30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/23

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele” Ettevõtte ebaõnnestumisest ülesaamine — teise võimaluse poliitika — Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise partnerluse rakendamine

KOM(2007) 584 (lõplik)

(2008/C 224/05)

5. oktoobril 2007 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele” Ettevõtte ebaõnnestumisest ülesaamine — teise võimaluse poliitika. Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise partnerluse rakendamine.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 6. mail 2008. Raportöör oli Peter MORGAN.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 445. istungjärgul 28.–29. mail 2008 (29. mai istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 70, erapooletuks jäi 3.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Komisjon on ettevõtte ebaõnnestumise negatiivsete tagajärgede küsimust käsitlenud juba alates 2001. aastast. Eelkõige on komisjon rõhutanud vajadust parandada pankrotimenetlusi. Tulenevalt oma piiratud pädevusest kõnealuses valdkonnas, on komisjon keskendunud andmete kogumisele ettevõtte ebaõnnestumise õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta, heade tavade leidmise ja levitamise edendamisele ning meetmete väljatöötamisele ebaõnnestumisega seotud siltide kleepimise vähendamiseks.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks, et komisjon on asetanud rõhu vajadusele saada üle ettevõtte ebaõnnestumisest. Hea riiklik ettevõtlusraamistik on väga oluline ELi ettevõtluspotentsiaali täielikuks ärakasutamiseks ja dünaamiliste ettevõtete loomiseks. Selle võimaldamiseks on vaja kõrgelt hinnata edukat ettevõtlust ühiskonnas ning ebaõnnestunud ettevõtjatele tuleks anda teine võimalus.

1.3

Komisjon väidab õigesti, et ettevõtte loomine, selle õnnestumine või ebaõnnestumine on turumajandusele omased. Samuti toob komisjon õigusega esile, et kuna ettevõtlust ühiskonnas piisavalt ei hinnata ega mõisteta, siis ei saada aru ka sellest, et ettevõtte raskused või ebaõnnestumine on normaalne majanduslik areng ning võimalus uueks alguseks. EL peab muutma oma hoiakut. Mida rohkem silte eelneva pankroti korral kleebitakse, seda suuremas ohus on iga järgmine ettevõte, ning see oht puudutab ettevõtte kõiki sidusrühmi.

1.4

Ameerika Ühendriikide õigusaktidega püütakse tasakaalustada võlgnike, võlausaldajate ja ühiskonna huve tervikuna. Komitee arvates tuleks liikmesriikide õigusaktid koostada eesmärgiga saavutada samasugune tasakaal. Maksejõuetus ja võlgade tasumata jätmine võivad põhjustada väga suuri raskusi võlausaldajatele ning tuua omakorda kaasa nende maksejõuetuse. Ettevõtte võlgadest vabastamine talle teise võimaluse andmiseks võib olla äärmiselt ebaõiglane võlausaldajate suhtes. Maksejõuetust käsitlevates õigusaktides tuleb saavutada õige tasakaal.

1.5

Ühiskonna vaatenurgast üldiselt võib olla parim lahendus kogu ettevõtte või selle osa äritegevuse jätkamine. Kui ettevõte on potentsiaalselt elujõuline, saavad sellest kasu kõik sidusrühmad. Kui pankrotihaldurid saavad ettevõtte päästa, säilivad töötajate töökohad. Kui pankrotistunud ettevõtja alustab uuesti äritegevust, loob ta uusi töökohti. Tööhõive igal nimetatud viisil teenib ühiskonna huve üldiselt.

1.6

Ettevõte võib ebaõnnestuda mitmeti — isegi siis, kui ettevõtjal on parimad kavatsused. Ettevõtte käivitamisel võib elujõulise ettevõtte loomine osutuda võimatuks. Pärast käivitamist võib vigase ärimudeli valik tähendada seda, et ettevõttel ei ole tulevikku. Teisalt võivad ka potentsiaalselt elujõulised ettevõtted ebaõnnestuda ettevõtjate vigade tõttu või neist sõltumatutel põhjustel. Selliseid ettevõtteid saaksid päästa ja peaksidki päästma pankrotihaldurid, säilitades seejuures enamiku töökohtadest.

1.7

On oluline teha vahet ettevõtte ja tema juhtide vahel. Juhid võivad minna pankrotti, samas kui pankrotihaldur päästab ettevõtte ja selle töötajad. Kui ettevõte ebaõnnestub, võivad ettevõtjad pankrotistuda nende poolt pangale antud tagatiste tõttu, isegi kui nende endi tegevuses pettust ei olnud. Komisjon tunneb muret just nimetatud ausate ettevõtjate pärast. Kui nad on loonud hea ettevõtte ning kogenematuse või halva õnne tõttu ebaõnnestunud, siis väärivad nad teist võimalust ning majandus vajab nende oskusi. Samas on ettevõtjatel, kes ebaõnnestuvad asjatundmatuse ja tulevikuvisiooni puudumise tõttu, majandusele ilmselt vähe pakkuda ka siis, kui neil õnnestub leida rahalised toetajad. Teist võimalust ei vääri kaugeltki kõik pankrotistunud ettevõtjad.

