31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/42

—

on seisukohal, et Euroopa Liidu lubadus pakkuda ühinemisvõimalust kogu Lääne-Balkanile on siduv, eeldusel, et kõnealuse piirkonna riigid täidavad ühinemiskriteeriumeid;

—

innustab Lääne-Balkani riike täitma nii kiiresti kui võimalik ELi nõuded, et saavutada viisapoliitika lihtsustamine. Praegu Lääne-Balkani riikide elanikele kehtivad viisanõuded raskendavad sotsiaalsete kontaktide loomist partneritega ELi liikmesriikides ning takistavad haridus- ja arenguprojektide elluviimist. Komitee kutsub ELi liikmesriike üles lihtsustama Lääne-Balkani riikidele kehtivaid viisanõudeid;

—

rõhutab Lääne-Balkani riikides käivitunud riigivõimu detsentraliseerimise ja hajutamise protsessi olulisust. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et etniline kuuluvus ei tohi olla ainus või määrav tegur kõnealuses protsessis ning peab oluliseks, et etniliselt väga segunenud riikides toetatakse nende keskvalitsusasutuste positsiooni, mis on riigi toimimise seisukohalt üliolulised, tunnustades samas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja asutuste õigust teha iseseisvaid otsuseid;

—

rõhutab, et väga oluline on kindlalt jätkata pingutusi õigussüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks. Tuleb jätkata võitlust korruptsiooniga ja teha tööd, et suurendada kodanike usaldust õigussüsteemi vastu;

—

avaldab toetust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja asutuste tihedale koostööle partneritega ELi liikmesriikides ja kutsub üles looma sobivaid institutsioonilisi ja finantsmehhanisme, et tagada nii kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui ka nende riiklike liitude laialdasem kaasamine piiriülestesse ja piirkondlikesse projektidesse, sh nende osalemine Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse algatustes.

Raportöör

:

František KNAPÍK (SK/EPP) Košice linnapea

1.

on seisukohal, et Euroopa Liidu lubadus pakkuda ühinemisvõimalust kogu Lääne-Balkanile on siduv, eeldusel, et kõnealuse piirkonna riigid täidavad ühinemiskriteeriumeid;

2.

tervitab Lääne-Balkani riikide edusamme Euroopa Liidule lähenemisel. Komitee leiab, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamine ELi ja Serbia Vabariigi vahel, samuti ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel on äärmiselt oluline, kui kogu piirkond kavatseb oma tuleviku siduda Euroopa Liiduga. Teine näide Euroopa integratsiooni edust on Montenegro ja Albaania ning seejärel teiste kõnealuse piirkonna riikide reaalsed väljavaated kandidaatriigi staatuse saamiseks lähitulevikus ning edusammud Horvaatiaga peetavatel ühinemisläbirääkimistel;

3.

soovitab Euroopa Komisjonil kasutada ulatuslikumalt uute liikmesriikide kogemusi nii integratsiooni- kui ka üleminekuprotsessis. Uute liikmesriikide seisukohad peaksid pakkuma lisaväärtust ELi poliitika väljatöötamisel, eriti Lääne-Balkani riikide ühinemispüüdluste valguses;

4.

innustab Lääne-Balkani riike täitma nii kiiresti kui võimalik ELi nõuded, et saavutada viisapoliitika lihtsustamine. Praegu Lääne-Balkani riikide elanikele kehtivad viisanõuded raskendavad sotsiaalsete kontaktide loomist partneritega ELi liikmesriikides ning takistavad haridus- ja arenguprojektide elluviimist. Komitee kutsub ELi liikmesriike üles lihtsustama Lääne-Balkani riikidele kehtivaid viisanõudeid;

5.

rõhutab Lääne-Balkani riikides käivitunud riigivõimu detsentraliseerimise ja hajutamise protsessi olulisust. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et etniline kuuluvus ei tohi olla ainus või määrav tegur kõnealuses protsessis ning peab oluliseks, et etniliselt väga segunenud riikides toetatakse nende keskvalitsusasutuste positsiooni, mis on riigi toimimise seisukohalt üliolulised, tunnustades samas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja asutuste õigust teha iseseisvaid otsuseid;

