31.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 77/63

1.1.1

EMSK toetab tugevat tarbijakaitset. Sellega seoses ootab komitee huviga infoühiskonna teenuste tarbijatele ja kasutajatele suunatud juhendi koostamist.

1.1.2

EMSK arvates tuleks selles juhendis käsitleda vähemalt järgmisi teemasid:

1.2.1

Komitee rõhutab, et peamine majanduslik tegur on koostalitlusvõime, mille lihtsustamisel on kõige olulisemad turvalisust ja usaldusväärsust suurendavad avatud standardid.

1.2.2

Koostalitlusvõime pidev puudumine piirab Euroopa kodanike juurdepääsu tehnoloogiale, teenustele ja infosisule, sunnib neid maksma seadmete eest kõrgemat hinda, piirates samal ajal nende seadmete valikut ja sundides kasutama „tagaukse” lähenemist, sest mõned asjaomased osapooled kasutavad ära kasutuid tehnilisi erinevusi, et luua monopolistlikke turgusid.

1.2.3

Komitee arvates tekitab kogu Euroopa ühtsete digitaalõiguste haldamise süsteemide (1) idee rohkem probleeme, kui ta neid lahendada suudab, ja võib mõned autorid võrgus levitamisest eemale jätta. Lisaks, nagu näitab piirkondade jaotuvuse kogemus, on infosisu turg ülemaailmne, mis piirab kasutajate valikuvõimalusi.

1.3

Komitee on seisukohal, et kõigi erinevate digitaalmeedia ja mäluseadmete rohkem või vähem anarhistlik ning liikmesriigiti suurte erinevustega maksustamine viib oluliste turumoonutusteni.

1.4

Prantsusmaa seaduse eelnõuga „Olivennes” kehtestatud karistusmeetmed ja erandmenetlused lähevad palju kaugemale Marrakechis 1994. aastal allkirjastatud lepingus sisalduvatest Maailma Kaubandusorganisatsiooni nõuetest. Nagu kinnitas Euroopa Kohus oma Pro Musicae otsuses, tuleb autoriõigustest kinnipidamise tagamiseks kasutatavate vahendite valikul arvestada proportsionaalsuse põhimõttega ning leida piisav tasakaal õiguste ja vabaduse ning kõnealuste huvide vahel.

1.5

Seetõttu ootab komitee huviga soovitust, mille komisjon kavatseb koostada Interneti-põhise infosisu kohta, käsitlemaks konkreetselt järgmisi aspekte: läbipaistvus (märgistamine) ja Euroopa tasandi digitaalõiguste kinnitamise ja haldamise uued vormid; Interneti-põhise infosisu levitamise uuenduslike süsteemide edendamine ja toetamine ning tõhusate vahendite otsimine kaubanduslikul eesmärgil ebaseaduslike koopiate tegemise ning muud tüüpi piraatluse lõpetamiseks.

2.1

Euroopa Komisjoni teatise ja küsimuste peamised aspektid käsitlevad:

2.2

Vastavalt Euroopa Komisjoni talituste 41-leheküljelisele töödokumendile, mis on avaldatud teatisest eraldi ja ainult inglise keeles (2), tuleb ELi poliitikaga püüda edendada ja kiiresti levitada uusi mudeleid, et infosisu ja teadmisi Interneti-põhiselt levitada, arvestades Interneti-põhise teabevahetuse piiriülest iseloomu ja uute tehnoloogiate nõutavaid uusi kaubandustavasid. „Võrgus levitatav loominguline infosisu” on selline infosisu ja teenused nagu Interneti-põhine audiovisuaalne meedia (film, televisioon, muusika, raadio), Interneti-põhised mängud, väljaanded, õppematerjalid ning kasutajate loodud infosisu (sotsiaalvõrgustikud, ajaveebid jne).

2.3

Esmatähtis on juba e2010-s (3) kinnitust leidnud eesmärk luua Euroopa teadusruum. Dokumendis kirjeldatud probleeme esineb ikka veel, kuigi levitamise tehnoloogiaplatvormid on mitmekülgsemad ja laienevad.

