25.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 200/37

—

tervitab viisi, kuidas sotsiaalmeetmete kava ühendab komisjoni sotsiaalpoliitika valdkonnas tehtud töö. Uus kava ja selles esitatud meetmed sisaldavad paljuski praktilist ettevalmistustööd, mida komisjon on juba alustanud. Nii sisaldab kava suhteliselt vähe uusi algatusi ELi sotsiaalpoliitika nähtavuse suurendamiseks või sisu parandamiseks;

—

rõhutab sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse tähtsust uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ning viitab eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi rollile ühtekuuluvuse edendamisel;

—

märgib, et majandus- ja sotsiaalvaldkonna tegevused ei toeta ega täienda üksteist automaatselt, vaid et nende eesmärkide ja vahendite vahel tuleb tagada pidev tõhus vastastikune tasakaal. See on eriti oluline praegu, kui kiired muutused maailmamajanduses suurendavad avalikkuse ebakindlustunnet;

—

rõhutab, et ELi poliitika sotsiaalsetele mõjudele tuleb pöörata süstemaatilist tähelepanu. Näiteks on ELi siseturu sotsiaalsed mõjud vahel ettearvamatud ning alati ei ole olnud võimalik nendeks piisavalt valmistuda;

—

kutsub komisjoni üles koguma võrreldavaid ja mitmemõõtmelisi uurimistulemusi hoolekandesüsteemide tulemuslikkuse suurendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu kohaliku ja piirkondliku tasandi kui sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peamiste pakkujate tegutsemistingimustele.

Raportöör

:

Veikko Kumpumäki (FI/PES), Lapimaa maakonna volikogu liige

1.

tervitab viisi, kuidas sotsiaalmeetmete kava ühendab komisjoni sotsiaalpoliitika valdkonnas tehtud töö. Uus kava ja selles esitatud meetmed sisaldavad paljuski praktilist ettevalmistustööd, mida komisjon on juba alustanud. Nii sisaldab kava suhteliselt vähe uusi algatusi ELi sotsiaalpoliitika nähtavuse suurendamiseks või sisu parandamiseks;

2.

märgib, et ELi sotsiaalse tegelikkusega arvestamiseks läbiviidud avalik konsulteerimine kinnitas, et Euroopa Liidu kodanike usaldus sõltub ühel või teisel viisil usaldusväärsest Euroopa sotsiaalpoliitikast, mis on Euroopa sotsiaalmudeli keskne osa. Usalduse suurendamine on hädavajalik edusammude, uuenduste ja muutustele avatuse seisukohast;

3.

rõhutab sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse tähtsust uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel ning viitab eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi rollile ühtekuuluvuse edendamisel;

4.

märgib, et majandus- ja sotsiaalvaldkonna tegevused ei toeta ega täienda üksteist automaatselt, vaid et nende eesmärkide ja vahendite vahel tuleb tagada pidev tõhus vastastikune tasakaal. See on eriti oluline praegu, kui kiired muutused maailmamajanduses suurendavad avalikkuse ebakindlustunnet;

5.

rõhutab, et ELi poliitika sotsiaalsetele mõjudele tuleb pöörata süstemaatilist tähelepanu. Näiteks on ELi siseturu sotsiaalsed mõjud vahel ettearvamatud ning alati ei ole olnud võimalik nendeks piisavalt valmistuda;

6.

peab oluliseks sotsiaalmeetmete kavas esitatud väidet põhiliste sotsiaalsete eesmärkide püsivuse ja ELi pühendumise kohta harmoonilisele, ühtekuuluvale ja kaasamisvõimelisele ühiskonnale;

7.

juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalpoliitikat tuleks vaadelda mitte üksnes paindlikkuse ja muutuste tegurina, vaid ka ühiskonna harmoonilist arengut kaitsva ja tugevdava elemendina;

8.

nõustub vajadusega laiema sotsiaalmeetmete kava järele ning tunnistab selle keskse osana elukestva õppimise tähtsust. Siiski ei tuleks õppimist vaadelda pelgalt konkurentsitegurina, vaid tunnustada tuleb ka selle suurt sotsiaalset tähendust. Üksikisikutele eduvõimaluste pakkumise kõrval tuleb tagada ka vähem edukate inimeste sotsiaalne kaitse ja kaasamine;