6.

tuletab meelde, et vähemuste tunnustamine ja kaitse on üks Kopenhaageni kriteeriumitest, mille täitmine on Euroopa Liiduga ühinemise eeldus, ning on veendunud, et vähemuste õiguste üks keskne element on lihtsustada eri rassi, keele või usutunnistusega elanike rahulikku kooseksisteerimist enamusrahvusega ning tagada nende spetsiifiliste vajaduste rahuldamine;

7.

kutsub riike üles töötama välja meetmeid, et toetada naiste osalemist poliitilises, ühiskondlikus ja majanduselus ning edendada naiste ja meestevahelist võrdsust. Komitee märgib, et naiste diskrimineerimine ja koduvägivald on ikka veel sagedased ning innustab riike suurendama jõupingutusi naiste õiguste parandamiseks;

8.

teeb ettepaneku tugevdada riiklike asutuste ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust, et kasutada maksimaalselt Lääne-Balkani riikidele ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) kaudu eraldatud vahendeid;

9.

rõhutab, et väga oluline on kindlalt jätkata pingutusi õigussüsteemi sõltumatuse tugevdamiseks. Tuleb jätkata võitlust korruptsiooniga ja teha tööd, et suurendada kodanike usaldust õigussüsteemi vastu;

10.

tunneb muret korruptsiooni laia leviku pärast, mis takistab jätkuvalt läbipaistvate avalike teenuste loomist ning pärsib Euroopa Liidu vahendite ja programmide tõhusat haldamist ja majandamist;

11.

tervitab piirkondliku avaliku halduse kooli (ReSPA) loomisel tehtud tööd. Kõnealusel koolil peaksid olema kõik õigused, mida võiks riigiteenistujate kutseharidusasutuselt eeldada ja see peaks aitama kaasa Lääne-Balkani riikide haldussuutlikkuse tõstmisele. Komitee soovitab eri riikide olemasolevatel avaliku halduse koolidel teha kõnealuse kooliga võimalikult ulatuslikku koostööd. Samuti avaldatakse toetust Euroopa Komisjoni meetmetele haldussuutlikkuse tõstmiseks, asutuste loomiseks ja ELi õigusaktide täitmiseks, kasutades eelkõige mestimist ning TAIEXi (tehniline abi ja infovahetus) meetmeid ja SIGMA (toetusprogramm valitsemise ja juhtimise täiustamiseks) vahendit;

12.

tervitab asjaolu, et üleminek stabiilsuspaktilt piirkondlikule koostöönõukogule oli Kagu-Euroopas edukas, ja arvab, et piirkondade koostöö on üks eeltingimusi Lääne-Balkani riikide jaoks teel ELiga ühinemise suunas. Piiriülese koostöö parandamine väärib eritähelepanu, kuna paljudel juhtudel kannatasid just piiriäärsed piirkonnad kõige rohkem 1990. aastate relvastatud konfliktide tagajärjel. Seepärast nõuab komitee, et piirkonna riikide vahel töötataks välja piiriülesed infrastruktuurid;

13.

usub, et lähemas ja kaugemas minevikus Lääne-Balkani riike ja selle piirkonna nüüdseks ELiga ühinenud naaberriike haaranud vaidluste või konfliktide põhjustatud jagunemist, eelarvamusi ja usaldamatust saab ületada, kui tugevdada piiriülest koostööd Lääne-Balkani riikide ranniku- ja piirialade ning lähimate ELi liikmesriikidest naaberriikide vahel;

14.

tervitab edu Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu (CEFTA) ellukutsumisel Lääne-Balkanil. Komitee soovitab selles osalevatel riikidel tegutseda kiiremini, et luua kogu piirkonnas tõhusalt toimiv ala, kuna piirkondlik vabakaubandustsoon aitab kaasa iga riigi ettevalmistamisele ELi ühtse turuga liitumiseks;

15.

avaldab toetust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja asutuste tihedale koostööle partneritega ELi liikmesriikides ja kutsub üles looma sobivaid institutsioonilisi ja finantsmehhanisme, et tagada nii kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui ka nende riiklike liitude laialdasem kaasamine piiriülestesse ja piirkondlikesse projektidesse, sh nende osalemine Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse algatustes;