1.8

Komisjoni algatus on aidanud käivitada reforme kogu Euroopa Liidus. Paljud liikmesriigid on juba saanud inspiratsiooni Euroopa tasandil kogutud headest tavadest ja tehtud poliitilistest järeldustest. Umbes kolmandik liikmesriike on esitanud oma maksejõuetust käsitlevate õigusaktide reformimise kavad. Siiski peavad umbes pooled ELi liikmesriigid esimesed sammud selles suunas alles astuma. Kuivõrd komisjonil endal on kõnealuses poliitikavaldkonnas piiratud pädevus, julgustab komitee komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et innustada liikmesriikide rahandusministreid tegutsema. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei ole liikmesriikides selles valdkonnas saavutatud edusammud üldiselt rahuldavad.

1.9

Komitee toetab täielikult komisjoni ettepanekuid maksejõuetust käsitlevate õigusaktide kohta, sõltuvalt muidugi lõpuks rakendatavate õigusaktide üksikasjadest. Need ettepanekud hõlmavad pettusega mitte seotud pankrottide ametlikku avalikustamist, võlakohustustest vabastamise lühemat tähtaega ning õiguslike piirangute, takistuste ja keeldude vähendamist ja kiirendatud menetlusi. Keskpikas perspektiivis peaks eesmärk olema, et menetlused ei kesta üle 12 kuu.

1.10

Komitee arvates on ülioluline, et liikmesriigid vaataksid oma maksejõuetust käsitlevad õigusaktid läbi võimalikult kiiresti. Lisaks õigusaktidesse muudatuste sisseviimisele on äärmiselt oluline, et kohtud lahendaksid pankrotid kiiresti. Protsess peab olema hästi korraldatud. Need muudatused moodustavad nn teise võimaluse programmi keskse osa.

1.11

Teine teatises sisalduv sõnum puudutab raskustes olevate ettevõtete aktiivset toetamist. Selline toetus ei ole iseenesest teise võimaluse programmi osa, vaid on suunatud pankroti vältimisele ning ettevõtete ja töökohtade säilitamisele. Punktis 4 tuuakse rida näiteid ettevõtete ebaõnnestumise kohta, mida oleks olnud võimalik vältida. Selles kontekstis on komisjoni eesmärk ennekõike peatada välditavad ebaõnnestumised ennetusmeetmete, ajutise rahalise toetuse ja nõustamisteenuste abil.

1.12

Nimetatud programm ei ole valdava osa VKEde jaoks kuigi praktiline, kuna on olemas vaid mõned mehhanismid raskustes olevate ettevõtete ennetavaks tuvastamiseks liikmesriikide kümnete tuhandete VKEde seas. Sellegipoolest innustatakse liikmesriike ära kasutama selliseid olemasolevaid võimalusi nagu käibemaksuasutuste kasutamine Prantsusmaal ettevõtte rahavoogude võimalike probleemide varaseks ennetamiseks. Komisjon ütleb, et toetusmeetmed peaksid keskenduma pankrottide ennetamisele, ekspertide nõuannetele ja õigeaegsele sekkumisele. Probleem tekib juhul, kui ettevõtte juhid ei saa aru, et nende ettevõte on ohus. Liikmesriikide valitsused peavad koostöös audiitorite organisatsioonide ja VKEde toetusorganisatsioonidega välja töötama oma riigi väikeettevõtluskultuurile sobivad ennetavad meetmed.

1.13

On selge, et kõige olulisem teatises sisalduv soovitus puudutab maksejõuetust käsitlevate õigusaktide reformimist. Tegemist on kõige tähtsama meetmega, ilma milleta ei ole võimalik teise võimaluse programmi käivitada.

1.14

Mitmeid teatises sisalduvaid pehmemaid soovitusi on võimalik rakendada maksejõuetust käsitlevaid õigusakte muutmata. Teisi komisjoni soovitatud pehmemaid meetmeid saab rakendada alles pärast õigusaktide muutmist. Kui maksejõuetust käsitlevaid õigusakte ei muudeta, jääb komisjoni teatise keskne eesmärk saavutamata.

1.15

Komitee leiab, et iga liikmesriik peaks kõnealusele teatisele vastama, lisades oma ettepanekud Lissaboni strateegia riiklikku reformikavva (suunise nr 15 kohaselt).

2.   Sissejuhatus

2.1

Komisjon on ettevõtte ebaõnnestumise negatiivsete tagajärgede küsimust käsitlenud juba alates 2001. aastast. Eelkõige on komisjon rõhutanud vajadust parandada pankrotimenetlusi. Tulenevalt oma piiratud pädevusest kõnealuses valdkonnas, on komisjon keskendunud andmete kogumisele ettevõtte ebaõnnestumise õiguslike ja sotsiaalsete tagajärgede kohta, heade tavade leidmise ja levitamise edendamisele ning meetmete väljatöötamisele ebaõnnestumisega seotud siltide kleepimise vähendamiseks.

2.2

See tegevus on aidanud kaasa reformide käivitamisele kogu ELis. Paljud liikmesriigid on juba saanud inspiratsiooni Euroopa tasandil kogutud headest tavadest ja tehtud poliitilistest järeldustest. Umbes kolmandik liikmesriike on esitanud oma maksejõuetust käsitlevate õigusaktide reformimise kavad. Siiski peavad umbes pooled ELi liikmesriigid esimesed sammud selles suunas alles astuma. Kuigi komisjonil on selles poliitikavaldkonnas piiratud pädevus, julgustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et innustada liikmesriikide rahandusministreid tegutsema. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates ei ole liikmesriikides kõnealuses valdkonnas saavutatud edusammud üldiselt rahuldavad.

