3.2.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 27/22

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa ehitussektori areng”

(2009/C 27/05)

6. detsembril 2007 esitasid Euroopa Komisjoni aseesimees, välissuhete ja teabevahetusstrateegia volinik Margot WALLSTRÖM ning Euroopa Komisjoni aseesimees, ettevõtluse ja tööstuse volinik Günter VERHEUGEN Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal:

„Euroopa ehitussektori areng”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 13. juunil 2008. Raportöör oli Bernard HUVELIN.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 446. istungjärgul 9.–10. juulil 2008 (10. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 57, erapooletuks jäi 2.

1. Järeldused

1.1

Vastupidiselt sellele, mida võiks arvata, sõltub ehitustööstuse tulevik vähem talle eraldatud avalikest vahenditest (kuigi programmeerimise suurem jätkumine jääks kindlaks eeliseks) ja rohkem pädevate ametiasutuste võimest töötada välja kõigile kehtiv regulatiivne raamistik, et võimaldada konkurentsi suurem läbipaistvus ning iga suurusega ettevõtte potentsiaali ja oskusteabe parem kasutamine.

1.2

Sellega seoses soovitatakse arvamuses peamiselt:

—	panna võimalikult kiiresti määrusega paika ühised pakkumismenetlused, mis peaksid eelkõige avalikus sektoris võimaldama klientidele võimalikult laiaulatusliku ja selge valiku, et nad saaksid lepingulisi vahendeid valida vastavalt oma vajadusele;

—

luua ehitusvaldkonna professionaalide jaoks õiguslik raamistik, mis võimaldab neil aidata paremini kaasa säästva arengu väljakutsetega tegelemisele. Kogumaksumuse arvesse võtmine, avaliku ja erasektori igas suuruses partnerluste kasutamine ning oodatavatel saavutustel põhinev rahastamine võimaldab väikestel ja suurtel ettevõtetel olla täna valmis neile väljakutsetele vastama ja neid võitma;

—	tegeleda ehitussektori mainega, et see valdkond oleks noortele õppuritele atraktiivne ja suureneks huvi selle vastu;

—	teha suuri pingutusi nende elukutsetealase koolituse edendamises, mis moodustavad olulise protsendi neist Euroopa töökohtadest, mis ei ole ümberpaigutamise ohus;

—	edendada ELis jätkusuutlikku ehitustegevust;

—	tagada hea majanduskeskkond ja töölepingutingimused, mis arvestavad inimeste vajadusi nende töökohariikides;

—	edendada Euroopa konkurentsivõimet.

1.3	Vaid nii on võimalik teha ettevalmistusi selleks, et tõenäoliselt lähitulevikus saabuvad konkurendid väljastpoolt Euroopat.

2. Sissejuhatus (taust)

2.1

Oma 6. detsembri 2007. aasta kirjas esitasid Euroopa Komisjoni volinikud Margot WALLSTRÖM ja Günter VERHEUGEN Lissaboni tegevuskava jätkuna Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus, et uurida, kas ehitussektorit ja ettevõteteteenuseid reguleerivad õigusaktid „moodustavad ühtse tekstidekogumi, kas nad on vastavuses toimuvate ja tulevaste muutustega ning mil määral vajavad nende valdkondade õigusaktid lihtsustamist, ratsionaliseerimist ja ajakohastamist. Tuleb täpsustada, et piirduda ei tuleks ainult nimetatud sektoreid reguleerivate õigusaktidega, vaid käsitleda tuleks kõiki õigusakte, mis mõjutavad nende sektorite arengut (tervishoid, tööohutus, keskkonnakaitse jne). Analüüs peaks sisaldama kõnealuse sektori keskmeks olevaid õigustatud huve.”.

2.2	Seega tuleb taotluses esitatud punkte tervikuna hoolikalt ja süsteemselt kaaluda, sest teema on väga lai ning seda on mitmed Euroopa Komisjoni väliseksperdid mitmel korral juba uurinud.

