P6_TC1-COD(2007)0098

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 21. mail 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),

ning arvestades järgmist:

(1)

Autoveo siseturu väljakujundamine õiglastel konkurentsitingimustel nõuab ühiseeskirjade ühtset kohaldamist kaupade autoveo-ettevõtja ja sõitjate autoveo-ettevõtja tegevusalale (edaspidi „autoveo-ettevõtja tegevusala”) lubamisel. Nende ühiseeskirjade eesmärk on tõsta veoettevõtjate ametialast pädevust, ratsionaliseerida turgu, parandada veoettevõtjate, nende klientide ja majanduse kui terviku huve, silmas pidades osutatavate teenuste kvaliteeti ja liiklusohutust. Ühiseeskirjade abil soodustatakse samuti veoettevõtjate asutamisvabaduse õiguse tõhusat kasutamist.

(2)

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiviga 96/26/EÜ (siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta) (4) on kehtestatud miinimumtingimused autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise ning selleks nõutavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta. Kogemus, mõju hindamine ning erinevad uuringud näitavad siiski, et kõnealust direktiivi kohaldatakse liikmesriigiti väga ebaühtlaselt. Selline ebaühtlus põhjustab negatiivseid tagajärgi, eelkõige konkurentsimoonutusi, turu vähest läbipaistvust, ebavõrdset kontrollitaset ja ohtu, et madala kutsekvalifikatsiooniga ettevõtjad eiravad liiklusohutus- ja sotsiaaleeskirju või ei järgi neid täielikult, mis võib sektori mainet kahjustada.

(3)

Lisaks on kõnealused tagajärjed kahjulikud, kuna need võivad häirida autoveo siseturu nõuetekohast toimimist. Juurdepääs rahvusvahelisele kaubaveoturule ja teatavatele kabotaažvedudele on avatud kõikidele ühenduse ettevõtjatele. Ainus kõnealustele ettevõtjatele esitatud tingimus on nõue omada ühenduse luba, mille võib saada kohe, kui ettevõtja täidab tegevusalale lubamise tingimused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusele (EÜ) nr …/2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] (5) , ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusele (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] (6) .

(4)

Seetõttu tuleks ajakohastada kehtivaid autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise eeskirju, et tagada nende ühtlasem ja tõhusam kohaldamine. Kuna kõnealuste eeskirjade täitmine on ühenduse turule juurdepääsu põhitingimus ning kuna turule juurdepääsu valdkonnas on kohaldatavateks ühenduse õigusaktideks määrused, on tegevusalale lubamise reguleerimiseks kõige asjakohasem õigusakt määrus.

(5)	Õiglase konkurentsi eesmärgil tuleb tegevusalal tegutsemise ühiseekirju kohaldada võimalikult suures ulatuses kõikide ettevõtjate suhtes. Käesoleva määrusega ei ole siiski vaja hõlmata ettevõtjaid, kes teostavad transporditurule väga vähest mõju avaldavat vedu.

(6)

Asukohaliikmesriigi ülesanne on jälgida, et ettevõtja täidaks käesoleva määrusega ettenähtud tingimusi järjepidevalt, ning vajadusel peaks asjaomane liikmesriik saama peatada või tühistada tegevusloa, mis võimaldab asjaomasel ettevõtjal turul tegutseda. Tegevusalale lubamise tingimuste nõuetekohaseks täitmiseks ja usaldusväärseks kontrolliks peab ettevõtete stabiilselt ja tõhusalt toimima.

(7)

Seega peaksid nõutava hea maine, finantssuutlikkuse ja ametialase pädevusega füüsilised isikud olema selgelt määratletud ja nimetatud pädevate asutuste poolt. Need isikud (edaspidi „veokorraldaja”) peaksid olema mõne liikmesriigi residendid ning autoveo-ettevõtte veotegevust pidevalt ja tegelikult juhtima. Tuleks täpsustada, millistel tingimustel käsitatakse ühte isikut ettevõtte veotegevuse pideva ja tegeliku korraldajana.

(8)

Veokorraldaja hea maine tähendab seda, et teda ei ole süüdi mõistetud rasketes kuritegudes ja talle ei ole määratud rangeid karistusi, eelkõige autoveo valdkonda käsitlevate ühenduse eeskirjade rikkumise eest. Ühenduse eeskirjadega hõlmatud valdkondades on vajalik määratleda ühtsed rikkumiste liigid ja nende raskusastmed, mis võivad rikkuda ettevõtte head mainet.

(9)	Komisjon peaks püüdma tagada, et raskete õiguserikkumiste eest karistatakse erinevates liikmesriikides ühesuguse rangusega, ning võtma selleks asjakohaseid meetmeid.

(10)

Autoveo-ettevõtja peab olema minimaalse finantssuutlikkusega, mis tagab ettevõtte nõuetekohase käivitamise ja haldamise. Kasutusele tuleks võtta hästi määratletud asjakohased finantsnäitajad, mida võib kehtestada raamatupidamise aastaaruannete põhjal. Ettevõtjatel peab olema soovi korral võimalus tõestada oma finantssuutlikkust pangatagatisega või muu finantsinstrumendi, näiteks kindlustusega, mis võib olla kõnealuste ettevõtjate jaoks lihtsaim ja odavaim meetod.

(11)

Kutsekvalifikatsiooni kõrge tase peaks tõstma autotranspordisektori sotsiaal-majanduslikku tõhusust. Kandidaadid veokorraldaja kohale peaksid seetõttu läbima kvaliteetse koolituse. Koolitus- ja eksamitingimuste paremaks ühtlustamiseks ning suuremaks läbipaistvuseks kandidaatide suhtes tuleks ette näha, et liikmesriigid akrediteerivad eksami- ja koolituskeskusi vastavalt nende endi poolt kindlaks määratud tingimustele. Alates siseturu elluviimisest ei ole riigisisesed turud enam eraldatud. Seetõttu peaksid veotegevust juhtida soovivatel isikutel olema vajalikud teadmised nii riikliku kui rahvusvahelise veotegevuse juhtimiseks. Loetelu teemadest, mida tuleb ametialase pädevuse tunnistuse saamiseks vallata ning eksamite korraldamise meetodid peaksid muutuma vastavalt tehnika arengule ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.

