31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/143

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Parlamendi algatust, mis on suunatud Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi valitsemistavale ja partnerlustele regionaalpoliitikas.

1.2

Komitee arvates tähendab hea valitsemistava mitmetasandilist valitsemist ja partnerlust representatiivse organiseeritud kodanikuühiskonnaga piirkondlikul tasandil.

1.3

Seega nõustub komitee nõukogu ja komisjoniga selles, et on vaja tõhusat mitmetasandilist valitsemist ja paremat juhtimist ELi vahendite haldamisel ja ELi meetmete rakendamisel. Küsimus ei ole „kas”, vaid „kuidas”. Tuleb parandada alt-üles suunaga algatusi ning ülalt-alla suunaga raamtingimusi.

1.4

Komitee kiidab heaks parlamendi ettepaneku luua ametlik territoriaalarengu nõukogu. See rõhutaks mitmetasandilist valitsemist ning muudaks arutelud ja kokkulepped siduvamaks.

1.5

Komitee arusaama kohaselt ei ole mitmetasandiline valitsemine valitsustasandite hierarhiline pädevusraamistik, vaid komisjoni, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suhete paindlik struktuur, mis on kohandatud vastavalt konkreetsetele olukordadele ja temaatilistele kaalutlustele. Head valitsemistava iseloomustab avatud suhtlemine ja subsidiaarsuspõhimõtte vähem range kohaldamine.

1.6

Euroopa vajab enesekindlaid, elujõulisi ja säästvaid piirkondi ja linnu. Nagu näha mitmetest näidetest, saavad piirkonnad ja linnad sageli positiivseid mõjutusi rahvusvahelisemaks muutuva majanduse dünaamikast. Nad avastavad uusi viise, kuidas end edukalt tuntuks teha.

1.7

Sõltumata liikmesriikide haldusstruktuuride ulatuslikest ja sageli väga keerukatest erinevustest, kutsub komitee tungivalt üles kasutama tulevikus menetlusi ja töömeetodeid, mis suurendavad piirkondade ja linnade (1) vastutust ja aruandlust.

1.8

Praktika näitab, et detsentraliseeritud vastutus ja aruandlus parandavad juhtimist ja visiooni. Need on tavaliselt kindel alus nii avaliku sektori sisestele partnerlustele kui ka avaliku sektori partnerlustele eri sidusrühmadega, nagu sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad, ettevõtted, arenguasutused, elamumajandusorganisatsioonid, poolautonoomsed valitsusvälised organisatsioonid, keskkonnaametid, sotsiaalasutused, kõigi tasandite haridusasutused, arhitektid, kunstnikud.

1.9

Järelikult tuleks piirkondliku tasandi representatiivsele organiseeritud kodanikuühiskonnale anda võimalus vastutusrikkalt ja läbipaistvalt osaleda ELi piirkondlike programmide väljatöötamises ja elluviimises. Kohalike ja piirkondlike (valitsusväliste) nägemuste kaasamine aitab kodanikel ELi väärtusi aktsepteerida.

1.10

Komitee leiab, et hästi struktureeritud konsultatsioonide kaudu võib jõuda edukate partnerlusteni valitsusväliste sidusrühmadega kõigil regionaalpoliitika väljatöötamise, jälgimise ja hindamise tasanditel (2).

1.11

Paindlik mitmetasandiline valitsemine ja hea valitsemistava ning vastavad koosmõju loomisele suunatud ja asjaomaselt kohandatud lahendused võivad olla väga kasulikud ELi ja riikliku regionaalpoliitika lõppeesmärgi saavutamiseks: piirkondade ja linnade praeguste jõudude ja peidetud potentsiaali aktiveerimiseks.

1.12

Piirkondade ja linnade ametnike jaoks võiks välja töötada Euroopa vahetusprogrammi ning hästistruktureeritud süsteemi kogemuste jagamiseks ja heade tavade levitamiseks. Seda võiksid toetada erialased uurimisinstituudid ja ülikoolid.

2.1

2001. aastal kerkis esiplaanile mõiste „valitsemine” ning seda seoses üha kasvava vajadusega siduda ELi poliitika otsesemalt selle järgimise ning rakendamisega liikmesriikides ning liikmesriikide poolt (3).

