 12. Seetõttu on tarbijaturgude seirele suurema tähelepanu pööramisel kolm põhjust. Esiteks: probleemid võivad küll ilmneda nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil, kuid kodanikud kogevad turuhäireid jaemüügi tasandil. Teiseks: tarbijavaliku moonutusest tingitud turuhäired kahjustavad konkurentsivõimet tervikuna, sest neil on negatiivne mõju ressursside jaotamise tõhususele. Kolmandaks: arvestades lõpptarbimise asendit lisandväärtuse ahelas, võib jaemüügi etapi turuhäire osutada ka konkurentsi puudumisele või muule häirele ahela eespoolses osas. 13. Tulemustabel on ühtse turu läbivaatamisega seoses käivitatud üldise turuseire esimesi vilju. Ka turuseirel on kaks etappi: sõelumisetapp ja süvaanalüüsi etapp. Esimese etapi eesmärk on määrata kindlaks need sektorid, mis on kõige olulisemad majanduskasvu, töökohtade loomise, kodutarbimise ja ühtse turuga kohanemise seisukohast ning kus on märke turuhäiretest. Sobivate andmete puuduse tõttu kasutati nende toimingute puhul siiski vaid üht tarbijanäitajat. Kui tulemustabeli kaudu esitatakse uued tarbijaandmed, kohandatakse sektorilise sõelumise metoodikat nii, et see kajastaks tarbijamõõdet paremini. Teine etapp hõlmab sõelumisetapis kindlaksmääratud sektorite turupõhist uurimist. Kui uuritav tarbijaturg on välja valitud, tehakse ka tarbija vaatekohast lähtuv analüüs. 14. Esimeses tarbijaturgude tulemustabelis esitatakse tarbijaturgude sõelumiseks vajalikud näitajad ja institutsiooniline raamistik, milles turud ja tarbijad tegutsevad. Suur vajadus on tarbijat mõjutavaid tulemusi kirjeldavate täielike, ühtlustatud ja võrreldavate andmete järele. Esimene tulemustabel tutvustab olemasolevaid andmeid ja soovitab, kuidas täita ulatuslikud lüngad. 4. TULEMUSTABELI STRUKTUUR JA PEAMISED NÄITAJAD 15. ELi tasandi tulemustabeli väljatöötamine toob kaasa konkreetsed probleemid, mida ei esine riiklike tulemustabelite puhul, kuid sellel on ka teatavaid eeliseid. Lisaks erinevate tarbijaturgude seirele mõõdab tulemustabel ELi tarbijaturu integratsiooni ja võrdleb riikide tarbijakeskkonda. Paljud sellised näitajad nagu hüvitis- ja jõustamissüsteemid, tarbijakoolitus, teabe läbipaistvus või piiriülese kaubanduse tõkked on olulised pigem horisontaaltasandil kui sektoriliselt. Tulemustabel kajastab seda keerukat mosaiiki kolmemõõtmelise analüüsi kaudu. 16. Esimene mõõde vaatleb tarbijaturgude üldist toimimist kogu majanduse lõikes . See mõõde teeb edaspidise analüüsi jaoks kindlaks probleemsed sektorid ja aitab võrrelda toimimist kogu ELi lõikes. Näitajad liigitatakse COICOP ( Classification of Individual Consumption According to Purpose – eratarbimise liigitus kuluartiklite lõikes) statistilise metoodika alusel. 17. Teine mõõde on jaekaubanduse siseturu integratsiooni tase , pidades silmas komisjoni seatud tarbijapoliitika strateegilist eesmärki, et aastaks 2013 oleks saavutatud olukord, kus tarbijate ja jaemüüjate usaldus piiriüleste ostude suhtes on samasugune nagu kodumaiste ostude puhul. 18. Kolmas mõõde on 27 riigi turgudel valitsev tarbijakeskkond, mis puudutab jõustamist, teavet, koolitamist ja hüvitamist. Need näitajad võrdlevad liikmesriikide tarbijapoliitika süsteeme ja asutusi. 19. Turgude toimimist tarbija seisukohast hinnatuna ei ole võimalik kirjeldada üheainsa näitaja kaudu; see sõltub paljude muutujate koostoimest. Turu struktuur ning institutsionaalne ja konkurentsialane keskkond on peamised turu tulemusi määravad tegurid. See, mil määral tarbija valikuid mõjutab ettevõtjate käitumine, mõjutab ka tulemusi. Tarbijate võime mõista turul pakutavaid valikuid mõjutab turu toimimise edukust, seda isegi juhul, kui ettevõtjad tegutsevad läbipaistvalt ja ausalt. Keerukate toodete hindamisel – näiteks elukindlustuse või kõrgtehnoloogia seadmete puhul – võib osutuda vajalikuks erialane nõustamine. 