(12)

Õiglaseks konkurentsiks ja täielikult eeskirjadele vastavaks autoveoks on vaja liikmesriikide ühtse tasemega järelevalvet ja kontrolli. Ettevõtjate järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel ning nende väljastatavate lubade kehtivusel on selles oluline osa ning seetõttu tuleks tagada, et nad võtavad vajaduse korral asjakohased meetmed, eriti kõige tõsisematel juhtudel lubade peatamiseks või tühistamiseks, või kuulutavad hooletu või kuritahtliku veokorraldaja sobimatuks. Eelnevalt tuleb meetme võtmist proportsionaalsuse põhimõtet arvestades asjakohaselt kaaluda. Ettevõtjat tuleks igal juhul eelnevalt teavitada ning enne kõnealuste karistuste kehtestamist peaks tal olema oma olukorra parandamiseks piisav tähtaeg.

(13)

Liikmesriikide vaheline organiseeritum halduskoostöö tõhustaks mitmes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate järelvalvet ning vähendaks halduskulusid. Ettevõtjate elektroonilised registrid, mis on ühendatud Euroopa tasandil kooskõlas isikuandmete kaitsmist käsitlevate ühenduse eeskirjadega, lihtsustavad kõnealust koostööd ja vähendavad kontrolliga seotud kulusid nii ettevõtjate kui asutuste jaoks. Riiklikud elektroonilised registrid on juba olemas enamikes liikmesriikides. Samuti on liikmesriikide vahel juba olemas võrkude vastastikuse ühendamise infrastruktuurid. Ettevõtjate riiklike registrite süstemaatilisemat kasutuselevõttu ning nende ühendamist Euroopa tasandil on võimalik teostada väikeste kulutuste eest, kuid see võib aidata oluliselt vähendada kontrolliga seotud halduskulusid samal ajal kontrolli tõhustades.

(14)

Teatavad rikkumisi ja karistusi käsitlevad andmed kõnealustes registrites on isikuandmed. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (7) täidetakse seoses kontrolliga, kuidas ametiasutused kõnealuseid andmeid töötlevad, seoses asjaomaste isikute õigusega saada teavet, andmetega tutvuda ja vastuväiteid esitada. Käesoleva määruse kohaselt on sellist liiki andmeid vajalik säilitada vähemalt kahe aasta jooksul, et nõuetele mittevastavad ettevõtted ei saaks tegevust alustada mõnes muus liikmesriigis.

(15)

Riiklike registrite ühendamine on oluline, et võimaldada kiiret ja tõhusat teabevahetust liikmesriikide vahel ning tagada, et veoettevõtjad ei prooviks või ei võtaks riski sooritada tõsiseid rikkumisi asukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis. Ühendamiseks tuleb täpselt kindlaks määrata andmevahetuse vorming ning tehniline kord.

(16)	Liikmesriikide vaheliseks tõhusaks teabevahetuseks tuleb kindlaks määrata riiklikud kontaktpunktid ja täpsustada, millise tähtaja jooksul ja mis teave tuleb kindlasti esitada.

(17)

Asutamisvabaduse lihtsustamiseks tuleks vastuvõtvas liikmesriigis ajaomasel tegevusalal tegutsemiseks tunnustada hea maine piisava tõendina asjakohaseid dokumente, mille on välja andnud autoveo-ettevõtja lähteliikmesriigi pädev asutus, tagades et asjaomaseid isikuid ei ole kuulutatud tegevusalal tegutsemiseks sobimatuks muus kui lähteliikmesriigis.

(18)	Ametialase pädevuse piisava tõendina peab asukohaliikmesriik asutamisvabaduse lihtsustamiseks tunnustama vastavalt käesolevale määrusele välja antud ühtset tunnistuse vormi.

(19)	Ühenduse tasandil tuleks käesoleva määruse kohaldamist täpsemalt jälgida ning see eeldab riiklike registrite põhjal koostatud aruannete alusel komisjoni poolt regulaarset andmete edastamist maanteesektori ettevõtjate hea maine, finantssuutlikkuse ja ametialase pädevuse kohta.

(20)	Liikmesriigid peaksid ette nägema karistused, mida käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldada. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise eeskirjade ajakohastamist eesmärgiga tagada nende ühtne ja võrreldav kohaldamine liikmesriikides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (8)

(23)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus koostada loetelu selliste tõsiste rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mille tõttu veoettevõtja võib teatud tingimustel kaotada nõutava hea maine; kohandada vastavalt tehnika arengule käesoleva määruse lisa, milles käsitletakse teadmisi, mida liikmesriigid võtavad arvesse ametialase pädevuse ametlikul tunnustamisel, ning lisa, milles käsitletakse ametialase pädevuse tunnistuse vormi; samuti koostada loetelu rikkumistest, mis teatud tingimustel ja proportsionaalselt rikkumise iseloomuga võivad kaasa tuua tegevusalal tegutsemise loa peatamise või tühistamise või tegevusalale sobimatuks tunnistamise. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu ametialase pädevuse tunnistuse vormi ajakohastamiseks lühendada.

(24)	Direktiiv 96/26/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega reguleeritakse autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamist ja sellel tegevusalal tegutsemist.

2.    Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide ühenduses asutatud ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad autoveo-ettevõtja tegevusalal. Samuti kohaldatakse seda autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutseda kavatsevate ettevõtjate suhtes ja viiteid autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevatele ettevõtjatele käsitatakse vajaduse korral viidetena autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutseda kavatsevatele ettevõtjatele .

3.    Erandina lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust:

a)	kaupade autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes kasutavad ainult mootorsõidukeid või autoronge, mille lubatud tegelik mass ei ületa 3,5 tonni. Liikmesriigid võivad siiski nimetatud piirmäära vähendada kõigi või teatavate veoliikide puhul;

b)	ettevõtjate suhtes, kes osutavad sõitjate autoveo teenuseid ainult mitteärilisel eesmärgil ja tasuta, või kelle põhitegevusala on midagi muud kui sõitjate autoveo-ettevõtja ning kelle kasutatavaid sõidukeid juhivad ettevõte oma töötajad ;

c)	autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevate ettevõtjate suhtes, kes teostavad vedu üksnes mootorsõidukitega, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 40 km/h .