2.4

Mis puudutab usalduse puudumist digitaalmajandusse, siis kerkib taas esile riistvara, teenuste ja platvormide koostalitlusvõime küsimus. Mõnede hinnangul ei loo usalduse õhkkonda selliste failide vahetamise süsteemide nagu „P2P” ja „Bit Torrent” kasutamise käsitlemine kuritegelikuna ning ülirangete meetmete rakendamine intellektuaalomandi kaitsmiseks. Eriti arvestades, et kasutajate loodud infosisu plahvatuslik kasv, mis annab uue mõõtme nende kasutajate rollile digitaalmajanduses, on toonud kaasa hulgaliselt väljakutseid poliitikakujundajatele mitmetes valdkondades, nt usaldus ja turvalisus.

2.5

DRMi kasutamist on tugevalt kritiseerinud tarbijakaitseorganisatsioonid, kelle hinnangul kujutab see ohtu tarbijate põhiõigustele. Samuti on need ohtlikud andmekaitse sisukohast ning kasutajatel on neid raske hallata. Aga mõned tööstuse esindajad kaitsevad DRMe ja toetavad seisukohta, et koostalitlusvõime probleemid tulenevad riistvara tootjatest ja tarkvara loojatest.

2.6

Riiklikel turgudel tegutsejad seisavad maailmaturul silmitsi keelte mitmekülgsuse ja teatud turgude piiratusega ning litsentse puudutavate riiklike eeskirjade erinevustega. Interneti-teenuse pakkujad toetavad multiterritoriaalseid litsentse ja eeskirju, aga teistes tööstussektorites ollakse pigem nende vastu. Riiklikud litsentsid võimaldaksid autorite paremat tasustamist. Samas on mitmes riigis märkimisväärne hulk autoriõiguste kogumisega tegelevaid asutusi. Lisaks soovivad muusikaorganisatsioonid ja mobiilsideoperaatorid kasutustasude sissenõudmise lihtsustamist.

2.7

Interneti-teenuste pakkujad kritiseerivad ka erinevusi erakoopiate õiguste ja tasude kogumise süsteemides, mis on üha raskemad ja keerulisemad, ning vaidlustavad nimetatud süsteemide kasulikkuse DRMi silmas pidades.

2.8

Võrgus levitamiseks kättesaadava infosisu puudumine, turu killustatus ja erineva eesmärgiga sõlmitud lepingute mitmekülgsus takistavad loomingu kiiret võrku lisamist ja on teenuste arengu tõsine pidur.

2.9

Komisjoni töödokumendis väljendatakse kahe konsultatsiooni tulemusi ja näidatakse kõnealuste erinevate huvide seisukohtade mitmekülgsust. Komisjon soovib siiski (vaidlusalases) multiterritoriaalsete litsentside ja Euroopa autoriõiguste valdkonnas edasi arendada eelkõige koostalitlusvõimeliste DRMide kasvavat kasutust ja viia lõpule tõelise Euroopa turu loomise, säilitades kultuurilise mitmekesisuse.

2.10

Eesmärk on neljakordistada aastaks 2010 Euroopa Interneti-põhise infosisu turg (muusika, filmid, mängud jne), selle tulu kasvaks 2005. aasta 1,8 miljardist eurost 8,3 miljardini.

3.1

Komitee on täiesti teadlik asjaolust, et Internet võimaldab koguda või levitada digitaalselt hüvesid ja teenuseid Interneti-põhise loomingulise infosisu autorite ja levitajate mittemateriaalse omandi õigusi rikkuval viisil ning ohustab nende eraelu puutumatust või sisaldab uut tüüpi pettusi ettevõtete ja eraisikute vastu.

