19.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 211/67

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni algatust luua alus Euroopa Parlamendis ja nõukogus peetavale poliitilisele arutelule, et määrata kindlaks üldiselt vastuvõetavad põhimõtted vähendatud käibemaksumäärade kohaldamiseks ja käibemaksualaste erandite tegemiseks. Kuna tegemist on selgelt poliitilise protsessiga, näib täiesti reaalne olevat määrata uute eeskirjade vastuvõtmise tähtajaks 2010. aasta lõpp.

1.2

Käibemaksukorra kehtestamise esialgne eesmärk oli luua eeldused maksude ühtlustamisele, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine. Kõnelusele eesmärgile töötavad aga vastu mitmed praeguseks tehtud muudatused, sh maksuvabastused ja erandid. Praeguses olukorras tundub parim lahendus seisvat erandite ühtlustamises.

1.3

Erandite kohaldamisel lähtutakse praegu kõigis liikmesriikides maksualastest kriteeriumitest ning poliitilistest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. Erandid on lubatud siis, kui neil ei ole piiriülest mõju või kui nad on vastavuses juba aktsepteeritud üldpoliitiliste põhimõtetega. Komitee rõhutab, et erandid peavad vastama kõnealustele kriteeriumitele, kuid neid tuleb vaadelda eelkõige — kuigi mitte ainult — nende panust sissetulekute ümberjagamisse silmas pidades.

1.4

Aruteludes tuleks omistada erilist tähelepanu kohapeal osutatavatele teenustele, mida ei ole võimalik pakkuda kaugteenustena ja millel järelikult ei ole otsest mõju siseturule: kõnealusesse kategooriasse kuulub palju tegevusi, mis kahtlemata toovad majanduslikku ja sotsiaalset kasu, kuid mis võivad olla vaieldavad või mida tuleks vaadelda erinevast seisukohast. Siia kuuluvad nt käsitööndus, toitlustus, avaliku ja erisektori osutatavad tervishoiuteenused, vähekvalifitseeritud tööjõu osutatavad töömahukad teenused ning raamatud ja ajakirjad.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu asjaolule, et vähendatud maksumäärade kohaldamisel tuleks lähtuda madala sissetulekuga rühmade ja kõrge sissetulekuga rühmade eristamise põhimõttest. Selline vahetegemine võib aga osutuda keeruliseks. Komitee rõhutab, et erandite tegemisel tuleb juhinduda eelkõige läbipaistvuse kriteeriumitest ning võtta arvesse kulusid, mis tekivad maksuametite ja ettevõtjate eeskirjade ebatäpsuse ja liigse üldsõnalisuse tagajärjel ning mis lastakse lõppkokkuvõttes kinni maksta tarbijatel.

1.6

Erilist tähelepanu vääriksid otsetoetused kui alternatiiv vähendatud käibemaksumääradele: komisjon esitas sellise lahenduse, kuid ei võtnud ise selles küsimuses seisukohta. Komitee on arvamusel, et kõnealusesse alternatiivi tuleks suhtuda eriti ettevaatlikult ja seda tuleks kohaldada vaid juhtudel, kui on raske leida teistsuguseid lahendusi. Otsetoetustest ei tohi mingil juhul saada teatavat laadi riigiabi.

2.1

Käibemaksukord on juba oma loomu poolest keeruline küsimus: käibemaksukord kehtestati „ajutise” lahendusena (1) 1977. aastal ning tänaseni, st 30 aastat hiljem nimetatakse seda ikka veel ajutiseks. Aastate jooksul on kõnealust korda muudetud mitmeid kordi, sealhulgas ajutiste või alaliste oludega kohandamise eesmärgil, poliitilistel kaalutlustel, siseturu arengu või ühenduse laienemiste tõttu jne.

2.2

Komisjoni oluline meede haldusasutuste ja ettevõtjate töökoormuse lihtsustamiseks oli 2006. aasta käibemaksudirektiiv (2), mille abil korrastati õigusnorme ja loodi kõnealust valdkonda üheainsa õigustekstina reguleeriv õigusakt. Uus direktiiv tugineb 1977. aastal välja töötatud ja 1992. aastal osaliselt ajakohastatud põhimõtetel: üldiselt kehtiv madalaim harilik käibemaksumäär on 15 %  (3), maksustamine toimub üldjuhul päritoluriigis. Sellegipoolest on ette nähtud erandeid: harilikku maksumäära saab vähendada ning teatavaid kaupu ja teenuseid saab maksustada sihtliikmesriigis.