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„autoveo-ettevõtja tegevusala” – sõitjate autoveo-ettevõtja või kaupade autoveo-ettevõtja tegevusala;

b)	„kaupade autoveo-ettevõtja tegevusala” – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes veavad kaupu rendi või tasu eest mootorsõidukiga või autorongiga;

c)

„sõitjate autoveo-ettevõtja tegevusala” – kõigi selliste ettevõtjate tegevus, kes osutavad sõitjateveo teenuseid üldiste või teatavate kasutajakategooriate vedamiseks reisija või veokorraldaja makstud tasu eest mootorsõidukitega, mis on ehitatud, varustatud ja ette nähtud rohkem kui üheksa inimese veoks, k.a juht;

d)	„ettevõtja” – tulunduslik või mittetulunduslik füüsiline või juriidiline isik, tulunduslik või mittetulunduslik iseseisva õigusvõimeta isikute ühendus või rühm või mis tahes õigusvõimeline või mõnest teisest õigusvõimelisest asutusest sõltuv ametiasutus;

e)	„veokorraldaja” – ettevõtja poolt tööle võetud füüsiline isik, või juhul kui ettevõtja on füüsiline isik, siis seesama isik või asjakohasel juhul tema poolt lepinguga määratud mõni muu füüsiline isik, kes juhib tõhusalt ja pidevalt kõnealuse ettevõtte veotegevust;

f)	„autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise luba” – haldusotsus, millega lubatakse käesoleva määrusega ettenähtud tingimustele vastaval ettevõtjal tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal;

g)

„ pädev asutus” – teatava liikmesriigi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegevusalal tegutsemiseks lubasid andev pädev asutus, kes kontrollib, kas ettevõtja vastab käesoleva määrusega ettenähtud tingimustele, ning kellel on volitus anda, peatada või tühistada autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise luba;

h)	„asukohaliikmesriik” – liikmesriik, milles ettevõtja on asutatud , sõltumata asjaolust, et tema veokorraldaja pärineb mõnest muust riigist;

Artikkel 3

Nõuded autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks

Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsevad ettevõtjad peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)	nad peavad tegelikult ja püsivalt paiknema ühes liikmesriigis vastavalt artiklis 5 sätestatule ;

b)	olema hea mainega vastavalt artiklis 6 sätestatule ;

c)	neil peab olema vastav finantssuutlikkus vastavalt artiklis 7 sätestatule;

d)	ning nõutav ametialane pädevus vastavalt artiklis 8 sätestatule .

Kõigile nendele nõuetele vastamise tingimused on määratletud II peatükis. Käesoleva määrusega ei välistata, et liikmesriigid otsustavad kehtestada lisatingimused, millele ettevõtjad peavad vastama, et neid lubataks autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutseda.

Artikkel 4

Veokorraldaja

1.   Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsev ettevõtja nimetab vähemalt ühe füüsilise isiku veokorraldajaks , kes vastab artikli 3 punktidega b ja d ettenähtud nõuetele ning samuti järgmistele tingimustele:

a)	ta peab tegelikult ja pidevalt juhtima ettevõtte veotegevust, ja

b)

tal peab olema ettevõtjaga tegelik side , s.t ta peab olema ettevõtja töötaja, partner, juhataja, aktsionär, või tal peab olema eelnimetatuga sarnane lepinguline suhe, või ta peab teda juhtima , või kui ettevõtja on füüsiline isik, siis peab ta olema seesama isik , või kui ettevõtja on täisühing, peab tal olema volitus teda õiguslikult esindada ja teha täisühingu nimel siduvaid otsuseid;

c)	ta peab olema liikmesriigi resident.

Ettevõtja teavitab pädevat asutust veokorraldaja või veokorraldajate nimetamisest.

2.   Juhul kui ettevõtja ei vasta artikli 3 punktiga d ettenähtud ametialase pädevuse tingimustele, võib pädev asutus lubada tal lõikes 1 ette nähtud veokorraldajat nimetamata tegutseda veoettevõtja tegevusalal järgmistel tingimustel:

a)	ettevõtja nimetab muu alaliselt liikmesriigis elava füüsilise isiku, kes vastab artikli 3 punktidega b ja d ettenähtud tingimustele, ning kellele on antud lepinguga pädevus täita veokorraldaja ülesandeid ettevõtja nimel , ja teavitab sellest pädevat asutust ;

b)

ettevõtjat ja veokorraldajat siduvas lepingus on täpsustatud ülesanded, mida asjaomane lepingupool peab pidevalt täitma ja märgitud tema vastutus veokorraldajana; täpsustatavad ülesanded hõlmavad sõidukite korrashoiu ja hoolduse korraldamist , veolepingute ja -dokumentide kontrollimist, raamatupidamisarvestust, juhtidele tööde või teenuste määramist ja sõidukite kasutussevõtmist ning korra kontrollimist ohutusvaldkonnas;

c)	ametisse nimetatud isik ei tohi veokorraldajana juhtida rohkem kui nelja eri ettevõtte veotegevust. Pädev asutus võib määrata veokorraldaja vastutusalasse kuuluvate sõidukite arvu ülempiiri, mis ühegi veokorraldaja puhul ei või olla üle 50 sõiduki ;

d)	ametisse nimetatud isik peab olema sõltumatu teistest ettevõtjatest, kelle heaks ettevõtja vedu teostab või kes teostavad vedu ettevõtja nimel.

II peatükk

Täitmisele kuuluvad tingimused

Artikkel 5

Asutamisnõuet käsitlevad tingimused

Artikli 3 punktiga a ettenähtud nõude täitmiseks peab ettevõtjal asjaomases liikmesriigis olema:

a)

püsiv tegevuskoht ruumidega, kus ta hoiab turvalistel andmekandjatel ning kõiki asjakohaseid isikuandmete kaitse nõudeid täites seadusega ettenähtud aja kestel ettevõtte dokumente, eelkõige kõiki raamatupidamisdokumente, personalijuhtimisega seotud dokumente ning kõiki muid dokumente, millele peab juurde pääsema pädev asutus tegevusalal tegutsemise lubamiseks, et kontrollida käesoleva määrusega ettenähtud tingimuste täitmist;

b)	üks või mitu sõidukit , mis on täielikult tema omandis või tema käsutuses näiteks järelmaksu-, rendi- või liisingulepingu alusel või ostulepingu alusel, ning mis on registreeritud selles liikmesriigis;

c)	selles liikmesriigis paiknev tegelikult ja pidevalt toimiv hoolduskeskus koos vajaliku varustusega, ning vajadusel peab ta suutma tõestada, kuhu pargitakse asukohaliikmesriigis sõidukid sellal, kui neid ei kasutata .

