15.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 93/1

NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT (EÜ) nr 5/2008,

3. märts 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 93 E/01)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 asutati Euroopa Raudteeagentuur (3), edaspidi „agentuur”, et anda tehniline panus Euroopa piirideta raudteepiirkonna loomisse. Raudteede koostalitlusvõimet ja ohutust käsitlevate ühenduse õigusaktide arengust ning turu arengust tulenevalt ning agentuuri töö käigus ning agentuuri ja komisjoni vahelistest suhetest saadud kogemuste põhjal tuleb nimetatud määrusesse teha teatavaid muudatusi ning eelkõige lisada teatavad ülesanded.

(2)

Komisjoni tuleb teavitada siseriiklikest eeskirjadest kooskõlas nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiviga 2008/…/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (4) (edaspidi „raudteede koostalitlusvõime direktiiv”) kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (5). Need kaks reeglistikku tuleks seetõttu läbi vaadata, et hinnata eelkõige, kas need vastavad kehtivatele ühistele ohutusmeetoditele ja koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele ning kas nende abil on võimalik saavutada kehtivaid ühiseid ohutuseesmärke.

(3)

Asjakohastele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele mittevastava sõiduki kasutuselevõtmise lubamise korra hõlbustamiseks tuleks kõik igas liikmesriigis kehtivad tehnilised ja ohutuseeskirjad liigitada kolme rühma ja sellise liigitamise tulemused tuleks esitada võrdlusdokumendis. Seetõttu palutakse agentuuril koostada eelnõu selle dokumendi loomiseks ja ajakohastamiseks, võrreldes siseriiklike eeskirjade vastavust igale asjakohasele tehnilisele parameetrile ning esitades tehnilisi arvamusi vastastikuse heakskiitmise projektide eriaspektide kohta. Pärast parameetrite loetelu läbivaatamist võib agentuur soovitada selle muutmist.

(4)

Oma õigusliku seisundi ja tehniliste eksperditeadmiste kõrge taseme tõttu on agentuur see üksus, mis peaks andma selgitusi kõnealuses sektoris toimuvast tegevusest tulenevates keerukates küsimustes. Seetõttu peaks sõiduki kasutusele võtmise lubamise korraga seoses olema võimalik taotleda agentuurilt tehnilist seisukohta riikliku ohutusasutuse negatiivse otsuse korral või siseriiklike eeskirjade vastavuse kohta raudteede koostalitlusvõime direktiiviga kehtestatud tehnilistele parameetritele.

(5)

Peaks olema võimalik küsida agentuuri arvamust koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste kiireloomulise muutmise kohta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 13 kohaselt võib agentuur teostada järelevalvet liikmesriikide teavitatud asutuste töö kvaliteedi üle. Komisjoni läbiviidud uuring näitas, et nendest asutustest teavitamise suhtes kohaldatavaid kriteeriumeid võib tõlgendada väga laialt. Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust seoses asutustega, mis nad on teavitamiseks valinud, ning kontrollidega, mida nad teevad nendest kriteeriumidest kinnipidamise tagamiseks, on oluline hinnata selliste tõlgenduste lahknevuste mõju ning veenduda, et need ei tekita raskusi vastavussertifikaatide ja EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni vastastikuse tunnustamise osas. Seetõttu peaks agentuur komisjoni taotlusel olema suuteline jälgima teavitatud asutuste tegevust ning, kui see on põhjendatud, viima läbi kontrolle eesmärgiga tagada, et asjaomane teavitatud asutus täidab raudteede koostalitlusvõime direktiivis osutatud kriteeriumeid.

(7)

Määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklis 15 sätestatakse, et agentuur hindab komisjoni taotluse korral ja koostalitlusvõime seisukohast raudtee infrastruktuuri projektide ühendusepoolse rahastamise taotlusi. Kõnealuste projektide määratlust tuleks laiendada, et oleks võimalik hinnata ka süsteemi sidusust, näiteks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) rakendavate projektide puhul.

(8)

Võttes arvesse rahvusvahelise mõõtmega arenguid ning eelkõige 1999. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) jõustumist, tuleks agentuuril paluda oma hooldustöökodade sertifitseerimise valdkonnas tehtava töö jätkuna hinnata raudtee-ettevõtjate ja valdajate vahelisi suhteid, eelkõige seoses hooldusega. Sellega seoses peaks agentuuril olema võimalik anda soovitusi, mis käsitlevad vabatahtliku hooldusalase sertifitseerimise süsteemi rakendamist vastavalt raudteede ohutuse direktiivi artiklile 14.

(9)

Hoolduse eest vastutavate üksuste ja hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemide väljatöötamisel peaks agentuur tagama, et need süsteemid oleks kooskõlas raudtee-ettevõtjatele juba pandud kohustustega ja hoolduse eest vastutavate üksuste tulevase rolliga. Need süsteemid peaksid hõlbustama raudtee-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljastamise korda ning aitama vältida põhjendamatut halduskoormust ja kontrollide, inspektsioonide ja/või auditite kordamist.

(10)

Pärast kolmanda raudteepaketi vastuvõtmist tuleks viidata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivile 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (6) (edaspidi „vedurijuhtide direktiiv”), milles sätestatakse mitmed agentuuri ülesanded ning millega nähakse samuti ette agentuuri võimalus esitada soovitusi.

(11)

Raudteepersonali puhul peaks agentuur samuti määrama kindlaks teiste ohutuse seisukohast elulise tähtsusega ülesandeid täitvate meeskonnaliikmete sertifitseerimise võimalused ja hindama nende erinevate võimaluste mõju. Leitakse, et agentuur peaks kaaluma kriteeriumide täpsustamist raudteesüsteemi käitamise ja hooldusega seotud muu personali kutsealaste pädevuste määratlemiseks, nagu seda tehakse vedurijuhtide ja teiste ohutuse seisukohast elulise tähtsusega ülesandeid täitvate meeskonnaliikmete puhul.