2.3

Eeskirjade kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada ühe või kaks vähendatud maksumäära, mille kohaldamine on aga piiratud käibemaksudirektiivi lisas loetletud kaupade ja teenustega (4). Kõik liikmesriigid, Taani osaliselt välja arvatud, kasutavadki kõnealust võimalust, ent erinevas ulatuses ning erinevate kaupade ja teenuste suhtes, mis kuuluvad lubatud kaupade ja teenuste hulka. Niivõrd erinevate lahenduste tõttu ollakse väga kaugel siseturu tõrgeteta toimimiseks vajalike kooskõlastamispõhimõtete ellurakendamisest. Komisjon kutsub nõukogus ja Euroopa Parlamendis korraldatavas poliitilises arutelus osalema, kutsutute hulgas on ka konsulteerimistaotluse saanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee; arutelu eesmärk on see, et liikmesriigid jõuaksid kokkuleppele vähendatud maksumäärade uue struktuuri osas.

2.3.1

Seega on tegemist kogu (vanematele liikmesriikidele tehtud) spetsiifiliste ja (uuematele liikmesriikidele tehtud) ajutiste erandite struktuuri läbivaatamisega tervikuna ning uue struktuuri loomisega, mille puhul arvestataks siseturu loogikat järgivate eesmärkidega. See ei ole lihtne ülesanne: ühtsel alusel tuleb leida tasakaal kõikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete nõudmiste vahel, millega omal ajal põhjendati erandeid, mida kõik liikmesriigid kohaldasid vastavalt oma erivajadustele. Komisjon ei loo endale kõnealuse meetmega kaasnevate raskuste suhtes mingeid illusioone, vaid lähtub sellest, et konsulteerimisprotsessi tulemusel ei sünni uut regulatsiooni enne kui 2010. aasta lõpus.

2.4

Esimene vajalik samm selleks, et seada kõik liikmesriigid erandite suhtes võrdsesse olukorda, oli direktiivi ettepanek, mille kohaselt lubatakse uutel liikmesriikidel säilitada neile tehtud ajutised erandid31. detsembrini 2010 (5). 20. detsembril 2007. aastal vastuvõetud ettepaneku põhjus seisnes erandite kohta kehtivate sätete erinevuses: varem ELiga ühinenud liikmesriigid saavad kohaldada tähtajatuid erandeid, uutele liikmesriikidele tehtud erandite kehtivus lõppes seevastu 2007. aasta lõpus. Uutele liikmesriikidele 20. detsembril 2007 antud kehtivusaja pikendamise tulemusel on kõik liikmesriigid vähemalt 2010. aasta lõpuni võrdses olukorras. Komisjon loodab, et nõukogu ja Euroopa Parlament jõuavad selleks ajaks kokkuleppele muude kui harilike käibemaksumäärade püsiva ja ühtse reguleerimise osas.

2.5

Käesolevas arvamuses vaadeldava teatise abil soovitakse luua alus Euroopa Parlamendis ja nõukogus korraldatava poliitilise arutelu jaoks, et leppida kokku ühtsetes põhimõtetes, mis võimaldavad suure tõenäosusega koostada rakendatavaid õigusnormide. Varasematest ja praegustest kogemustest lähtudes teeb komisjon õigusega väga ettevaatlikke avaldusi ega võta seisukohta tehtavate otsuste kohta, vaid ootab märguandeid. Järelikult piirdub komisjon sellega, et esitada oma teatises tasakaalustatult kõik asjaomased elemendid, mis tuleb kaasata kaalutlustesse ja hinnangutesse, toetudes seejuures siseturu konsolideeritud põhimõtetele ja Lissaboni strateegiale, ent vältides selge seisukoha võtmist. Komitee arvates on kõnealune algatus otsustava tähtsusega siseturu tuleviku jaoks maksustamise valdkonnas — sellega avaneb ainukordne võimalus, mille edu oleneb otsustajate vastutustundest ja heast tahtest.