Artikkel 6

Hea maine nõuet käsitlevad tingimused

1.    Liikmesriigid määratlevad artikli 3 punktis b ja lõikes 2 esitatud tingimuste kohaselt nõuded, millele ettevõtja ja veokorraldaja peavad käesoleva määruse kohaselt vastama, et omada head mainet .

Need tingimused sisaldavad järgmisi nõudeid :

a)

ei ole ühtegi tõsist põhjust, mis seaks kahtluse alla veoettevõtja, tema veokorraldaja või muu asjaomase isiku hea maine , nagu süüdimõistmine või karistused riiklike eeskirjade tõsiste rikkumiste eest järgmistes valdkondades: i) äriõigus; ii) pankrotiõigus; iii) tegevusala palga- ja töötingimused; iv) maanteeliiklus; v) ametialane vastutus; ja vi) inimeste või uimastitega kaubitsemine;

b)

veokorraldajat või veoettevõtjat ei ole ühes või mitmes liikmesriigis süüdi mõistetud selliste ühenduse eeskirjade tõsiste rikkumiste eest , milles käsitletakse eelkõige: i) juhtide sõidu- ja puhkeaega, tööaega ja sõidumeerikute paigaldamist ning kasutamist; kontrollida tuleks nende katkematut täitmist, andmete arhiveerimist ja saadud isikuandmete kaitset, ii) rahvusvahelises liikluses kasutatavate kommertsveokite suurimat massi ja mõõtmeid, iii) juhtide alus- ja jätkuõpet, iv) kommertsveokite tehnoseisundit, sealhulgas mootorsõidukite kohustuslikku tehnoülevaatust, v) juurdepääsu kaupade autoveo rahvusvahelisele turule või vastavalt olukorrale juurdepääsu sõitjateveo turule, vi) ohtlike kaupade autoveo ohutust, vii) kiiruspiirikute paigaldamist teatavatesse sõidukiliikidesse ja nende kasutamist, viii) juhiluba, ix) tegevusalale lubamist.

2.   Lõike 1 teise lõigu punkti b kohaselt:

a)

kui veokorraldaja või veoettevõtja on süüdi mõistetud või talle on määratud karistused ühes või mitmes liikmesriigis III lisas osutatud ühenduse eeskirjade väga tõsiste rikkumiste eest, on selle tagajärjeks hea maine kaotus pärast nõuetekohaselt läbi viidud haldusmenetlust ja, vajaduse korral, pärast kontrollimist ettevõtja ruumides, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teeb erandlike ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude alusel kindlaks, et selline reaktsioon oleks ebaproportsionaalne. Sellisel juhul kantakse erandlikud ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolud riiklikku registrisse ja kajastatakse artikli 25 lõikes 1 osutatud aruandes. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid seoses III lisa kohandamisega, et võtta arvesse ühenduse õigustiku arenguid maanteetranspordi valdkonnas, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ;

b)

komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2010 vastu loetelu nende rikkumiste kategooriatest, liikidest ja raskusastmetest, mille korral veoettevõtja võib kaotada hea maine. Liikmesriigid võtavad arvesse neid rikkumisi käsitlevat, sealhulgas teistelt liikmesriikidelt saadud teavet, kui nad järjestavad kontrollimise prioriteete vastavalt artikli 11 lõikele 2.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda seoses kõnealuse loeteluga, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selleks võtab komisjon hiljemalt 1. jaanuariks 2010 järgmised meetmed:

i)	kehtestab kõige sagedamini esinevate rikkumiste kategooriad ja liigid;

ii)	määratleb rikkumiste tõsiduse astme vastavalt sellele, kui suur on surma või tõsiste vigastuste põhjustamise oht; ja

iii)	sätestab (juhtide arvu põhjal, keda veokorraldaja veotegevuse korraldamisel kasutab) rikkumiste sageduse, mille ületamisel korduvaid rikkumisi käsitletakse tõsisemate rikkumistena.

3.   Hea maine nõue on täitmata niikaua, kuni ettevõtja rehabiliteeritakse või võetakse mõni muu samaväärse toimega meede vastavalt olemasolevatele asjakohastele riiklikele sätetele.

Artikkel 7

Finantssuutlikkuse nõuet käsitlevad tingimused

1.   Artikli 3 punktis c esitatud nõuete kohaselt peab ettevõtja suutma eelarveaasta jooksul pidevalt täita oma rahalisi kohustusi. Ettevõtja peab raamatupidamise aastaaruannetega, mille on kinnitanud audiitor või nõuetekohaselt akrediteeritud isik, näitama , et tal on igal aastal ühe kasutatava sõiduki kohta vähemalt 9 000 euro väärtuses ning iga kasutatava lisasõiduki kohta vähemalt 5 000 euro väärtuses kapitali ja reserve .

Kapitalivarude olemasolu näidatakse kinnitatud bilansi või maksustamise eesmärgil koostatud bilansi abil. Esmakordselt autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemist taotlevad isikud peavad esitama oma kinnitatud algbilansi.

Käesoleva määruse kohaldamisel määratakse igal aastal euro väärtus nende riikide vääringutes, kes ei osale rahaliidu kolmandas etapis. Kasutatakse oktoobri esimesel tööpäeval kehtivaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kursse. Neid kursse hakatakse kohaldama alates järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist.

Esimeses lõigus osutatud raamatupidamisrubriike käsitatakse vastavalt neljandale nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivile 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (9).

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust tõendiga ühelt või mitmelt pangalt või muult finantsasutuselt, kaasa arvatud kindlustusfirmad, kes annavad lõikes 1 kindlaks määratud summade kohta ettevõtjale käenduse pangatagatisena või muul sarnasel viisil. Pangatagatist või kindlustust võib sisse nõuda pädev asutus, kes annab loa tegevusalal tegutsemiseks, ning tagatise võib vabastada ainult pädeva asutuse nõusolekul. Pädev asutus määrab ka, millistel tingimustel võib pangatagatist või kindlustust sisse nõuda ja teiste võlausaldajate kasuks vabastada.

3.   Kontrollida tuleb nii lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruandeid kui ka lõikes 2 osutatud tagatist, ning need peavad kuuluma selle liikmesriigi territooriumil asuvale majandusüksusele, kus luba taotletakse ja mitte mõnes muus liikmesriigis asuvale majandusüksusele.