TABEL A: PRAEGUNE OLUKORD LIIKMESRIIKIDES

Y

Meede eksisteerib

(Y)

Meede on kavas/osaliselt kättesaadav

N

Meede ei eksisteeri

 

Teave/haridus

Üldine strateegia

Kohtuotsuse avalikustamine, kui ei tuvastatud pettust

Vähendatud piirangud jne

Ausate pankrottide parem õiguslik käsitlemine

Vastutusest vabastamise periood lühike ja/või võlakergendus

Lihtsustatud menetlus

Toetusmeetmed

Ühenduste toetamine

Diskussioon finantssektoris

Y+(Y) kokku

Belgia

N

N

(Y)

(Y)

Y

(Y)

N

N

N

N

4

Bulgaaria

N

N

N

N

N

N

N

N

N

N

0

Tšehhi Vabariik

N

N

N

N

N

N

(Y)

N

N

N

1

Taani

N

N

N

Y

(Y)

Y

(Y)

N

N

N

4

Saksamaa

(Y)

N

N

Y

Y

(Y)

N

N

N

N

4

Eesti

N

N

N

N

N

(Y)

(Y)

N

N

N

2

Iirimaa

N

N

N

N

N

Y

Y

N

N

N

2

Kreeka

N

N

N

Y

(Y)

(Y)

Y

N

N

N

4

Hispaania

N

N

N

N

Y

Y

Y

N

N

N

3

Prantsusmaa

N

N

N

N

(Y)

N

Y

N

(Y)

N

3

Itaalia

N

N

N

Y

Y

(Y)

(Y)

N

N

N

4

Küpros

N

N

(Y)

(Y)

N

(Y)

(Y)

N

N

N

4

Läti

N

N

N

N

N

N

(Y)

N

N

N

1

Leedu

N

N

N

Y

(Y)

Y

(Y)

N

N

N

4

Luksemburg

N

N

N

N

N

N

N

Y

N

N

1

Ungari

N

N

N

N

N

N

N

N

N

N

0

Malta

N

N

N

(Y)

(Y)

N

N

N

N

N

2

Madalmaad

(Y)

N

N

N

(Y)

(Y)

N

N

N

(Y)

4

Austria

N

(Y)

N

(Y)

(Y)

(Y)

Y

(Y)

(Y)

N

7

Poola

N

N

N

N

(Y)

(Y)

Y

N

N

N

3

Portugal

N

N

N

N

N

N

N

N

N

N

0

Rumeenia

N

N

N

(Y)

(Y)

N

Y

N

N

N

3

Sloveenia

N

N

N

N

N

(Y)

N

N

N

N

1

Slovakkia

N

N

N

N

N

N

N

N

N

N

0

Soome

N

N

N

Y

N

(Y)

Y

Y

N

N

4

Rootsi

N

N

N

N

Y

(Y)

Y

N

N.

N

3

Ühendkuningriik

N

N

Y

Y

Y

Y

Y

N

N

N

5

Y+(Y) kokku

2

1

3

12

15

17

17

3

2

1

 

Ameerika Ühendriigid

N

N

N

Y

(Y)

Y

Y

N

N

N

4

2.3

Tabel A on võetud teatisest. Tulbad 4–6 on seotud maksejõuetust käsitlevate õigusaktide muutmisega. On ilmne, et liikmesriigid on oma õigusaktide muutmisel olnud väga aktiivsed. Samas näitab tabel, et muudetud õigusaktid on jõustatud väga vähestes liikmesriikides. Kui tulpades toodud kogusummad puudutaksid kehtivaid õigusakte, siis ei oleks need mitte 12 — 15 — 17 — 17, vaid hoopis 6 — 6 — 5 — 10. 27 liikmesriigi kohta on see kesine tulemus. Aeglane tegutsemine või tegevusetus kahjustab kahtlemata ettevõtlust liikmesriikides, kuna vajalike muudatuste tegemiseni on ebaõnnestumise võimalikkus ettevõtluse oluline takistus.

2.4

Tabelist ilmneb veel, et õigusakte käsitlevaid tulpasid ümbritsevad kuus tulpa on enam-vähem tühjad. See on veidi üllatav, sest kuigi maksejõuetust käsitlevad õigusaktid on enamikus liikmesriikides muutmata, saaks sellele vaatamata võtta muid pehmemaid meetmeid.

2.5

Võrdluse huvides on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee palunud komisjonil esitada ELi liikmesriikide kohta tabelis toodud andmete võrdlusandmed ka Ameerika Ühendriikide kohta. Tabelis USA kohta esitatud tulba seletus on järgmine.

—

Vähendatud piirangud –Y. Ameerika Ühendriikides ei rakendata ühtegi ELis üldisemalt levinud piirangut (nt pankrotistunud isiku takistamine ettevõtte direktoriks saamisel, pankrotistunud isiku takistamine usaldusisikuks saamisel, teatud laenupiirangu seadmine pankrotistunud isikule). USA pankrotikoodeksi lõikes 525 sätestatakse, et üksikisikuid ei tohi diskrimineerida üksnes sel põhjusel, et nende üle peetakse või on peetud pankrotimenetlust.

—

Parem õiguslik käsitlemine –Y. Sarnaselt ELi liikmesriikidega ei vabastata USAs vastutusest üleastumise, pettuse vms korral. Muud täiendavat paremat käsitlemist ei eksisteeri.

—

Vastutusest vabastamise lühike periood –Y. Pankrotistunud isikute pankrotistunu staatusest vabastamise kindlaksmääratud periood puudub.