(12)

Raudteede koostalitlusvõime direktiivis ja raudteede ohutuse direktiivis sätestatakse erinevat liiki dokumendid, nimelt EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid, litsentsid ja ohutussertifikaadid ning komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad. Seetõttu peaks agentuur tagama avalikkuse juurdepääsu nendele dokumentidele, samuti riiklikele raudteeveeremi ja infrastruktuuri registritele ning agentuuri hallatavatele registritele.

(13)

Agentuur peaks analüüsima tulusid, mis on asjakohased dokumentide ja registrite kättesaadavusega seotud ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 38 lõikele 2.

(14)

Teise raudteepaketi vastuvõtmise järgselt on tehtud mitmeid algatusi seoses ERTMSi arendamise ja rakendamisega. Need hõlmavad koostöölepingu allakirjutamist komisjoni ja sektori erinevate sidusrühmade vahel, nimetatud koostöölepingu rakendamiseks juhtkomitee loomist, komisjoni teatise (Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa raudtee-signalisatsioonisüsteemi ERTMS/ETCS kasutamise edendamise kohta) vastuvõtmist, komisjoni poolt Euroopa koordinaatori määramist ERTMS-projekti jaoks, mis on ühenduse huvide seisukohast prioriteetne projekt, agentuuri kui keskse asutuse rolli määratlemist erinevate iga-aastaste tööprogrammide kontekstis ning tavaraudtee jaoks kontrolli ja signaalimise allsüsteemi käsitlevate koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste vastuvõtmist (7). Arvestades agentuuri panuse suurenevat tähtsust selles valdkonnas, tuleb täpsustada tema ülesandeid.

(15)

Agentuuri käsutuses on praegu suur arv Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõimele ja ohutusele spetsialiseerunud eksperte. Agentuuril peaks olema lubatud täita komisjoni taotlusel eriülesandeid, tingimusel et need ülesanded on kooskõlas agentuuri ülesannetega ning vastavuses agentuuri muude prioriteetidega. Seda silmas pidades peaks agentuuri tegevdirektor hindama sellise abi lubatavust ja andma vähemalt kord aastas haldusnõukogule aru sellise abi andmise kohta. Haldusnõukogu saab hinnata seda aruannet talle määrusega (EÜ) nr 881/2004 antud volituste kohaselt.

(16)

Agentuuri esimesel tööaastal võeti tööle arvukalt projektiametnikke kuni viieaastase lepinguga, mis tähendab, et lühikese ajavahemiku jooksul peavad agentuurist lahkuma paljud tehnilised töötajad. Eksperditeadmiste piisava mahu ja kvaliteedi tagamiseks ning värbamisprotsessis tekkida võivate raskuste ennetamiseks peaks agentuuril olema lubatud pikendada erikvalifikatsiooniga töötajate töölepinguid veel kolmeks aastaks.

(17)

Agentuuri iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmise tähtpäeva tuleks muuta, et seda oleks võimalik paremini sünkroniseerida eelarvealase otsustusprotsessiga.

(18)

Agentuuri tööprogrammis tuleks määrata kindlaks iga tegevuse eesmärk ning selle adressaat. Samuti tuleks komisjoni teavitada iga tegevuse tehnilistest tulemustest, kuna see teave läheb kaugemale kõigile institutsioonidele adresseeritud üldise aruande ulatusest.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt agentuuri ülesannete laiendamine, et kaasata agentuur raudteesõidukite sertifitseerimise ühenduse korra lihtsustamisse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Määrust (EÜ) nr 881/2004 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EÜ) nr 881/2004 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Agentuuri aktide liigid

Agentuur võib:

a)

teha komisjonile soovitusi artiklite 6, 7, 9b, 12, 14, 16, 16a, 16b, 16c, 17 ja 18 kohaldamise kohta ja

b)

esitada arvamusi komisjonile vastavalt artiklitele 9a, 10, 13 ja 15 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklile 10.”.

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklites 6, 7, 9b, 12, 14, 16, 17 ja 18 ette nähtud soovituste koostamiseks moodustab agentuur piiratud arvu töörühmi.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Raudteede ohutuse direktiivi artiklis 16 määratletud riiklikud ohutusasutused või, sõltuvalt teemast, pädevad riigiasutused nimetavad oma esindajad töörühmadesse, milles nad soovivad osaleda.”.

3)

Artikkel 8 jäetakse välja.

4)

Artikli 9 järele lisatakse järgmine peatüki pealkiri:

5)

Määrusesse lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Siseriiklikud eeskirjad

1.   Komisjoni taotlusel viib agentuur läbi komisjonile raudteede ohutuse direktiivi artikli 8 kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2008/…/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) (8) (edaspidi „raudteede koostalitlusvõime direktiiv”) artikli 17 lõike 3 kohaselt esitatud uute siseriiklike eeskirjade tehnilise analüüsi.

2.   Agentuur uurib lõikes 1 osutatud eeskirjade vastavust kehtivatele ühistele ohutusmeetoditele ja koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele. Agentuur uurib samuti, kas nende eeskirjade abil on võimalik saavutada kehtivaid ühiseid ohutuseesmärke.

3.   Kui agentuur leiab pärast liikmesriigi esitatud põhjenduste arvessevõtmist, et mõni nendest eeskirjadest ei ole vastavuses kehtivate ühiste ohutusmeetodite või koostalitlusvõime tehniliste kirjeldustega või et nende abil ei ole võimalik saavutada ühiseid ohutuseesmärke, esitab ta komisjonile arvamuse kahe kuu jooksul pärast komisjoni poolt eeskirjade agentuurile edastamist.