16.

on teadlik asjaolust, et kodanikuühiskonna organisatsioonid mängivad olulist rolli Euroopa Liidu integratsiooni edendamises, ning toetab nende organisatsioonide võrgustike loomist piirkonnas ja ühisprojektide arendamist;

17.

arvab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sujuv juhtimine on oluline nii iga riigi sisemise konsolideerumise kui ka ELiga ühtlustamise protsessi seisukohalt. Komitee soovitab valitsustel hoogustada teabevahetust kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes edendavad Euroopa integratsiooni ideed;

18.

tervitab Lääne-Balkanil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetamise konkreetseid mehhanisme, mis moodustavad ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) osa ja mida Euroopa Komisjon tutvustas 2008. aasta aprillis Brüsselis toimunud konverentsil. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil lihtsustada abi osutamise korda nii palju kui võimalik, eelkõige selle kulgu kiirendades ja jaotusmehhanismide tõhusust tõstes. Samuti on komitee seisukohal, et igat liiki abi peab olema sihtotstarbeline, kuid samas tuleks tagada, et see jõuab võimalikult paljudeni;

19.

on teadlik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töö piirkondlikest erinevustest (suurlinnade ja linnastutest kaugemal asuvate piirkondade vahel) harmoonilise ja tasakaalustatud territoriaalse arengu ja Euroopa integratsiooni idee edendamisel, ning tunnistab vajadust aidata kaasa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhusale tegutsemisele maapiirkondades, eriti etniliselt segunenud piirkondades, kus rõhuasetus peaks olema mitmerahvuseliste projektide elluviimisel;

20.

on teadlik asjaolust, et Lääne-Balkani riikide kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on põhiroll vajaliku institutsioonilise vastuse leidmisel rahvusvähemuste õiguste küsimusele; ootab seepärast kõnealuste riikide valitsustelt, et nad konsulteeriksid kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kui Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni silmas pidades arutatakse ja võetakse vastu uusi standardeid ja õigusraamistikke seoses rahvusvähemuste õigustega;

21.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli eelarvamustest ja piirkonna rahvuste vahelistest erimeelsustest lahtisaamisel ning sellega seoses nende rolli eri riikide kohalike, piirkondlike ja riiklike omavalitsuste teabevahetuses;

22.

avaldab heameelt Horvaatiaga peetavate ühinemisläbirääkimiste positiivse arengu üle, mis on märguanne teistele Lääne-Balkani riikidele, et ka nende ühinemine on võimalik, kui nad täidavad vajalikud tingimused. Komitee on seisukohal, et Iirimaal toimunud referendumi tulemusel tekkinud praegune ebakindlus Lissaboni lepingu jõustumise suhtes ei mõjuta Horvaatiaga peetavaid liitumisläbirääkimisi;

23.

tervitab regionaalpoliitika ja piiriülese koostöö valdkonnas tehtud edusamme ning tunnustab asjaolu, et Horvaatia on hakanud tegema rohkem jõupingutusi selleks, et lahendada erimeelsusi naaberriikidega;

24.

juhib tähelepanu sellele, et Horvaatia peab tegema täiendavaid edusamme kohtusüsteemi reformimise, korruptsioonivastase võitluse, rahvusvähemuste õiguste, pagulaste tagasisaatmise ja laevaehitussektori ümberkorraldamise osas, et teha otsustavaid edusamme ühinemisprotsessis;

25.

juhib tähelepanu sellele, et Horvaatia peab avaliku halduse reformi kiiremini läbi viima ning parandama kohaliku ja piirkondliku tasandi haldussuutlikkust;

26.

on seisukohal, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on võimeline arendama veelgi tihedamaid suhteid ELiga, juhul kui ta järgib 2008. aasta Euroopa Ülemkogu poolt kehtestatud kriteeriume;

27.

tunnustab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi panust Lääne-Balkani riikide stabiilsusse ning võtab arvesse kõnealuse riigi valitsuse otsust Kosovo iseseisvuse tunnustamise kohta;

28.