2.2

Samal põhjusel tervitab komitee Euroopa Parlamendi tulevast aruannet riikliku ja piirkondliku valitsemise ja partnerluse kohta (4). On positiivne, et Euroopa Parlament ELi institutsioonina näitab suurenevat huvi selle vastu, kuidas liikmesriikides konkreetselt regionaalpoliitikat kujundatakse.

2.3

Üldisemas plaanis näitab Euroopa Parlamendi aruanne, et arengudünaamika, näiteks majanduse rahvusvahelistumine ja pidev muutumine, eeldavad paratamatult kohandusi subsidiaarsuse põhimõtte ranges kohaldamises. Selleks, et ülemaailmsete arengutega sammu pidada ja ühiselt kokkulepitud Euroopa poliitikat edukalt ellu viia, on vaja paindlikumaid suhteid ja koosmõju eri valitsustasandite vahel. Illustreeriv näide sellisest suhtlusest ja rakendamisest on menetluste muutmine Lissaboni strateegia elluviimisel, kus vastutust jagavad komisjon, nõukogu ja liikmesriigid.

2.4

Mitmetasandiline valitsemine, kus komisjonil, liikmesriikide asutustel ja valitsustel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on kõigil oma koht ja kus nad jagavad vastutust ühises raamistikus, on samuti näide samasugusest dünaamikast.

2.5

Regionaalpoliitika ja selle projektid kujunevad välja tavaliselt väga keeruliste ja erinevate riiklike ja piirkondlike haldustavade raamistikus. Ent loomulikult on kodanike ja ettevõtete huvides, et poliitika ja projektid rakendatakse ellu nõuetekohaselt ja ühtlaselt kogu Euroopas.

2.6

Euroopa Parlamendi huvi kõnealuse teema vastu ning küsimused, millele vastuse leidmine aitaks tagada ELi tavade ühtlustumise ning seeläbi regionaalpoliitika võimalikult suure edu, peegelduvad komisjoni ja nõukogu dokumentides esitatud vastavates kaalutlustes.

2.7

Mitmed neist kaalutlustest ja asjaomastest põhimõtetest on välja töötatud komisjoni töödokumendis „Innovatsioon ja regionaalpoliitika” (5), mis koostati Assooridel toimunud territoriaalse ühtekuuluvuse ja regionaalpoliitika teemalise ministrite mitteametliku kohtumise (6) ettevalmistamiseks. Neid kohaldati ja viidi teatud määral ellu juba aastatel 2000–2006. Komisjon väidab üha uuesti, et suuremat „konkurentsivõimet ei suuda liikmesriigid või piirkonnad üksi saavutada: vaja on kõigi asjaomaste avalike asutuste, ettevõtete, kodanike ja sotsiaalpartnerluste tihedat koostööd partnerluses Euroopa Komisjoni ja ELi institutsioonidega” (7). Lisaks on hindamise õnnestumiseks vaja ajakohastatud haldus- ja institutsionaalset suutlikkust.

2.8

Komisjon leiab, et edusamme on võimalik teha vaid uuenduslike valitsuste mitmetasandiliste süsteemide loomise abil. See hõlmab ka strateegilist kooskõlastamist, ning kuna universaalset imestrateegiat ei ole, on iga piirkonna jaoks vaja määratleda sobiv strateegiakombinatsioon, kuhu valitakse võrgustikud, klastrid ja tippkeskused, mida võiksid toetada ka piirkondlikud ametiasutused.

2.9

Programmiperioodiks 2007–2013 on komisjon oma eesmärke ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegilistes suunistes süvendanud, keskendudes konkurentsivõimele, majanduskasvule ja inimressurssidele. Komisjon töötas välja Euroopa territoriaaleesmärgi, mis on suunatud „piiriülesele koostööle kohalike ja piirkondlike ühiste eesmärkide ja algatuste kaudu, rahvusvahelisele koostööle territoriaalarengu saavutamiseks ning piirkondadevahelisele koostööle ja kogemustevahetusele” (8).