Artikkel 9b

Siseriiklike eeskirjade liigitamine

1.   Agentuur hõlbustab ühes liikmesriigis kasutusele võetud sõiduki teiste liikmesriikide poolt heakskiitmist vastavalt lõigetes 2 kuni 4 sätestatud menetlustele.

2.   Hiljemalt … [kuus kuud pärast raudteede koostalitlusvõime direktiivi jõustumist] vaatab agentuur läbi direktiivi 2008/…/EÜ VII lisa 1. jaos sisalduva parameetrite loetelu ja teeb komisjonile soovitusi, mida ta peab asjakohasteks.

3.   Agentuur koostab võrdlusdokumendi eelnõu, mis sisaldab ristviiteid kõikidele liikmesriikide poolt kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele sõiduki kasutusele võtmise kohta. See dokument sisaldab iga liikmesriigi siseriiklikke eeskirju raudteede koostalitlusvõime direktiivi VII lisas loetletud iga parameetri kohta ning täpsustab samuti, millisesse kõnealuse lisa 2. jaos nimetatud gruppi need eeskirjad kuuluvad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad eeskirju, millest teavitati direktiivi 2008/…/EÜ artikli 17 lõike 3 alusel, sealhulgas neid, millest teavitati pärast koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (erijuhud, lahtised küsimused, erandid) vastuvõtmist, ning eeskirju, millest teavitati raudteede ohutuse direktiivi artikli 8 alusel.

4.   Raudteede koostalitlusvõime direktiivi VII lisa 2. jaos osutatud B gruppi kuuluvate siseriiklike eeskirjade järkjärguliseks kaotamiseks koostab agentuur korrapäraselt võrdlusdokumendi ajakohastamise eelnõu ja edastab selle komisjonile. Dokumendi esimene versioon esitatakse komisjonile hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

5.   Käesoleva artikli rakendamiseks kasutab agentuur artikli 6 lõike 5 kohaselt sisse seatud koostööd riiklike ohutusasutuste vahel ja loob töörühma vastavalt artiklis 3 sätestatud põhimõtetele.

6)

Artiklile 10 lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Agentuurilt võib paluda tehnilise seisukoha esitamist:

a)

riiklik ohutusasutus või komisjon siseriiklike eeskirjade vastavuse kohta ühele või mitmele raudteede koostalitlusvõime direktiivi VII lisa 1. jaos loetletud parameetrile;

b)

raudteede koostalitlusvõime direktiivi artikli 21 lõikes 7 osutatud pädev kaebusi käsitlev organ pädeva riikliku ohutusasutuse otsuse korral, millega ei lubata raudteesõidukit kasutusele võtta.

2b.   Komisjon võib paluda agentuurilt tehnilise seisukoha esitamist koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste kiireloomulise muutmise kohta vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artikli 7 lõikele 1.”.

7)

Artikkel 11 jäetakse välja.

8)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Teavitatud asutused

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust nende poolt määratud teavitatud asutuste eest, võib agentuur komisjoni taotlusel teostada järelevalvet kõnealuste asutuste töö kvaliteedi üle. Agentuur esitab vajaduse korral komisjonile arvamuse.

2.   Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust, kontrollib agentuur komisjoni taotlusel, kui viimane leiab raudteede koostalitlusvõime direktiivi artikli 28 lõike 4 kohaselt, et teavitatud asutus ei vasta kõnealuse direktiivi VIII lisas osutatud kriteeriumitele, nende kriteeriumite täitmist. Agentuur esitab komisjonile arvamuse.”.

9)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime

Ilma et see piiraks raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib agentuur komisjoni taotluse korral ja koostalitlusvõime aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad allsüsteemi loomist ja/või ehitamist või uuendamist või ajakohastamist ja mille kohta esitati taotlus ühendusepoolse rahalise abi saamiseks. Agentuur esitab arvamuse projekti vastavuse kohta asjaomastele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku projekti tähtsuse ja kättesaadavate ressursside alusel ja mis ei või olla pikem kui kaks kuud.”.

10)

Artikli 16 ette lisatakse järgmine peatüki pealkiri:

11)

Artiklile 16 lisatakse järgmine lõik:

„Need soovitused on kooskõlas kohustustega, mis on juba pandud raudtee-ettevõtjatele vastavalt raudteede ohutuse direktiivi artiklile 4 ja hoolduse eest vastutavatele üksustele vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 14, ning nendes võetakse täiel määral arvesse raudtee-ettevõtjate ja hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise mehhanisme.”.

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16a

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimine

Hiljemalt … (9) saadab agentuur komisjonile aruande, milles esitab vajaduse korral soovitusi hoolduse vabatahtliku sertifitseerimise süsteemi rakendamise kohta vastavalt raudteede ohutuse direktiivi artiklile 14.

Võttes nõuetekohaselt arvesse, milline võib olla hoolduse eest vastutava üksuse suhe teiste osapooltega, näiteks valdajate, raudtee-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatega, hõlmavad agentuuri hinnang ja soovitused eelkõige järgmisi aspekte:

a)

kas hoolduse eest vastutav üksus on kehtestanud piisavad süsteemid, sealhulgas käitamis- ja juhtimisprotsessid, et tagada sõiduki tõhus ja ohutu hooldus;

b)

kogu ühenduses kehtiva vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi sisu ja spetsifikatsioonid;

c)

sertifitseerimiseks pädevate asutuste liik;

d)

tehnilised ja käitamisega seotud inspektsioonid ja kontrollid.

