28.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/6

—

jagab komisjoni seisukohta, et ühtne turg peab suurendama tarbijate ja VKEde mõjukust, kasutama globaliseerumist Euroopa huvides, ergutama uute teadmiste loomist ja uuendustegevust, hõlbustama majanduskasvu, et luua töökohti ja muuta Euroopa konkurentsivõimeliseks kooskõlas Lissaboni eesmärkidega, ning soodustama sotsiaalset lähenemisviisi ja keskkonnateadlikkust;

—

kahetseb, et teatises esitatud käsitlused on üldised. Seepärast tuleb edaspidi põhjalikult kontrollida komisjoni tulevasi konkreetseid ettepanekuid teatises nimetatud eesmärkide saavutamiseks, seda eelkõige subsidiaarsuse põhimõtte järgimise osas;

—

väljendab veendumust, et ühtne turg saab toimida üksnes siis, kui on tagatud ettevõtete konkurentsivõime ja kui ühtne turg pakub Euroopa kodanikele tõelisi sotsiaalseid hüvesid. Seetõttu on komitee arvates oluline liikuda edasi teenuste direktiivis valitud teed pidi, mille eesmärk on arendada edasi asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning seega tugevdada tõelist konkurentsi ja parandada Euroopa ühtse turu toimimist.

Raportöör

:

Michael Schneider (DE/EPP), riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses

1.

jagab komisjoni seisukohta, et ühtne turg peab suurendama tarbijate ja VKEde mõjukust, kasutama globaliseerumist Euroopa huvides, ergutama uute teadmiste loomist ja uuendustegevust, hõlbustama majanduskasvu, et luua töökohti ja muuta Euroopa konkurentsivõimeliseks kooskõlas Lissaboni eesmärkidega, ning soodustama sotsiaalset lähenemisviisi ja keskkonnateadlikkust;

2.

kahetseb, et teatises esitatud käsitlused on üldised. Seepärast tuleb edaspidi põhjalikult kontrollida komisjoni tulevasi konkreetseid ettepanekuid teatises nimetatud eesmärkide saavutamiseks, seda eelkõige subsidiaarsuse põhimõtte järgimise osas;

3.

rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu poliitilise ja õigussüsteemi keskne element, kuid toonitab samas, et mitmed praegu ELi ees seisvad väljakutsed on globaalsed (globaliseerumine, sotsiaalkaitse vajadus, maailma finantsturgude mõju, kliimamuutused jt) ning seetõttu on vaja ühistel põhimõtetel põhinevaid ühised lahendusi nendes valdkondades, kus ei ole võimalik probleeme lahendada kohalikul, piirkondlikul või liikmesriigi tasandil;

4.

väljendab veendumust, et ühtne turg saab toimida üksnes siis, kui on tagatud ettevõtete konkurentsivõime ja kui ühtne turg pakub Euroopa kodanikele tõelisi sotsiaalseid hüvesid. Seetõttu on komitee arvates oluline liikuda edasi teenuste direktiivis valitud teed pidi, mille eesmärk on arendada edasi asutamisõigust ja teenuste osutamise vabadust ning seega tugevdada tõelist konkurentsi ja parandada Euroopa ühtse turu toimimist;

5.

jagab komisjoni seisukohta, et paljusid Euroopa Liidu tarbijaid tuleb veenda eelistes, mida Euroopa ühtne turg neile igapäevaelus pakub, sest poolehoid Euroopa Liidule suureneb vaid siis, kui kodanikud isiklikult kogevad, millist kasu EL neile toob;

6.

kutsub liikmesriike üles teavitama sihipärasemalt seostest ühelt poolt ühtse turu ja teiselt poolt tarbijakaitse, tööhõive suurendamise, majanduskasvu ja hinnastabiilsuse vahel. Sealjuures võiks oluline roll olla kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel;

7.

soovitab seepärast (nagu juba arvamuses „Ühtse turu tulevik ja Euroopa ühiskonna hindamine” märgitud) Euroopa Komisjonil, liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kodanike ja ettevõtete murede hajutamiseks neid paremini teavitada sellest, kuidas tulla toime globaliseerumisest ja karmimast konkurentsist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete muutustega;

8.