3.2

Kõige enam lastakse ebaseaduslikult ringlusse kaasaegseid muusikateoseid ja üha enam ka audiovisuaalseid teoseid ning igat liiki tarkvara. See nähtus levis väga kiiresti sel ajal, kui turustajatele ei pakutud mitte ühtegi kaubandusmudelit, mis oleks arvestanud mittemateriaalse omandi õiguste rikkumise uute võimalustega. Vaja oli ka Interneti kasutamise õpetust noortele, mille osas ei ole ükski institutsioon algatust teinud ja seda laadi õpetus on siiani täiesti ebapiisav.

3.3

Esimesed reaktsioonid on vahel olnud äärmuslikud, kuid vahel — küll palju harvemini — ka lodevad. Üldiselt on turustajad võtnud kasutusele vahendeid koopiate tegemise vastu (nn DRMid) ja sellega koos rahalise kompensatsiooni nõude õiguse valdaja jaoks ning ülimalt hirmutavad karistusmeetmed, mida on aga praktikas võimatu rakendada, arvestades pettuse mõõdet, välja arvatud Ida-Euroopast ja Aasiast pärineva massilise võltsimise juhtumitel. Karmi eeskuju näitamise eesmärgil on süüdi mõistetud mõned üksikud inimesed. Kuid selle karmuse tegelikku mõju on olnud võimatu hinnata, sest puuduvad sõltumatud uuringud ja realistlikud arvud võltsimise tõttu kaotatud summade kohta.

3.4

Komitee väljendab teatavat üllatust komisjoni ettepaneku üle luua Euroopa koostalitlevad DRMid võrgus levitatava infosisu jaoks. Tegelikult on miljonid muusikapalad kaubanduslikel veebilehtedel juba ilma DRMita saadaval. Need peaksid aja jooksul küll kaduma. Levitamisega tegelevad ettevõtted on loomas selle kategooria infosisu levitamiseks erinevaid süsteeme, sh otsekuulamine ilma salvestamisvõimaluseta või eripakkumised, mille puhul lubatakse laadida alla teatud hulk teoseid või antakse tooteid tasuta „kohustusliku” reklaami vastu jne.

3.5

Mobiilse meedia või ka terminalide füüsilisi kaitsevahendeid peetakse pigem õiglast kasutamist takistavaks kui tõhusaks kaitseks piraatluse vastu. Need võivad viia ka vertikaalse integratsioonini (veebilehed, omaniku kodeerimised mõningase kaotusega kvaliteedis, eriotstarbelised mängijad: Apple levitamissüsteem koos AAC koodiga ja iPod või iPhone lugjad), mis on konkurentsivastase loomuga. Üks sagedane kaitse, eelkõige tarkvara ja arvutimängude või teatud Interneti-põhiste väljaannete puhul, põhineb juurdepääsu deblokeerival digitaalsel võtmel, mis edastatakse ostjale, kui ta on tasunud oma ostu või perioodilise tellimuse eest. See süsteem on üsna tõhus ja juba laialt levinud.

3.6

Integreeritud koostalitlevad digitaalsed DRMid näivad komitee jaoks praktikas oma aja ära elanud süsteemidena. Kahtlemata oleks parem jälgida korralikult Interneti-põhise infosisu turu nende erinevate sektorite arengut, mis näivad liikuvat autoriõiguste ja nendega seonduvate õiguste kaitset soosivas suunas, põhinedes eelkõige asjakohastel tegevusjuhistel ja realistlikel kaubandusmudelitel (4), selle asemel, et kasutada Euroopa algatust, mis suruks üleminekul oleva ja kiiresti muutuva olukorra rangetesse raamidesse.

3.7

Mis puudutab autoriõigusi ja nendega seonduvaid õigusi, siis pakuvad olemasolevad rahvusvahelised kokkulepped ja konventsioonid õigusliku aluse, mis on põhimõtteliselt ühine nii liikmesriikides kui ka suhetes kolmandate riikidega. Aga praktikas esineb hoolimata ühenduse õigusest erinevusi. Ka ettepanek luua siseturul Euroopa autoriõigus, muudaks kaitse automaatseks kõigis liikmesriikides, kui õigused on ühes neist tunnustatud, ning tagaks ühtse kaitse.