tervitab Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühise nõuandekomitee loomist ning julgustab poliitilise dialoogi süvendamist Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohalike omavalitsuste vahel;

29.

märgib, et endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki läbinud poliitiline kriis on lõpuks lahendatud; soovitab võtta otsekoheselt meetmeid riigivõimude toimimise tõhustamiseks ja parandamiseks, et analüüsida neid põhjuseid, mille tõttu 2008. aasta juunis toimunud valimiste käigus ilmnes probleeme, aga ka selleks, et tagada tulevaste valimiste korraldamisel rahvusvahelise tasandi normide järgimine; rõhutab vajadust tõhustada poliitilist dialoogi poliitilisel areenil osalejate vahel, eesmärgiga luua stabiilne üksmeele õhkkond nende reformide teostamisel, mis on ELi liikmeks saamisel määrava tähtsusega;

30.

teeb ettepaneku jätkata detsentraliseerimise protsessi ning seejuures tagada, et etnilisus ei oleks kohalike ega piirkondlike omavalitsuste moodustamisel peamine kriteerium. Komitee nõuab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiilsuse säilitamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rõhutab, et pigem on vaja dialoogi kui muid vahendeid;

31.

toetab kogukondadevaheliste suhete komitee konstruktiivset ülesannet olla nii riiklikul kui kohalikul tasandil vahendaja eri etniliste kogukondade ja parlamendi vahel. Komitee nõuab ka endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi paljurahvuselise laadi säilitamist ning eelkõige vähemuste õiguste ranget järgimist;

32.

tervitab läbirääkimiste taasalustamist ÜRO erisaadiku Matthew Nimetzi juhtimisel ja kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki üles suurendama jõupingutusi, et aidata lahendada riigi nime küsimus kooskõlas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidega 817/93 ja 845/93; rõhutab heade naabrussuhete olulisust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi arenguteel Euroopa suunas;

33.

soovitab edendada avaliku halduse reformi, sealhulgas kohaliku maksupoliitika reformi, et anda omavalitsustele finantsküsimuste otsustamisel suurem iseseisvus;

34.

tervitab meetmete rakendamist avaliku halduse reformimiseks ning kohalikele omavalitsustele suuremate pädevuste andmiseks;

35.

rõhutab, et majanduskasvu on vaja suurendada ning majandust tugevdada. Majanduslik jõukus ja jätkusuutlik majanduskasv on edukate ühinemisettevalmistuste eelduseks;

36.

rõhutab vajadust poliitilise konsensuse järele Euroopa integratsiooniga seotud küsimustes;

37.

kutsub poliitilisi parteisid üles loobuma mittekonstruktiivsetest seisukohtadest kohalikul tasandil, nii et otsused oleksid üksmeelsed, käsitleksid kohalikke probleeme ning pakuksid lahendusi kohalike kogukondade vajadustele;

38.

teeb ettepaneku kasutada tõhusaid meetmeid korruptsiooni väljajuurimiseks nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Samal ajal kutsub komitee asjaomaseid institutsioone üles võitlema tõhusamalt organiseeritud kuritegevuse vastu;

39.

tervitab kohalike omavalitsuste pädevuste suurendamist kohalike maksude ja kulude osas;

40.

soovitab tugevdada kohalike omavalitsuste detsentraliseeritud pädevusi;

41.

kutsub Albaaniat üles täielikult rakendama Euroopa Nõukogu raamkonventsioonis ette nähtud sätteid rahvusvähemuste kaitsmise kohta, eelkõige neid sätteid, milles käsitletakse vähemuskeelte kasutamist;

42.

tervitab Bosnia ja Hertsegoviina ning ELi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamist ning toetab kõrge esindaja büroo sulgemist ja ELi eriesindaja büroo tugevdamist nii pea, kui vajalikud tingimused ja eesmärgid on täidetud;

43.

hindab asjaolu, et Kosovo lõpliku staatuse küsimus ei ole Bosniale ja Hertsegoviinale olulist mõju avaldanud ning et üldine poliitiline ja julgeolekuolukord on jäänud rahulikuks;

44.

