9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/25


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Komisjoni teatis Üleeuroopalised võrgud: ühtse lähenemisviisi suunas”

KOM(2007) 135 lõplik

(2008/C 204/08)

21. märtsil 2007 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Üleeuroopalised võrgud: ühtse lähenemisviisi suunas”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamus võeti vastu 19. veebruaril 2008. Raportöör oli Marian KRZAKLEWSKI.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 443. istungjärgul 12.–13. märtsil 2008 (13. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 64 ja erapooletuks jäi 1.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) on arvamusel, et ühtne lähenemisviis üleeuroopalistele võrkudele (TEN) on üks võimalus Euroopa Liidu tasakaalustatud arengu eesmärgi saavutamiseks.

1.2

EMSK on veendunud, et ühtse lähenemisviisi rakendamine kiirendab kavandatavate üleeuroopaliste võrkude arendamist ja vähendab sellega seotud kulusid võrreldes lähenemisega, mille puhul ei arvestata eri võrkude vahelise võimaliku koostoimega.

1.2.1

Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles enne peagi aset leidvat vahehindamist esitama ettepanekuid, millega toetataks üleeuroopalisi võrke puudutavate ühtset lähenemisviisi järgivate algatuste (kõigi võrkude ulatuses, st k.a haruvõrgud) ulatuslikumat rahastamist nn ühtse lähenemisviisi fondi kaudu.

1.3

Analüüsides tingimusi, millele peab projekt vastama, et kvalifitseeruda üleeuroopaliste võrkude (kõigi võrkude ulatuses) ühtse lähenemisviisina, jõudis EMSK järeldusele, et mõjus koostoime on võimalik üksnes sektorite lähendamisprotsessi korral (1). Ühtse lähenemisviisi mõjusa toimimise oluline eeldus on komitee arvates ka asjaomaste võrkude põhistruktuuri võimalikult kiire väljatöötamine.

1.4

Viidates otseselt komisjoni teatisele, on EMSK arvamusel, et seda tuleks täiendada analüüsiga, milles uuritaks, mil määral on 12 uue liikmesriigi ühinemine ELiga mõjutanud ühtse lähenemisviisi rakendamise võimalust ja ulatust nendes liikmesriikides.

1.5

Komitee tõdeb, et ühtne lähenemisviis üleeuroopalistele võrkudele on erilise tähtsusega, kuna seeläbi

piiratakse võrkude ehitamisel ja kasutamisel tekkivaid kahjulikke mõjusid keskkonnale ja

on võimalik vähendada ja pehmendada huvide konfliktide tulemusel tekkivaid erimeelsusi võrkude ehitamisel ja kasutamisel.

1.6

EMSK on arvamusel, et nii ELi kui ka liikmesriikide algatatud teaduslikud uurimused on eriti olulised selle jaoks, et ühtne lähenemine üleeuroopalistele võrkudele saaks avaldada võimalikult suurt mõju. Antud kontekstis täheldab komitee siiski, et senised uurimused on killustunud nii teemade kui valdkondade osas. Seepärast kutsub komitee komisjoni ja nõukogu üles kogu Euroopa teadusruumis looma ja rakendama programme ja meetmeid, mis oleksid pühendatud komplekssete üleeuroopaliste võrkude eri võrkude vahelisele koostoimele.

1.7

Kuna mõnes ELi liikmesriigis on rajatud teiste riiklike infrastruktuuride (nt elektri- või raudteevõrk) tehniliseks otstarbeks mõeldud kiudoptiliste võrkude raamistik, on EMSK veendunud, et ühtse lähenemisviisi elluviimisel on vajalik kõnealuste kiudoptiliste võrkude suurem kommertsalane kasutamine (telekommunikatsiooniteenused, andmeedastus jne).

1.7.1

Paljudes ELi liikmesriikides toimub kohaliku (kommunaalse) infrastruktuuri kiire arendamine ning EMSK on seisukohal, et neid infrastruktuuri uusrajatisi tuleks kasutada ühist lähenemisviisi silmas pidades kiudoptiliste võrkude arendamise edendamiseks ja kohapealsete arukate infrastruktuuride loomiseks (2). Aruka kohaliku infrastruktuuri põhielement peaks olema integreeritud geograafilise teabe süsteem (GIS) (3). Sel viisil saavutatakse IT-süsteemi (aruka infrastruktuuri juhtimissüsteemi) abil ühtne lähenemisviis kohalikule võrgu infrastruktuurile.