—

Lihtsustatud menetlus –Y. Üksikisikute poolt kasutatav kõige levinum pankrotimenetluse vorm on 7. peatükis kehtestatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. Üldjuhul kestab menetlus 3–4 kuud. Kaitsena mitme hagi esitamise eest ei saa 7. peatükki kasutada üksikisik, kes on seda eelneval kuuel aastal juba kasutanud.

2.6

USA koodeks esindab enamiku kui mitte kõigi liikmesriikidega võrreldes täiesti erinevat hoiakut. Enamiku liikmesriikide praegune juriidiline seisukoht näitab, kui vähe kõnealust küsimust mõistetakse. Maksejõuetust käsitlevate õigusaktide muutmiseks kulutatav aeg näitab, et — maakeeles öelduna — EL ei saa sellest lihtsalt aru. Hoiaku muutmine kiirendab uute õigusaktide vastuvõtmist. Samuti ei viida ilma sellise muutuseta ellu ka pehmemaid meetmeid.

2.7

19. sajandil oli ebaõnnestumisega seotud häbimärgistamine nii karm, et viis läbikukkunud ettevõtjaid enesetapuni. Kuigi 21. sajandil esineb enesetappe vähem, on sotsiaalne sildi kleepimine säilinud. ELi kodanikud peavad nägema, et ettevõtjad teevad midagi väga kasulikku, ka siis kui nad ebaõnnestuvad. Mõni ebaõnnestumine on vältimatu. Veidi vähem kui kolm neljandikku (73,0 %) 1998. aastal Hispaania, Soome, Itaalia, Luksemburgi, Rootsi ja Ühendkuningriigi ettevõttemajandustes loodud 931 435 ettevõttest pidas vastu kaks aastat. Viis aastat (2003. aastani) pidasid vastu veidi vähem kui pooled (49,1 %) nimetatud ettevõtetest.

2.8

Komisjon väidab õigesti, et ettevõtte loomine, selle õnnestumine või ebaõnnestumine on turumajandusele omased. Samuti toob komisjon õigusega esile, et kuna ettevõtlust ühiskonnas piisavalt ei hinnata ega mõisteta, siis ei saada aru ka sellest, et ettevõtte raskused või ebaõnnestumine on normaalne majanduslik areng ning võimalus uueks alguseks. EL peab muutma oma hoiakut. Mida rohkem silte eelneva pankroti korral kleebitakse, seda suuremas ohus on iga järgmine ettevõte, ning see oht puudutab ettevõtte kõiki sidusrühmi.

2.9

Ameerika Ühendriikide õigusaktidega püütakse tasakaalustada võlgnike, võlausaldajate ja ühiskonna huve tervikuna. Komitee arvates tuleks liikmesriikide õigusaktid koostada eesmärgiga saavutada samasugune tasakaal. Nagu on kirjeldatud punktis 4, võivad maksejõuetus ja võlgade tasumata jätmine põhjustada väga suuri raskusi võlausaldajatele ning tuua omakorda kaasa nende maksejõuetuse. Ettevõtte võlgadest vabastamine talle uue võimaluse andmiseks võib olla äärmiselt ebaõiglane võlausaldajate suhtes. Maksejõuetust käsitlevates õigusaktides tuleb saavutada õige tasakaal.

2.10

Ühiskonna vaatenurgast üldiselt võib olla parim lahendus kogu ettevõtte või selle osa äritegevuse jätkamine. Kui ettevõte on potentsiaalselt elujõuline, saavad sellest kasu kõik sidusrühmad.

2.11

Töötajate huve teenitakse mitmel viisil. Maksejõuetuse puhuks on liikmesriigid rakendanud maksejõuetust käsitleva direktiivi, millega sätestatakse tööjõule töötasu maksmine. Kui pankrotihaldurid saavad ettevõtte päästa, säilivad töötajate töökohad. Kui pankrotistunud ettevõtja alustab uuesti äritegevust, loob ta uusi töökohti. Tööhõive igal nimetatud viisil teenib ühiskonna huve üldiselt.

3.   Komisjoni teatise põhisisu

3.1   Maine, haridus ja meedia

3.1.1

Esimene samm ettevõtte ebaõnnestumise negatiivsete mõjudega võitlemiseks on avalik arutelu. ELi üldsus näeb pankrotti sõltumata selle põhjusest sageli kriminaalse tegevusena. Meedia võib oluliselt mõjutada selle väärarvamuse muutmist. Kasulikud õppetunnid:

a)

uuest alustamisest tulenevat kasu tuleb propageerida teavituskampaaniate ja haridusprogrammidega, näidates, et mitmekordne üritamine on osa normaalsest õppimisprotsessist, uurimisest ja leidmisest;

b)

meedial võib olla oluline roll selles, et pankrotti ja pettust ei peetaks teineteisega lahutamatult seotuks, ning teabe levitamisel uuesti alustatud ettevõtlusest tuleneva kasu kohta, parandades sellega uuesti alustavate ettevõtjate mainet avalikkuse hulgas ning väärtustades nende kogemust;

c)

teema edasine käsitlemine kõigi asjaosalistega aitaks vähendada ettevõtte ebaõnnestumisega seotud siltide kleepimist.

3.2   Maksejõuetust käsitlevate õigusaktide roll

3.2.1

Pärast pankrotti uuesti alustamine võib olla juriidiliselt keeruline. Paljude riikide pankrotiõigusaktides käsitletakse kõiki ühtmoodi, hoolimata sellest, kas pankrot oli seotud pettusega või tegutseti vastutustundetult või omanikul või tegevjuhil ei olnud pankrotis otsest süüd, s.t pankrot oli aus ja soovimatu.