20. Kõnealuste muutujate mõõtmiseks on vaja kombineerida „kindlat” teavet „pehme” teabega. Kumbki eraldi ei anna täit pilti. Kui „kindel” teave hõlmab teatavaid turu toimimise aspekte, siis „pehme” teave on vajalik selleks, et kirjeldada tarbijate kogemusi ja ootusi seoses turu toimimisega ning nende usaldust, mis omakorda mõjutab ettevõtjate käitumist. 4.1. Tarbijaturgude sõeluuring 21. Tarbijaturgude peamisi omadusi on võimalik kirjeldada viie peamise näitaja kaudu, millest igaühel on nii tugevaid külgi kui ka puudusi. Näitajate kombineerimine aitab puudusi leevendada ja annab üldpildi. Kui ühe või kahe näitaja puhul ilmneb probleeme, on see piisav, et õigustada analüüsi jätkamist. Allpool on kirjeldatud viit kõnealust näitajat, milleks on kaebused, hinnatase, rahulolu, ümberorienteerumine ja ohutus. Täiendavad selgitused ja näitlikustavad andmed on esitatud lisas. 4.1.1. Kaebused 22. Tarbijate kaebusi käsitlevaid andmeid on kirjeldatud kui tarbijaturu toimimise näitajate „kuldstandardit” ning paljud liikmesriigid ja kolmandad riigid kasutavad neid põhinäitajana. Valmisolek kaebusi esitada on riikide ja sektorite lõikes erinev ning sõltub tarbijakaitse traditsioonidest ja sellest, kui tõenäoliseks hinnatakse tulemuslikkust; seetõttu tuleb kaebuste hulka käsitleda koostoimes muude näitajatega. Kõikide toote- ja teenusesektorite kaupa esitatud ja kogu ELi hõlmav terviklik ja võrreldav andmestik kaebuste kohta oleks tõhus vahend. 2008.aastal avaldatakse konsultatsioonidokument, mille abil soovitakse kokku koguda kõikide ELis kaebustega tegelevate asutuste arvamused selle kohta, kuidas luua paremini ühtlustatud kaebuste klassifitseerimise süsteem. 4.1.2. Hinnatase 23. Hinnatase on tarbijate jaoks suure tähtsusega küsimus. Seepärast on oluline jälgida eri toodete hinnataset ja selle muutusi. Kui teatava toote hinnatase on võrdlusalusest kõrgem, tuleb uurida selle põhjusi. Kõrgemad hinnad võivad olla tingitud nõudluse või kulustruktuuri erinevustest. Hinnatase võib olla ka märk tarbija seisukohast vähem tõhusa turu kohta, mis on põhjustatud reguleerivast raamistikust või konkurentsikeskkonnast. Seepärast on oluline uurida kõnealust näitajat koostoimes teiste näitajatega, mida kasutatakse tulemustabelis, et mõista hinnataseme erinevuse põhjuseid. On vaja jätkata koostööd riiklike statistikaametitega, kes peaksid välja töötama võrreldavad ja representatiivsed hinnaandmed ning kontrollima, kas on vaja kohandada olemasolevaid statistikaalaseid õigusakte. Ühtse turu läbivaatamise käigus on kindlaks tehtud, et neid andmeid on vaja. Praegu võrreldavad hinnaandmed peaaegu puuduvad, välja arvatud üksikud erandid (autod, toit jne). 4.1.3. Rahulolu 24. Teatavaid turu toimimise olulisi aspekte – näiteks kvaliteeti, valikut, läbipaistvust ja müügijärgset teenindust – on raske objektiivselt mõõta. Sellekohaseid tulemusi on kõige parem jälgida tarbijate hoiakute kaudu nimetatud muutujate suhtes. Tuginedes ettevõtluses kasutatavale hästitoimivale tarbijarahulolu mõõtmise tehnikale, on välja töötatud kindel metoodika tarbijarahulolu tervikindeksi koostamiseks. Nimetatud metoodikat on katsetatud üheteistkümne üldtähtsa teenuse juures, mis on aja ja sektorite lõikes võrreldavad. Edaspidil tuleks uurida tähtsamaid tarbijaturgusid. 