2.10

Territoriaalse ühtekuuluvuse ja regionaalpoliitika ministrid määratlesid piirkondade ja linnade tegevuskava Leipzigi hartas ja territoriaalses tegevuskavas (9). Assooridel toimunud mitteametlikul ministrite kohtumisel astuti järgmine samm, et määratleda, kuidas peaksid piirkonnad ja linnad tegevuskava ellu viima. Esimeses tegevusprogrammis (10) rõhutasid ministrid kindlalt oma „veendumust, et mitmetasandiline valitsemine on põhiline vahend ELi tasakaalustatud ruumilise arengu saavutamisel” ning tegid ettepaneku „kohtuda valitud sidusrühmade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et arutada territoriaalse tegevuskava prioriteetide rakendamist”.

2.11

Kõnealuses programmis toonitasid ministrid ka seda, et territoriaalse tegevuskava eesmärke saab kõige paremini saavutada „vastavalt iga liikmesriigi institutsioonilisele korrale ning seejuures on vaja riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja sidusrühmade põhjalikku kaasatust ning dialoogi Euroopa Komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega” (11). Siinjuures on taas näha rõhuasetust vastastikuse toetuse ning ühise arutelu ja tegevuse vajalikkusele kõigil valitsemistasanditel — alates kohalikest osalejatest kogu Euroopas kuni komisjonini ja vastupidi.

2.12

Viies tegevusliinis tõstsid ministrid esile vajadust mitmetasandilise territoriaalse valitsemise tugevdamise ning uute partnerluste ja territoriaalse valitsemise vormide järele. Samuti rõhutati vajadust lisada valdkondlikusse poliitikasse territoriaalne ja linnamõõde.

2.13

Ometi valmistab pettumust see, et traditsiooniliselt jääb tegevusprogrammis vastutus konkreetse rakendamise eest (vähemalt esitatud määratluses) ikkagi peaaegu ainult liikmesriikide tasandile ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja teisi sidusrühmi kui protsessi lahutamatuid osalisi mainitakse harva. Kehtima jääb subsidiaarsuse traditsiooniline määratlus.

3.1

Regionaalpoliitika planeerimisel ja rakendamisel takistavad läbipaistvuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamist tegurid, mis tulenevad osaliselt ELi tasandil järgitavatest peadirektoraatide ja Euroopa rahastute korraldusest ja töömeetoditest. Suures osas seisneb põhjus aga ka vigades ja puudujääkides mitmetasandilise valitsemise toimimisel ning poliitika ja programmide rakendamisel.

3.2

Euroopa Parlamendi aruande kavandis näidatakse põhjendatult, et ELi tasandi valitsemise parandamiseks on tehtud mitmeid positiivseid algatusi, nagu URBAN I ja II, LEADER ja Urbact.

3.3

Komitee arvates on aga mõned algatused suhteliselt laialivalguvad, näiteks nagu territoriaalne tegevuskava. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, mil määral aitab mitmetasandiline valitsemine kaasa eelnimetatud programmide õnnestumisele.

3.4

Kuigi mitmetasandiline valitsemine muutub ELis üha levinumaks, puuduvad ikka veel läbipaistvad ja järjepidevad töömeetodid ning teabevahetus. See tuleneb asjaolust, et ELi ei toimi ühtse riigina.

3.5

Sõltuvalt riiklikest huvidest ja kultuuritraditsioonidest erineb mõnikord suurel määral ka viis, kuidas liikmesriikide valitsused ja sidusrühmad, nagu detsentraliseeritud omavalitsused, näevad ELi positsiooni mitmetasandilises valitsemises.

3.6

Mitmetasandilise valitsuse kolmas võimalik probleem tuleneb liikmesriikides endis valitsevate haldus- ja poliitiliste mõistete suurest erinevusest, mis on sageli sügavalt juurdunud ja tavaliselt väga raskesti muudetavad.

3.7

Need kaalutlused näitavad, et „üks sobib kõigile”-lähenemine Euroopa tasandi regionaalplaneerimises ja -kavandamises on pea võimatu. Määravaks jäävad siiski riiklikud ja sageli piirkondlikud struktuurid, lähenemisviisid ja suhtumised. Praktilised tingimused nagu näiteks praegused rahvusvahelised finants- ja sotsiaal-majanduslikud arengud sunnivad siiski menetlusi taas läbi vaatama, et muuta piirkondi stabiilsemateks ja aidata neil muutustega toime tulla.