2.3

Käesolevas arvamuses keskendutakse siiski vaid taotleja esitatud aspektidele, nimelt nende õigusaktide ja eeskirjade muutmisele ja lihtsustamisele, mis reguleerivad ehitussektorit ja mis parandavad tõenäoliselt sektori strateegilise ja objektiivse nägemuse raames paremaid toimimise ja arengu tingimusi.

2.4	Sellega seoses sisaldab käesolev arvamus mõningaid kasulikke tõsiasju ehitussektori kohta, et kirjeldada ehitusvaldkonna elukutseid korralikult omas keskkonnas koos neile omaste piirangutega.

3. Ehitusvaldkonna positsioon Euroopa majanduses

3.1

Mõned ehitusvaldkonda puudutavad arvud, mis puudutavad 2,7 miljonit ettevõtet ELi 27 liikmesriigis:

	2006
Ehitussektori kogulisandväärtuse osakaal SKP-s	10,5 %
Töötasude osakaal ehitussektori kogulisandväärtuses	54,5 %
Ehitussektori põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse osakaal kõigist kapitali kogumahutustest põhivarasse	50,5 %
Ehitussektori tööhõive osakaal kõigi sektorite tööhõives (1)	7,2 %

3.2 Mõned tõsiasjad

3.2.1

Kuna ehitussektor on valdkond, mida ei saa ümber paigutada, siis moodustab see lahutamatu osa Euroopa majanduskasvu ja tööstusstruktuuri tulevikusuundadest.

3.2.2

Arvestades ehitussektori enda tootmise struktuuri ja vajadust omada geograafiliselt fikseeritud asukohti, mis jagunevad kõigi liikmesriikide territooriumitel ja mis on kohalikku ellu sügavalt juurdunud, on tal oluline sotsiaalne ja ühiskondlik roll, mida ei tohiks unustada ja mida tuleks edendada.

3.2.3

Ehitussektoril peab olema oluline roll kõigis säästva arenguga seotud meetmetes:

—	kuna ta on kõnealuse valdkonna investeeringute hädavajalik osapool (eluasemed, hooned üldiselt, transport, energiatootmine jne);

—	oma töömeetodite, sh materjalisektori meetodite kohandamise kaudu säästva arengu vajaduste ja nõudmistega.

3.2.4

Ükski kõnealuse tegevusvaldkonna laiaulatuslik kirjeldus ei saa olla täielik, ilma et seal mainitaks sektori imagot, mis on hoolimata selle elukutse esindajate suurtest pingutustest rohkem kui viimase 30 aasta jooksul endiselt ikkagi negatiivne. Kõnealuses arvamuses tuleks sellega tegelda, sest imidž mõjutab:

—	õigusaktide iseloomu, mis mõnedes riikides reguleerivad turgudele pääsemise tingimusi ja ebaseadusliku töötamise käsitlemist;

—	noorte töölevõtmist (otsene atraktiivsus) ja nende koolitamist (ehitusvaldkonna üldise haridussüsteemi mitteusaldamine) puudutavaid tõsiseid raskusi.

3.2.5

Ka nimetatud elukutsete loomus — nii klientide vajaduste kui erinevate tehniliste andmete osas — tingib selle, et turg on väga killustunud ja jääb selliseks ka tulevateks aastateks. Selle tulemusel jäävad turul üksteise kõrval tegutsema nii käsitöölised, väikesed, keskmised kui ka suured ettevõtted.

Arusaam, et selles sektoris tegutsevad vaid suured ettevõtted suurte projektidega, tuleks õigesti suhestada: üle 20 miljoni eurose ühikuväärtusega tehingud moodustavad vaid 2–5 % ehitussektori koguturust.

3.2.6

Suured Euroopa kontsernid, mis on tihti maailma tasandil esindatud, on enamasti ühendused, mis hõlmavad väga kohaliku tasandi väikseid ja keskmisi struktuure, mis toimivad samasuguses konkurentsikeskkonnas, kus kohalikud sõltumatud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

3.2.7

Kõnealuse sektori suured Euroopa osapooled ei ole üldiselt arenenud nn ameerika mudeli järgi, vaid on sobivate vahendite kaudu püüdnud ise oma oskusteavet säilitada ja arendada, jättes endale õiguse osaleda projekti kontseptsiooni määratlemises.