Artikkel 8

Ametialase pädevuse nõuet käsitlevad tingimused

1.   Artikli 3 punktis d osutatud juhul peab asjaomasel isikul või isikutel olema I lisa I jaoga ette nähtud ainevaldkondade puhul nõutud väljaõppetase. See tehakse kindlaks kohustusliku kirjaliku eksamiga, millele võib vastavalt liikmesriigi otsusele lisanduda suuline eksam. Eksameid korraldatakse vastavalt I lisa II jaole.

2.     Asjaomased isikud teevad eksami oma asukohaliikmesriigis.

3.   Ainult teatava liikmesriigi poolt määratletud kriteeriumide kohaselt akrediteeritud asutused ja organid võivad korraldada kirjalikke ja suulisi eksameid ametialase pädevuse tõendamiseks. Liikmesriigid kontrollivad regulaarselt, et nende poolt akrediteeritud asutused ja organid korraldaksid eksameid tingimustel, mis on kooskõlas I lisaga.

4.   Liikmesriigid akrediteerivad nende poolt määratletud mõlemapoolselt ühilduvate kriteeriumide põhjal asutused, kes on suutelised pakkuma kandidaatidele eksamiks valmistumiseks kvaliteetset koolitust ning jätkuõpet teadmisi ajakohastada soovivatele veokorraldajatele. Liikmesriigid kontrollivad regulaarselt, et kõnealused asutused vastavad jätkuvalt kriteeriumidele, mille alusel neid akrediteeriti.

5.   Liikmesriigid võivad vabastada eksamitest isikud , kes tõendavad , et neil oli enne käesoleva määruse avaldamist omandatud vähemalt 10 aasta pikkune pidev praktiline juhtimiskogemus veoettevõtja tegevusalal.

6.     Liikmesriigid võivad edendada I lisas kirjeldatud koolitust ja lõikes 1 osutatud eksamite sooritamist iga 10 aasta järel tagamaks, et veokorraldajad on kursis oma valdkonnas toimunud arengutega.

7.     Liikmesriigid tagavad, et praktilist töökogemust omavad veokorraldajad, kes pöörduvad oma tegevusalale tagasi pärast viieaastast eemalolekut, teevad läbi ümberõppe ja täienduskoolituse, mis on vajalikud, et tõendada nende jätkuvat ametialast pädevust ja kursisolekut tegevusala suhtes kohaldatavate õigusaktide uuemate muudatustega.

8.   Liikmesriik võib vabastada tema poolt välja antud kõrg- või kutsehariduse diplomite omanikud kohustuslikust koolitusest ja eksamist diplomiga hõlmatud ainevaldkondades, kui nende diplomitega on võimalik tõendada, et nad on osa võtnud I lisas loetletud ainevaldkondi hõlmavatest kursustest.

9.   Ametialase pädevuse tõendina tuleb esitada lõikes 3 osutatud asutuse või organi väljaantud tunnistus. Tunnistus ei ole loovutatav ühelegi teisele füüsilisele või juriidilisele isikule . Kõnealune tunnistus koostatakse vastavalt II lisas esitatud ametialase pädevuse tunnistuse vormile ja sellel on tunnistuse väljastanud akrediteeritud asutuse või organi tempel või pitser.

10.   Komisjon kohandab I ja II lisa vastavalt tehnika arengule. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse I lisa puhul vastu vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, ning II lisa puhul vastavalt artikli 24 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

11.   Kogemuste ja teabe vahetamist liikmesriikide vahel koolituse, eksami ja akrediteerimise valdkonnas edendavad peamiselt, kuid mitte eranditult artiklis 24 osutatud komitee ja iga asutus, mille komisjon võib selleks ametisse määrata.

III peatükk

Tegevusluba ja järelvalve

Artikkel 9

Pädevad asutused

1.   Käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks määrab iga liikmesriik ametisse ühe või mitu pädevat asutust. Kõnealustel pädevatel asutustel on volitus:

a)	vaadata läbi ettevõtjate esitatud taotlused;

b)	anda tegevusalal tegutsemiseks luba ning see peatada ja tühistada;

c)	kuulutada teatav füüsiline isik sobimatuks ettevõtte veotegevuse juhtimiseks veokorraldajana;

d)	teostada nõutavaid kontrolle, et teha kindlaks, kas ettevõtja vastab artikliga 3 ettenähtud nõuetele.

2.   Pädevad asutused avaldavad kõik käesoleva määruse ja võimalike riiklike sätete kohaselt nõutavad tingimused, huvitatud kandidaatide poolt järgitava korra ja vastavad selgitused.

Artikkel 10

Taotluste läbivaatamine ja registreerimine

1.    Veoettevõtja, kes vastab artikliga 3 ettenähtud nõuetele , saab taotluse esitamisel loa autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks. Pädev asutus teeb kindlaks, et loataotluse esitanud ettevõtja vastab nimetatud artikliga ettenähtud nõuetele .

2.    Pädev asutus vastutab andmete ajakohastamise ja säilitamise eest artiklis 15 osutatud elektroonilises registris.

Pädev asutus kannab artiklis 15 osutatud elektroonilisse registrisse ettevõtja ametliku nime, ettevõtja poolt ametisse nimetatud veokorraldaja nime ja märkuse tema sobivuse kohta juhtima ettevõtte veotegevust , ettevõtte aadressi, kasutatavate sõidukite arvu ning kui luba kehtib rahvusvahelistele vedudele, siis ühenduse litsentsi seerianumbri ja vastavate kinnitatud koopiate numbrid.

3.   Pädev asutus peab loataotluse läbi vaatama võimalikult lühikese tähtaja jooksul, mis ei tohi olla pikem kui kolm kuud.

4.   Alates 1. jaanuarist 2012 kontrollib pädev asutus ettevõtja hea maine hindamiseks kahtluse korral , kas ametisse nimetatud veoettevõtjat või veoettevõtjaid ei ole taotluse esitamise ajal artikli 13 kohaselt kuulutatud ühes liikmesriigis sobimatuks juhtima ettevõtte veotegevust.

5.   Ettevõtjad, kellel on veoettevõtja tegevusalal tegutsemise luba, teatavad selle väljastanud pädevale asutusele lõikes 2 osutatud muudatustest 28 päeva jooksul.

Artikkel 11

Kontroll

1.   Pädevad asutused jälgivad, et nende poolt autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsema lubatud ettevõtjad täidavad pidevalt artikliga 3 ettenähtud nõudeid. Nad kontrollivad iga viie aasta järel, kas ettevõtjad vastavad jätkuvalt kõikidele kõnealustele nõuetele.