3.8

Interneti ja teadmiste ühiskonna ajastul on vältimatult vajalik leida tõeline tasakaal üldhuvi ja erahuvi vahel. Autoreid ja turustajaid tuleb õiglaselt tasustada. Lugejad või kuulajad ja kasutajad peavad seaduslikult omandatud infosisu saama kasutada mõistlikult nii kodus, raamatukogudes kui haridusasutustes õpetamise eesmärgil.

3.9

Tuleb tunnistada, et mõnedes riikides on range kriminaalõigus, mis kaitseb autoriõigust ja nõuab äärmuslikke karistusi kaubandustegevusega mittetegelevatele eraisikutele ning kasutusõigus ja erakoopiate tegemine on piiratud. Samas kui Interneti-teenuse pakkujatele kohaldatavad politsei meetodid võivad olla kasulikud terrorismivastases võitluses, siis näivad nad ebaproportsionaalsed ja kujutavad ohtu eraelu puutumatusele õigusraamistikus, mis on kasulik turustajatele. On võimalik, et seda tüüpi õigusaktid pannakse lõpuks proovile Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis, mis jälgib eraelu puutumatust. Luksemburgis asuv Euroopa Kohus kutsub omalt poolt üles järgima proportsionaalsuse põhimõtteid ja otsima tasakaalu erinevate olemasolevate õiguste vahel (Pro Musicae otsus).

3.10

Lisaks nõuavad mõned riigid, tihti ühed ja samad, makse igat tüüpi digitaalsete meediavahendite pealt, pidades neid piraatluse vahenditeks hoolimata nende kasutusotstarbest. Kuigi see maks liigitatakse tihti „erakoopia maksuks”, tekitab see tegelikult märkimisväärset tulu, mille jagunemine on tihti läbipaistvusest kaugel. Seda lähenemist, kus erakoopiad ja õiglane kasutamine samastatakse autoriõiguste või nendega seonduvate õiguste rikkumisega, on eelkõige vastuvõetamatu ausatele info- ja sidetehnoloogia kasutajatele, st väga suurele enamusele, ja ettevõtetele, kes meediavahendeid muul eesmärgil kasutavad kui populaarse muusika või mängude koopiate tegemiseks. Sellised maksud peaksid olema vähemalt mõistlikud ja proportsionaalsed digitaalse toote hoiustamise kulutõhususega (nt toote müügihinna protsent jagatud tema koguvõimsusega gigabaitides, sest toodete kaupa on märkimisväärseid erinevusi hinnakujundamisel).

3.11

Kinni tuleb pidada kõigi osapoolte õigustest, järgides samal ajal kehtivaid direktiive ja proportsionaalsuse põhimõtet, nagu on Euroopa kohus selgelt kinnitanud oma otsuses „Pro Musicae” (5).

4.1

Komitee jagab seisukohta, mille kohaselt võib vaba konkurentsi jaoks hädavajaliku koostalitlusvõime saavutada ainult siis, kui tarbija võib oma infosisu lugemiseks kasutada oma valitud vahendit. Ainus lahendus on see, et infosisu on avatud standardite järgi kodeeritud ja kõigile kättesaadav. Samas takistavad kõik DRMi süsteemid infosisu lugemast igal riist- või tarkvaralisel vahendil, mis ei ole DRMi looja poolt otseselt volitatud sisu lugema. DRM põhineb süsteemi suletud formaadi saladusel, mille tehnilised iseärasused ei ole avalikult juurdepääsetavad. DRMi looja poolt mitte lubatud ja mitte sertifitseeritud süsteemid on konkurentsist seega välja arvatud. Tänapäevani ei ole olemas ühtegi DRMi, mis põhineks avatud standardil. See lahendus kaasab keeruliste ristlitsentside süsteemide loomist ja mõned infosisu loojad võivad turult kõrvale jääda näiteks seetõttu, et nad ei kasuta DRMi. Kogu digitaalse loomingu sektor, mis sisaldab teadusinstituute ja teadusuuringute keskusi, ülikoole, vabavara ja alternatiivsete litsentside alusel loodud infosisu, võib jääda kõrvale turult, mis tunnistab vaid kaubanduslikku infosisu. See näib olevat vastuolus info- ja teadmiste ühiskonnaga, mille looja Euroopa olla tahab.