13)

Artikli 16a järele lisatakse järgmine peatüki pealkiri:

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16b

Vedurijuhid

1.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/59/EC (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta) (10) (edaspidi „vedurijuhtide direktiiv”) seonduvates küsimustes agentuur:

a)

koostab eelnõu, mis käsitleb ühenduse vedurijuhiluba, sertifikaati ja sertifikaadi tõestatud koopia mudelit, nende füüsilisi tunnuseid, võttes sealjuures arvesse võltsimisvastaseid meetmeid;

b)

teeb koostööd pädevate asutustega, et tagada vedurijuhilubade andmeid sisaldavate registrite koostalitlusvõime. Sel eesmärgil koostab agentuur eelnõu loodavate registrite peamiste parameetrite kohta, hõlmates näiteks registreeritavaid andmeid, nende formaati ja andmevahetusprotokolli, juurdepääsuõiguseid, andmete säilitamise kestust ja pankroti korral järgitavaid menetlusi;

c)

koostab eelnõu eksamineerijate ja eksamite valikut käsitlevate ühenduse kriteeriumite kohta;

d)

hindab vedurijuhtide sertifitseerimises toimunud arengut, esitades komisjonile hiljemalt nelja aasta jooksul pärast vedurijuhtide direktiivi artikli 22 lõikes 4 osutatud registrite peamiste parameetrite vastuvõtmist aruande, mis sisaldab vajaduse korral teavet selle kohta, milliseid parandusi tuleb süsteemis teha, ja meetmeid seoses veeremit ja asjaomast infrastruktuuri käsitlevat ühtlustatud sertifikaati taotlevate isikute kutsealaste teadmiste teoreetilise ja praktilise kontrollimisega;

e)

hiljemalt 4. detsembriks 2012 uurib võimalust kasutada vedurijuhtide direktiivi artiklis 4 osutatud vedurijuhiluba ja sertifikaate ühendavat kiipkaarti ning koostab selle kohta tasuvusanalüüsi. Agentuur koostab eelnõu sellise kiipkaardi tehniliste ja käitamisspetsifikaatide kohta;

f)

aitab kaasa liikmesriikidevahelisele koostööle vedurijuhtide direktiivi rakendamisel ja korraldab asjakohaseid kohtumisi pädevate asutuste esindajatega;

g)

viib komisjoni taotlusel läbi tasuvusanalüüsi seoses vedurijuhtide direktiivi sätete kohaldamisega vedurijuhtidele, kes töötavad eranditult taotleva liikmesriigi territooriumil. Tasuvusanalüüs hõlmab kümneaastast ajavahemikku. Kõnealune tasuvusanalüüs esitatakse komisjonile kahe aasta jooksul registrite loomisest kooskõlas vedurijuhtide direktiivi artikli 37 punktiga 1;

h)

viib komisjoni taotlusel läbi tasuvusanalüüsi, mis esitatakse komisjonile hiljemalt 12 kuud enne komisjoni poolt ette näha võidava ajutise vabastuse perioodi lõppemist;

i)

tagab, et vedurijuhtide direktiivi artikli 22 lõike 2 punktides a ja b sätestatud süsteem on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (11).

2.   Vedurijuhtide direktiiviga seonduvates küsimustes teeb agentuur soovitusi järgmise kohta:

a)

ühenduse koodide muutmine vedurijuhtide direktiivi artikli 4 lõikes 3 osutatud A- ja B-kategooriasse kuuluvate eri liikide puhul;

b)

koodid, mis kajastavad täiendavat teavet või pädeva asutuse kehtestatud meditsiinilisi kasutuspiiranguid vastavalt vedurijuhtide direktiivi II lisale.

3.   Agentuur võib pädevale asutusele esitada põhjendatud taotluse vedurijuhilubade staatuse kohta teabe saamiseks.

15)

Määrusesse lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 16c

Muu rongipersonal

Vastavalt vedurijuhtide direktiivi artiklile 28 määrab agentuur 4. juuniks 2009 esitatavas aruandes, võttes arvesse direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ alusel välja töötatud käitamist ja liikluskorraldust käsitlevaid koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi, kindlaks teiste ohutuse seisukohast elulise tähtsusega ülesandeid täitvate personaliliikmete tegevusala ja ülesanded; kuna nende kutsealane kvalifikatsioon mõjutab raudteeohutuse taset, peaks see olema reguleeritud ühenduse tasandil lubade ja/või sertifikaatide süsteemi kaudu, mis võib sarnaneda vedurijuhtide direktiivis kehtestatud süsteemiga.”.

16)

Artikli 17 pealkiri ja lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Kutsealane pädevus ja koolitus

1.   Agentuur annab soovitusi raudteesüsteemi käitamises ja hoolduses osaleva personali, kes ei ole hõlmatud artiklitega 16b või 16c, kutsealaste pädevuste kindlaksmääramise ja sellise personali hindamise ühiste kriteeriumite täpsustamiseks.”.

17)

Artikli 17 järele lisatakse järgmine peatüki pealkiri:

18)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Registrid

1.   Agentuur koostab ühised spetsifikatsioonid järgmise kohta ja soovitab neid komisjonile:

a)

riiklik raudteeveeremi register vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 33, sealhulgas andmete vahetamise kord ja registreerimistaotluse standardvorm;

b)

lubatud sõidukitüüpide register vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 34, sealhulgas riiklike ohutusasutustega andmete vahetamise kord;

c)

infrastruktuuri register vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 35.

2.   Agentuur loob registri liikmesriikide poolt ühenduse raudteevõrgustikus lubatud sõidukitüüpidest ja haldab seda vastavalt raudteede koostalitlusvõime direktiivi artiklile 34. Agentuur koostab samuti kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 26 lõikega 4 sõidukitüübi vastavusdeklaratsiooni näidise kavandi.”.