1.8

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon arvestaks oma üleeuroopaliste võrkude ühtset lähenemisviisi puudutavates kavades biogaasi ja keskkonnasõbralikke integreeritud tehnoloogiaid. Tänu kõnealustele tehnoloogiatele, mis toovad energiatoomise lõpptarbijale lähemale, on võimalik vähendada CO2 heitkoguseid.

1.8.1

Ühtse lähenemise raames tuleks töötada selle nimel, et saavutada koostoimest, koordineerimisest ja kokkuhoiust tulenev mõju, milleni on võimalik jõuda bio- ja gaasienergiatehnoloogiate arendamise kaudu.

1.9

Üleeuroopaliste energiavõrkude võimalike koostoimete osas ELi Balti liikmesriikides on EMSK seisukohal, et ühtse lähenemise raames tuleks võtta üks võimalikest ja kõige kiiremini realiseeritavatest meetmetest ning kõnealused riigid tuleks energiasilla abil ühendada ELi süsteemiga. Pikas perspektiivis (2020) tuleks aga antud ettevõtmise teostamiseks vältida luhtunud kulude (4) (stranded costs) tekkimist ülekandevõrkude valdkonnas.

2.   Sissejuhatus

2.1

Energia, transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuride arendamine, sidumine, parem integreerimine ja kooskõlastamine Euroopas on kõrged eesmärgid, mis on esitatud nii asutamislepingus (5) kui ka Lissaboni strateegiast tulenevates majanduskasvu ja tööhõive alastes suunistes (6).

2.2

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 154–156 ning majanduskasvu ja tööhõive alastes suunistes on sätestatud Euroopa energia, transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri arendamise, sidumise, tugevama integreerimise ja parema kooskõlastamise eesmärgid.

2.3

Kõnealuste EÜ asutamislepingu sätete ja eelnevalt nimetatud suuniste alusel sündis idee üleeuroopalistest transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkudest, mis toimiksid ühenduse majanduse vereringena.

2.4

Et tagada üleeuroopaliste võrkude võimalikult suur mõjusus, pidades seejuures eelkõige silmas Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamist, andis Euroopa Komisjon juulis 2005 asjaomase eesmärgiga loodud juhtrühmale ülesande töötada välja ühine lähenemisviis ühenduse üleeuroopaliste transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude toetuseks ettenähtud eri vahendite paremaks kooskõlastamiseks.

2.4.1

Kõnealune juhtrühm tegeles eelkõige järgmiste küsimustega:

üleeuroopaliste võrkude koostoime,

keskkonnasäästlikkus üleeuroopaliste võrkude kontekstis,

uute tehnoloogiate kasutamine üleeuroopalistes transpordivõrkudes,

üleeuroopaliste võrkude rahastamine ja sellega seoses

ühenduse vahendite ühendamine,

suurte prioriteetsete projektide rahastamine,

avaliku ja erasektori partnerlus üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks.

2.5

Käesoleva EMSK arvamuse teema on komisjoni teatis „Üleeuroopalised võrgud: ühtse lähenemisviisi suunas” (KOM(2007) 135 lõplik), mille aluseks omakorda on juhtrühma tööd.

3.   Üldised märkused

Üleeuroopaliste võrkude rajamise seis

3.1   Üleeuroopalised transpordivõrgud

3.1.1

Pärast viimast, 2007. aastal toimunud ELi laienemist hõlmavad üleeuroopalised transpordivõrgud 30 prioriteetset projekti, mis tuleks ellu viia aastaks 2020. Komisjon on hiljuti välja toonud vajaduse laiendada üleeuroopalisi võrke naaberriikidesse (7).

3.1.2

Nimetatud suurte projektide elluviimisel ollakse esialgsest ajakavast maas. Kuigi osad projektid on juba valmis või siis momendil valmimisjärgus (8), toimub prioriteetseks peetavate transporditeede ehitus endiselt aeglaselt. EMSK omaalgatuslikus arvamuses (9) käsitletakse põhjalikult selle põhjuseid.

3.1.3

30 prioriteetsest projektist on 18 projekti seotud raudteega, kaks siseveeteedega ja meresõiduga. Suur tähtsus on omistatud kõige keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele. ECORYSi poolt Euroopa Komisjoni tellimusel läbi viidud uurimuses (10) toodud kaardid näitavad 30 prioriteetse projekti edenemist kuni praeguseni ning seda, kuhu tuleb välja jõuda mitmeaastase finantsraamistiku lõpuks 2013. aastal. Kõnealustelt kaartidelt on selgelt näha, kui lünklik see võrk veel on.