4.2

Ükski neist lähenemistest ei ole piisav näiteks loomingu ja infosisu importimiseks kolmandatest riikidest Euroopasse ja selle eksportimiseks Euroopast. Sellisel juhul peaks Euroopa DRMid ühilduma ka välisturgudel kasutatavate DRMidega, mis on tihti palju levinumad audiovisuaalses valdkonnas. DRMid avavad ukse konkurentsivastastele lähenemistele ja katsetele luua multimeediasektoris vertikaalne integratsioon. Probleemi illustreerib Apple iTunes, mis kasutab DRMi ja sellist omaniku kodeerimist, mis kohustab praktikas kasutama iPod või iPhone tüüpi lugejaid.

4.3

Isegi kui avalikustataks ainult DRMi rakendusliides (application programming interface, API) ja mitte kogu lähteprogramm, mis võib kujutada päris tõsist kiusatust mõnede turustajate jaoks, jääb alati tõelise koostalitlusvõime puudumise oht.

4.4

Piraatlusega tegelejad suudavad väga kiiresti leida viisi, kuidas ükskõik, millisest kaitsesüsteemist mööda minna või seda järgi teha. Kuni selleni, et infosisu turustajad ei usalda enam DRMe ja otsivad uusi turustamise kaubandusmudeleid, nt kindlasummaline tellimus, tasuta kuulamine, aga tasustatud allalaadimine, reklaami lisamine jne. Turgu tuleb pigem usaldada, kui võtta kiirustades vastu segaseid õigusakte, nagu Prantsusmaal, kus üks seadus järgneb teisele, mis tekitab kohtuid vastandlikke tõlgendamisi. Suurimate salvestusettevõtete (muusikas domineerivad maailmas viis ettevõtet ja audiovisuaalses valdkonnas kuus või seitse) survel on mõned riigid hüljanud õiguse erakoopiale ja kuulutanud failide vahetamise eraisikute vahel kriminaalseks. Prantsusmaa viimase seaduse ettepanek liikus samuti liigse reguleerimise suunas.

4.5

Nagu komitee on väitnud ka oma varasemates arvamustes, tuleks karistusseadustikku kohaldada ainult kaubanduslikul eesmärgil sooritatud võltsimiste puhul (tootmine ja turustamine, vahel maffia poolt). Mõnes liikmesriigis on väga lihtne, sh avatud turgudel, leida tarkvara võltsinguid või muusika ja audiovisuaalseid salvestisi. Võltsingute tootmine Euroopas eksisteerib, aga peamine osa koopiatest tuleb Aasiast. Tegelda tuleks just selle massilise kaubanduslikul eesmärgil võltsimisega ning selle eest karistada. Arendada tuleks ka koostööd politsei ja kohtute vahel, et hävitada rahvusvahelised kriminaalsed võrgustikud.

4.6

Seoses failide vahetusega eelkõige noorte vahel, tuleks esmajärjekorras levitada teavet selle kohta, et autoreid ja tootjaid tuleks nende töö eest õiglaselt tasustada (eelkõige autoreid, kes saavad tihti väikseima osa tasust) ja arendada kodanikuõpetust.

4.7

Kõik massilised failivahetused ei ole tingimata autoriõigustega kaitstud failide vahetamised. Tegemist võib olla erineva tasuta infosisu (teadustööde ja -katsete tulemused, tööd, millel ei ole koopia tegemise või levitamise piirangut) vahetamise või avaldamisega.