3.8

Euroopa Liidu regionaalpoliitika peaks olema nii alt-üles kui ka ülalt-alla suunaga protsess. Alt-üles — kuna piirkonnad peavad määratlema ja parandama oma sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnaalaseid ja konkurentsitingimusi, ning kuna Euroopa Liidu (ja riikide) regionaalpoliitikat tuleb tingimata rakendada kohapeal. Ülalt-alla — finantsressursside ja raamtingimuste tõttu, mis antakse ja määratletakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil. See tee ei ole kunagi ühesuunaline.

3.9

Euroopa Liidu tasandil loodud algatusi ja liikmesriikide häid kavatsusi edendada tõhusamaid ja ühtsemaid lähenemisviise kogu Euroopa halduses tuleb lugeda positiivseteks. Head valitsemistavad regionaalpoliitikas eeldavad aga esmalt ja eelkõige „mitmetasandilise valitsemise” jäikade vormide kohandamist, mida saab taandada muudatusteni valitsemise stiilis ja mentaliteedis.

3.10

Eelnevalt peatükis 2 nimetatud dokumendid näitavad, et nõukogu jagab suuresti seda seisukohta. See on kindlasti suur samm edasi. Siiski on sõnadest tegudeni sageli pikk tee.

3.11

Tõhusat rakendamist on lihtsam saavutada riikides ja piirkondades, kus on traditsiooniliselt detsentraliseeritud, mitte tsentraliseeritud haldussüsteem Takistusi on veelgi enam liikmesriikides, kus puudub toimiv regionaalpoliitikaja kus piirkondlikke asutusi ei ole veel täielikult käivitatud.

3.12

EMSK rõhutab vajadust parema ja täpsema statistika järele Euroopa Liidus, mis on tõhusa regionaalpoliitika peamine eeldus.

3.13

EMSK toetab kõiki püüdlusi parandada Euroopa valitsemist. See peaks andma tulemuseks parema ja läbipaistvama ühenduslüli „poliitikate” ja nende rakendamise vahel. Rakendamise jaoks on hädavajalik piirkondlike ja kohalike, nii avalike kui erasektori sidusrühmade osalus. Nende kaasamine peab olema nähtavam. Kaasatus toob tavaliselt kaasa jagatud pühendumise ja vastutuse. EMSK arvates on see määrava tähtsusega.

4.1

Komisjoni tasandil peaks regionaalpoliitikaga seonduvate ühenduse erinevate rahaliste vahendite esitlemine toimuma ühtsematel alustel. Kõrvalseisjate jaoks on ühenduse kõnealuse valdkonna poliitika põhimõtted, sihid ja eesmärgid üpris segased.

4.2

Vaja on ühist kooskõlastatud lähenemisviisi komisjoni peadirektoraatide vahel. Selles suhtes saab paljuski abiks olla linnaasjadega tegelev talitustevaheline töörühm (12)

4.3

Euroopa Liidu tasandi ühise lähenemisviisi ühtsem esitlus ja parem nähtavus võib anda eeskuju ka valitsustele ja ministeeriumidele töötada välja integreeritud lähenemisviise piirkondadele ja linnadele seal, kus vastavad riiklikud lähenemisviisid tavaliselt puuduvad. Kindlasti aitab see teatud määral ületada lõhet Euroopa Liidu tasandi ning piirkondade ja linnade vahel.

4.4

Mitmetasandilise valitsemise paindlik rakendamine ja vastavad koosmõjud võivad saada oodatud stiimuliks liikmesriikide haldustavade kohandamisele. Kuna regionaalpoliitika peamine eesmärk on aktiveerida nii palju kui võimalik piirkondade ja linnade (varjatud) potentsiaali, siis tuleb valitsusstruktuurid korraldada vastavalt läbipaistval ja järjepideval moel.

4.5

Koos riiklike programmidega peavad ELi rahalised vahendid pakkuma stiimulit selle potentsiaali realiseerimiseks.