tervitab komisjoni kavatsust pöörata ühtse turu edasisel arendamisel erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele, mis kasvatavad majandust ja loovad ning mitmekesistavad töökohti. Seepärast tuleb teha veel palju, et lihtsustada VKEde juurdepääsu ühtsele turule, soodustada nende laienemist ja võimaldada neil seega paremini ära kasutada oma ettevõtluspotentsiaali. VKEde jaoks on eriti hea meetod klastrite ja keskuste kasutamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul ning üha enam riikidevahelisel tasandil, et edendada VKEde baasi, kontakte, turuvõimalusi, kasumit ja sellest tulenevat töökohtade loomist;

9.

viitab seepärast taas kord sellele, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid konsulteerima kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtete ühenduste ning sotsiaalpartneritega ja pidama nendega dialoogi, et määrata kindlaks valdkonnad, kus on võimalik vähendada ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust, sest VKEd kannatavad ühtsel turul kõige enam siiani säilinud bürokraatlike piirangute all. Seejuures tuleb silmas pidada VKEde poolse halduskoormuse vähendamise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täiendava koormuse vastastikust mõju;

10.

toetab seepärast Euroopa Komisjoni mõlemat algatust VKEde edendamiseks. Väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitleva spetsiaalse õigusakti raames võetakse VKEde toetuseks eri meetmeid, lähtudes põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”. Komitee tervitab ka komisjoni ettepanekut koostada Euroopa eraühingu põhimäärus, et lihtsustada VKEde piiriülest tegevust. Äriühingute struktuuride kavandatud lihtsustamine on sobiv vahend Euroopa ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Lihtsad, bürokraatiavabad ja tõhusad reeglid aitavad vahetult kaasa tasakaalustatud konkurentsiolude ja majandusliku stabiilsuse saavutamisele. Edukad meetmed antud valdkonnas avaldavad majandusele otsest positiivset mõju. Alandada võiks õigusalase ja ettevõtete loomist puudutava nõustamisega seotud kulusid. Kõigi eeltoodud kaalutluste puhul peab olema tagatud, et Euroopa tasandi meetmed ei läheks vastuollu riikide äriõiguses ettenähtud struktuuridega, mis kaitsevad olemasolevat sotsiaalset standardit;

11.

tervitab komisjoni seisukohti globaliseerumise eeliste osas, kuid juhib siiski tähelepanu sellele, et need pääsevad mainitud ulatuses mõjule vaid siis, kui teised maailmaturul osalejad Euroopa standardeid tõepoolest arvestavad. Vastasel korral võivad Euroopa erinevad standardid põhjustada Euroopa majanduse konkurentsivõime vähenemist;

12.

rõhutab antud kontekstis, EL vajab uut globaliseerumisstrateegiat, mis lisaks konkurentsivõimele tugineks ka jätkusuutliku majanduskasvu, täistööhõive, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja loodusvarade säästliku kasutamise sammastele. Neid aspekte tuleb käsitleda koostatavates mõju hindamistes;

13.

viitab sellele, et johtuvalt suurenevast globaliseerumisest ja sellega seotud kasvavast konkurentsist teiste teadmistepõhiste rahvamajandustega peavad Euroopa ettevõtted konkurentsis püsimiseks muutuma veelgi uuenduslikumaks ja loomingulisemaks;

14.

tunnistab sellega seoses, et Euroopa Ülemkogu sõnastatud eesmärk – tõsta Euroopa Liidus teadustegevuse kulud kolme protsendini SKP-st – on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse alustala;

15.

rõhutab, et haridus ja koolitus ning seega inimeste võimete elukestev arendamine kujutab endast suurt väljakutset Euroopa Liidule, liikmesriikidele ja piirkondadele. Konkurentsi, ettevõtlikkuse, uuendustegevuse ja investeeringute kõrval on see tootlikkuse tõstmise üks tõukejõud. Seepärast tuleb tõsta liikmesriikide ning piirkondade ja kohalike omavalitsuste võimet investeerida inimkapitali, et elukestva õppe mõiste muutuks tegelikkuseks;

16.

soovitab eelkõige pöörata enam tähelepanu piiriülesele teadus-, arendus- ja uuenduskoostööle, kuna neis valdkondades on veel suur kasutamata potentsiaal;

17.