3.2.2

Pankrotistunute suhtes kohaldatakse mitmeid piiranguid, takistusi ja keelde ainuüksi seetõttu, et pankrotimenetlus on käimas. Sellises automaatses lähenemises ei võeta arvesse igapäevase ärielu riske ning sellega luuakse arvamus, et pankrotistunu on keegi, keda ühiskond ei saa usaldada. ELi maksejõuetust käsitlevate õigusaktide lähenemisviisis on vaja radikaalset muutust. Põhipunktid on järgmised.

a)

Väga oluline on luua õige raamistik, mis aitaks kaitsta kõikide asjaosaliste huve, kuid samas tunnistaks ettevõtjate võimalust ebaõnnestuda ja uuesti alustada. Pankrotiõigusaktides tuleks teha selget vahet tavaliste ja pettusega seotud pankrottide õiguslikul käsitlemisel;

b)

ettevõtjatel, kes pankrotis ise süüdi ei ole, peaks olema võimalus ametlikuks kohtulahendiks, mis kinnitaks, et tegu ei olnud pettusega ja pankrot on vabandatav. Kohtuotsus peaks olema avalikkusele kättesaadav;

c)

pankrotiõigusaktides tuleks teatavatel tingimustel ette näha järelejäänud võlgadest vabastamine;

d)

tuleks vähendada õiguslikke piiranguid, takistusi ja keelde;

e)

õiguslikud menetlused tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, et võimalikult palju suurendada pankrotivarade väärtust enne nende ümberjagamist. Menetlus ei tohiks üldjuhul kesta üle ühe aasta.

3.3   Raskustes olevate ettevõtete aktiivne toetamine

3.3.1

Ettevõtte ebaõnnestumisest tulenev negatiivne märk on üks põhjus, miks paljud finantsraskustes VKEd oma probleeme varjavad, kuni on juba liiga hilja. Õigeaegne tegutsemine on pankroti vältimiseks väga oluline ning ettevõtte päästmine on sageli parem lahendus kui likvideerimine. Kasulikud õppetunnid:

a)

maksejõuetusjuhtumite esinemist ei saa küll täielikult vältida, kuid varane toetus elujõulistele ettevõtetele aitab hoida maksejõuetusjuhtumite arvu minimaalsena. Toetusmeetmed peaksid keskenduma pankrottide ennetamisele, ekspertide nõuannetele ja õigeaegsele sekkumisele;

b)

tähelepanu tuleb pöörata toetuse kättesaadavusele, sest raskustes ettevõtted ei saa endale lubada kalleid nõustajaid;

c)

täielikult tuleks ära kasutada ELi ja Euroopa äriorganisatsioonide pakutavat abi;

d)

maksejõuetust käsitlevad õigusaktid peaksid andma võimaluse ettevõtte ümberkorraldamiseks ja päästmiseks, mitte keskenduma üksnes likvideerimisele.

3.4   Uuesti alustajate aktiivne toetamine

3.4.1

Liiga vähe on avalikku toetust, mis aitaks toime tulla peamiste takistustega, millega teist ettevõtet loovad ettevõtjad silmitsi seisavad. Need takistused on ressursid, oskused ning psühholoogiline tugi. Üldiselt jääb uuesti alustamine uue ettevõtte rajamiseks vajalike vahendite, eelkõige rahaliste vahendite puudumise taha. Kasulikud õppetunnid:

a)

asjaomased ametiasutused peaksid eraldama piisavaid rahalisi vahendeid uuesti alustajatele, kõrvaldades avalikest rahastamisskeemidest toetuse saamise piirangud;

b)

pangad ja finantsasutused peaksid muutma oma üliettevaatlikku suhtumist uuesti alustajatesse, mis sageli põhineb negatiivsel krediidireitingul. Komisjon kavatseb selle teema päevakorda võtta pankurite ja VKEde ümarlauas;

c)

ELi liikmesriigid peaksid tagama, et pettusega mitteseotud pankrotistunud ettevõtjate nimed ei satuks nimekirjadesse, millesse kuuluvatel isikutel on piiratud võimalus saada pangast laenu;

d)

riigihangetega tegelevad ametnikud peaksid olema kursis, et riigihankeid käsitlevad direktiivid ei luba pettusega mitte seotud pankrotistunud ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist;

e)

uuesti alustajatele oleks vaja pakkuda asjakohast psühholoogilist ja tehnilist tuge ning spetsiaalset koolitust ja juhendamist;

f)

asjaomased ametiasutused peaksid tugevdama potentsiaalsete uuesti alustajate ning klientide, äripartnerite ja investorite vahelisi sidemeid, võttes sellega arvesse uuesti alustajate vajadusi.

3.5

Teatise kokkuvõttes öeldakse, et hea riiklik ettevõtlusraamistik on väga oluline ELi ettevõtluspotentsiaali ärakasutamiseks ja dünaamiliste ettevõtete loomiseks. Selle võimaldamiseks on vaja ühiskonnas kõrgelt väärtustada edukat ettevõtlust ning ebaõnnestunud ettevõtjatele tuleks anda teine võimalus.