4.6

Komisjonil on ulatuslikum roll Euroopa piirkondade ja linnade ühendamisel ning enesekindlate, elujõuliste ja säästvate piirkondade ja linnade toetamisel. Seda on võimalik teha selgitades, ka detsentraliseeritud tasandil, Lissaboni strateegia (mida siiani hästi ei mõisteta) tähtsust, kujundades teadlikkust linnade ja suurlinnapiirkondade tulevasest rollist ja levitades edukaid lähenemisviise kogu Euroopas (13). Vastavat tegevust võiksid toetada erialased uurimisinstituudid ja ülikoolid.

4.7

EMSK arvates ei tähenda see kindlasti bürokraatia suurenemist, pigem selle vähenemist ning sihipärast ja järjepidevat detsentraliseerimist.

4.8

EMSK on seisukohal, et detsentraliseerimine on seetõttu väga paljulubav, et see rõhutab ja toetab piirkondlike ja kohalike ametkondade vastutust.

4.9

Vastutus on võtmesõna. See on põhieeldus igasuguse regionaalarengu peamistele elementidele, milleks on juhtimine, visioon ja järjepidevus, ning selle kohta on Euroopas silmapaistvaid näiteid (14).

4.10

ELi ja liikmesriikide valitsused peaksid arvesse võtma sedalaadi edukate piirkondade ja linnade, sealhulgas ka suurlinnapiirkondade mehhanisme ja töömeetodeid. Suurlinnapiirkonnad ei ole väiksed „riigid”. Nad toimivad teisiti, nende juhtimine erineb suuresti riigi tasandil juhtimisest.

4.11

Nende lähenemisviisi ajendavad sageli konkreetsed eesmärgid, mis on liikumapanevaks jõuks arengule tervikuna (15), nende imagot kujundavad enamasti (välis)investeeringute, klastrite ja tööjõuressursside tingimuste parandamine. Samas on nüüdsel ajal pidevalt päevakorral säästev areng, samuti sotsiaalne kaasatus ning töö- ja elukeskkonna kvaliteet.

4.12

Piirkondade ja linnade ametnike jaoks võiks välja töötada Euroopa Liidu vahetusprogrammi. Piiriülesed teadmised üksteise lähenemisviisidest ja strateegiatest nt ruumilise arengu, majandusliku atraktiivsuse edendamise ja sotsiaalmajade osas oleksid väga kasulikud.

4.13

EMSK soovitab luua sõpruspiirkondade- ja linnade programme üle terve Euroopa, kuna need on juba olemas paljudes teistes poliitikavaldkondades, et harjutada piirkondi detsentraliseeritud programmide ja menetlustega.

4.14

Taoline hästistruktureeritud kogemustevahetus Euroopas võib aidata muuta mentaliteeti ja suhtumist, et edendada piirkondade väljundit ja elujõulisust. Nagu näha mitmetest näidetest, saavad piirkonnad ja suurlinnapiirkonnad sageli positiivseid mõjutusi rahvusvahelisemaks muutuva majanduse dünaamikast. Nad avastavad uusi viise, kuidas end tuntuks teha.

4.15

Ühenduse programmid saavad teadlikkust edendada, kas siis ühenduse vahenditest kaasrahastatud projektide kaudu või komisjoni ametnike sihipärase teavitustegevuse ja nõuannete abil. Abiks võivad olla piiriüleselt toimivad spetsiaalsed nõuandeorganid. Vägagi kasuks tuleks ka Euroopa Parlamendi toetus selle juba käimasoleva protsessi struktureerimisele.

4.16

Komitee kiidab heaks parlamendi ettepaneku luua ametlik territoriaalarengu nõukogu. See rõhutaks mitmetasandilise valitsemise tähtsust ning oleks sobiv ideede arendamise platvorm tervikliku lähenemise loomiseks piirkondadele ja linnadele. See muudaks arutelud ja kokkulepped nõukoguga siduvamaks.

4.17

Esimese Tegevusprogrammi (2007) (16) põhjal saaks alustada üle-euroopalist arutelu haldussüsteemide ja -menetluste moderniseerimise üle riigi-piirkonna/linna suhete osas. Selle eesmärgid võiksid olla järgmised: bürokraatlike protsesside vähendamine, usalduse loomine, elujõuliste ja säästvate piirkondade arendamine, läbipaistvus, vahemaade lühendamine detsentraliseeritud tasandite ja Euroopa Liidu tasandi vahel.

