Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks”

KOM(2008) 317 lõplik.

(2009/C 175/14)

23. mail 2008 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks

KOM(2008) 317 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 6. novembril 2008. Raportöör oli VALERIO SALVATORE.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 449. istungjärgul 3. ja 4. detsembril 2008 (3. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 176, erapooletuks jäi 2.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub täielikult komisjoni teatisega, mille põhimõtetes rõhutatakse Euroopa tõhusa teadusruumi strateegilist osatähtsust konkurentsivõimelise majanduse ja teaduse arengu jaoks. Neid eesmärke on võimalik saavutada tänu Euroopa partnerluse tõhustamisele, luues teadlastele paremaid tööalaseid võimalusi ja vastavaid stiimuleid suurema liikuvuse jaoks. Nii oleks võimalik piirata ajude äravoolu ning meelitada parimaid teadlasi Euroopa Liitu.

Komitee nõustub liikmesriikide võetavate otsustavate meetmete olulisusega avatud, läbipistva ning teadmistel ja oskustel põhineva töölevõtmise tagamisel ning sellega, et on oluline kaotada kõik tõkked, mis takistavad teadlaste vaba liikumist Euroopa Liidus. Sellest seisukohast on oluliseks vahendiks EURAXESSi teabesüsteem, mis võimaldab avaldada tööpakkumised teadlastele Euroopa Liidus ja teabe teadustegevuste rahastamisvõimaluste kohta internetis Selle süsteemi nõuetekohaseks rakendamiseks tuleb innustada süsteemist kasu saavaid organisatsioone seda tõhusalt kasutama.

1.2.1   Töölevõtmisest kuni teadlase karjääri lõpuni tuleks arvesse võtta mitte üksnes avaldatud tööde arvu ja kvaliteeti, vaid ka teadustöö tulemusi. Arvesse tuleks võtta uuendusvõimet, eelkõige karjääri algfaasis, ning ametiülesandeid, organisatoorseid ja juhtimisalaseid võimeid karjääri jooksul. Rahvusvahelise partnerluse kogemust tuleks alati kõrgelt hinnata.

1.3   Teadlaste professionaalse arengu jaoks on esmatähtis kõikide liikuvuse võimaluste ärakasutamine, mida praegu takistavad õiguslikud ja haldusalased tõkked. Igasugust liikuvuse kaudu saadud kogemust, nt viibimist mõnes teises riigis/piirkonnas või (era- või avalik-õiguslikus) teadusasutuses, samuti ühe teadusharu või valdkonna vahetamist teise vastu peaks käsitlema kui olulist osa teadlase ametialasest arengust ning seda tuleks innustada rahaliste/sotsiaalse turvalisusega seonduvate stiimulite abil ja tasakaalustada perekondlike vajadustega.

1.4   Teadlase rolliga seonduv ebakindlus tuleb kaotada. Lepingu kestvuse tagamise ja sotsiaalse turvalisuse tõhustamise meetmeid ning õigust eri sotsiaalteenustele ning nende ülekandmisele liikuvuse korral tuleks seetõttu tõhustada. Viimane aspekt sisaldab suuri raskusi naisteadlaste jaoks, kes harva saavutavad tipp-positsiooni.

1.5   Komitee loodab sotsiaalpartnerite aktiivsele osalusele asjaomaste organisatsioonide tegevuses, mis lihtsustaks eelpool nimetatud soovitud eesmärkide täielikku saavutamist.

2.   Sissejuhatus

2.1   Komisjoni kõnealuse, Lissaboni strateegia põhimõtetel põhineva teatise (KOM(2008) 317 lõplik), eesmärk on Euroopa partnerluse rajamine teadlaste karjäärivõimaluste parandamiseks, mis on teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna arengu peamine ja esmane eeltingimus.

2.2   Üha keerulisemad, kiiremad ja pretsedenditud ühiskondlikud muutused meie ajastul nõuavad teadmiste loomisele ja edastamisele suunatud poliitikat.