3.1

Teatises on esitatud konsultatsioonifirma Copenhagen Economics teostatud uuringu kokkuvõte; komisjoni tellimusel ning kooskõlas nõukogu ja Euroopa Parlamendi mandaadiga uuriti vähendatud käibemaksumäärade ja asjaomaste erandite mõju, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele (sissetulekute jagunemine) ja süsteemist tulenevatele kuludele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab komisjonile kiitust uuringu tulemuste alusel koostatud dokumendi kvaliteedi eest. Dokumendi koostamisel ei jäetud midagi arvesse võtmata: esitatud on kõik arutelu käivitamiseks vajalikud lähtekohad.

3.2

Sissejuhatuses määratles komisjon oma eesmärgi: tagada liikmesriikidele võrdsed võimalused ning rohkem läbipaistvust, järjepidevust ja eelkõige siseturu tõrgeteta toimimine, nt vähem takistusi piiriülesele majandustegevusele ja väiksemad kulutused käibemaksuga seotud nõuete täitmiseks (6).

3.3

Viidates konsultatsioonifirma Copenhagen Economics teostatud uuringule, rõhutab komisjon, et ühtne käibemaksumäär on majanduslikust vaatepunktist parim poliitiline valik. See võimaldaks ametiasutustel ja ettevõtjatel vähendada halduskulusid ning — vähemalt teoreetiliselt — vähendada konkurentsimoonutusi. Ent ühtse käibemaksumääraga kaasneks — nagu mis tahes jäiga regulatsiooni puhul — oht, et see ei ole kohandatud kõigile asjaoludele ja seetõttu läheb selle kohaldamisel vaja teatavat paindlikkust. Sellele põhimõttele tuginevadki vähendatud maksumäärad.

3.4

Vähendatud maksumäärade kohaldamine ei tulene üksnes majanduslikest, vaid ka sotsiaalsetest ja poliitilistest kriteeriumidest: näitena võib tuua töömahukad teenused (eriti siis, kui nende osutamine ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu) ja kohapeal osutatavad teenused juhul, kui neil ei ole olulist piiriülest mõju. Kõnealuste kriteeriumide puhul lähtutakse sellest, et vähendatud maksumäärad (ja seega mõõdukas hinnatase) suurendavad tootlikkust ja loovad töökohti ehk teisisõnu hakkaksid inimesed kasutama endisest suuremal määral ettevõtjatest teenusteosutajate teenuseid, mille tulemusel väheneb kodune isetegevus (do it yourself), aga ka varimajanduse osatähtsus.

3.5

Direktiivi III lisas on esitatud täielik loend kaubatarnetest ja teenustest, mille suhtes võib kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid (kooskõlas käibemaksudirektiivi artikliga 98). Töömahukad teenused peavad omakorda (vastavalt artiklile 107) vastama kolmele tingimustele: lisaks eelnimetatud kriteeriumile peavad need enamjaolt olema osutatud otse lõpptarbijale ning need peavad olema peamiselt kohapeal osutatavad teenused ega tohi põhjustada konkurentsi moonutamist. „Tavaliste”kaupade ja teenuste puhul on tingimused vähem üksikasjalikud, ent loendit lähemalt vaadates võib peagi mõista, et esikohal on „sotsiaalsed” aspektid: loendis on toiduained, ravimid, vesi, väljaanded, televisiooniteenused jne. Komitee käsitleb neid aspekte üksikasjalikumalt allpool (vt punkti 4.12).

3.6

Komisjon selgitab argumenti, mis esitatakse sageli vähendatud käibemaksumäärade toetuseks: nimelt väidet, et nende kaudu suurendatakse õiglust, kuna sissetulekud jaotuvad paremini vähem jõukate elanikkonnakihtide kasuks. Kõnealuses uuringus suhtutakse antud hinnangusse teatavate reservatsioonidega ja seda näib tegevat ka komisjon: tulu jaotumise parandamise seisukohast on vähendatud käibemaksumääradel tõeline mõju ainult siis, kui vähendatud käibemaksumääraga kaupadele tehtavate kulutuste osa on ajalises lõikes stabiilne ning loob tõelise erinevuse väikese sissetulekuga ja suure sissetulekuga rahvastikurühmade vahel. Teatises rõhutatakse, et olukord erineb riigiti oluliselt ning et vähendatud käibemaksumäärade suurem või väiksem tulemuslikkus oleneb suuremast või väiksemast erinevuseset sissetulekutes eri sotsiaalsete kihtide vahel.