3.2.8

Tänu nimetatud lähenemisele on Euroopa ettevõtted suutnud endale koha kätte võidelda maailmaturul. Kõnealune mudel, mis on suunatud kontseptsiooni loomise ja elluviimise ühendamisele, ei eelista tingimata suuri kontserne, vaid seda võib ja tuleb kasutada iga suurusega ettevõtte puhul.

4. Mõned aluspõhimõtted

4.1

Käesoleva Euroopa Komisjoni taotletud ettevalmistava arvamuse ülesannete hulgas peavad lisaks õigusaktide lihtsustamise soovitustele olema ka edasise tegevuse pakkumine, mis võimaldab:

—	tagada pakkumismenetluste tõeline läbipaistvuse ja võrdsed võimalused;

—	liikuda kaugest minevikust pärit usaldamatuse õhkkonnast usalduse ja partnerluse poole;

—	võtta arvesse mitte ainult majanduslikult kõige soodsamat pakkumist (parimat pakkumist), vaid ka tööde kestuse kogumaksumust;

—	tagada intellektuaalomandi õigused;

—	määratleda minimaalsed töötingimused seoses hankelepingute sõlmimisega ning teostada kontrolli ja rakendada rikkumiste korral sanktsioone;

—	alandada halduskulusid, piirates nii palju kui võimalik reguleerimist ja menetlusi ning säilitades samal ajal täielikult lepingupoolte ohutusega seotud aspektid ning peamised õigused ja kohustused.

4.2

Kui turumahtude kõikumised välja arvata (seda käesolevas arvamuses ei käsitleta), siis peaksid need erinevad arvesse võetavad elemendid õigusaktides võimaldama ehitussektori osapoolte normaalse arengu, tagades ühtse sotsiaalpoliitika järgimise (tööhõive, ohutus, töötasud) ja võimaldades parandada atraktiivsust erinevate asjaomaste osapoolte (noored, lapsevanemad, õpetajad jne) jaoks.

5. Peamised ettepanekud

5.1

Võtmeküsimused, millele komitee soovitab pädevatel asutustel oma pingutused keskendada, puudutavad peamiselt:

—	hankemenetluste ühtlustamist ja lihtsustamist, et tagada samal ajal vahendite ja pädevuste läbipaistvus ja optimeerimine;

—	uuendustegevuse soodustamist, lahendades eelkõige ideede ja variantide intellektuaalomandi küsimuse;

—	töötajate algset ja karjääri kestel toimuvat koolitust;

—	panust kõnealuse noortele tööd pakkuva sektori maine muutmisse;

—	sotsiaalseid eeskirju, mis reguleerivad nii tööhõive tingimusi kui ka terviseohutuse valdkonna häid tavasid;

—	säästvat arengut selle mõiste laias tähenduses — valdkonda, milles ehitusettevõtetel on oluline roll ja uued vastutusvaldkonnad.

5.2 Hankemenetluste ühtlustamine ja lihtsustamine

5.2.1

Tegevussuunad võiksid olla järgmised:

—	muuta hankeid puudutavad õigusaktid määruseks, millega asendatakse praegused direktiivid, et tõeliselt ühtlustada Euroopa tasandi menetlusi ja tagada konkurentsitingimuste ühtsus;

—	eelistada süstemaatiliselt parimat pakkumist vähempakkumisele;

—	luua konkureerivale dialoogile tugevam raamistik ostjate jaoks, et muuta see tõeliselt optimeeritud menetluseks, mitte süstemaatiliseks ideede ja intellektuaalomandi röövimiseks;

—	edendada lähenemist, mis hõlmab nii kontseptsiooni loomist kui ka elluviimist ja võimaldab kontseptsiooni etapist alates ühendada ettevõtete oskusteabe ja loojate talendi;

—	kasutada rohkem üldlepinguid (ehitus-hooldus või avaliku ja erasektori partnerlus), et vastata säästva arengu väljakutsetele ning valmistuda kohaselt reageerima mõnede riikide katsetele Euroopa turgudel madalamate hindadega kaubelda;

—	ühtlustada tõeliselt eeskirju ja tehnikaid, et kaotada riiklikud tehnilised piirid ja ühtlustada Euroopa turg;

—	võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadusi, et võimaldada neil püsima jääda, säilitada nende töökohad ja vältida seeläbi sektori liigset poolitumist.