Sõltuvalt tehnika arengust kohandab komisjon regulaarsete kontrollide sagedust, eelkõige artiklis 15 osutatud riiklike elektrooniliste registrite osas. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 24 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Lisaks lõikega 1 ettenähtud kontrollidele kontrollivad pädevad asutused kõrge riskiastmega ettevõtjateks loetavaid ettevõtjaid vastavalt korrale, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ (10) artikliga 9. Liikmesriigid hõlmavad selle riskiastme hindamise korraga kõik käesoleva määruse artiklis 6 määratletud rikkumised.

3.   Komisjoni ettekirjutuste kohaselt kontrollib liikmesriik nõutavate kontrollide abil, kas ettevõtja täidab jätkuvalt tegevusalale lubamise tingimusi. Liikmesriik teavitab seejärel komisjoni teostatud kontrollide tulemustest ning võetud meetmetest, juhul kui liikmesriik täheldab, et ettevõtja ei vasta enam käesoleva määrusega ettenähtud tingimustele.

Artikkel 12

Hoiatamise kord ja loa tühistamine

1.   Kui pädev asutus täheldab riski , et ettevõtja ei vasta enam artikliga 3 ettenähtud nõuetele, saadab ta ettevõtjale selle kohta hoiatuse. Kui pädev asutus täheldab, et mõni neist nõuetest ei ole enam täidetud, võib ta anda ettevõtjale olukorra parandamiseks järgmised tähtajad:

a)	hea maine või ametialase pädevuse nõudele mittevastava veokorraldaja asendaja töölevõtmine ei tohi kesta üle kolme kuu , veokorraldaja surma või töövõimetuse korral on seda tähtaega võimalik kolme kuu võrra pikendada;

b)	tähtaeg ei või ületada kolme kuud , kui ettevõtja peab oma olukorra parandamiseks näitama, et ettevõte toimib stabiilselt ja tõhusalt;

c)	juhul kui finantssuutlikkuse nõue ei ole täidetud, ei tohi tähtaeg ületada 6 kuud, et finantskava põhjal realistlike oletustega näidata, et finantssuutlikkuse nõuet täidetakse pidevalt jälle alates järgmisest eelarveaastast.

2.    Pädev asutus võib enne mis tahes parandava meetme võtmist nõuda ettevõtjatelt, kelle luba oli peatatud või tühistatud, et nende veokorraldajad läbiksid artiklis 8 osutatud koolituskursuse ja sooritaksid eksami.

3.    Kui pädev asutus täheldab, et ettevõtja ei vasta enam artikliga 3 ettenähtud ühele või mitmele nõudele, peatab või tühistab ta ettevõtjale autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks antud loa hiljemalt lõikes 1 osutatud tähtaja möödumisel .

Artikkel 13

Veokorraldaja sobimatuks tunnistamine

1.   Selliste artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tõsiste rikkumiste korral, mille raskust kinnitab nende süstemaatilisus, kavatsetus või faktide varjamine ja mille eest vastutab veokorraldaja , kuulutab pädev asutus tühistatud loaga ettevõtja veokorraldaja sobimatuks juhtima ettevõtja veotegevust.

2.   Juhul ja senini, kui ühtegi asjakohaste siseriiklike sätetega ette nähtud parandavat meedet ei kohaldata, ei kehti veotegevuse juhtimiseks sobimatuks kuulutatud isiku ametialase pädevuse tunnistus, millele on osutatud artiklis 8 lõikes 9, mitte üheski liikmesriigis.

Artikkel 14

Pädevate asutuste otsused ja edasikaebamine

1.   Liikmesriikide pädevad asutused põhjendavad käesoleva määruse põhjal tehtud keeldumisotsuseid , sealhulgas tegevusalale lubamise taotluse tagasilükkamist, olemasoleva loa peatamist või tühistamist ja veokorraldaja tunnistamist tegevusalale sobimatuks.

Otsuste tegemisel võetakse arvesse ettevõtja või veokorraldaja poolt teistes liikmesriikides sooritatud rikkumiste kohta olemasolevat teavet, mis võib kahjustada ettevõtte head mainet, ning igasugust muud pädevale asutusele kättesaadavat teavet.

Otsustes täpsustatakse loa tühistamise või tegevusalale sobimatuks tunnistamise korral võetavaid rehabilitatsioonimeetmeid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomastel ettevõtjatel ja isikutel oleks lõikes 1 osutatud otsuste suhtes võimalus esitada kaebus , sealhulgas kohtule.

IV peatükk

Halduskoostöö ja selle lihtsustamine

Artikkel 15

Riiklikud elektroonilised registrid

1.   Käesoleva määruse, eelkõige artiklite 10, 11, 12, 13 ja 25 rakendamiseks peab iga liikmesriik riiklikku elektroonilist registrit autoveo-ettevõtjatest ja veokorraldajatest , kellel on liikmesriigi poolt määratud pädeva asutuse luba tegutseda autoveo-ettevõtja tegevusalal. Elektroonilise registri andmeid töödeldakse selleks määratud , registri andmete kasutamise ja ajakohastamise eest vastutava ametiasutuse kontrolli all. Riiklik elektrooniline register koosneb avalikust ja konfidentsiaalsest osast. Elektroonilisele registrile on Interneti kaudu juurdepääs artiklis 9 osutatud kõikidel vastava liikmesriigi pädevatel asutustel. Elektroonilise registri konfidentsiaalsele osale on teistel asutustel peale pädeva asutuse juurdepääs ainult juhul, kui neile on antud volitus teostada järelevalvet ja määrata karistusi autoveo valdkonnas ja kui nende ametiisikud on vannutatud.

Komisjon määratleb koostöös liikmesriikidega hiljemalt 1. jaanuariks 2010 riiklikku elektroonilisse registrisse kantavate andmete minimaalse struktuuri .