4.1.4. Ümberorienteerumine 25. Tarbija ümberorienteerumine on oluline näitaja, mis on seotud nii tarbija valikuvõimaluse kui ka tema suutlikkusega valikut teha (see sõltub turu läbipaistvusest, ümberorienteerumist takistavatest teguritest jne). Tarbija valmisolek ümber orienteeruda on võrguteenuste liberaliseerimise edukuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Ümberorienteerumisega seotud seisukohti kajastavad andmed on saadud mõningate ELi tasandil tehtud üldtähtsate teenuste uuringute ja teatavates liikmesriikides tehtud uuringute kaudu. Edaspidine töö keskendub sellele, et laiendada näitajate kasutamist ka muudele olulistele teenustele ning uurida ümberorienteerumisega seotud kulusid ja arvamusi selle kohta, kui kerge on ümber orienteeruda. 4.1.5. Ohutus 26. Tarbekaupade ja teenuste ohutus on tähtis tulemusi mõjutav näitaja. Praegu ei ole piisavalt selliseid andmeid tarbekaupade ja teenuste ohutuse kohta, mis põhinevad õnnetuste ja vigastustega seotud tõendusmaterjalil ning ka ohtlikest toodetest teatamise süsteemil. Õnnetuste ja vigastustega seotud andmeid tuleks parandada geograafilise katvuse ja võrreldavuse poolest; samas tuleks teatavaks tehtud andmeid täiendada (näiteks turuosa, kontrolli maht jne), et tagada asjakohane hindamine. 4.2. Jaemüügi siseturu integratsiooni hindamine 27. Nende näitajatega püütakse hinnata siseturu integratsiooni taset. Integratsiooni on võimalik vaadelda muude kui oma riigi jaemüüjate, piiriüleste otseste välisinvesteeringute ja piiriülese jaekaubanduse kaudu. ELi sisest kaubandust käsitlevates arvandmetes ei eristata hulgi- ja jaekaubandust. Seetõttu ei ole kindlaid andmeid piiriülese kaubanduse tegeliku taseme kohta. Sellise statistika jaoks võib saada ligikaudseid andmeid maksuasutustest. Vahepeal tuleks tõendusmaterjali saamiseks regulaarselt jälgida piiriülest kaubandust käsitlevate küsitluste kaudu saadud andmeid, mida tarbijad ja ettevõtjad on esitanud. 28. Tarbijate ja jaemüüjate suhtumine piiriülesesse müügi- ja ostutegevusse on tähtis ka selleks, et jälgida ootusi ja mõõta, millist edu on saavutatud piiriülese ostu-müügitegevuse suhtes kasvava usalduse tekitamisel. Tarbijaturgude uurimiseks kogutud hinnaandmed võimaldavad ka kasutada hindade vahet turu integratsioonitaseme näitajana. 29. Olulised on ka andmed probleemide kohta, mis on tekkinud seoses piiriüleste ostu-müügitehingutega. Esitatakse Euroopa tarbijakeskustest ( European Consumer Centres – ECC) ja tarbijakaitsealase koostöö ( Consumer Protection Cooperation – CPC) täitevasutuste võrgustikust saadud arvandmed piiriüleste teabenõuete, kaebuste, vaidluste ja jõustamistoimingute hulga kohta. 4.3. Liikmesriikide tarbijakeskkonna võrdlusuuring 30. Võrdlusandmeid on vaja selleks, et mõista tarbijakeskkonda riigi tasandil, sest see on riiklike turgude ja integreeritud ELi turu toimimise seisukohast tähtis. Ühtse turu läbivaatamisel toodi esmatähtsana esile jõustamine . Jõustamissüsteemide kvaliteet on riiklike turgude seisundi oluline näitaja nii turvalisuse kui ka majanduse seisukohast vaadatuna. Seaduste täitmist ja jõustamisametite usaldusväärsust käsitlevad näitajad kuuluvad ühe elemendi alla. Jõustamisalased sisendid ja väljundid (inspektorid, teostatud kontrollimine) moodustavad muud näitajad. Ka tarbijatele tehtud kahju hüvitamist (kohtu ja muude vaidlusi lahendavate organite kaudu) tuleks mõõta tarbija ootuste järgi ja kasutada kindlaid juhtumipõhiseid andmeid. Tarbija ootuste kohta on andmeid, kuid neid tuleb juurde koguda koostöös liikmesriikidega. 31. Turgude tõhusa toimimise tagamisel on oluline roll sõltumatutel tarbijaorganisatsioonidel , kes korraldavad toodete võrdluskatseid ja teevad kindlaks turuhäirete esinemise. Näitajad, mis kajastavad riikliku tarbijaliikumise tugevust (ressursid ja tarbijate usaldus) on seepärast olulised. 