9.

rõhutab eri elanikkonnarühmade, põlvkondade ja piirkondade vahelise solidaarsuse tähtsust. Tuleks laiendada arutelu muutuste üle elanikkonna vanusestruktuuris ning hoolekandesüsteemide piisavuse ja jätkusuutlikkuse üle, et hõlmata kõik vanuse- ja elanikkonnarühmad, ning siinkohal tuleks tähelepanu pöörata eelkõige puudega ja osalise puudega inimeste aktiivsele osalusele;

10.

kutsub komisjoni üles koguma võrreldavaid ja mitmemõõtmelisi uurimistulemusi hoolekandesüsteemide tulemuslikkuse suurendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu kohaliku ja piirkondliku tasandi kui sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peamiste pakkujate tegutsemistingimustele;

11.

pooldab koostöö laiendamist Euroopas, et lihtsustada sisserändajate integreerimist, ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eksperditeadmiste kasu kõnealuses töös;

12.

märgib seoses kolme üldise, omavahel seotud eesmärgiga järgmist:

13.

märgib, et kohalik ja piirkondlik tasand saavad anda märkimisväärse panuse ELi innovatsiooni- ja arenguvajadustesse. Nende eksperditeadmisi peaks saama tõhusalt kasutada uue sotsiaalmeetmete kava raames;

14.

peab positiivseks lastele ja noortele keskendunud tegevuste jätkamist ning juhib siinkohal erilist tähelepanu ennetavate meetmete tähtsusele;

15.

märgib, et haridussüsteemide parandamisel ja hindamisel tuleks lisaks haridusalastele saavutustele rõhutada laste heaolu, ohutust ja õnnetunnet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka õpetajate kutseoskustele ja võrdsuse eesmärgile hariduse kõigil tasanditel;

16.

innustab avatud koordinatsiooni meetodi kohaldamisel keskenduma kohalike ja piirkondlike heade lahenduste ja tavade arvestamisele ja arendamisele ning samuti teabe levitamisele, et võimaldada nende ulatuslikumat kasutamist; märgib siinkohal siiski, et avatud koordinatsiooni meetod on liikmesriikide vabatahtlik koostöö;

17.

märgib, et majanduskasvust ja tööhõivest üksi ei piisa sotsiaalselt õiglase ühiskonna tagamiseks, vaid selleks on vaja ka vastutustundlikku sotsiaalpoliitikat kõigil tasanditel;

18.

rõhutab vajadust koguda ja levitada laialdast ja mitmekülgset teavet tõhusate turvalise paindlikkuse mudelite võimaldamiseks;

19.

rõhutab, et elukestev õpe peaks olema kõigi vanuse- ja elanikkonnarühmade huvides ja kõigile kättesaadav, kuigi see nõuab veel üldsuse täielikku teavitamist, ning et kvaliteetse täiskasvanuhariduse väljatöötamiseks on vaja ulatuslikku koostööd kõigil valitsustasanditel ja eri sidusrühmade vahel. Kutseõppe osas on eriti oluline tagada, et koolitus vastaks tööhõive vajadustele ning et haridussüsteem suudaks vajadusel kiiresti vastata tekkivatele koolitusvajadustele. Koolitusvajaduste prognoosimist tulekski võimalusel arendada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

20.

märgib, et ühiskond vajab ka hoolekande valdkonna oskustega inimesi, mistõttu tuleb ka need oskused kaasata sotsiaalmeetmete kavas nimetatud tänapäeval vajalike oskuste osana;

21.

rõhutab vajadust uute, tööd ja koolitust ühendavate haridusvormide järele ning innustab riigiasutusi, tööandjaid ja üksikisikuid pidama avatud arutelu oma vastutuse üle töö ja õppimise ühendamise korraldamises;

22.

rõhutab eesmärki parandada nii töö kvaliteeti kui ka tulemuslikkust ning peab oluliseks sellega seotud uuringutulemuste ja parimate tavade levitamist;

23.

tervitab komisjoni võetud kohustust tagada, et asutamislepingus sisalduvate põhivabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel ei oleks vastuolu, ning kutsub komisjoni üles arvestama kõnealuse valdkonna kogemusi ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

24.