tervitab politseireformi vastuvõtmist Bosnia parlamendi poolt, arvestades selle olulisust ELi ühinemisprotsessis tehtavate edusammude jaoks; on teadlik tõsiasjast, et vastuvõetud reform on kõigi osapoolte pikkadel ja keerulistel läbirääkimistel saavutatud konsensuse tulemus, ning rõhutab sellele vaatamata vajadust täiendavate muudatuste tegemiseks põhiseaduses, muutmaks riiklikke asutusi tõhusamaks ning tagamaks, et etniline tegur ei oleks Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna valitsemisel enam määrav tegur. Komitee rõhutab samuti, et tähtis on koostöö endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtuga (ICTY);

45.

hindab demokraatlike kohalike valimiste korraldamist 2008. aasta oktoobris ja asjaolu, et need möödusid ilma vahejuhtumiteta. Komitee on teadlik, kui olulised on kohalike omavalitsuste demokraatlikud valimised ning nende roll Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna demokratiseerimisel ja täiendaval kooskõlla viimisel ELiga;

46.

toetab ideed tugevdada Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu Euroopa integratsiooni direktoraadi haldussuutlikkust, samuti teiste Euroopa integratsiooniprotsessiga seotud institutsioonide ja organite haldussuutlikkust. Bosnia ja Hertsegoviina edusammud Euroopa integratsiooniprotsessis eeldavad täiendavaid jõupingutusi Euroopa Liiduga seotud reformide rakendamisel;

47.

on teadlik asjaolust, et ELiga ühinemise teemalise üleriigilise arutelu kõrval peab ellu viima ka mitmeid sihtprojekte, kuhu oleksid kaasatud riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnikud ning akadeemiliste ringkondade ja erasektori esindajad. Uute liikmesriikide kogemused võivad olla siinkohal inspiratsiooniallikaks, eriti mis puudutab rahvuskonventsiooni loomist Euroopa Liidu küsimustes. Slovakkias on sarnane konventsioon edukaks osutunud ning selline organ loodi 2006. aastal ka Serbias;

48.

tervitab demokraatlike ja läbipaistvate valimiste läbiviimist, eriti kuna tegemist oli esimeste presidendivalimistega alates Montenegro iseseisvuse väljakuulutamisest 2006. aastal;

49.

tervitab Montenegro aktiivset panust piirkonna stabiliseerimisse, eriti aga konstruktiivset lähenemist heade kahepoolsete suhete loomisel naaberriikidega, ning võtab arvesse kõnealuse riigi valitsuse otsust Kosovo iseseisvuse tunnustamise kohta;

50.

tervitab Euroopa Komisjoni delegatsiooni loomist pealinnas Podgoricas ning on veendunud, et see on suur abi Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise teabevahetuse hõlbustamisel ja tihendamisel ning aitab kaasa Montenegro püüdlustele ühineda ELiga;

51.

nõuab kohtureformi kiirendamist ning avaliku halduse positsiooni tugevdamist; toetab haldus- ja kohtureformi täiendavaid edusamme ning soovitab stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamise eesmärgil tugevdada haldussuutlikkust, poliitilist suutlikkust ning õigusvõimet;

52.

kutsub asjaomaseid asutusi üles tegema rohkem jõupingutusi, et juurida korruptsioon keskvalitsusest ja kohalikest omavalitsusorganitest välja ning võidelda organiseeritud kuritegevusega, eriti uimastite ning muu kauba salakaubaveoga;

53.

tervitab stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamist Serbia Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel ning kutsub Serbia valitsust üles täitma täiel määral lepingu rakendamisega seotud kohustusi;

54.

tervitab Radovan Karadžidći vahistamist Serbia territooriumil ja hindab Serbia uue valitsuse jõupingutusi selles küsimuses. Komitee rõhutab Serbia valitsuse ja endise Jugoslaavia rahvusvahelise kriminaalkohtu jätkuva koostöö olulisust;

55.

kutsub ELi üles võtma otsustavaid meetmeid selleks, et süvendada suhteid Serbiaga, tagades vahelepingu jõustumise ning algatades stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ratifitseerimisprotsessi liikmesriikide parlamentides, ning on seisukohal, et Serbia võiks saada kandidaatriigi staatuse 2009. aastal;