tuletab seetõttu meelde, et on oluline, et nii era- kui ka riiklike asutuste juhtkonnad looksid kliima, mis motiveeriks töötajaid oma pädevusi edasi arendama, ning vaja on luua kvaliteetseid töökohti;

18.

jagab komisjoni seisukohta, et intellektuaalomandi kaitse on toimiva ühtse turu üks olulistest alustaladest. Intellektuaalomandi tõhus kaitse mitte ainult ei edenda uuendustegevust ja loovust, vaid soodustab ka konkurentsivõimet ja töökohtade loomist;

19.

rõhutab sarnaselt komisjoniga ühtse turu keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet. Komitee on seisukohal, et kliimamuutusi arvestades tuleb tugevdada keskkonnakaitsealaseid jõupingutusi. Siiski juhib komitee tähelepanu asjaolule, et säästva arengu strateegiaga seotud kulude osas tuleb leida sobivad lahendused, et ELi kodanikke mitte üleliia koormata ning et võimaldada ettevõtetel, kes on juba on investeerinud väga kõrgetesse keskkonnastandarditesse, Euroopas konkureerida. Kõrgete keskkonnastandarditega Euroopa ettevõtete siirdumine Euroopast väljapoole, kus nimetatud kõrged keskkonnastandardid puuduvad, seaks ohtu ka kliimaga seotud ülemaailmsete eesmärkide saavutamise;

20.

on komisjoniga ühel meelel, et töötajate liikuvus on ühtse turu kujundamise oluline osa. Liikmesriigid ise kujundavad oma tööturureeglid vastavalt oma vajadustele, kuid oluline on vältida selliseid vaba liikumise tõkkeid, mida ei saa põhjendada põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega;

21.

on sarnaselt komisjoniga seisukohal, et ühtne turg on põhjustanud uusi suundmusi ELi-siseses liikuvuses. Mõnedel töötajatel on raskusi kohanemisega, seepärast jälgivad nad kõnealust arengut murelikult. Regioonide Komitee jagab seepärast komisjoni seisukohta, et tagada tuleb töötajate õigused ja neid tuleb kaitsta eelkõige Euroopa tööõiguse õige kohaldamise teel;

22.

viitab sellele, et Euroopa Liidu majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on integratsiooni alustala. Ühtekuuluvuspoliitika tulevane kujundamine on tihedalt seotud ELi majanduskasvu- ja tööhõivepoliitikaga. Just Euroopa Sotsiaalfondi vahendid olid ja on oluline tegur töötajate ja ettevõtete toetamisel töökeskkonna hädavajalikul ajakohastamisel ning tööturule integreerumise võimaluste parandamisel. Nii on võimalik tulla paremini toime globaliseerunud majandusruumi poolt esitatavate nõudmistega;

23.

tervitab asjaolu, et komisjon juhib teatises korduvalt tähelepanu õigusloome parandamisele, mõju hindamisele ning analüüsile, samuti õigusraamistiku lihtsustamisele ja bürokraatia vähendamisele. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, samuti liikmesriigid ja piirkonnad peavad siin edu saavutama, sest paremast õigusraamistikust saavad kasu kodanikud ja ettevõtted. Seega suureneb nende rahulolu üleeuroopalise koostööga.

24.

kahetseb, et komisjon käsitleb üldhuviteenuste olulist küsimust vaid teatisele lisatud dokumendis, mis ei vasta sugugi ootustele, mida on väljendatud eelkõige üldhuviteenuseid käsitleva valge raamatu teemal Regioonide Komitee (1) ja Euroopa Parlamendiga (2) konsulteerimise raames;

25.

toetab komisjoni seisukohta, et kõnealuste teenuste olemuse, ulatuse, korralduse ja rahastamise üle otsustavad liikmesriigid või piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused iseseisvalt;

26.

jagab komisjoni seisukohta, et üldhuviteenused on väga olulised kodanike heaolu, sotsiaalse kaasamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamise ja tööhõive taseme parandamise seisukohast;

27.

tõstab esile asjaolu, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mis ei allu ELi valdkondlikele eeskirjadele, on üldjuhul mõjutatud piirkondlikust ja kohalikust kultuurist või tavadest ning vajavad seetõttu sobivaid meetmeid piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

28.