4.   Üldised märkused

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks, et komisjon on asetanud rõhu vajadusele saada üle ettevõtte ebaõnnestumisest. Komisjon väidab õigesti, et ettevõtte loomine, selle õnnestumine või ebaõnnestumine on turumajandusele omased. Samuti toob komisjon õigusega esile, et kuna ettevõtlust ühiskonnas piisavalt ei hinnata ega mõisteta, siis ei saada aru ka sellest, et ettevõtte raskused või ebaõnnestumine on normaalne majanduslik areng ning võimalus uueks alguseks.

4.2

Sellele vaatamata on komitee arvamusel, et kui suur osa teatises toodud soovitustest on vältimatud, siis mõned neist ei tundu kuigi usaldusväärsed. Komitee reservatsioonid on toodud arvamuse punktide 4 ja 5 mitmes alapunktis.

4.3

Ettevõtluse otstarve ja eesmärk on luua kasumlikke ja kasvavaid ettevõtteid. Ettevõtjad tegelevad uuendustegevusega, et rahuldada klientide vajadusi, mis on kas täiesti rahuldamata või mis ei ole kuigi tõhusalt rahuldatud.

4.4

Ettevõtja võib näha kauplemisvõimalust. Näiteks Londoni ettevõtja nägi võimalust kauba importimiseks/eksportimiseks Ühendkuningriigi ja India vahel, mis rahuldaks vajadusi mõlemas riigis. Ta täitis turul tühimiku. Teised ettevõtjad täidavad turul olevaid tühimikke näiteks restoranide või juuksurisalongide avamisega piirkondades, kus selliseid ettevõtteid on vähe.

4.5

Vajaduste tõhusama rahuldamise parim näide on Amazon. Raamatupoed jäävad nende jaoks, kellel on aega ja tahtmist otsida. Amazon rahuldab teistsuguste raamatuostjate vajadusi.

4.6

Mõnikord alustatakse ettevõtlusega selleks, et kasutada teaduse ja tehnoloogia arengu tulemusi. Taolised ettevõtted tekivad sageli ülikoolidest, uurimisinstituutidest ja teaduspõhistest äriühingutest eraldumise teel. Neli Londoni Ülikooli professorit on asutanud ettevõtte eesmärgiga pakkuda kujutiste analüüsimise teenuseid, kasutades patenteeritud tarkvara, et täiustada väljatöötamisel olevate ravimite mõju mõõtmise meetodeid. Selle ettevõtte keskmes on tarkvara kui intellektuaalomand. Üks neist professoritest on meditsiinidoktor ja varsti selgub, kas ta on ka ettevõtja.

4.7

Et edukas olla, vajab ettevõtja eelkõige kolme asja. Esiteks peavad tal olema vajalikud teadmised ja kogemused, et õigesti hinnata oma võimalusi turul, ning oskusteave äriidee realiseerimiseks — olgu tegemist uue restorani, Interneti-põhise reisiteenuse või läbimurdega teadussaavutuste rakendamisel. Iga ettevõtte esimene samm on äriidee realistlikkuse tõendamine. See tähendab toote või teenuse arendamist punktini, kus leidub kliente, kes on nõus maksma hinda, mis on vajalik ettevõtte kasumlikkuse ja arengu tagamiseks. Paljud potentsiaalsed ettevõtted kukuvad läbi just selles punktis. Mõned oskavad õppida oma vigadest ja alustada uuesti, teised ei õpi kunagi.

4.8

Teiseks on vaja raha. Mõned alustavad ettevõtted on riskialdistele investoritele algusest peale piisavalt atraktiivsed. Enamik selliseid investoreid ei lähe ettevõtmisega siiski kaasa enne, kui ettevõtja on tõendanud oma äriidee realistlikkust. Nüüd on olemas Euroopa Investeerimispanga pakutud riskikapitalisüsteem, kuid selle suutlikkus on piiratud. Rahastamine toimub tavaliselt osade kaupa. Kui esimese etapi rahastamine annab häid tulemusi, on rahaliste vahendite leidmine järgmistes etappides palju kergem.

4.9

Sageli saadakse käivitusetapis vajaminev raha sugulastelt ja sõpradelt. Laenu saaks võtta ka pangast, ent pangad nõuavad tagatist. Kui ettevõttel ei ole varasid, käsitlevad pangad tagatisena ettevõtjate endi vara. Ettevõtja ning tema sugulaste ja sõprade jaoks on probleem isiklike tagatiste andmine. Nende tagatiste kehtivus kestab tavaliselt käivitusetapist kauem, kuna eraettevõtted peavad üldiselt panga toetusele tuginema ajani, mil nad börsil noteeritakse. Kui pank otsustab tagatise realiseerida, võib ettevõtja oma kodu kaotada. Sellistes tingimustes võivad maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustused olukorda veelgi halvendada.

4.10

Arvamuses „Maksusoodustuste tõhusam kasutamine teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks” (1) innustab komitee liikmesriike võimaldama maksusoodustusi eraisikutele, kes investeerivad alustavatesse ettevõtetesse. On selge, et sellised maksusoodustused lihtsustaksid ettevõtjate jaoks kapitali paigutamist uutesse ettevõtetesse.