19)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Dokumentide ja registrite kättesaadavus

1.   Agentuur teeb avalikult kättesaadavaks järgmised raudteede koostalitlusvõime direktiivis ja raudteede ohutuse direktiivis sätestatud dokumendid ja registrid:

a)

allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)

riiklikele ohutusasutustele kättesaadavad komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonid;

c)

direktiivi 95/18/EÜ kohaselt antud litsentsid;

d)

raudteede ohutuse direktiivi artikli 10 kohaselt välja antud ohutussertifikaadid;

e)

agentuurile raudteede ohutuse direktiivi artikli 24 kohaselt saadetud uurimisaruanded;

f)

raudteede ohutuse direktiivi artikli 8 ning raudteede koostalitlusvõime direktiivi artikli 5 lõike 6 ja artikli 17 lõike 3 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad;

g)

link riiklikele raudteeveeremi registritele;

h)

link infrastruktuuri registritele;

i)

lubatud sõidukitüüpide Euroopa register;

j)

register, mis sisaldab taotlusi muudatuste tegemiseks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) spetsifikaatidesse ja selliste muudatuste kavandamiseks;

k)

agentuuri hallatav register, mis sisaldab sõiduki valdajate tähiseid vastavalt käitamist ja liikluskorraldust käsitlevatele koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele.

2.   Lõikes 1 osutatud dokumentide edastamise praktilise korra üle peavad arutelusid ja sellise korra lepivad kokku liikmesriigid ja komisjon agentuuri koostatud eelnõu alusel.

3.   Lõikes 1 osutatud dokumentide edastamisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeoleku kaalutlustel avalikustada.

4.   Lõike 1 punktides c ja d osutatud dokumentide väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad agentuurile ühe kuu jooksul kõigist oma otsustest, mis käsitlevad selliste dokumentide väljaandmist, uuendamist, muutmist või tühistamist.

5.   Agentuur võib seda avalikku andmebaasi täiendada mis tahes avaliku dokumendi või lingiga, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.”.

20)

4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

21)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 21a

ERTMS

1.   Agentuur täidab lõigetes 2 kuni 5 sätestatud ülesandeid eesmärgiga aidata kaasa ERTMSi sidusale arengule ja rakendamisele.

2.   Agentuur kehtestab menetluse ERTMSi spetsifikaatide muutmiseks esitatud taotluste haldamiseks. Sel eesmärgil loob agentuur registri, mis sisaldab taotlusi muudatuste tegemiseks ERTMSi spetsifikaatidesse ja selliseid kavandatud muudatusi, ning haldab seda.

3.   Agentuur toetab komisjoni jõupingutusi ERTMSile üleminekul ja üleeuroopalistes transpordikoridorides ERTMSi paigaldamise koordineerimisel.

4.   Agentuur töötab välja strateegia ERTMSi eri versioonide haldamiseks eesmärgiga tagada võrgustike ja erinevate versioonidega varustatud sõidukite tehniline ja talitluslik ühilduvus.

5.   Kui ilmneb võrgustike ja sõidukite vaheline tehniline ühildumatus ERTMSi eriprojektide kontekstis, tagavad teavitatud asutused ja riiklikud ohutusasutused, et agentuur saab mis tahes asjakohase teabe kohaldatud EÜ vastavustõendamise ja kasutusele võtmise korra kohta ning samuti käitamistingimuste kohta. Vajaduse korral soovitab agentuur komisjonile asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 21b

Komisjoni abistamine

1.   Komisjoni taotlusel ja artikli 30 lõike 2 punktis b sätestatu piires abistab agentuur komisjoni ühenduse õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on parandada raudteesüsteemide koostalitlusvõime taset ja töötada välja ühine lähenemisviis Euroopa raudteesüsteemi ohutuse suhtes.

2.   Abi andmise ulatus ja aeg on piiratud, abi antakse, ilma et see mõjutaks muude käesoleva määrusega agentuurile pandud ülesannete täitmist, ning selline abi võib hõlmata järgmist:

a)

teabe edastamine ühenduse õigusaktide eriaspektide rakendamise kohta;

b)

tehniline nõustamine erilist oskusteavet nõudvates küsimustes;

c)

teabe kogumine artikli 6 lõikes 5 sätestatud koostöö kaudu riiklike ohutusasutuste ja uurimisasutustega.

3.   Tegevdirektor esitab vähemalt kord aastas haldusnõukogule aruande käesoleva artikli rakendamise kohta, sealhulgas sellest vahenditele tuleneva mõju kohta.”.

22)

Artikli 24 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 1 kohaldamist, koosneb agentuuri personal

—

ajutistest töötajatest, kelle agentuur võtab tööle kuni viieks aastaks antud valdkonna spetsialistide seast nende raudteeohutuse ja raudteede koostalitlusvõime vallas omandatud kvalifikatsiooni ning kogemuste põhjal;

—

komisjoni või liikmesriikide poolt kuni viieks aastaks määratud või lähetatud ametnikest ja

—

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes määratletud muudest teenistujatest, kes võetakse tööle rakendusülesannete või sekretäri tööülesannete täitmiseks.

Agentuuri esimese kümne tegevusaasta jooksul võib esimeses taandes osutatud viieaastast ajavahemikku pikendada kuni kolme aasta võrra, kui see on vajalik agentuuri teenuste järjepidevuse tagamiseks.”.