3.7

Teine oluline aspekt puudutab süsteemi kulusid: muude kui harilike käibemaksumäärade kohaldamine põhjustab ettevõtjatele ja rahandusasutustele suure halduskoormuse, eelkõige siis, kui tuleb lahendada nende kohaldamisega seonduvad tõlgendusküsimused, mis on aga pigem reegel kui erand.

3.8

Viidates kõnealuse uuringu tulemustele ei sea komisjon vähendatud käibemaksumäärasid selgesõnaliselt kahtluse alla, kuid kaalub võimalust, kas teised poliitilised vahendid ei oleks asjakohasemad liikmesriikide eesmärkide saavutamisel. Alternatiivina või võimalikest alternatiividest ühena toob ta otsetoetused, mille abil saaks saavutada samu tulemusi väiksemate kuludega. Sellist süsteemi võiks kavandada nii, et sellel ei oleks negatiivset mõju ELi tasandil. See tagaks senisest suurema läbipaistvuse ja vähendaks liikmesriikide kulusid. Samas märgiti aga, et otsetoetuste kasulikkuses ettevõtjatele võib esineda kahtlusi, kuna toetusi võidakse anda juhuslikul alusel ja ajalise piiranguga, vastavalt liikmesriikide konkreetsele eelarveolukorrale ja poliitilisele suunitlusele.

3.9

Komisjon näib omistavat olulist tähelepanu kõnealusele või mis tahes alternatiivile vähendatud käibemaksumäärade süsteemi jaoks, ning soovitab liikmesriikidel tutvuda hoolikalt kõigi olemasolevate võimalustega. Võtmata täpsemat seisukohta nendib komisjon, et muud vahendid kui vähendatud käibemaksumäärad on tihti tõhusamad ja liikmesriigi eelarve jaoks vähem kulukad ning et seda tuleks otsuste tegemisel arvesse võtta.

4.1

Komisjoni tuleb kiita teatise järjepidevuse ja tasakaalustatuse eest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab rahuloluga teadmiseks, et komitee varasemates arvamustes väljendatud seisukohad leidsid kinnitust ning et neid korratakse edaspidi ära toodud märkustes. Viidates punktis 3.9 öeldule meenutab komitee oma käibemaksudirektiivi käsitlenud arvamuses (7) väljendatud kahtlusi erandite üle, kus tõdeti, et „[liikmesriikidel] ei paista olevat mingit kavatsust arutada neid erandeid […] eesmärgiga need kaotada”. Kõnealust seisukohta kinnitati ka asjakohases Copenhagen Economics'i uuringus ning sama seisukohaga näib ühinevat ka komisjon. Ent sellegipoolest jäävad alternatiivide ettepanekud vaid ettepanekuteks vähemalt seni, kuni liikmesriigid ei tagane oma praegustest seisukohtadest.

4.2

Käibemaks on oma iseloomult keeruline, raskesti kohaldatav maks, millega kaasneb suur arv maksudest kõrvalehoidmise juhtumeid ning mille kohaldamine põhjustab liikmesriikidele ja ettevõtjatele suuri kulusid  (8). Ent eelkõige jääb saavutamata esialgne eesmärk luua lõplik süsteem maksustamise ühtlustamiseks. Kuid maksustamise ühtlustamine ei kujuta endast eesmärki omaette, vaid on siseturu hea toimimise eelduseks. Selline oli vähemalt süsteemi loojate kavatsus, kellele komisjon viitas oma 1993. aasta jaanuari teatises. Komitee peab teatist käibemaksu kujundamise ajaloo nurgakiviks ja väljendab kahetsust, et mõne liikmesriigi vastuseisu tõttu kunagi ei jõutud meetmete rakendamiseni (v.a 15-protsendilisealammäära heakskiitmine). Praeguseks ei ole olukord muutunud: kindlasti on kiiduväärne komisjoni püüdlus korrastada vähemalt eranditega seonduvat, ent samas on see ka tõestus suutmatusele teha edusamme maksustamise ühtlustamise suunas ELi tasandil. Objektiivsest seisukohast ei saa olukorras süüdistada komisjoni, ent ei ole ka õiglane väita, et süüdi on ainuüksi liikmesriigid; peamine probleem on käibemaksu struktuuris kui „ajutises süsteemis”, nagu eespool juba öeldud.

