Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega” ja „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega”

3. aprillil 2008. aastal otsustas Euroopa Liidu Nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 93 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega” ja

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 2. oktoobril 2008. Raportöör oli Valerio SALVATORE.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 448. istungjärgul 22.–23. oktoobril 2008 (22. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 114 komitee liiget, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 1 komitee liige.

1.1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab nõukogu direktiivi ettepanekut, millega muudetakse ühist käibemaksusüsteemi eesmärgiga võidelda ühendusesiseste tehingutega seonduvate maksupettustega, ning sellega seotud ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003.

1.2. Kavandatud muudatused vastavad suurenevatele lihtsustamise, mõjuvuse ja tõhususe nõudmistele ning tagavad senisest selgema seose bürokraatia vähendamiseks võetavate meetmete ja liikmesriikide suutlikkuse vahel võidelda ühendusesiseste pettuste vastu ja tulla nendega toime.

2.1. Vaadeldava direktiivi ettepaneku ja sellele lisatud määruse muutmise üle on ühenduse institutsioonides põhjalikult arutletud. Ettepanekute selgesõnaline eesmärk on anda ametivõimude käsutusse tõhusad ja õiguslikult siduvad vahendid, et kõrvaldada või vähemalt piirata maksupettusi, mille abil üritatakse tihti moonutada siseturu tegelikku ja korrapärast toimimist.

2.2. Olgu siinkohal mainitud, et pettusi võib ühenduse tasandil esineda eri vormides ja eri valdkondades: alates õigusrikkumistest nagu alkoholi ja tubaka võltsimine ja salakaubavedu või pettused otseste maksude valdkonnas ning lõpetades kõige tavapärasema käibemaksust kõrvalehoidmisega.

2.3. Erilist tähelepanu pöörati viimati mainitud pettuseliigile. Selle taustaks on kavatsus vaadata põhjalikult läbi praegune ühendusesisestele tehingutele kohaldatav maksustamissüsteem, mis kooskõlas oma riigi ja teistest liikmesriikidest pärinevate toodete ning kauba võrdse kohtlemise põhimõttega tugineb sihtkohariigis, st liikmesriigis, kus ostja on käibemaksukohustuslane, maksustamise põhimõttele.

2.4. Kõnealune de facto üleminekulahendusena ühendusesisest kaubandust reguleeriv põhimõte võimaldas ühendusesiseste tarnete maksustamata jätmise ja seega kaupade vaba liikumise, ent teiselt poolt kahjustas see märkimisväärselt Euroopa Ühenduse finantshuve. Hea näide sellest on ühenduse nn karusellpettusega seonduv mehhanism, mille kohta tehti selge ja üksikasjaliku kokkuvõte ning mis määratleti komisjoni teatises nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta: (1)„Eraldi pettuseliigiks on nn „karusellpettus”, mis toimub kõige sagedamini liikmesriigi siseselt (käibemaksuga maksustavate) ja ühenduse piires (lepinguosaliste vahel käibemaksuga mittemaksustatavate) tehingute kombineerimise teel”.

2.5. Komitee on korduvalt käsitlenud kõnealust küsimust (2) ja esitanud kasulikke tähelpanekuid, mida võeti hoolikalt arvesse käesoleva arvamuse koostamisel.

3.1. Nagu eelpool öeldud, tuleb võidelda ühe järjest enam levinud nähtusega, mis moodustab hinnanguliselt juba 2 kuni 2,5 protsenti ELi SKT-st. Ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega, ning ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega tuleb vaadelda kõnealusel taustal. Nimetatud ettepanekutes toetatakse komisjoni varasemat üksikasjalikku teatist nõukogule teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis. (3) Teatises tehti ettepanek konkreetsete meetmete kohta.

3.2. Selline lähenemine iseloomustas juba eelpool nimetatud teatist, milles tõdeti, et „hoolimata kohustusest teostada käibemaksusüsteemi võimalike muudatuste analüüs ei näe komisjon vastuolu paralleelselt ka n-ö tavapäraste meetmete arutelu jätkamiseks. Maksuametitele kaasaegsemate ja tõhusamate vahendite andmine maksupettuse vastaseks võitluseks on eesmärk, mis tuleb igal juhul saavutada, sõltumata otsustest, mis võetakse vastu kaugemaleulatuvate meetmete kohta.”

3.3. Arvestades asjaolu, et kavatsus teha käibemaksusüsteemis ulatuslikke muudatusi ja seega muuta põhjalikult ka käibemaksumehhanismi lükati keskpikaks ajaks edasi, toetab komitee nõukogu algatust viia sisse need mitte eriti ambitsioonikad, ent siiski tõhusad meetmed kehtivatesse, praegust käibemaksusüsteemi reguleerivatesse eeskirjadesse.

3.4. Komitee toetab kavandatud muudatusi. Ta märgib, et käibemaksudirektiivi tehtavad konkreetsed muudatused vastavad juba kõnealuse ettepaneku ettevalmistamisel nõutud lihtsustamise ja tõhususe nõudmistele ning loovad senisest selgema seose bürokraatia vähendamiseks võetavate meetmete ja liikmesriikide suutlikkuse vahel võidelda kõnealuse piiriülese nähtuse vastu ja sellega toime tulla.