23)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

võtab iga aasta 30. novembriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogrammi, võttes seejuures arvesse komisjoni arvamust, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta ei nõustu nimetatud programmiga, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas kahekolmandikulise häälteenamusega (sealhulgas komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega;”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Agentuuri tööprogrammis määratletakse eesmärgid iga tegevuse kohta. Reeglina esitatakse iga tegevuse ja/või tulemuse kohta komisjonile aruanne.”.

24)

Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Haldusnõukogu koosneb iga liikmesriigi ühest esindajast ja komisjoni neljast esindajast ning kuuest hääleõiguseta esindajast, kes esindavad Euroopa tasandil järgmisi rühmi:

a)

raudtee-ettevõtjad;

b)

infrastruktuuri-ettevõtjad;

c)

raudteesektor;

d)

ametiühingud;

e)

reisijad;

f)

kaubaveokliendid.

Iga kõnealuse rühma jaoks nimetab komisjon esindaja ja tema asendaja vastavate Euroopa organisatsioonide esitatud nelja nime sisaldava kandidaatide nimekirja alusel eesmärgiga tagada kõikide huvide nõuetekohane esindatus.

Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete nimetamisel lähtutakse nende asjakohastest kogemusest ja eksperditeadmistest.”.

25)

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklites 9, 9a, 10, 13 ja 15 sätestatud ülesannete täitmiseks võib agentuur külastada liikmesriike kooskõlas haldusnõukogu määratletud tegevuspõhimõtetega. Liikmesriikide asutused lihtsustavad agentuuri töötajate tööd.”.

26)

Artikli 36 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Agentuuri töös võivad osaleda need Euroopa ja Euroopa naabruspoliitikasse kaasatud riigid, kes on sõlminud Euroopa Ühendusega lepingud, mille kohaselt on asjaomased riigid võtnud vastu ühenduse õigusaktid käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas ja kohaldavad neid.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 39.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 3. märtsi 2008. aasta ühine seisukoht ja Euroopa Parlamendi seisukoht … (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 1; parandatud versioon ELT L 220, 21.6.2004, lk 3.

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lehekülg …

(5)  ELT L 164, 30.4.2004, lk 44; parandatud versioon ELT L 220, 21.6.2004, lk 16.

(6)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

(7)  Komisjoni 28. märtsi 2006. aasta otsus 2006/679/EÜ, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kontrolli ja signaalimise alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid (ELT L 284, 16.10.2006, lk 1). Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/153/EÜ (ELT L 67, 7.3.2007, lk 13).

(8)  ELT L …”.

(9)  Kuus kuud pärast raudteede koostalitlusvõime direktiivi jõustumist.”.

(10)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.”.

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon esitas 13. detsembril 2006 ettepanekud kolme järgmise õigusakti kohta, mille peamine eesmärk on raudteeveeremite liikumise hõlbustamine kogu Euroopa Liidus:

—

direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta (1) (edaspidi „raudteede ohutuse direktiiv”);

—

direktiiv, mis käsitleb ühenduse raudteevõrgu koostalitlusvõimet (1) (edaspidi „raudteede koostalitlusvõime direktiiv”);

—

määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 881/2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (1) (edaspidi „agentuuri määrus”).

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu 29. novembril 2007 esimesel lugemisel.

Nõukogu võtab 3. märtsil 2008 vastu oma ühise seisukoha. Töö käigus arvestas nõukogu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2). Regioonide Komitee otsustas eespool nimetatud ettepanekute kohta arvamust mitte vastu võtta.

II.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS

1.   Üldosa

Selleks, et võimaldada raudteedel täita oma peamist rolli seoses jätkusuutliku liikuvusega Euroopa Liidus, on nõukogu eesmärk Euroopa integreeritud raudteepiirkonna järk-järguline väljaarendamine. Seoses sellega leiab nõukogu, et kõnealused kolm ettepanekut õigusaktide kohta, milles sõnastatakse uuesti tavaraudteevõrgu ja kiirraudteevõrgu koostalitlusvõime direktiivid ning millega muudetakse nii raudteede ohutuse direktiivi kui ka agentuuri määrust, võivad oluliselt parandada Euroopa raudtee reguleeriva raamistiku tehnilist külge. Kõnealused ettepanekud vähendavad Euroopa raudteevõrgustikus raudteeveeremite vaba liikumise praegusi tõkkeid, hõlbustades seega raudteesõidukite lubade vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel.

Nõukogul ja parlamendil õnnestus jõuda esimesel lugemisel kokkuleppele raudteede koostalitlusvõime direktiivi suhtes ning seega võib nõukogu esitatud õigusakti koos vastavate muudatustega vastu võtta. Nõukogu ja parlament ei suutnud siiski oma seisukohti raudteeohutuse direktiivi ja agentuuri määruse muutmise ettepanekute osas esimesel lugemisel vastavusse viia. Seetõttu võttis nõukogu vastu ühise seisukoha mõlema ettepaneku kohta, võttes seega nõuetekohaselt arvesse mõned muudatused, mille parlament võttis vastu oma esimesel lugemisel esitatud arvamustes.

2.   Peamised poliitilised küsimused

Agentuuri määruse muutmise ettepaneku peamine eesmärk on kohandada Euroopa Raudteeagentuuri õiguslikku raamistikku vastavalt uutele ülesannetele, mis tulenevad raudteede ohutuse direktiivi ja raudteede koostalitlusvõime direktiivi muutmisest. Seetõttu võttis nõukogu agentuuri määruse muutmist käsitleva komisjoni ettepaneku kohta ühise seisukoha koostamisel lähtepunktiks selle teksti, mis on nõukogu ja parlamendi vahel raudteede koostalitlusvõime direktiivi esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppe ning raudteede ohutuse direktiivi muutmist käsitleva ettepaneku suhtes võetud ühise seisukoha aluseks. Lisaks sellele tegi nõukogu komisjoni ettepaneku kohta mõned muudatusettepanekud, mille eesmärk on tagada agentuuri tehnilise oskusteabe parem kasutamine.