4.3

Hädavajalik on endale kõnealusest asjaolust aru anda ja sellega veel pikka aega leppida, et käibemaks oma praegusel kujul vastab kõigis liikmesriikides valdavalt maksualastele kriteeriumidele ning seda mõjutavad lisaks veel poliitilised ja ühiskondlikud kaalutlused, mille tagajärjel kohaldatakse vähendatud või alammäära ületavaid käibemaksumäärasid. Seega on ühtlustamine ELi tasandil püüdlus, mis ei leia kajastust faktides; äsja esitatud teatises on üritatud leida probleemile vähemalt osaline lahendus: kavatsetakse ühtlustada vähendatud käibemaksumäära vähemalt nende tegevuste suhtes, millel on piiriülene mõju või mis vastavad ELi poliitikas juba heaks kiidetud kriteeriumidele. Komitee rõhutab, et otsustajad peaksid alati meeles pidama, et vähendatud käibemaksumäära üks eesmärk on sissetuleku ümberjagamine ning see peaks leidma konkreetse kajastuse faktides. Teisisõnu, käibemaksu igasuguse vähendamise puhul tuleks hoolega vaadata, kas see tõesti vastab sotsiaalsele kriteeriumile või on tegemist teistsuguste vähem õilsate eesmärkidega. Lisaks tuleb arvesse võtta ka tingimuste lihtsustamise ja eeskirjade läbipaistvuse nõudmist: need on kaks nõudmist, mis ei muuda lihtsamaks mitte ainult ettevõtjate elu, vaid võimaldavad maksuametitel teostada lihtsamaid ja tõhusamaid kontrolle.

4.4

Käibemaksudirektiivi III lisas on esitatud loend 18 kategooriast, mille suhtes võidakse kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid. Iga liikmesriik võib valida kategooriad ning näha nende kategooriate raames ette erandeid ja määrata kindlaks vähendatud maksumäära tase. Teatise kohaselt peavad liikmesriigid analüüsima erinevaid ettepanekuid edasiste vähendatud maksumäärade kohta, et teha kindlaks mil määral võib nende vabatahtlik kohaldamine konkurentsi moonutada ning otsustada, kas selline moonutuste tase on vastuvõetav eelkõige asjaomastes majandussektorites tegutsevatele ettevõtjatele (9). Teatise üldist tausta arvestades, ei saa seda tõlgendada üleskutsena asjaomaste kaupade ja teenuste loendi laiendamiseks, vaid pigem vastupidiselt. Komitee väljendab selgesõnalist vastuseisu kavatsusele lisada veelgi rohkem kaupu ja teenuseid loendisse, mille suhtes võidakse kohaldada vähendatud käibemaksumäära. Kui soovitakse liikuda edasi teel ühtlustamise poole — hetkel vähemalt idee tasandil, siis peaksid liikmesriigid III lisas toodud loendit pigem lühendama, mitte aga pikendama.

4.5

Sellest hoolimata võib üldjoontes nõustuda komisjoni poliitikaga. Kui unustada lõpliku süsteemi loomise eesmärk või lükata see veel pikaks ajaks edasi, on üks prioriteet see, et liikmesriikidele antaks senisest rohkem autonoomiat vähendatud maksumäärade kohaldamisel selliste kohapealsete teenuste suhtes, mida ei saa osutada mujalt. Komisjon rõhutab, et see ei kahjustaks siseturu toimimist, sest küsimus ei ole sedavõrd pragmatismis kui pigem erandite aluseks olevate poliitiliste ja sotsiaalsete nõudmiste tunnistamises.

4.6

Ent suure ettevaatlikkusega tuleks suhtuda avaldustesse, mis kutsuvad järeldusi tegema: kui kohapealsete teenuste maksustamine ei kahjusta siseturu toimimist, siis peaks kõikide kohapeal osutatavate või tarbitavate kaupade ja teenuste suhtes kohaldatama kohalikul tasandil kehtestatud maksustamist — selline põhimõte kahjustaks igati käibemaksudirektiivi rakendamist. Kindlalt võib väita, et komisjon ei kavatse rakendada või tunnistada sellist põhimõtet.