32. Tarbija teadlikkuse suurendamist iseloomustavad näitajad, eelkõige tarbijahariduse, teabe, arusaamise, tarbija oskuste, teadmiste ja kindluse taseme kohta, on olulised, et mõista erinevaid riiklikke turge ja teha kindlaks, kus on kõige paremad tavad. Praeguse seisuga on kogu ELi hõlmavaid võrreldavaid andmeid selle valdkonna kohta vähe. 4.4. Analüüsietapi uuringud 33. Tarbijaturgude viis näitajat annavad hulgaliselt teavet selle kohta, kuidas mingi konkreetne turg töötab. Analüüsietapil tehtud turu-uuringute puhul tuleb aga andmekogumisel silmas pidada kõiki neid asjakohaseid andmeid, mis aitaksid mõista turuhäirete põhjuseid. Siseturu integratsiooni hindamise ja riiklike poliitikate võrdlemise eesmärgil kogutud andmed peaksid aitama selgitada, miks teatavad turud ei toimi nagu vaja. 34. Kui tulemustabeli kaudu selguvad turgude ühised probleemid, võib see viidata erinevaid turge hõlmava horisontaalanalüüsi vajalikkusele. Samuti võib riiklikul tasandil kasutatud näitajate analüüs aidata riigiasutustel või tarbijaorganisatsioonidel märgata nende riigi konkreetset probleemi ja korraldada selle põhjalikum analüüs. 35. Analüüsietapis võiks põhjalikumalt uurida näiteks järgmisi teemasid: - Tarbija teadlikkuse tõstmine. Kui tarbijate võime mõista neile pakutavaid valikuid erineb sõltuvalt turu iseloomust, võib osutuda vajalikuks uurida, mida tarbijad pakutavatest toodetest teavad. - Tarbijale tekitatud kahju. Võib osutuda vajalikuks uurida, kuivõrd on tarbijad suutelised tegema mõistlikke valikuid. - Impordihindade ja tarbijahindade suhte muutused. - Õigusalased näitajad, kui õigusaktiga on ette nähtud konkreetsete tarbijahuvide arvestamine. - Täitmise tase – mõõdetakse jõustamissüsteemi ja muude vahendite abil. - Kvaliteet. Sellekohased andmed on enamasti turupõhised, kuid hõlmavad olulisi omadusi, mis ei sisaldu rahulolu ja ohutuse näitajates, näiteks uuenduslikkuse aste, tervislikkus, keskkonnasõbralikkus. - Kättesaadavus ja taskukohasus – eriti asjakohane põhiteenuste puhul. - Koostalitusvõime, st süsteemi või toote võime toimida koos muude süsteemide või toodetega, ilma et tarbija peaks selleks erilisi pingutusi tegema. 4.5. Tulemustabeli edasiarendamine 36. Arvestades, et käesolevas esimeses tulemustabelis on palju andmeid puudu, ei ole veel võimalik näidata selle täit potentsiaali. Mõne aja pärast võimaldab täiustatud tulemustabel komisjonil: - kindlaks teha turud, kus tarbija seisukohast esineb turuhäireid ning kus oleks seetõttu vaja korraldada põhjalik turuanalüüs. Sellise analüüsi tulemusena võidakse vastu võtta poliitikavaldkonna kohaseid soovitusi (konkurentsipoliitika, tarbijapoliitika, sektoriline korraldus jne); - näidata, millised horisontaalset laadi tarbijaküsimused vajavad edasist analüüsi, eelkõige silmas pidades Euroopa ja/või riiklike tarbijakaitsealaseid õigusakte; - näidata edusamme komisjoni tarbijakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisel, milleks on teadlike tarbijatega integreeritud jaekaubanduse siseturu loomine; - võrrelda liikmesriikide turgude toimimist riikide tarbijakeskkondade lõikes. 5. KOKKUVÕTE 37. Tarbija tulemustabel on täienduseks turuseire süsteemile, mille komisjon töötas välja seoses ühtse turu läbivaatamisega. See aitab üldise turuseire raames tarbija mõõdet edasi arendada. 38. Esimene tulemustabel on alles algus. Näitajate jaoks ei ole piisavalt vajalikke andmeid: enamik näitajaid on saadaval üksnes piiratud arvu sektorite kohta, alati pole andmeid kõikide liikmesriikide kohta ning andmed ei pruugi olla võrreldavad. 