3.5. Nagu direktiivi ettepaneku seletuskirjast selgub, kavatseb komisjon muu hulgas lühendada ajavahemikku tehingu toimumise hetke ja selle hetke vahel, mil teave edastatakse kauba soetaja liikmesriigile. Ettepaneku eesmärk on lühendada koondaruannete näol toimuva ühendusesiseste tehingute deklareerimise tähtaega ühele kuule ja teabe liikmesriikidevahelise edastamise tähtaega kolmelt kuult ühele kuule. Kavandatud eeskirjadega püütakse vältida ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamist, millega peab aga kaasnema ka liikmesriikide maksuametite suutlikkuse tõstmine ja riskihaldamise tõhustamine ühendusesisese maksupettusega võitlemisel.

3.6. Ülejäänud sätetega direktiivi 2006/112/EÜ muutmiseks soovitakse tõenäoliselt saavutada normatiivset selgust, koormuse lihtsustamist ja ametiasutuste omavahelise koostöö parandamist.

3.7. Lisaks teabe senisest tihedamale edastamisele taotletakse ka järgmiste ettepanekutega sama eesmärki: ühelt poolt soovitakse pettusevastase võitluse jaoks vajaliku teabe saamiseks koguda teavet teises liikmesriigis registreeritud teenuseosutajate selliste ühendusesiseselt tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta, mille pealt peab kauba ostja või teenuse tellija maksma käibemaksu. Teiselt poolt sätestatakse, et kauba või teenuse saaja, kelle tehingumaht on suurem kui 200 000 eurot kalendriaasta kohta, peab esitama oma käibedeklaratsiooni igakuiselt ning et ühtlustatakse teenuste maksustamise eeskirju, et tagada seda, et teenuse osutaja ja saaja deklareerivad tehingud samas ajavahemikus.

3.8. Komitee arvates peegeldub direktiivi muutmise eesmärk kõnealustes sätetes, mis loovad tasakaalu täiendavate nõuete, halduskulude vähendamise põhjuste (mis aga puudutab vaid väheseid ettevõtjaid) ja ulatusliku teabe maksuametite poolt kättesaadavaks muutmise vahel.

3.9. Teisisõnu, kaubandusalase teabe tihedamale edastamisele vastaks maksuametite võime vastu võtta palju rohkem teavet. See asjaolu võimaldaks omakorda koostöömehhanismide tõhustamist.

4.1. Komitee toetab artikli 250 lõike 2 muutmist, mille kohaselt võivad ettevõtjad edastada käibedeklaratsiooni elektroonilise failiedastuse teel. Kõnealuse sätte tulemusel ei väheneks mitte ainult vigade arv deklaratsioonide edastamisel, vaid ka ettevõtjatele ja haldusasutustele tekitatavad kulud.

4.2. Komitee toetab sätteid erandi kohta, mida kohaldatakse ettevõtjatele, kes vaid üksikjuhtudel või erandkorras võivad jääda muudetud sätete rakendusalasse.

4.3. Komitee toetab artiklisse 251 lisatavat punkti f, vastavalt millele tuleb käibemaksudeklaratsioon esitada mitte üksnes tarnitud kaupade, vaid ka saadud teenuste kohta, et võimaldada vahetatud teabe senisest tõhusamat hindamist ja vältida maksudest kõrvalehoidmist ka teenuste osutamisel.

4.4. Kuigi maksustamisperioodi lühendamist ühele kuule ei saa pidada eriti hoiatava mõjuga lahenduseks, tähendab see kahtlemata olukorra selget paranemist, mille eesmärk on teenuste maksustamise eeskirjade kooskõlastamine ja ühtlustamine, et teenuse osutaja ja tellija edastava teabe kokkulangevust saaks kontrollida.

4.5. Kõnealuste, käibemaksudeklaratsioonide esitamist käsitlevate eeskirjade tulemusel kohandatakse vastavalt koondaruannete esitamise tähtaegu.

4.6. Sama oluline on säte, mis võimaldab ka antud juhul andmete edastamist elektroonilisel teel.

4.7. Komitee peab kasulikuks nõudmist koostada vastavustabel, milles kõrvutatakse liikmesriikide õigusnorme, mille alusel võetakse kõnealune direktiiv üle riigi õigusse, ja direktiivi ennast. Ilmselgelt taotletakse algatusega praegu ettevõtjate poolt maksuametitele edastatava ulatusliku ja mitmekülgse teabe hindamise tõhustamist – ja seda ka tulevasi muudatusi silmas pidades.

4.8. Lõpetuseks tuleb tähelepanu juhtida sellele, et kõnealuse direktiivi muutmisele peabki järgnema vastava määruse asjakohane muutmine.

Brüssel, 22. oktoober 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Mario SEPI

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (uus redaktsioon)” (ELT C 74, 23.3.2005, lk 21) ja „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta” (ELT C 161, 13.7.2007, lk 8).