4.7

Vaadeldes komisjoni esitatud aspekte üksikasjalikumalt, tuleks kommenteerida väidet, et vähendatud maksumäärade kohaldamisega hoolega valitud valdkondades võivad kaasneda ka teatavad eelised, kuna nii on võimalik suurendada üldist tootlikkust ja seega ka SKTd. Siia alla kuuluvad kohapeal osutatavad teenused: käibemaksumäära vähendamine peaks mõjutama tarbijaid vähem aega kulutama kodusele isetegevusele (do it yourself) ja rohkem aega oma tavatööle. Tuleb arvestada ka tegelikkusega: kodune isetegevus kujutab endast paljude majapidamiste jaoks mitte ainult ühiskondlikult vaid ka majanduslikult kasulikku vabaajategevust, sellepärast tuleks seda toetada. Võimalik, et maksumäära vähendamine toob riigile suurema maksutulu, kuid see kehtib vaid koduse isetegevuse selle osa suhtes, mida saab asendada maksukohuslasest ettevõtja tehtava tööga. ei saa kindlalt öelda, kui suure osa seevastu neelaks varimajandus. Käibemaksumäära vähendamisest üksi ei piisa, et takistada varimajanduse või halli varimajanduse ning maksudest kõrvalehoidmise arengut. Selleks on vaja hoopis teist laadi meetmeid.

4.8

Eraldi käsitletakse restoraniteenuseid, küsimus, mis komisjoni arvates jääb ebaselgeks või tekitab vaidlusi. Kõnealused teenused on mõeldud eelkõige kohapeal tarbimiseks, aga neil on ka oluline osatähtsus teatavate riikide turismipoliitika jaoks, sh kõik piiririigid. Varasemate kogemuste põhjal võib öelda, et kõnealuses küsimuses ei ole lihtne jõuda kokkuleppele. Komitee arvates nõuab vaidlusalune küsimuses puhtalt poliitiline otsust. Mis tahes muu, majanduslikele või maksualastele põhjustele tuginev lähenemisviis võib venitada arutelu lõpmatuseni: igaüks kaitseks oma seisukohta, mida õigustavad tugevad sisepoliitilised argumendid.

4.9

Kohapeal osutatavate teenuste küsimuses juhib komitee tähelepanu ka nendele sektoritele, mille üle võib puhkeda äge vaidlus, sealhulgas avaliku ja erasektori poolt tervishoiu valdkonnas pakutavad teenused, mille suhtes võib teatavatel asjaoludel juba praegu kohaldada vähendatud käibemaksumäärasid (10). Kõikide liikmesriikide kodanike puhul võib täheldada kasvavat tendentsi, kasutada avaliku sektori pakutavaid ravi- ja kirurgilisi teenuseid teistes riikides, kuna neid peetakse — kas õigustatult või mitte — tõhusamaks. Kõnealune nähtus on vaid väiksemal määral seotud maksudega. Maksustamise osas on märksa suurem osatähtsus otsustel teistes riikides asuvate erakliinikude ja eraarstide osutatavate teenuste kasutamise kasuks. Suured erinevused eri liikmesriikides kehtivate tasude määras, eriti tervishoiu teatavates valdkondades, põhjustavad asjaomase riigi turu kolimise teise riiki. Kõnealuste teenuste „kohapealne” iseloom on nõrgenemas, see hakkab teatavate teenuste ja riikide puhul järk-järgult asenduma riigiülese iseloomuga. Kõnealuses valdkonnas ei ole lihtne teha vahet ega üldistada — vaidluste tekkimise oht on seega väga suur.

4.9.1

See, kas õnnestub jõuda kokkuleppele, sõltub erinevate ja vastandlike nõudmiste tasakaalustatud arvestamisest: tervishoiu selge ühiskondliku funktsiooni tõttu oleks soovitav lugeda kõnealused teenused nende hulka, mille suhtes kohaldatakse vähendatud käibemaksumäära, ent teisalt võib siin argumendina tuua konkurentsiga seonduvad küsimused. Lõpliku otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse kodanike õigust saada raviteenuseid sellisega hinnaga, mis koormaks perekonna eelarvet võimalikult vähe. Teisisõnu, tuleb kodaniku/tarbija huvid asetada konkurentsi põhimõtetest kõrgemale.