tervitab Lissaboni lepingu uut artiklit 14, millega luuakse üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele uus õiguslik alus. Kõnealune õiguslik alus võimaldab nõukogul ja Euroopa Parlamendil kehtestada kooskõlas tavamenetlusega vastu võetud määruste abil eelkõige majanduslikud ja rahalised põhimõtted ja tingimused, mis võimaldavad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eesmärke korralikult täita ning kaotaksid õigusliku ebakindluse, mis oli tekkinud iga juhtumi õiguslikul (eri sektoreid käsitlevad direktiivid) või kohtulikul eraldi uurimisel, mida komisjon siiani oli toetanud. Seega avaldab komitee kahetsust, et üldhuviteenuseid käsitlevas teatises vaid mainitakse artiklit 14, kuid ei tehta sellest järeldusi;

29.

tervitab muu hulgas asjaolu, et Lissaboni leping sisaldab „Üldhuviteenuste protokolli”, mis tõstab esile nimetatud teenuste tähtsust. Kõnealuse protokolliga tunnustatakse üldhuviteenuste mitmekesisust ja liikmesriikide esmapädevust nende osutamisel. Regioonide Komitee tõstab esile, et protokoll rõhutab sõnaselgelt piirkondlike ja kohalike ametiasutuste laialdasi volitusi nende teenuste osutamisel, delegeerimisel ja korraldamisel selliselt, et need vastaksid võimalikult hästi tarbijate vajadustele;

30.

leiab, et kuigi üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid arendatakse liikmesriikides erinevalt, moodustavad nimetatud teenused olulise osa Euroopa sotsiaalmudelist ja seepärast on oluline tagada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ühenduse tasandil arendamiseks stabiilne ja läbipaistev õigusraamistik, lähtudes nende teenuste eesmärkide määratlemisel, nende haldamisel ja rahastamisel täpselt subsidiaarsuse põhimõttest ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevustest;

31.

sedastab seetõttu, et hoolimata Regioonide Komitee (3) ja Euroopa Parlamendi (4) taotlusest komisjonile teha sellise õigusakti ettepanek, millega tagataks tõeline õiguskindlus üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste osutamiseks, piirdutakse üldhuviteenuseid käsitleva teatise ettepanekutes n-ö vastustega korduma kippuvatele küsimustele, mis võib küll kasulik olla, kuid sellel ei ole siduvat õiguslikku väärtust;

32.

tunnustab asjaolu, et komisjon üritab teha selget vahet üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja mittemajanduslike teenuste vahel. Siiski on komisjoni sellekohased käsitlused sedavõrd üldised, et üksikjuhtudel ei aita need alati kaasa õiguslikult korrektsele määratlemisele;

33.

juhib tähelepanu sellele, et ei ole olemas Euroopa ühtset sotsiaalmudelit ning seepärast tuleb austada ja arvestada eri liikmesriikide mitmekesisust ja erinevusi sotsiaalteenuste kujundamisel. Liikmesriikide volitusi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ei tohi piirata ELi uue siduva õigusakti või täiendavate kooskõlastusprotsessidega. Samuti ei tohi Lissaboni lepingu uut artiklit 14 tõlgendada liikmesriikide otsustusõigust piiraval viisil;

34.

rõhutab, et vältida tuleb aruandluskohustuse laiendamist ning täiendavaid bürokraatlikke ja statistilisi nõudeid;

35.

viitab sellele, et ühenduse õigustik mõjutab riiklikke sotsiaalteenuste süsteeme mitmel moel. Varem oli võimalik täheldada, et EL mõjutab avalike hangete, konkurentsi ja riigiabi alase õigusega kommunaalsete üldhuviteenuste kujundamist, tagamata samas teenuse osutajatele ja kasutajatele tõelist õiguskindlust;

36.

toob antud kontekstis Euroopa riigihankeõigusest näitena omavalitsustevahelise koostöö. See sisaldab endas suurt potentsiaali tõhususe suurendamiseks, millest võidavad kodanikud. Nimetatud koostöö hõlmab valitsustevahelise koostöö vahendeid, millele ei kohaldu reeglina riigihankeõigusega seotud nõudmised. Neid tuleb pigem käsitleda kui siseriiklikku organisatsioonilist struktuuri, mida riigihankeõigus ei puuduta, ja komisjon peab seda respekteerima;

37.

rõhutab, et Euroopa riigihankeõigus on suure tähtsusega just eelkõige piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele. Piirmäärade künnisest allapoole jäävaid hankeid käsitlevas tõlgendavas teatises näidatakse kahjuks komisjoni puudulikku tunnetust piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vajaduste suhtes. Tulevikus kõnealusel teemal peetavatel aruteludel on seega vaja leida poliitilisi lahendusi, mis tagavad piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele õiguskindluse;

38.

kutsub komisjoni sõltumata eelnevalt nimetatud menetluse tulemusest üles kaaluma, kas tõlgendavas teatises esitatud nõudmisi oleks võimalik leebemaks muuta või tagasi võtta.