2.3   Nimetatud muutused kuuluvad teadmiste arengu selliste vormide juurde, mis ületavad riigipiire. Teadmiste vahetus ning sellega seonduvad majandussuhted nõuavad reguleerimise uusi vorme, mille abil on võimalik juhtida kõnealuseid suhteid ühisel kultuuritaustal: viljakal Euroopa pinnasel.

3.   Üldised märkused

3.1   Eesmärk muuta Euroopa atraktiivsemaks paigaks teadusuuringute jaoks tuleks saavutada teadlaste toetamise poliitika raames. See protsess peab tagama liikmesriikide teadliku ja kooskõlastatud osaluse, mis ei põhine üksnes vabatahtlikkusel nagu kehtivas õigusraamistikus on ette nähtud.

3.2   Komitee tervitab uut lähenemist, mis katsena kajastada praegust olukorda ja vältida liiga läbimõtlematuid samme alustatud teel nõuab liikmesriikidelt kiireid ja mõõdetavaid algatusi tagamaks järgmist:

See kõik tuleks tagada sotsiaalpartnerite osalusel.

3.3   Aastate jooksul on ELi institutsioonid teinud väga suuri jõupingutusi, sealhulgas Euroopa teadusruumi loomine 18. jaanuari 2000. aasta dokumendiga KOM(2000) 6, Euroopa Ülemkogu Lissabonis seatud eesmärk, mille kohaselt peaks Euroopa Liit hiljemalt 2010. aastal olema maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandus, esimesed meetmed teadlaste jaoks ning Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhend. Need jõupingutused näitavad teadussüsteemi keskset kohta uuendustegevuse edendamisel ja teadlaste esmatähtsa roll kindlustamisel.

3.4   Praeguses olukorras tuleks Euroopa teadusruumi jaoks tagada parimad tingimused sellise keskkonna loomiseks, mis on väga konkurentsivõimeline ja dünaamiline ning kus teadustöötajatel on võimalik leida paremaid pikaajalise karjääri väljavaateid kogu tööelu vältel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Euroopa teadlaste harta määratlust teadlaste kui „uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomise ja väljatöötamise ning asjaomaste projektide juhtimisega seotud professionaalide” kohta (mille komitee esitas 2004. aastal) laiendas komisjon uute teadmiste edastamise ülesandega. Selles kontekstis peaksid institutsioonid innustama teadlasi avaldama teadusuuringute tulemusi kui usaldusväärset allikat teabevahetusspetsialistide jaoks, kes võimaldaksid mittespetsialistidest üldsusel paremini mõista teaduslikke argumente, eelkõige neid, mis mõjutavad tugevalt avalikku arvamust (terviseküsimused, toiduainetega seonduvad ohud, loodusõnnetused…).

4.2   Seega tuleks kindlaks määrata konkreetsed prioriteedid, et oleks võimalik luua soodne ja atraktiivne Euroopa keskkond neile, kes töötavad teadusuuringute valdkonnas.

4.3   Eelkõige rõhutab komitee liikmesriikide võetavata otsustavate meetmete olulisust avatud, läbipistvate ning teadmistel ja oskustel põhineva töölevõtmise rakendamisel. Juhul kui personali töölevõtmisel ja valikul ei tagata nii täielikku teavet kui võimalik, siis tekib oht, et luuakse süsteem, mis ei ole kaugeltki mitte avatud. Kogu asjaomane teave peab olema täielikult kättesaadav. Seetõttu toetab komitee igati EURAXESSi teabesüsteemi arengut, mille tulemusel on võimalik võrgustiku kaudu vastavusse viia teadlaste pakkumist ja nõudlust erinevates instituutides ja Euroopa eri projektide raames. Selle teabesüsteemi täiustamine nõuab liikmesriikide ja eri teadusasutuste täielikku toetust ning seda, et teadusasutused kohustuksid avaldama internetis kogu teabe teadlaste vabade töökohtade ja uurimisprojektide kohta.