56.

tervitab asjaolu, et käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud presidendivalimised ning maikuus toimunud ennetähtaegsed parlamendi- ja kohalikud valimised viidi läbi demokraatlikult, ning tunnustab valitsuskriisi demokraatlikku lahendamist;

57.

rõhutab vajadust makse tõhusalt detsentraliseerida ning toetab seaduse vastuvõtmist kohalike omavalitsuste varade kohta sõnastuses, mille pakkus välja Linnade ja Omavalitsuste Alaline Konverents;

58.

tervitab Euroopa piirkondliku omavalitsuse harta ratifitseerimist Serbia parlamendis ning selle jõustumist 1. jaanuaril 2008;

59.

soovitab Serbia detsentraliseerimisprotsessi läbipaistvuse ja prognoositavuse tagamiseks välja töötada detsentraliseerimisstrateegia; rõhutab vajadust tugevdada kohalikke institutsioone ning teeb ettepaneku pöörata erilist tähelepanu vähemusrahvuste ja etniliste rühmade õiguste täieliku austamise tagamisele;

60.

kutsub Belgradi üles heaks kiitma ELi õigusriigimissiooni Kosovos (EULEX);

61.

toetab Kosovosse saadetud ELi õigusriigimissiooni (EULEX) arendamist ning tervitab ELi valmidust võtta ulatuslik vastutus Kosovos toimuvate edasiste arengute eest; tervitab kokkulepet pädevuste ülekandmise kohta ÜRO ajutiselt missioonilt (UNMIK) ELi õigusriigimissioonile;

62.

tervitab Euroopa Komisjoni 11. juulil 2008 Brüsselis korraldatud Kosovo rahastajate konverentsi tulemusi ning hindab Euroopa Liidu tegevust Kosovo ja Lääne-Balkani riikide stabiilsuse küsimustes;

63.

toetab Kosovo osalemist piirkondlikes algatustes, eriti nendes, mis on seotud Lääne-Balkani riikide väljavaadetega tulevikuks ELis, ning märgib, et Lääne-Balkani riikide ühinemine Euroopa Liiduga on edukalt lõpule viidud alles siis, kui kõik piirkonna osalejad on protsessi kaasatud;

64.

tõdeb, et uue põhiseadusega kehtestatakse üksikute kogukondade õigused;

65.

tervitab ühenduse nõuandeorgani loomist presidendi eestvedamisel ning topeltenamusel põhineva süsteemi sisseviimist, mille raames peab üksikute kogukondade oluliste huvidega seotud küsimused heaks kiitma mitte üksnes seadusandjate enamus, vaid ka üksikute kogukondade esindajate enamus. Komitee soovitab süsteemi jõustamise kuupäeva kokku leppida koostöös rahvusvahelise üldsuse liikmetega;

66.

avaldab lootust, et Kosovo iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine ei loo uusi tõkkeid kaubavahetusele ega inimeste liikumisele Balkani poolsaare riikide vahel;

67.

toetab rahvusvahelise üldsuse kohalolekut Kosovos pikemas perspektiivis; kutsub rahvusvahelist üldsust üles pakkuma ulatuslikku abi uue põhiseaduse kohaldamisel, arvestades Kosovo institutsioonide ebapiisavaid haldusvahendeid;

68.

avaldab kahetsust, et haldussuutlikkus jääb ebapiisavaks, et tagada tõhusad ja läbipaistvad avalikud teenused ning Euroopa Liidu rahaliste vahendite ja programmide haldamine;

69.

innustab rahvusvähemuste kogukondi osalema Kosovo ühiskondlikus tegevuses, nagu uues põhiseaduses sätestatud, ning mainib kahetsusega Serbia kogukonna esindajate vastumeelsust osaleda avaliku halduse asutuste kujundamisel ning Kosovo institutsioonidesse valitavate esindajate valimise demokraatlikus protsessis;

70.

kutsub Kosovo ametiasutusi üles austama erinevaid etnilisi vähemusi ja täitma kõiki kõnealuse valdkonnaga seotud rahvusvahelisi nõudeid.