4.8

Ometi tuleb Prantsusmaal käsitlemisel oleva seaduse eelnõu järgi kogu seda võrku jälgida ja säilitada pikaajaliselt Interneti-kasutajate isiklikud andmed. Need andmed hakkaksid olema kättesaadavad suuremate salvestusettevõtete esindajatele. Kuid kui selline süsteem peaks loodama, siis peaks juurdepääs neile andmetele olema ainult kohtu loaga varustatud ametivõimudel.

4.9

Erakoopia tegemise õigus muutub rangete piirangutega erandiks, mis on sätestatud infosisu turustajate koostatud raskesti mõistetavates lepingutes ja mis satuvad vastuollu tarbijate sagedasti tehtavate impulssostudega.

4.10

Tegelikkuses saavad sellisest seadusjärgsest ülemäärasest kaitsest kasu ainult kutselised autorid ja turustajad ning infosisu individuaalsete tootjate või avalikkusele veel tundmatute artistide ja alternatiivsete litsentside kasutajate (erinevaid litsentse on ca 50, sh GPL, LGPL, ühislooming jne) jaoks ei ole olemas mingit spetsiifilist kaitset, kuigi neile litsentsidele kohaldub autoriõigus ja need ei ole tingimata tasuta. Nende õiguste haldajate ainus viis end kaitsta on kohtule võltsimise eest hagi esitamine, mis tekitab sügavat ebavõrdsust õiguslikul kohtlemisel rahvusvaheliste suurturustajate ja väikeste ettevõtete või eraisikute vahel.

4.11

Komitee hinnangul peab õigusaktide peamine põhimõte tagama heausksete tarbijate kaitse ja infosisu loojate õiglase tasustamise.

4.12

Seaduslikult omandatud litsentsi kasutamist piiravad sätted ja suurimate salvestusettevõtete esindajate juurdepääs isiklikele andmetele on püstitatud eesmärkide saavutamisele kahjulikud, sest kaubanduslikul eesmärgil võltsijad suudavad ületada kõik tehnilised takistused ja kaotada oma jäljed võrgus. Jälgida saab ainult mittekaubanduslikel eesmärkidel seaduslikult või ebaseaduslikult faile vahetavate Interneti-kasutajate tegevust. Märkimisväärne hulk neist failide vahetustest on ilmselt ebaseaduslikud ja nende vastu tuleks võidelda nende massilisele loomusele kohaste vahenditega. Probleemi lahendamiseks ei piisa mõnest näidisena süüdimõistmisest ja mõnede Interneti-kasutajate hirmutamiseks mõeldud reklaamidest, sest vahelejäämise võimalused on statistiliselt väga minimaalsed ja ei pane muretsema näiteks noori, kes ei mõista kahju, mida nad oma lemmikmuusikutele teevad.

4.13

Interneti-teenuse pakkujate poolt Interneti-kasutajate isiklike andmete säilitamine pika aja vältel sisaldab endas Interneti-kasutajate eraelu puutumatuse tõsist rikkumist. Kas see on tingimata vajalik autoriõiguste ja nendega seonduvate õiguste järgimiseks kohustamisel või on see saavutatava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne? Kas nimetatud õigused on nii absoluutsed, et nõuavad pidevat ohtu kõigi Interneti-kasutajate eraelu puutumatusele?

4.14

Need säilitatud andmed võivad tulla kasuks terrorismivastases võitluses, aga Interneti-kasutajatele peab olema seaduslikult tagatud nende Interneti-ühenduste konfidentsiaalsus, mille võib üldhuvides ära võtta ametivõimu esindaja, kellel on selleks luba konkreetsel eesmärgil, mille on sätestanud kohus.