2.1.   Siseriiklike eeskirjade liigitamine

Vaatamata sellele, et nõukogu märkimisväärselt restruktureerib komisjoni ettepanekut, säilitab ta üldiselt komisjoni esitatud olulised sätted. Seoses sellega tuleb märkida, et nõukogu säilitab kõigi siseriiklike eeskirjade liigitamisega seotud peamise sätte, mis käsitleb kõikide raudteeveeremite kasutuselevõtmise lubamist. Euroopa Raudteeagentuurile on tehtud ülesandeks luua võrdlusdokument, milles võrreldakse riiklikke tehnilisi ja ohutuseeskirju, ning seda regulaarselt ajakohastada. Sellise võrdlemise kaudu saab järk-järgult kindlaks teha, millised siseriiklikud eeskirjad tuleks lugeda üksteisele vastavateks ning mida seetõttu ei saa kasutada täiendavate kontrollide põhjusena. See aitab kaasa raudteeveeremite lubade suuremale vastastikusele tunnustamisele liikmesriikide vahel.

Nõukogu nõustub parlamendi muudatusettepanekuga 3, mille eesmärk on sõidukite kasutuselevõtmise lubasid käsitlevate liikmesriikide samaväärsete siseriiklike eeskirjade vähendamine. Ehkki nõukogu taotleb sama eesmärki, leiab ta, et tulemuslikum on paluda agentuuril esitada regulaarselt ajakohastatud võrdlusdokument, kui — vastavalt parlamendi ettepanekule — kehtestada ühtne ja kindel kuupäev (1. jaanuar 2010), millele eelnevalt peab agentuur esitama lahendusi. Lisaks sellele ei saa nõukogu heaks kiita muudatusettepanekut 2, kuna selles eelistatakse agentuurile üldise kohustuse kehtestamist koostada võrdlusdokument, selle asemel et nõuda agentuurilt selliste siseriiklike eeskirjade prioriteetseks pidamist, mis puudutavad liikmesriikide erinevusi seoses infrastruktuuri ja veeremi ohutusega.

2.2.   Peamised komisjoni ettepanekusse tehtud muudatused

Võttes aluseks komisjoni ettepaneku, esitab nõukogu mitu muudatusettepanekut.

a)

Nõukogu nõustus agentuuri oskusteavet paremini ära kasutama. Esiteks võidakse agentuuril paluda esitada tehnilisi seisukohti riikliku ohutusasutuse negatiivse otsuse korral ja siseriiklike eeskirjade vastavuse kohta raudteede koostalitlusvõime direktiiviga kehtestatud tehnilistele parameetritele. Teiseks võib agentuurilt taotleda arvamuse esitamist koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste kiireloomulise muutmise kohta.

b)

Ühises seisukohas tehakse agentuurile ülesandeks koostada kuue kuu jooksul pärast raudteede koostalitlusvõime direktiivi jõustumise kuupäeva aruanne, milles on vajaduse korral esitatud soovitused raudteede ohutuse direktiivis sätestatud sõidukite hoolduse vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta. Oma ühises seisukohas osutab nõukogu samuti sellele, et kõnealused soovitused peavad olema vastavuses hoolduse eest vastutavate raudtee-ettevõtjate ning üksuste ülesannete ja kohustustega, nagu on sätestatud raudteede ohutuse direktiivis, hõlbustades samal ajal raudtee-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljastamise korda ning vältides topeltkontrollidest, -inspektsioonidest ja/või audititest tulenevat halduskoormust. Arvestades, et see suurendaks halduskoormust ja tekitaks tööstusele lisakulutusi, ei saa nõukogu toetada muudatusettepaneku 6 peamist osa, milles tehakse ettepanek kehtestada kohustuslik sertifitseerimissüsteem.

c)

Agentuuri määruses loetleb nõukogu kõik agentuuri ülesanded, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoober 2007. aasta direktiiviga 2007/59/EÜ (ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta, edaspidi „vedurijuhtide direktiiv”) (3). Kõnealuste ülesannete loetlemisel teeb nõukogu vahet ühelt poolt vedurijuhtide ning teiselt poolt muu rongipersonali kohustustel, kes täidavad ohutusega seotud olulisi ülesandeid. Vedurijuhtide kohustuste loetelus on sellised ülesanded nagu ühenduse vedurijuhiloa mudeli kavandi väljatöötamine ning vedurijuhilubade registrite koostalitlusvõime tagamine. Seoses muu rongipersonaliga, kes täidavad ohutusega seotud olulisi ülesandeid, peab agentuur esitama aruande, kus määratakse kindlaks nende tegevusala ja ülesanded.