4.10

Vaieldav on vähendatud käibemaksumäära kohaldamine vähekvalifitseeritud tööjõu osutatavate töömahukate teenuste suhtes. Komisjoni tsiteeritud uuringus väideti, et kõnealune meede võib suurendada alalist tööhõivet, kuid selle üleüldine tulusus jääks tõenäoliselt väikeseks, mis vastaks ka arvatavasti tõele. Ka siin on raske otsustada: kõnealused sektorid (ehitus, teede ehitus, puhastusettevõtted, turud jne) teenindavad üldjuhul jäika nõudlust, seetõttu oleks käibemaksumäära vähendamisel äärmiselt väike mõju tööhõivele. Aga kõnealuste sektorite puhul on tegemist selliste sektoritega, kus on kõige enam levinud väljaõppeta tööjõu ebaseaduslik töötamine. Käibemaksumäära vähendamine aitaks kindlasti vähendada ettevõtjate kulusid, ent jääb lahtiseks, kas sellega kaasneks ka madalam hinnatase ja tõeline tööhõive kasv.

4.11

Üldiselt märkis komisjon, et vähendatud maksumääradel on mõju ainult juhul, kui sellistele kaupadele/teenustele, mille suhtes kohaldatakse vähendatud käibemaksumäära, kuluvate tarbimiskulutuste osa erineb piisavalt väikese sissetulekuga ja suure sissetulekuga rahvastikurühmade vahel ja on ajalises lõikes stabiilne. Kõnealused erinevused on eriti suured toiduainete ja rõivatööstuses ning ehituses: eri riikide vahel täheldatavate erinevuste kõrval võib suurimaid — ja sotsiaalselt kõige ebaõiglasemaid — erinevusi aga sageli täheldada konkreetsete liikmesriikide siseselt. Komitee juhib tähelepanu sellele, et eri liikmesriikides kohaldatakse vähendatud maksumäära tervete kategooriate suhtes arvestamata asjaolu, et teatavad tooted kõnealuste kategooriate siseselt on mõeldud kõigile tarbijatele, teised vaid vähestele privilegeeritud ostjatele, kusjuures viimaste toodete hind on esimeste omast mitu kord kõrgem. Tuleb välja selgitada, kuidas ja milliste kriteeriumide alusel tuleks kohaldada erinevaid maksumäärasid kaupade suhtes, millel on sama nimetus, ent mis on hinna ja kvaliteedi poolest mõeldud eri ühiskonnakihtidesse kuuluvatele sihtrühmadele. Teine probleem seisneb selles, kuidas teha püsivaid, moe arengust sõltumatuid eristusi ja kuidas tagada nende järgimist, ilma et selleks oleks vaja ette näha kulukaid ja keerulisi kontrollmenetlusi. Lisaks tuleb ka arvestada võimalike pettustega, mis võivad esineda kõikides valdkondades, kuid iseäranis kahes eelnimetatud majandussektoris. Täpsed ja üksikasjalikud nimetused võivad soodustada pettusi ning järelevalve nende üle on kõike muud kui lihtne. Komitee rõhutab, et eristusi tuleb teha sotsiaalsete kriteeriumide alusel. Teisisõnu, vähendatud käibemaksumäärad peaksid kaasa aitama sissetulekute ümberjagamisele suunatud sotsiaalpoliitika arengule või kui punktis 4.15 nimetatud alternatiivlahendused ei ole teostatavad, toetama olulisi sotsiaalprogramme. Igal juhul tuleb aga tagada läbipaistvus kodanike ja liimesriikide jaoks.

4.11.1

Sama kehtib ka raamatute ja ajakirjade suhtes, kus osaliselt on koondatud ühte ja samasse kategooriasse ühiskonna seisukohast olulised väljaanded ja teisalt sellised, millel ei ole hariduslikku või meelelahutuslikku väärtust või mis halvimal juhul asuvad väljaspool seadust või ühiseid väärtushinnanguid või nende piiril. Kuigi eristuste tegemine on raske, on seda siiski vaja ja see on kahtlemata õigustatud demokraatliku läbipaistvuse nimel.