Liikmesriikide riikliku elektroonilise registri autoveo-ettevõtjatega seonduv osa sisaldab järgmisi andmeid:

a)	ettevõtja nimi ja õiguslik vorm;

b)	asukoha aadress;

c)	hea maine ja ametialase pädevuse tingimustele vastava veokorraldaja nimi või vajaduse korral seadusliku esindaja nimi;

d)	loa liik, loaga hõlmatud sõidukite arv ja vajaduse korral ühenduse litsentsi seerianumber ja vastavate kinnitatud koopiate numbrid; ning iga sellise sõiduki registreerimisnumber, mida sama loa põhjal kasutatakse väljaspool ettevõtja asukohaliikmesriiki ;

e)	selliste tõsiste rikkumiste arv, kategooria ja liik, mille tõttu määrati karistus kahe viimase aasta jooksul;

f)	kahe viimase aasta jooksul ettevõtja veotegevuse juhtimiseks sobimatuks kuulutatud isikute nimed ja kohaldatavad parandavad meetmed.

Liikmesriigi riikliku elektroonilise registri veokorraldajatega seonduv osa sisaldab järgmisi andmeid:

a)	ettevõtja veotegevuse juhtimiseks sobivaks kuulutatud veokorraldaja nimi;

b)	ettevõtja või ettevõtjate nimi, õiguslik vorm ja aadress, kelle veotegevust korraldatakse .

Liikmesriigid võivad otsustada kolmanda lõigu punktides e ja f osutatud teavet hoida erinevates registrites. Sellisel juhul tehakse vajalik teave kättesaadavaks taotluse alusel või vahetult kättesaadavaks kõnealuse liikmesriigi kõigile pädevatele asutustele. Nõutud teave esitatakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.

Igal juhul on teistel asutustel peale pädevate asutuste kolmanda lõigu punktides e ja f osutatud teabele juurdepääs üksnes juhul, kui neile on nõuetekohaselt antud volitused teostada järelevalvet ja määrata karistusi autoveo valdkonnas ja kui nende ametiisikud on vannutatud või kui neil on saladuse hoidmise kohustus.

2.   Andmed ettevõtja kohta, kelle luba on peatatud või tühistatud, jäävad registrisse kaheks aastaks pärast tegevusloa tühistamise või peatamise tähtaja möödumist ja kõrvaldatakse seejärel viivitamata registrist .

Andmed ametialale sobimatuks kuulutatud isiku kohta jäävad registrisse seni, kuni selle isiku hea maine on taastatud vastavalt artikli 6 lõikes 3 sätestatule. Pärast kõnealuste parandavate või võrdväärsete meetmete võtmist kõrvaldatakse andmed viivitamata registrist.

Sellised andmed täpsustavad loa peatamise või tühistamise või sobimatuks kuulutamise põhjuseid ja ajalist kehtivust.

3.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et kõik andmed, eelkõige lõike 1 kolmanda lõigu punktides e ja f osutatud andmed, oleksid elektroonilises registris ajakohastatud ja täpsed.

4.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et riiklikud elektroonilised registrid oleksid ühenduse tasandil ühendatud hiljemalt 31. detsembriks 2010. Ühendamine tuleb teostada nii, et ükskõik mis liikmesriigi pädev asutus saab kasutada kõikide liikmesriikide elektroonilisi registreid. Komisjon teeb kõik käesoleva lõike rakendamise lihtsustamiseks vajalikud algatused.

5.   Lõike 4 kohaselt võtab komisjon vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele vastu ühiseeskirjad vahetatavate andmete vormingu ja liikmesriikide elektrooniliste registrite automaatse kasutamise tehnilise korra kohta.

Artikkel 16

Isikuandmete kaitse

Direktiivi 95/46/EÜ kohaldamisel tagavad liikmesriigid eelkõige, et:

a)	igat isikut teavitatakse temaga seotud andmete registreerimisest või kui neid andmeid kavatsetakse edastada kolmandatele isikutele;

b)	igal isikul oleks õigus juurdepääsuks temaga seotud andmetele nende andmete töötlemise eest vastutava ametiasutuse juures. See õigus tagatakse ilma piiranguteta, mõistliku aja tagant ja ilma liigsete viivituste ja kulutusteta taotleja jaoks;

c)	igal isikul oleks õigus taotleda, et temaga seotud puudulikud või ebatäpsed andmed parandatakse, kustutatakse või blokeeritakse;

d)	igal isikul oleks õigus esitada mõjuvatel õiguslikel ja veenvatel põhjustel vastuväiteid temaga seotud andmete töötlemisele. Põhjendatud vastuseisu korral ei tohi neid andmeid enam töödelda.

Artikkel 17

Liikmesriikide vaheline halduskoostöö

1.   Juhul kui üks liikmesriik täheldab rikkumist ettevõtja poolt, kellele mõne teise liikmesriigi pädev asutus on loa väljastanud, ning kui rikkumise raskusastme tõttu võidakse kooskõlas käesoleva määrusega luba peatada või tühistada, edastab see liikmesriik teisele liikmesriigile kogu tema valduses oleva teabe rikkumiste kohta ning tema poolt rakendatud karistuste kohta.

2.   Liikmesriigid määravad riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabevahetamise eest teiste liikmesriikidega seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende riikliku kontaktpunkti nime ja aadressi hiljemalt […] Komisjon koostab kõikidest riiklikest kontaktpunktidest nimekirja ja edastab selle liikmesriikidele.

3.   Käesoleva määruse kohaselt teavet vahetavad liikmesriigid kasutavad selleks vastavalt lõikele 2 määratud riiklikke kontaktpunkte.

4.   Artikli 6 lõikes 2 osutatud rikkumiste või veokorraldaja võimaliku sobimatuks kuulutamise kohta teavet vahetavad liikmesriigid teevad seda vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] artikli 12 lõikele 1 või vajaduse korral vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta] artikli 23 lõikele 1. Liikmesriigid, kes saavad teiselt liikmesriigilt teate süüdimõistmiseni viinud tõsise rikkumise kohta, kannavad teatatud rikkumise oma riiklikusse elektroonilisse registrisse.

V peatükk

Tõendite ja muude dokumentide vastastikune tunnustamine

Artikkel 18

Head mainet käsitlevad tõendid ja muud dokumendid

1.   Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 4 kohaldamist, käsitleb asukohaliikmesriik autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamisel hea maine piisava tõendina väljavõtet karistusregistrist või selle puudumisel samaväärset dokumenti, mille on välja andnud veokorraldaja eelmise asukohaliikmesriigi või eelmiste asukohaliikmesriikide pädev kohtu- või haldusasutus .