4.4   Samuti tuleb teada, kuidas tunnustada teadmisi ja oskusi ning luua paremaid töö- ja koolitustingimusi teadlasekarjääri esimesel etapil: tuleb muuta lähenemisviisi. Olles elanud pärast raskeid ja põhjalikke teadustööle suunatud õpinguid pikka aega ebakindlates tingimustes, jätavad paljud teadusliku karjääri pooleli ning selle tulemusel ei suudeta luua andekaimate innustamiseks ja toetamiseks vajalikke tingimusi. Andekaid teadlasi tuleks toetada uuenduslike koolitusvõimaluste abil, et tagada teadusuuringute kvaliteet ning võimaldada teadlastel arendada juhtivate kohtade jaoks vajalikke oskusi.

4.5   Teadmiste ja oskuste puhul tuleks arvesse võtta mitte üksnes avaldatud tööde arvu, vaid ka teadlase võimeid vastavalt talle antud ülesannetele järgmistes valdkondades:

Lõpuks tuleks arvesse võtta teadlaste ebatüüpilisi töölepinguid. Teadlasi ei tohiks karistada võimalike karjäärikatkestuste eest.

4.6   Teadlase rolli eripära iseloomustavad ebakindlad töösuhted ei tohiks mõjutada negatiivselt teadlaste töö- ja pereelu. Tuleks lihtsustada igasugust liikuvust, eelkõige geograafilist liikuvust, mis soodustab ametialast arengut. Liikuvus on otsustav arengutegur süsteemis, mida iseloomustab teadmiste vabadus; liikuvus aitab kaasa teadussüsteemides töötavate teadlaste koolitusele ja kultuurilisele arengule.

4.7   Komitee teeb seetõttu ettepaneku rakendada meetmeid, et lihtsustada erineva taustaga teadlaste võrgustiku loomist. Üksnes nii on võimalik suurendada huvi erinevate kohtumiste ja kogemustevahetamise vastu ning muuta liikuvus teadmiste omandamise teguriks. Seetõttu oleks asjakohane tuua esile suuremad erinevused Euroopa teadussüsteemi ja USA teadussüsteemi vahel, mis on andekate teadlaste jaoks atraktiivsem ja innustavam, ning üle võtta ja kohandada USA süsteemi kõige positiivsemaid aspekte Euroopa tingimustes, alustades näiteks töölevõtmise menetlustest ning jätkates teadlase karjääri hindamis- ja stimuleerimissüsteemiga.

4.8   Euroopa teadusruumi loomiseks ei piisa seetõttu üksnes üksikute teadlaste rahastamise ülekandmise toetamisest ühest riigist või ühest uurimisasutusest teise tööle asumisel, vaid tuleks käivitada positiivne protsess, mis võimaldaks eri asutustel võtta tööle kõige kvalifitseeritumaid teadlasi. Teadlased samuti nagu teiste kategooriate töötajad, kellelt oodatakse liikuvust, peaksid saama ELi tasandil toetust konkreetsete stimuleerimismeetmete (toetused ja hüvitised) raames uude kohta tööle asumisel, selle asemel et võidelda takistustega, nagu praegu sageli juhtub (mis on ajude äravoolu põhjuseks). Anglo-ameerika ülikoolides suures ulatuses kasutatav mehhanism näeb ette lisaeraldist, mis on proportsionaalne teadusuuringu toetusega, mida maksab rahastav organ uurimisasutusele, kes teadlase vastu võtab.