4.12

Lisaks tõdes komisjon, et erinevate maksumäärade kohaldamine põhjustab kahtlemata ettevõtjatele ja rahandusasutustele olulisi kulusid. Komitee arvates on kohasem rääkida kulude suurenemisest, kuna käibemaks ise on omaloomult juba see maks, mille kohaldamine ja kogumine põhjustab suurimaid kulusid. Komitee on sellele varasemal juhul viidanud (11). Komitee kinnitab siinkohal oma seisukohta ja kutsub liikmesriike üles teatama käibemaksust riigieelarvetesse laekuva puhastulu pärast ELi eelarvesse suunatava osa ning haldamise, kogumise, järelevalve ja pettuste vastase võitlusega seonduvate kulude mahaarvutamist. Ka komisjon peaks kõnealuse nõudmisega ühinema ja kaaluma, kas oleks mõttekas kehtestada alternatiivne maksustamissüsteem (12). On soovitav võtta terve teemavaldkonna läbivaatamisel arvesse ka — võib-olla üllatavaid — tulemusi ametivõimude tekkiva kasu osas — siis, kui on teada tegelikud tulemused, ei saa välistada, et maksuhaldusasutused haaraksid algatuse enda kätte.

4.13

Ent praegu arutatakse üksnes — teisejärgulist — kulude suurenemise küsimust, mis tekib ettevõtjatele ja rahandusasutustele haldus- ja finantsaruandlusega seonduvate kulude osas seoses tavanormidest erinevate reeglite kohaldamise — ja ka tõlgendamisega. Komitee juhib tähelepanu sellele, et ettevõtjatele tekkiv mis tahes kulude suurenemine antakse edasi lõpptarbijatele ning seetõttu tuleb iga üksikjuhtumil eraldi hinnata, kas üldse ja mil määral toob vähendatud maksumäära kohaldamine kodanikele kasu. Valdav enamus väga arvukatest vaidlustest sünnib liigitamiste üldisest iseloomust ning sellest tulenevatest vastakatest tõlgendustest, nõunike kaasamisest, kontrollidest ja edasikaebustest. Seega tuleb uute eeskirjade kavandamisel arvestada ka nende kohaldamise tulemuslikkust.

4.14

Praegusel hetkel on ainus võimalik alternatiiv kulukas vähendatud käibemaksumäärade süsteem, ent kuna komisjon ise on seda nimetanud jäigaks ja vastuoluliseks (13), loodab komitee, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel peetav poliitiline arutelu viib ühiste otsusteni, milles on juhindutud siseturu põhimõtetest, kuid samas ka arvesse võetud kodanike/tarbijate, ettevõtjate ja rahandusasutuste nõuded.

4.15

Vähendatud käibemaksumääradele pakutatavate alternatiivlahenduste osas tõstatas komisjon küsimuse, kas vähendatud maksumäärasid ei saaks asendada otsetoetustega, need oleksid tõhusam, läbipaistvam ja odavam poliitiline vahend. Komitee arvates on üksikute riikide tasandil alternatiivlahendused võimalikud üksnes mõnel erijuhul, ajalise piiranguga ja vaid tingimusel, et välditakse mis tahes riigiabi taolisi meetmeid. Mis tahes kujul üksikuid liikmesriike puudutavad alternatiivlahendused käibemaksu eranditele tuleb otsustada läbipaistvuse kriteeriumide alusel, arvestades ka seda, et nii tehes kaugenetakse kahtlemata veelgi siseturu eesmärgist.

4.16

Arvukate seisukohtade esitamise lõpetuseks teeb komitee tervest mõistest sündinud ja läbipaistvusele tugineva ettepaneku loobuda edaspidi nimetamast praegust käibemaksusüsteemi ajutiseks süsteemiks. Asjaolu, et kõnealusel nimetusel, mida kasutatakse juba üle kolmekümne aasta, ei ole isegi mitte keskpikas perspektiivis lootust saada lõplikuks, on eksitav ja õõnestab ELi usaldusväärsust. See annab tunnistust, juhul kui see on vajalik, ka tuntud käibetõest, et miski pole lõplikum kui ajutine lahendus.