Lõpuks, seoses raudteesüsteemi töö ja hooldamisega tegelevate töötajatega, kes ei kuulu kumbagi eespool nimetatud kategooriasse, on agentuuri ülesanne esitada soovitusi üldiste kriteeriumide kohta selliste töötajate kutsealase pädevuse kindlaksmääramiseks ja hindamiseks.

d)

Nõukogu kohandab agentuuri määruses esitatud registreid käsitlevat sätet, võttes arvesse raudteede ohutuse direktiivi ja uuesti sõnastatud raudteede koostalitlusvõime direktiivi tehtud muudatusi. Ühise seisukoha registreid käsitlevas sättes tuuakse välja agentuuri vajadus koostada ühised tehnilised kirjeldused lubatud raudteeveeremitüüpide uue registri, samuti infrastruktuuriregistri jaoks, ning leitakse, et agentuur peab sisse seadma veeremitüüpide registri ning seda registrit pidama. Parlament on esitanud sama ettepaneku (veeremitüüpide Euroopa registri sisseseadmiseks ja selle pidamiseks) muudatusettepanekus 7, mida nõukogu loomulikult toetab. Lisaks sellele käsitleb nõukogu eraldi artiklis üksikasjalikult dokumentidele ja registritele juurdepääsu eeskirju.

e)

Komisjoni ettepanekule tuginedes täpsustab nõukogu tingimused, mille alusel komisjon võib paluda agentuurilt abi raudteede koostalitlusvõimet ja ohutust käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku rakendamiseks.

f)

Nõukogu võtab vastu Euroopa Parlamendi muudatusettepaneku 9, milles nähakse ette rohkem võimalusi töötajate töölepingute pikendamiseks, eesmärgiga tagada agentuuri töö järjepidevus. Sellele vaatamata piirab nõukogu kõnealust paindlikumat süsteemi esimese kümne tegevusaastaga, kuna see on periood, mil kvalifitseeritud personali säilitamine on erakordselt oluline.

g)

Muud nõukogu poolt komisjoni ettepanekusse tehtud muudatused:

—

pidades silmas riikide erinevat olukorda, näeb nõukogu ette võimaluse, et agentuuri töörühmadesse saavad oma esindajaid nimetada mitte üksnes riiklikud ohutusasutused, vaid ka muud pädevad riiklikud asutused, sõltuvalt arutlusel olevast teemast;

—

nõukogu toetab komisjoni soovi, mille kohaselt kogu ühenduses on teavitatud asutused, mis tegutsevad samade kriteeriumide alusel. Kõnealuse sätte selgitamiseks tehakse ühises seisukohas vahet agentuuri erinevate ülesannete vahel, milleks on ühelt poolt teavitatud asutuste töö kvaliteedi kontrollimine ning teiselt poolt selle kontrollimine, kas teavitatud asutus endiselt vastab sätestatud kriteeriumidele;

—

nõukogu on komisjoniga nõus, et agentuur tuleks kaasata teatavate ühenduse toetuse saamiseks esitatavate taotluste koostalitlusvõime aspektide hindamisele, kuid täpsustab, et agentuur peab andma oma vastuse maksimaalselt kahe kuu jooksul;

—

nõukogu nõustub komisjoni ettepanekuga, olles seisukohal, et määruses tuleb täpsustada agentuuri ülesandeid, mis on seotud Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS), kuid soovib vastava sätte mõnevõrra ümber sõnastada.

III.   EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD

Nõukogu vastus muudatusettepanekutele 2, 3, 6, 7 ja 9 on esitatud seoses eespool nimetatud peamiste küsimustega. Lisaks sellele ei saa nõukogu nõustuda järgmiste muudatusettepanekutega:

—

muudatusettepanek 1 agentuuri töörühmade kohta, kuna see jääb komisjoni ettepaneku kohaldamisalast välja;

—

muudatusettepanek 4, millega agentuurile tehakse alates 2015. aastast ülesandeks anda lubasid koostalitlusvõime tehnilistele kirjeldustele vastavate raudteeveeremite kasutuselevõtuks. Selle küsimuse võib siiski lugeda lahendatuks, kuna sama muudatusettepanek tulenes raudteede koostalitlusvõime direktiiviga seoses saavutatud kompromissist, kus nõukogu ja parlament töötasid välja menetluse riiklike ohutusasutuste jaoks, kui nad lubasid veeremi kasutuselevõttu, lisades seega selliste lubade vastastikuse tunnustamise põhimõtte. Lisaks sellele leppisid need kaks institutsiooni kokku teha komisjonile ettepanek koostada aruanne selle uue menetluse tõhususe kohta ning agentuuri ja riiklike ohutusasutuste vaheliste võimalike koostööalaste lähenemisviiside kohta tulevikus;

—

muudatusettepanekud 5 ja 8, mis käsitlevad agentuuri tehnilisi arvamusi, on nõukogu ühisesse seisukohta inkorporeeritud vaid osaliselt. Kooskõlas raudteede koostalitlusvõime direktiivi suhtes saavutatud kompromissiga lükkab nõukogu tagasi võimaluse, et üksiktaotlejad saaksid taotleda tehnilist arvamust otse agentuurilt, nagu on kavandatud parlamendi muudatusettepanekus 5. Mis puutub võimalusse, et agentuur saaks esitada ERTMSi kohta tehnilisi arvamusi, nagu on esitatud muudatusettepanekutes 5 ja 8, on nõukogu nõus sättega, milles nõutakse, et agentuur kehtestaks menetluse ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotluste haldamiseks.

IV.   KOKKUVÕTE

Kõnealused kolm õigusakti ettepanekut (koostalitlusvõime, ohutuse ja Euroopa Raudteeagentuuri kohta), mille eesmärk on hõlbustada raudteeveeremite liikumist Euroopa Liidus, edendavad oluliselt Euroopa raudteepiirkonna edasist integreerimist. Nõukogu ja parlament on juba saavutanud kõnealuse kolme ettepanekuga märkimisväärset edu, olles eelkõige jõudnud esimesel lugemisel kokkuleppele raudteede koostalitlusvõime direktiivi suhtes. See loob teise lugemise raames toimuvatel aruteludel mõlema kaasseadusandja jaoks tugeva aluse kompromisslahenduste leidmiseks ettepanekute suhtes, millega muudetakse agentuuri määrust ja raudteede ohutuse direktiivi.

(1)  ELT C 126, 7.6.2007, lk 7.

(2)  ELT C 256, 27.10.2007, lk 39.

(3)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.