4.9   Üks negatiivne tegur teadlase jaoks, kes soovib teise kohta tööle asuda, on sageli seotud ebakindlate lepingutingimustega: selline tegurite kombinatsioon (mis muudab liikuvuse veelgi ebakindlamaks) toob endaga kaasa ka teisi negatiivseid tagajärgi sotsiaalkaitse seisukohast. Seetõttu toetab komitee komisjoni ettepanekut, et tagada teadlastele ja nende tööandjatele juurdepääs kergesti kättesaadavale ja täielikule sihtteabele eri liikmesriikide sotsiaalkindlustuseeskirjade kohta. Sotsiaalkaitse tuleb tagada ning lihtsustada tuleb kõigi sotsiaalkindlustusvormidega seonduvate õiguste saamist ja ülekandmist, sealhulgas õigus lisapensionile. Samuti tuleks toetada võimalusi kohaldada neid meetmeid, mille eesmärk on tagada teadlase töölepingu kestvus. Ebakindlaid töötingimusi võib pidada tavapäraseks karjääri alguses, kuid sellest saab raske koorem üle 40-aastasele teadlasele, sest see tähendab sõltumatuse vähenemist ja väiksemaid võimalusi juhtiva positsiooni saamiseks.

4.10   Samuti tuleks tõhustada teadlaste karjäärivõimaluste diferentseerimist, luues tavapäratuid kanaleid teadlasekarjäärist loobumiseks, mis võimaldaks üksikutel teadlastel kasutada ära oma teadmisi kui ressurssi palju kasulikumal viisil. Idee luua tugevamad sidemed teiste avaliku halduse sektorite ja teadusmaailma vahel ei ole vastuolus eelpoolöelduga. Sidemete loomine hariduse ja teaduse vahel võimaldaks koolidel ja õppeasutustel kasutada suurepäraseid ressursse nagu teadustöötajad, et pakkuda kõrgekvaliteedilist ja mitmekesist haridust. Samuti võiksid keskkooliõpetajad, kes on lähemal teadusmaailmale, teha koostööd selle otsustava tähtsusega sektori raames ning anda oma panuse kultuurivaldkonda, samal ajal suurendades oma teadmisi, millest seejärel oleks kasu õpilastele.

4.11   Selge on see, et teadusuuringud on arengu tõukejõud ning seos teadusuuringute ja tööstuse vahel tugevneb pidevalt. Tööstusega seotud teadusuuringud ning uuenduslikud kõrgtehnoloogilised ettevõtted peaksid juhtima majandusarengut. Seega tuleks üles ehitada ühtne süsteem, mis kaasab teadusuuringud, uuendustegevuse ja ettevõtted. Seetõttu on väga oluline luua ulatuslik vahetussuhete süsteem avaliku ja erasektori töökohtade vahel. Vahetust raskendavad sageli erinevused personalihalduse valdkonnas. Komitee loodab, et eri liikmesriigid üritavad kiirelt vähendada neid erinevusi õigustikes ja riiklikes töölepingutes spetsiaalsete meetmete abil (maksusoodustused, praktika, liikuvus, ELi programmid jms).

4.12   Samuti tuleks innustada ettevõtluse vorme (sealhulgas start-ups and spin-offs), mis võimaldavad suurte kogemustega teadlastel hakata tegelema uuendusliku majandustegevusega. Toetus võib sisaldada pankade poolt pakutavaid soodsaid tingimusi ning teisi panuseid (lihtsam juurdepääs riiklikule rahastamisele) või maksu- ja sotsiaalsoodustusi.

4.13   Lõpuks soovib komitee rõhutada komisjoni positiivset tegevuskava, mis võeti vastu dokumendiga KOM(2008)317 lõplik. Riiklikes tegevuskavades aastaks 2009, mille liikmesriigid vastu võtavad, tuleks viivitamatult, pärast asjaomaste osapooltega konsulteerimist, seada eesmärgid, mis on kindlaks määratud vastavalt kehtivatele ELi õigusraamistikule, liikmesriikide ühistele headele tavadele ja iga liikmesriigi konkreetsetele headele tavadele.

4.14   Lõpuks soovib komitee viidata otsustava tähtsusega konverentsile 2009. aastal, millel osalevad tööturu osapooled ja mille käigus antakse olukorrale hinnang ning esitatakse ühine arvamus võimalike muudatuste ja paranduste kohta.