4.18

Neid soovitusi tuleb käsitleda osana paremast valitsemisest kõigi tasandite ametkondade vahelistes suhetes. Neid ei tohiks (enam) vaadelda valitsuse eri tasandite vahel jaotuvate pädevuste hierarhia raamistikus. Komitee arusaama kohaselt on mitmetasandiline valitsemine komisjoni, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suhete paindlik struktuur, mis on kohandatud vastavalt konkreetsetele olukordadele ja temaatilistele kaalutlustele.

5.1

EMSK arvates nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste edukas juhtimine vastavate kogukondade erinevate segmentide aktiivset kaasamist. Nad pakuksid erinevaid pädevusi ja seisukohti, mis vastaksid konkreetsetele vajadustele. Kas otsesõnu või vihjamisi on ka nõukogu seda korduvalt tunnistanud (17).

5.2

Keskne viide partnerlusele on struktuurifondide üldmääruse artikkel 11, milles nõutakse partnerlust, st konsultatsioone sotsiaal-majanduslike osalejate ja organiseeritud kodanikuühiskonnaga ning nende kaasamist (18).

5.3

EMSK arvates hõlmavad regionaalpoliitika head valitsemistavad representatiivse ja legitiimse, piirkondliku tasandi selgelt määratletud osalejatest koosneva kodanikuühiskonna vastutustundlikku ja läbipaistvat osalust. Konsultatsioonid ja kaasamine peaks aset leidma piirkondlike projektide määratlemises, kavandamises ja hindamises. Sellist koostööd on võimalik saavutada ka piirkondadevahelistes ja piiriülestes projektides, muuhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse raames (19).

5.4

Üldisemalt sõnastades leiab komitee, et detsentraliseerimine on tervitatav kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutuse edendamiseks. Nemad omakorda aktiveerivad ka valitsusväliseid sidusrühmi nagu sotsiaalpartnerid, kaubanduskojad, ettevõtted, arenguasutused, elamumajandusorganisatsioonid, poolautonoomsed valitsusvälised organisatsioonid, keskkonnaametid, sotsiaalasutused, kõigi tasandite haridusasutused, tervishoiuasutused, arhitektid ja kunstnikud.

5.5

Vaatamata nõukogu väljendatud kavatsustele sedalaadi partnerluste toetamiseks ja pidevale sellealasele dialoogile komisjoni, liikmesriikide ja piirkondade vahel, esineb neid tavasid vaid üksikutel juhtudel (20). Paljudel juhtudel neid lihtsalt pole. Positiivseid näiteid tuleks avaldada.

5.6

Representatiivne kodanikuühiskond peaks omalt poolt olema rahuldavalt organiseeritud ka piirkondlikul tasandil, ja tal peavad olema õiged pädevused. Neid tingimusi ei ole lihtne täita olukordades, kus kodanikuühiskond on nõrgalt arenenud või kui ta esindab mitmesuguseid, kohati omavahel vasturääkivaid huve.

5.7

Komisjonile tuleb detsentraliseeritud valitsemises anda võimalus tegutseda katalüsaatorina ja õppeprotsessi edendajana.

5.8

Teadlikkus ja visioon vajadusest muutuste ja kohanemise järele piirkondades ja linnades võivad soodustada arvukamate ja paremate partnerluste teket. Kogemused näitavad, et järjepidev visioon avaliku sektori ametkondade seas loob võimaluse intensiivsemaks koostööks teiste sidusrühmadega. Struktuurifondide üldsätete artiklit 11 partnerluste kohta tuleks ka sellest aspektist arvesse võtta.

5.9

Unustada ei tohiks võimaluste paljusust. Parem valitsemine detsentraliseeritud tasandil muudab ühiskonnad tervikuna elujõulisemaks ja valmistab neid ette tulevikuks.

5.10

Pidades silmas fakti, et Euroopa Komisjon kavatseb selle aasta lõpus avaldada spetsiaalse dokumendi partnerluste teemal ELi ühtekuuluvuspoliitika raames, teeb komitee ettepaneku tulla selle teema juurde üksikasjalikumalt tagasi eraldi arvamuses.