4.11

Pärast käivitusetappi sõltub ettevõtja kolmandast edu saavutamiseks vältimatult vajalikust komponendist — elujõulise ärimudeli olemasolust. Ärimudel on ettevõtte arengu alus. Mudel sõltub mitmetest ettevõtte tegevust peegeldavatest näitajatest. Kui müügitulust lahutada tootmiskulud, saame brutokasumi. Lahutades brutokasumist kulud, saame maksustamiseelse kasumi, mille arvelt pangalaene tasuda. Kui ärimudel ei toimi või kui juhtkonnal ei ole oskusi ega kogemusi müügitegevuse korraldamiseks nii, et ärimudel toimima hakkaks, siis lähevad pangale isikliku tagatise andnud ettevõtjad tõenäoliselt pankrotti. Sellisest pankrotist on ilmselgelt võimalik õppida. Kui ettevõtja on saanud õppetunni ärimudeli olulisuse kohta, võib tal olla võimalus uuesti alustada.

4.12

Varem edukaks osutunud ärimudel võib alati ohtu sattuda personali, klientide, turgude, tehnoloogiate ja konkurentide muutumise tõttu. Pärast ettevõtte edukat loomist panevad muutused ettevõtjaid pidevalt proovile, eriti tehnoloogiaga seotud ettevõtete puhul. Ettevõtjad, kes ei suuda muutustega kohaneda, võivad ebaõnnestumise kogemusest õppida. Teistel aga, eriti teise või kolmanda põlvkonna omanikel ei pruugi see õnnestuda.

4.13

Ärimudeli toimimises on ülitähtis roll ettevõtjal ja tema meeskonnal. Iseäranis hädavajalikud on finantsjuhtimisalased oskused. Hea ettevõte võib osutuda liiga edukaks ning tegeleda ülekauplemisega, kuni jõuab punkti, kus ta ei suuda enam oma arveid tasuda. Sellisele ettevõttele võivad võlausaldajad määrata halduri. Taolistel ettevõtetel võib olla täiesti võimalik uuesti alustada.

4.14

Finantsprobleemid võivad tekkida ka siis, kui mõni suurem klient rikub lepingut ja jätab oma arved tasumata, tekitades olukorra, kus ka ettevõtjal ei ole võimalik oma arveid tasuda ja pank on sunnitud talle antud tagatise realiseerima. Komisjoni statistika kohaselt on iga neljas maksejõuetuse juhtum põhjustatud maksete hilinemisest. Ka sellisel juhul võib uuesti alustamine olla võimalik. Väikeste ja noorte ettevõtete haavatavust tunnistavad nii liikmesriikide valitsused kui ka komisjon. Küsimust käsitletakse hilinenud maksmist käsitlevas direktiivis ning uuesti käsitletakse seda peatselt valmivas väikeettevõtete õigusaktis.

4.15

Sellised ettevõtted ei ebaõnnestu oma süü tõttu, vaid põhjustel, mida ei oleks saanud ennetada, nagu 11. septembri terroriakti tagajärjed või äärmuslike ilmastikutingimuste mõju. Kuid siiski oleks kindlustus saanud ettenägelikult lööki leevendada. Seepärast innustatakse väikeettevõtteid toetavaid organisatsioone tutvustama ettevõtjatele usaldatavusnõuetest saadavat kasu.

4.16

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevõte võib ebaõnnestuda mitmeti — isegi siis, kui ettevõtjal on parimad kavatsused. Ettevõtte käivitamisel võib elujõulise ettevõtte loomine osutuda võimatuks. Pärast käivitamist võib vigase ärimudeli valik tähendada seda, et ettevõttel ei ole tulevikku. Teisalt võivad ka potentsiaalselt elujõulised ettevõtted ebaõnnestuda ettevõtjate vigade tõttu või neist sõltumatutel põhjustel. Selliseid ettevõtteid saaksid päästa ja peaksidki päästma pankrotihaldurid, säilitades seejuures enamiku töökohtadest.

4.17

On oluline teha vahet ettevõtte ja tema juhtide vahel. Juhid võivad minna pankrotti, samas kui pankrotihaldur päästab ettevõtte ja selle töötajad. Kui ettevõte ebaõnnestub, võivad ettevõtjad pankrotistuda nende poolt pangale antud tagatiste tõttu, isegi kui nende endi tegevuses pettust ei olnud. Komisjon tunneb muret just nimetatud ausate ettevõtjate pärast. Samas on ettevõtjatel, kes ebaõnnestuvad asjatundmatuse ja tulevikunägemuse puudumise tõttu, majandusele ilmselt vähe pakkuda ka siis, kui neil õnnestub leida rahalised toetajad. Teist võimalust ei vääri kaugeltki kõik pankrotistunud ettevõtjad.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Maine, haridus ja meedia

5.1.1

Kõige võimsam sõnum, mille liikmesriikide valitsused saavad avalikkusele edastada, tuleneb ilmselgelt maksejõuetust käsitlevate õigusaktide muudatustest. Kui õigusaktidega julgustatakse selgelt andma ettevõtjatele teine võimalus, siis peegeldub see ka meedia suhtumises.

5.1.2

Samuti võivad valitsused teha koostööd organisatsioonide ja asutustega, mis töötavad koos ettevõtjatega. Sellised asutused on eelkõige audiitorfirmad, ent oma roll võib olla ka VKEsid ja füüsilistest isikutest ettevõtjaid esindavatel organisatsioonidel.

5.1.3

Teatises mainitakse edukate uuesti alustajate auhinna ideed. Kui ülalnimetatud organisatsioonid võtaksid sellise kava kasutusele, võib ka meedia suhtumine muutuda soodsamaks.