39. Valdav osa esimese tulemustabeli tabelitest ja graafikutest põhineb andmetel, mis on kogutud tarbijakaitsepoliitika valdkonna uuringute käigus või koostöös liikmesriikide sidusrühmadega. Muude tarbijaid mõjutavate ELi poliitikavaldkondade kohta on üldiselt vähe andmeid, välja arvatud valdkonnad, kus ELi poliitika on seotud turgudega, näiteks telekommunikatsiooni hinnaandmed ja andmed transpordi ohutuse kohta. 40. Praegu on liiga vähe andmeid – eelkõige sektorite hulka silmas pidades –, et teha kindlaks, millised turud toimivad teistest paremini. Sel põhjusel on esimene tulemustabel esitatud näitajate, mitte sektorite kaupa. Esimene tulemustabel keskendub peamiselt teenustele, kuid edaspidi on kavas hõlmata rohkem kaubaturgusid. 41. ELi jaekaubanduse siseturg ei ole kaugeltki integreeritud. Euroopa tarbijad eelistavad endiselt osta kaupu või kasutada teenuseid oma elukohariigis. Kuigi on hulgaliselt selliseid struktuurseid tõkkeid nagu keelebarjäär või erinevad tarbijakaitse eeskirjad, ei ole neil kõikides riikides ühtviisi negatiivne mõju. Nagu arvata, on väikeste ja keskse asukohaga riikide tarbijatel rohkem kombeks osta välismaiselt müüjalt või teenuseosutajalt kui äärealade riikide tarbijail. 42. Tarbijakeskkond on liikmesriigiti väga erinev mitmete aspektide poolest. Usaldus riikliku tarbijakaitsesüsteemi, tarbijaküsimustega tegelevate riigiasutuste, sõltumatute tarbijaorganisatsioonide ja tarbija õiguste kaitsega tegelevate organisatsioonide vastu ulatub üleeuroopalisel skaalal 30%st kuni 80%ni. Vaidluste lahendamise puhul ollakse seisukohal, et mõnes riigis on see kergem kui teistes. Olulisi erinevusi on ka teabe mõistmises ja tarbijaorganisatsioonide riigieelarvelise rahastamise tasemes. 43. Eelkõige osutab esimene tulemustabel vajadusele koguda uusi andmekogusid ja tõendusmaterjali edaspidiste tulemustabelite jaoks. Andmete kogumine toimub koostöös liikmesriikide huvitatud sidusrühmadega, näiteks tarbijakaitseasutuste, tööstuse esindajate, tarbijaliitude ja statistikaametitega. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et andmeid tuleb koguda kõigist 27st liikmesriigist, kaasa arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, kes on praeguste andmete puhul sageli välja jäänud. Vahetud järelmeetmed keskenduvad järgmisele: - Võrreldavate hinnaandmete kogumine suure hulga toodete kohta koostöös Eurostati ja riiklike statistikaametitega. - Senisest ühtlustatuma kaebuste klassifitseerimise metoodika väljatöötamine kõikides liikmesriikides. - Rahulolu-uuringute metoodika kohandamine ja senisest suuremas arvus sektorites rahulolu-uuringute korraldamine. - Näitajate edasiarendamine ja tulemustabeli integreerimine turuseiresse ja ühtse turu tulemustabelisse. Tulevane siseturu tulemustabel täiendab tarbijaturgude tulemustabelit, esitades näitajaid majandusliku tulemuslikkuse, konkurentsi, turu integratsiooni, uuenduslikkuse ja elanikkonnale tekkiva kasu kohta üldisemalt. 44. Poliitikakujundamisel vahendipõhiselt lähenemiselt tulemuspõhisele lähenemisele üleminek, kusjuures keskendutakse tarbijat mõjutavatele tulemustele, on keeruline ülesanne ja nõuab poliitikakujundajate töö olulist ümberkorraldamist. Eespool kirjeldatud programm eeldab nii poliitikakujundajatelt kui ka sidusrühmadelt suurt pingutust. Tasuks on parem ja lihtsam õiguslik reguleerimine ja turud, mis vastavad paremini tarbijaskonna ootustele. [1] KOM(2007) 99, 13.3.2007. [2] Vastuste kokkuvõte on esitatud aadressil: http://ec.europa.eu/consumers/consultations/consultations_en.htm