2.   Kui liikmesriik kehtestab oma kodanike suhtes teatavad nõuded seoses hea mainega ja kui kõnealuste nõuete täitmist ei ole võimalik tõendada lõikes 1 osutatud dokumendi abil, peab nimetatud riik käsitlema piisava kinnitusena teiste liikmesriikide kodanike puhul tõendit, mille on välja andnud pädev kohtu- või haldusasutus veokorraldaja eelmises asukohaliikmesriigis või eelmistes asukohaliikmesriikides , ning milles kinnitatakse, et kõnealused nõuded on täidetud. Tõendis kajastatakse täpsed asjaolud, mida asukohaliikmesriik peab arvesse võtma.

3.   Juhul kui veokorraldaja eelmine asukohaliikmesriik või eelmised asukohaliikmesriigid ei väljasta lõigete 1 ja 2 kohast nõutavat dokumenti, võib selle asendada vande all antud tõotusega või ausõnalise avaldusega, mille asjaomane isik annab kohtuorgani või haldusasutuse või notari ees veokorraldaja eelmises asukohaliikmesriigis .

4.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt välja antud dokumente ei võeta vastu, kui need esitatakse pärast kolme kuu möödumist alates väljaandmiskuupäevast. See tingimus kehtib ka lõike 3 kohaselt antud tõotuse ja ausõnalise avalduse suhtes.

Artikkel 19

Finantssuutlikkusega seotud tõendid

Kui liikmesriik kehtestab lisaks artiklis 7 ettenähtud tingimustele oma kodanike suhtes teatavad finantssuutlikkuse tingimused, peab see liikmesriik teiste liikmesriikide kodanike suhtes piisavaks tõendit, mille veokorraldaja eelmise asukohaliikmesriigi või eelmiste asukohaliikmesriikide pädevad haldusasutused on välja andnud, ning milles kinnitatakse, et kõnealused tingimused on täidetud. Tõendites on kajastatud täpne teave , mida uus asukohaliikmesriik peab arvesse võtma.

Artikkel 20

Ametialase pädevuse tõend

1.   Liikmesriigid tunnustavad ametialase pädevuse piisava tõendina II lisas esitatud vormile vastavaid tunnistusi, mille on välja andnud selleks määratud pädevad asutused või organid.

2.   Kuni […] kuupäevani kehtinud sätete kohaselt enne nimetatud kuupäeva välja antud ametialase pädevuse tunnistusi käsitletakse samaväärsena II lisas esitatud näidisvormiga ja neid tunnustatakse ametialase pädevuse tõendina kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid teatavad komisjonile, milliseid tunnistusi tunnustavad nad ametialase pädevuse tõendina käesoleva artikli kohaldamisel.

VI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 21

Karistused

1.   Liikmesriigid määratlevad karistuste süsteemi, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2012 ja annavad viivitamata teada nende edasistest muudatustest.

2.   Lõikes 1 osutatud karistused on eelkõige tegevusalal tegutsemise loa peatamine, loa tühistamine ja veokorraldaja tegevusalale sobimatuks tunnistamine. Karistusteks on samuti käesoleva määrusega ettenähtud loata vedu teostava ettevõtja poolt kasutatava sõiduki konfiskeerimine.

Artikkel 22

Üleminekusätted

Ettevõtjad, kellel on autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise luba enne käesoleva määruse jõustumist, viivad end käesoleva määruse sätetega vastavusse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 23

Vastastikune abistamine

Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd ning osutavad üksteisele vastastikust abi käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Nad vahetavad teavet tõsiste rikkumistega seotud süüdimõistmiste või teiste konkreetsete üksikasjade kohta, millel võivad olla tagajärjed autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemisele, võttes arvesse isikuandmete kaitse alaseid sätteid .

Artikkel 24

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta  (11) artikli 18 lõike 1 alusel asutatud komitee.

2.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 25

Aruanded tegevusalal tegutsemise kohta

1.   Liikmesriigid koostavad iga kahe aasta järel pädevate asutuste tegevusaruande ja edastavad selle komisjonile. See aruanne sisaldab:

a)	sektori analüüsi hea maine, finantsolukorra ja ametialase pädevuse osas;

b)	välja antud lubade arvu liikide ja aastate kaupa, peatatud või tühistatud lubade arvu, tegevusalale sobimatuks tunnistamiste arvu ning põhjuseid;

c)	igal aastal välja antud ametialase pädevuse tunnistuste arvu;

d)	olulist statistikat riiklike elektrooniliste registrite ja nende kasutamise kohta pädevate asutuste poolt ; ja

e)	analüüsi teiste liikmesriikidega vahetatud teabe kohta, mis hõlmab eelkõige teise liikmesriigi poolt teatatud rikkumiste arvu aasta kohta ja vastuseid, mis on saadud vastavalt artikli 17 lõikele 3, ning vastavalt artikli 17 lõikele 4 tehtud päringute ja saadud vastuste arvu aasta kohta.

2.   Komisjon koostab riiklike aruannete põhjal iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab eelkõige liikmesriikidevahelise teabevahetuse toimimise hindamist. Aruanne avaldatakse üheaegselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist,  (12) artiklis 17 osutatud aruandega.

3.     3. 1. juuniks 2009 esitab komisjon aruande selle kohta, milline mõju võib olla käesoleva määruse kohaldamisala laiendamisel asjakohase konstruktsiooni ja varustusega, koos juhiga kuni üheksa inimese veoks ette nähtud sõidukitega korraldatavatele kommertsvedudele. Vajaduse korral teeb komisjon asjakohased algatused.

Artikkel 26

Pädevate asutuste loetelu

Iga liikmesriik edastab komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2009 loetelu pädevatest asutustest, kelle liikmesriik on määranud autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise lubamiseks, ning loetelu eksamite korraldamiseks ja tunnistuste väljastamiseks akrediteeritud pädevatest asutustest ja organitest. Komisjon avaldab kogu ühenduse kõnealuste pädevate asutuste ja organite konsolideeritud loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Riiklikest meetmetest teavitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas vastu võetud riiklike haldus- ja õigusnormide tekstid hiljemalt nende vastuvõtmise kuupäevale järgneva kuue päeva jooksul ja esimest korda 1. juuniks 2009 .

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 96/26/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1 juunist 2009 .

---

(1)  ELT C …

(2)  ELT C …

(3)  Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1. .

(5)  ELT L …

(6)  ELT L …

(7)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. .

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. .

(9)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11 .

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ ( ELT L 102, 11.4.2006, lk 35 ).

(11)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8 .

(12)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.