Kõnealuse nimekirjaga seoses tuleks täpsustada, et vastus regulatiivse muutuse nõudmisele ei tohiks tuua kaasa valmislahendusi, vaid varustama tööandjaid tervikliku „tööriistakastiga”, mida nad saaksid kasutada vastavalt oma vajadustele.

5.2.2

Muudatused ja kohandused peaksid soodustama läbipaistvust ja võrdseid võimalusi era-, avalike või poolavalike asutuste vahel ning sätestama selgelt, et iga rahastamine sõltub pakkumisest ja ametlikust lepingust.

5.3 Uuendustegevus ja intellektuaalomand

5.3.1

Ehitussektori eriline loomus seisneb selles, et toodang on alati prototüüpne. Seetõttu peakski Euroopa õigusaktid kaitsma intellektuaalomandit ja tunnistama kaitstavate ideede erilist iseloomu, nimelt seda, et nad on mõeldud konkreetse pakkuja jaoks ja neid ei toodeta tingimata korduvalt. Euroopa tasandil tuleks kehtestada eriõigusaktid, et kaitsta tehnilisi ideid konkurentsi protsessis ja kehtestada pakkujate õiguste kaitse.

5.4 Koolitus

5.4.1

Enamikes liikmesriikides on ehitusala esindajad täheldanud, et enamasti on sektori vajadused riiklike haridussüsteemide igal tasandil väga halvasti rahuldatud. Sellega seoses tuleks parandada sidemeid kõnealuste ametite ja riiklike haridussüsteemide vahel ning samuti tuleks anda Euroopa tasandi tõuge, mis võiks olla järgmine:

—	arendada haridusalaseid õigusakte, et edendada Euroopas ehitustöid (kõigi tasandi koolituste sertifikaatide tunnustamine ja võrdväärsus);

—

aidata parandada inimressursside toetamist elukestva õppe edendamise kaudu. Ehitussektori kui pingelise valdkonna maine on noorte hulgas vilets ning karjääristruktuuri hierarhias on lünk. Hädasti vajatakse oskustöölisi, kuna ehitustöödes on muutunud vajalikuks kvalifikatsioonide või isegi väga kõrgete kvalifikatsioonide ning kindlate alusteadmiste olemasolu. Neid peaksid omakorda toetama ettevõtted, võimaldades oma töötajatel osaleda elukestvas õppes ja pakkudes neile karjäärivõimalusi;

—	laiendada Erasmuse programmi Euroopa ehitustööde iga taseme koolitustele, kasutades ära juba kogutud kogemusi, aga hoopis väiksemas ulatuses (ESFi abil, kolmes valdkonnas: maalritööd, kivitööd, restaureerimine);

—	arendada Euroopa ehitustööde ülikoole ja tunnustada Euroopa oskustöölise tiitlit;

—	arendada Euroopa projektijuhtide koole, et ettevõtete avaliku ja erasektori kliendid tunneksid paremini lepinguid ja seda, millega ettevõtted tegelikult tegelevad;

—	arendada Euroopa ettevõteteüleseid koolitusasustusi;

—	edendada Euroopa kvalifikatsioone (nt keelte omandamisel).