4.15

Teabe kogumise ja analüüside eesmärgil andmete kasutamist võib lubada teatud tingimustel, eelkõige andmete anonüümsuse tagamise tingimusel. Teisest küljest tuleks keelata nimega failide ristviitamine, nimeliste andmete kogumine eesmärgiga luua profiile reklaami tõhusamaks edastamiseks ning nende andmete säilitamine ja sidumine otsingumootorites kasutatavate võtmesõnade nimekirjaga ning teised juba kasutusel olevad tavad, millest saavad eelkõige kasu suurimad salvestusettevõtted ja muud suured ettevõtted, sest need kujutavad samuti ohtu kodanike eraelu puutumatusele.

4.16

Paljudes maades kogutakse makse kõigi (fikseeritud või mobiilsete) meediavahendite pealt, millest saavad ainuõiguslikku kasu (eelkõige audiovisuaalse infosisu) õiguste valdajad, sh selleks mitte mõeldud meediavahendid. See süsteem loeb igasuguse digitaalse vahendi kasutamise võimalikuks piraatluseks. Mõne kategooria kasutajad tuleks sellest maksust vabastada, nt ettevõtted. Teisest küljest tuleks lairibaühenduse pakkujad, kes on oma võrgustikke arendanud osaliselt tänu võrgustike võimalikule ebaseaduslikule kasutamisele, maksustada väikse maksuga, mis oleks aga seotud liikluse tihedusega eraisikute vahel, et aidata autoriõiguste kogumise ja uue infosisu edendamisega tegelevaid asutusi. Samas ei tohiks riigid neid makse osaliselt või täielikult endale saada, v.a. maksude kogumise ja edasijagamisega seotud kulud.

4.17

Järgida tuleks pigem Skandinaavia, eelkõige Rootsi õiguste haldamise näited, mitte Prantsuse õigusakte ja üksteisele järgnevaid eelnõusid, mis on tasakaalust väljas ja mitte väga veenvad selles osas, mis puudutab infosisu noori loojaid ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

4.18

Pärast mõistlikku perioodi, mille kestel tagatakse ainuisikulised õigused, võiks üle minna globaalsele süsteemile, nagu Rootsis.

4.19

Komitee kutsus üles lähenema kaubanduslikel eesmärkidel võltsimisele rangelt, aga kaalutletult juba siis, kui ta vaatas läbi direktiivi eelnõu intellektuaalomandi õiguste kaitse (Philadelphia Intellectual Property Law Association (IP-LAP): tööstusomand, kirjandus- ja kunstiteoste omandiõigus ja teised nendega seonduvad õigused, ajutised ELis tunnustatud ja kaitstud õigused) kohta.

4.20

Maailma Kaubandusorganisatsioon hoiatab omalt poolt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS) õiguste valdajate toime pandud kuritarvitamise eest, mis võib piirata konkurentsi ja olla vastuolus üldhuviga.

4.21

„Eesmärgid: intellektuaalomandi õiguste kaitse ja austamine peaksid aitama edendada tehnoloogilist innovatsiooni ning siirdada ja levitada tehnoloogiat, tehniliste teadmiste loojate ja kasutajate vastastikust kasu, edendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning tagada õiguste ja kohustuste tasakaal.”

4.22

Põhimõtted: … 2. Kohased meetmed, tingimusel, et need on kooskõlas käesoleva lepinguga, võivad olla vajalikud, et vältida intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamist õiguste valdajate poolt või selliste tavade kasutamist, mis piiravad põhjendamatult kaubandust või kahjustavad rahvusvahelist tehnoloogiasiiret.

4.23

Komitee eelnevad märkused, mis on juba lisatud komitee 29. oktoobri 2003. aasta arvamusse (6) teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete ja menetluste kohta, mille eesmärk on tagada intellektuaalomandi õiguste järgimine”, vastavad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu eesmärkidele (artikkel 7) ja nende põhimõtetele (artikli 8 lõige 2), mis peaksid sisalduma direktiivi põhjendustes, sest võimalikke karistusi ei saa täielikult materiaalõigusest eraldada ja mööda ei saa vaadata IP-LAP õiguste valdajate toime pandud õiguste kuritarvitamisest (7).