märgib, et Euroopa tervishoiusüsteemide analüüsimisel ja arendamisel tuleb arvestada nende laiemat tegevuskonteksti, sealhulgas teenuste ja tööjõu planeeritavust, kvaliteeti ja kättesaadavust. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on avalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste peamiste korraldajatena kõnealuses töös kesksed partnerid;

25.

väljendab erilist heameelt komisjoni pühendumise üle tagada, et ühtne turg ja konkurentsieeskirjad edendavad kvaliteetsete ja kõigile kättesaadavate sotsiaalteenuste väljatöötamist. See tähendab kindla õigusliku aluse tagamist üldhuviteenustele ning vajalike kanalite loomist, et tagada sotsiaalteenuste ja ühtse turu eeskirjade kooskõlastamisega seotud probleemide avatud arutelu ja lahendamine. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleks süstemaatiliselt koguda kogemusi, et tagada piisava teabe kättesaadavus ja parimate kogemuste laiem kasutusulatus. See kohustus ei hõlma siiski liikmesriikide ulatuslikke aruandluskohustusi ning sellega ei tohi põhjustada ebaproportsionaalseid halduskulusid omavalitsustele;

26.

soovitab pidada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses esmatähtsaks sotsiaalseid õigusi ja solidaarsust ning tõsiselt kaaluda, kas toiduabi programmid ja toidupangad peaksid olema Euroopa heaoluriigi osa 21. sajandil;

27.

peab esmatähtsaks soolise võrdõiguslikkuse edendamist, meeste ja naiste palgaerinevuste kaotamist ning töö- ja pereelu tõhusat ühitamist;

28.

toetab mittediskrimineerimisega seotud uue poliitilise prioriteedi esiletoomist, rõhutades Euroopa Liidu märkimisväärset potentsiaali kõnealuse valdkonna teejuhina;

29.

toetab sotsiaalmeetmete kava laiaulatuslikku lähenemisviisi, mis seob eri sektorite tegevused; kutsub komisjoni samas siiski üles tagama, et kõnealune lähenemisviis ei varjutaks tavapärase sotsiaalpoliitika põhilisi väljakutseid, nagu sissetulekute erinevuste suurenemine ja kasvav ebavõrdsus, ega nende lahendamiseks vajalikke meetmeid;

30.

märgib, et kavas esitatud tegevustel on sageli palju erinevaid ja vahel isegi vastakaid mõõtmeid, mis vajavad põhjalikku kaalumist. Näiteks tuleks seoses liikuvuse edendamisega pöörata tähelepanu ka noorte lahkumisest põhjustatud probleemidele ja sellest tulenevatele vanuselise struktuuri moonutustele teatud piirkondades. Komitee rõhutab vajadust kaitsta elanikkonna nn mitteliikuvat osa ning tagada võrdsed võimalused vähematraktiivsetes piirkondades. Samuti tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu suurema liikuvuse keskkonnaalane mõju;

31.

rõhutab, et avatud koordinatsiooni meetodit tuleks arendada sarnaselt Euroopa sotsiaalpoliitika kõigi teiste meetoditega vastavalt liikmesriikide sotsiaalpoliitika vajadustele, mida mõistetakse kõige paremini kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kuna liikmesriikide ja nende piirkondade tingimused on väga erinevad, võib kvantitatiivsete sotsiaalpoliitika eesmärkide kehtestamine olla problemaatiline. Euroopa tasandi avatud koordinatsiooni meetodit tuleks parandada eelkõige selle kohaldamisega teatud olulistele küsimustele, aruandluse ja uurimistöö tulemuslikkuse parandamisega ning kohaliku ja piirkondliku tasandi konkreetsete teadmiste tähtsuse suurendamisega kooskõlastusprotsesside rakendamisel ja arendamisel. See võiks märkimisväärselt suurendada meetodi mõju ja nähtavust ning seega Euroopa sotsiaalpoliitika – mis on Euroopa integratsiooniprojekti tähtis osa – kvaliteeti. Avatud koordinatsiooni meetodi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelised seosed on praegu veel liiga nõrgad;

32.

märgib sotsiaaldialoogi rolli ja potentsiaali Euroopa tasandil algatuste ettevalmistamisel ja nende rakendamisel sotsiaalmeetmete kava raames kohalikul ja piirkondlikul valitsustasandil ning peab oluliseks selle dialoogi edasist laiendamist.