39.

leiab, et Euroopa sotsiaalpoliitika järjest suurenev tähtsus kajastub ka Lissaboni reformilepingus, kuna artiklis 3 on sätestatud Euroopa Liidu uued sotsiaalsed eesmärgid: „Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset”. Võimalused luua sotsiaalsem Euroopa on ette nähtud ka põhiõiguste hartas, kus tehakse kohustuslikuks „valdkonnaülene sotsiaalklausel”, ja protokollis üldhuviteenuste kohta. Lepingus nähakse ette ka võimalusi tagada „tugevdatud koostöö”, mida liikmesriigid võivad sotsiaalvaldkonnas edendada ja kasutada (5);

40.

jagab komisjoni seisukohta, et Euroopa heaolu on muutuvate väljakutsete taustal võimalik edendada võimaluste, juurdepääsu ja solidaarsuse parandamise kaudu. Õigustatult viidatakse sealjuures sellistele tegevusvaldkondadele nagu noored, karjäär, pikem ja tervemalt elatud elu, sooline võrdõiguslikkus, aktiivne kaasamine ja mittediskrimineerimine, liikuvus ja edukas integratsioon, samuti osalus, kultuur ja dialoog;

41.

nõustub komisjoni hinnanguga, et 21. sajandi visiooni raames keskset rolli omavate võrdsete võimaluste teostamiseks ei ole olemas ühtset lähenemisviisi, mis sobiks kogu Euroopale ühteviisi, ning et paljudes sotsiaalpoliitika valdkondades takistavad ühtlustamist erinevused liikmesriikide poliitiliste vahendite ja tavade ning nende ametiasutuste vahel; ei nõustu seetõttu seisukohaga, et sarnased või samad väljakutsed on automaatselt ka ühised väljakutsed, mis nõuaksid ühist tegutsemist just ELi tasandil;

42.

jagab komisjoni seisukohta, et vajalikud uuenduslikud lahendused majandus- ja sotsiaalpoliitikas tuleb leida ennekõike kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning juhib sellega seoses tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja samuti sotsiaalpartnerite olulisele rollile;

43.

viitab sellele, et komisjon peab tegutsema rangelt talle lepinguga antud pädevuste raames, mis üldjoontes piirduvad toetavate ja liikmesriikide tegevust täiendavate pädevustega;

44.

tunnustab noorte hariduse ja kvalifikatsiooni suurt tähtsust kui eeldust töökohtade loomisele, sotsiaalsele integratsioonile ja seega ühtse turu õnnestumisele;

45.

ei ole nõus komisjoni teatises sisalduva seisukohaga, nagu oleks olemas „Euroopa haridus- ja koolitussüsteem”, ning rõhutab, et EL on kohustatud rangelt austama liikmesriikide pädevust õppekavade ja haridussüsteemide kujundamisel;

46.

tunnistab – tingimusel, et peetakse kinni lepingutest tulenevast pädevuste ulatusest –, et EL võib mängida olulist rolli kogemuste vahetamisel ja heade tavade tutvustamisel, kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi toetamisel, samuti teadlikkuse suurendamisel;

47.

tervitab kõnealuses kontekstis seatud eesmärkide täitmise puhul kogemuste vahetamist ja parimate tavade tutvustamist Euroopa tasandil, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi;

48.

tunnustab asjaolu, et arvestades eesmärkidega seotud rakendamisprobleeme paljudes liikmesriikides, teeb komisjon ettepaneku praeguse õigusliku raamistiku läbivaatamiseks ja kohandamiseks, pidades silmas soolist võrdõiguslikkust ja diskrimineerimisvastast võitlust, kuid lükkab siiski tagasi asjaomaste sätete laiendamise teistele valdkondadele.