5.2   Maksejõuetust käsitlevate õigusaktide roll

5.2.1

Komitee toetab täielikult komisjoni ettepanekuid maksejõuetust käsitlevate õigusaktide kohta, sõltuvalt muidugi lõpuks rakendatavate õigusaktide üksikasjadest. Neid ettepanekuid käsitletakse üksikasjalikult eespool punktis 3.2 ning need hõlmavad pettusega mitteseotud pankrottide ametlikku avalikustamist, võlakohustustest vabastamise lühemat tähtaega, ning õiguslike piirangute, takistuste ja keeldude vähendamist ja kiirendatud menetlusi. Keskpikas perspektiivis peaks eesmärk olema, et menetlused ei kesta üle 12 kuu.

5.2.2

Komitee arvates on ülioluline, et liikmesriigid vaataksid maksejõuetust käsitlevad õigusaktid läbi võimalikult kiiresti. Lisaks õigusaktidesse muudatuste sisseviimisele on äärmiselt oluline, et kohtud lahendaksid pankrotid kiiresti. Menetlus peab olema hästi korraldatud. Need muudatused moodustavad nn teise võimaluse programmi keskse osa.

5.3   Raskustes olevate ettevõtete aktiivne toetamine

5.3.1

See on teine teatises sisalduv sõnum. Selline toetus ei ole iseenesest uuesti alustajate programmi osa, vaid on suunatud pankroti vältimisele ning ettevõtete ja töökohtade säilitamisele. Selles kontekstis on komisjoni eesmärk ennekõike peatada välditavad ebaõnnestumised ennetusmeetmete, ajutise rahalise toetuse ja nõustamisteenuste abil.

5.3.2

Ainus probleem seisneb selles, et nimetatud programm ei ole valdava osa VKEde jaoks kuigi praktiline, kuna on olemas vaid mõned mehhanismid raskustes olevate ettevõtete ennetavaks tuvastamiseks liikmesriikide kümnete tuhandete VKEde seas. Sellegipoolest innustatakse liikmesriike ära kasutama selliseid olemasolevaid võimalusi nagu käibemaksuasutuste kasutamine Prantsusmaal ettevõtte rahavoogude võimalike probleemide varaseks ennetamiseks. Komisjon ütleb, et toetusmeetmed peaksid keskenduma pankrottide ennetamisele, ekspertide nõuannetele ja õigeaegsele sekkumisele. Probleem tekib juhul, kui ettevõtte juhid ei saa aru, et nende ettevõte on ohus. Liikmesriikide valitsused peavad koostöös audiitorite organisatsioonide ja VKEde toetusorganisatsioonidega töötama välja oma riigi väikeettevõtluskultuurile sobivad ennetavad meetmed.

5.3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei alahinda sellise toetuse pakkumisega seotud raskusi. Valitsuse sekkumine eesmärgiga muuta turujõudude toimimist võib avaldada vastupidist mõju ja koguni kahjustada turu toimimist.

5.3.4

Aktsiaseltsidel lasub kohustus esitada aruanded õigeaegselt, kusjuures audiitorid ja juhtkond peavad neis kinnitama, et aktsiaselts on jätkuvalt toimiv, st et ta suudab täita oma võlakohustusi. Nende kohustuste, eriti aruannete varase esitamise kohustuse laiendamine kõikidele äriühingutele parandaks ennetusmeetmete süsteemi.

5.3.5

Komitee kiidab heaks kõrgendatud tähelepanu raskustes olevatele ettevõtetele, kuna see võimaldab säilitada töökohti ja tagada töösuhete jätkuvuse.

5.4   Pärast ebaõnnestumist uuesti alustajate aktiivne toetamine

5.4.1

Kui 12–17 liikmesriiki on oma maksejõuetust käsitlevaid õigusakte juba muutnud või muutmas, siis komisjoni sellealaste soovituste osas ei ole liikmesriikides märgata praktiliselt mingit tegevust.

5.4.2

Madala aktiivsuse põhjus on asjaolu, et mitmeid ettepanekuid peetakse turujõudude toimimisega vastuolus olevaks. Eriti kehtib see ettepaneku kohta, et pangad peaksid olema vähem konservatiivsed ja et asjaomased asutused peaksid looma tugivõrgustikke uuesti alustavate ettevõtjate jaoks.

5.4.3

Ettepanekuid, mille rakendamine kuulub liikmesriikide valitsuste pädevusse, st ettepanekud riigipoolse rahastamise skeemide, pettusega mitteseotud pankrottide puhul laenu saamise võimaluse andmise ja riigihangete kohta, peaks olema võimalik rakendada ilma suuremate probleemideta isegi enne, kui maksejõuetust käsitlevaid õigusakte on muudetud.

5.4.4

Ettevõtjatele koolitust pakkuvatel organisatsioonidel peaks olema võimalik — vastava nõudluse tekkimisel — pakkuda koolitust ka uuesti alustajatele.

5.5   Teised komisjoni ettepanekud

5.5.1

Komiteel on heameel toetada komisjoni uut veebilehte teise võimaluse poliitika kohta aadressil http://ec.europa.eu/sme2chance. Sellest on abi eelkõige organisatsioonidele, kes on kaasatud liikmesriikide teise võimaluse poliitika algatuste toetamisse.

5.5.2

2009. aasta VKEde kevadüritusel tutvustab komisjon uue alguse ja muid teise võimaluse poliitika küsimusi. Komitee loodab, et kõnealuse algatusega antakse täiendav tõuge teise võimaluse programmi nn pehmetele elementidele.

Brüssel, 29. mai 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS

(1)  ELT C 10, 15.1.2008.