5.5 Sotsiaalnormid ja terviseohutus

5.5.1

Praegused normid on väga positiivselt ja tähelepanuväärselt mõjutanud ehitussektori tööviise. Siiski tuleks:

—	edendada heade tavade vahetamist terviseohutuse valdkonnas;

—	võidelda ebaseadusliku töö vastu, kehtestades Euroopa sanktsioonivahendid (konsultatsioon ja pangaandmete vastastikune sidumine, töötõendid ja töötajate tuvastamise süsteemid) ning asjaomased maksumeetmed (nt alandatud käibemaks);

—	REACHi määruse rakendamise lihtsustamine;

—	töötajate voogude lihtsustamine ilma sotsiaalse dumpinguta (eelnevalt liikmesriikides lähetuse kohta kehtestatud formaalsustest kinnipidamine) ja Euroopa töötajate tagasipöördumise võimaldamine nende päritoluriiki;

—	võimaldada rahatrahvide sissenõudmist kõigis ELi liikmesriikides;

—	lähtuda sellest, et töötajate liikuvuse iga vormi aluse peab moodustama töökohariigi tingimuste aktsepteerimine.

5.6 Säästev areng

5.6.1

Olles vastamisi kliima soojenemise ja teiste ülemaailmsete väljakutsetega, on ehitussektori esindajatel, nagu ülal märgitud, oluline roll. Selle rolliga kaasneva vastutuse on nad valmis endale võtma siis, kui õigusaktid ja soodustused võimaldavad neil anda lisaväärtust Euroopa turule ja levitada oma oskusteavet teistes maailma osades, kus tuleb teadaolevalt teha hiigelsuuri pingutusi, et ettevõtete tegevuse mõju oleks kõigile tunda.

5.6.2

Selleks tuleks:

—	võtta Euroopa avalike hangete eeskirjades kogumaksumusel põhinev lähenemine (investeeringu kestusele) ning määratleda parima pakkumise mõiste — võib-olla säästva arengu kriteeriumi kaudu. See võimaldaks projektijuhtidel võtta oma valikutes täielikult arvesse säästva arengu mõõdet;

—	soodustada avaliku ja erasektori partnerluse menetlusi, mis integreerivad oma loomu kaudu kontseptsiooni, elluviimise ja hoolduse — see võiks olla parim vahend kogumaksumuse mõiste optimeerimiseks;

—	mõnede finantstoetuste ümberpaigutamine, suunates need kõigis liikmesriikides energiainfrastruktuuride renoveerimisse;

—	edendada suuremahulisi taastamisprojekte, mis hõlmavad avalikke töid ja hooneid;

—	edendada ökolinnaosade arengut ja väärtustamist (luua ühenduse märgis, rahalised stiimulid jne).

5.6.3

Kui ehitusettevõtetele antakse nii hoonete kui transpordi valdkonnas võimalus osaleda kogu protsessis, mis hõlmab kontseptsiooni, elluviimist ja hooldust, võivad need anda sellesse otsustava panuse, eelkõige kuna nad tagavad vajalike toimingute rahastamise, sest nad suudavad hallata kogumaksumust ja rahastada investeeringuid tulevasse energiasäästu.

5.7 Ehitussektori väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

5.7.1

Ehitussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleem ei ole erinevalt teistest sektoritest (vt punkti 3.2.5) juurdepääs ühele või teisele turule.

5.7.2

Seetõttu ei pea nende ettevõtete esindajad põhjendatuks kvoote, mida mõned õigeks peavad ja mida Euroopa ametiasutused tagasi lükkavad. Lisaks on esitatud arvud kõigis Euroopa riikides reaalselt kordi ületatud.

5.7.3

Seega tuleks lisaks väikeettevõtete õigusaktis käsitletud küsimustele edaspidi tegeleda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teemaga järgmiste meetmete kaudu:

—	targad lahendused ettevõtete ülekandeks;

—	teenuste toetamine või jagamine või rahastamine, mis võimaldab ilma konkurentsi moonutamata kehtestada võrdsed võimalused, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsul keerulistele tehingutele (avaliku ja erasektori partnerlus ja säästev areng);

—	lahendused, mille eesmärk on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine standardimisele ja eeskirjadele.

Brüssel, 10. juuli 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS

(1) Ehitussektori tööhõive moodustab 30,4 % tööstuse tööhõivest. Allikas: Eurostat ja FIEC (Euroopa Ehitustööstuse Föderatsioon).