3.1.4

Käesoleva arvamuse teemaks olev komisjoni teatis sisaldab ülevaadet finantsplaneerimisperioodil 2000–2006 üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamiseks ette nähtud finantsvahenditest. Mitmeaastase finantsraamistiku alusel eraldati üleeuroopaliste transpordivõrkude arendamiseks ELi eelarvest 8,013 miljardit eurot.

3.1.5

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond on ka programmiperioodil 2007–2013 üleeuroopaliste transpordivõrkude projektide puhul peamised ühendusepoolse kaasrahastamise allikad. Üldiselt peaks ühenduse toetus üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamiseks olema suunatud piiriülestele lõikudele ja kitsaskohtadele.

3.1.6

Euroopa Investeerimispank rahastab transpordiinfrastruktuuri jätkuvalt laenude kaudu ja konkreetse tagatisvahendi kaudu, mille eelarvesse kuulub 500 miljonit eurot Euroopa Investeerimispanga omavahenditest ja 500 miljonit eurot üleeuroopaliste transpordivõrkude eelarvest (ehk 6,25 % vahendite kogusummast).

3.2   Üleeuroopalised energiavõrgud

3.2.1

Jaanuaris 2007 analüüsis komisjon prioriteetsete ühenduste kavas üleeuroopalist huvi pakkuvate prioriteetsete projektide edusamme. Elektri valdkonnas kulgeb 32 projektist vaid 12 projekti elluviimine plaanipäraselt. Kõigest viis projekti on nüüdseks lõpule viidud (11).

3.2.2

Gaasivõrkude puhul on olukord parem — eeldatavalt viiakse aastatel 2010–2013 lõpule seitse projekti kümnest. Teisalt on takerdunud 29 veeldatud maagaasi terminali (12) ja gaasimahutite ehitus. Üheksa projekti elluviimisest on täielikult loobutud, viie puhul on tööd peatatud.

3.2.2.1

Viivituste ja vajakajäämiste peamise põhjusena nimetas komisjon plaanide tegemise ja lubade andmise korra keerukust. Täiendavad põhjused on avalikkuse vastuseis, ebapiisavad rahalised vahendid ning energiaettevõtete vertikaalselt integreeritud struktuur.

3.2.3

Prioriteetsete projektide täielikuks realiseerimiseks peab EL enne 2013. aastat investeerima infrastruktuuri vähemalt 30 miljardit eurot (6 miljardit eurot elektrienergia edastamisesse, 19 miljardit eurot gaasijuhtmetesse ja 5 miljardit eurot veeldatud maagaasi terminalidesse). Investeeringud on vältimatud mitte üksnes riigipiire ületavaid ühendusi silmas pidades, vaid ka energiatootmise seisukohast.

3.2.4

Rahaline toetus, mida eraldatakse üksnes erilistel ja põhjendatud juhtudel, tagatakse üleeuroopalisse energiavõrkudesse tehtavate investeeringute puhul Euroopa Liidu eelarvevahenditest. Siinkohal on tegu eraldi eelarvereaga, mis on ette nähtud üksnes üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks. Rahastamine on ka võimalik ühtekuuluvus- ja struktuurifondidest. (Kõnealused fondid vastutavad kolmandiku eelarve eest ja on mõeldud piirkondlike arengute rahastamiseks, mh energiavõrkude valdkonnas).

3.2.5

Investeeringute tegemise etappi rahastatakse ka teiste finantsvahendite abil (fondid, laenud). Euroopa Investeerimispank on üleeuroopaliste transpordivõrkude peamine rahastamisallikas. Aastatel 1993–2005 moodustas kõigi üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks ettenähtud laenulepingute kogusumma 69,3 miljardit eurot, millest 9,1 miljardit eurot suunati energiavõrkudesse.

3.3   Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud

3.3.1

Telekommunikatsioonivõrkude infrastruktuuri arendamine on üleeuroopalistest võrkudest kõige kaugemale jõudnud. Alates 1988. aastast avati telekommunikatsiooniteenuseid järk-järgult konkurentsile. Sellel on olnud väga kaugeleulatuv mõju. Suurem konkurents on soodustanud investeeringuid, uuendustegevust, uute teenuste tekkimist ning tarbijahinna olulist langust.

3.3.2

Praegu keskendutakse investeeringute tegemisel olemasolevate võrkude viimisele järgmise põlvkonna tasemele, kolmanda põlvkonna mobiilside ja traadita infrastruktuuri arendamisele ning lairibaühenduste viimisele ELi maapiirkondadesse.

3.3.2.1

Investeeringud võivad hõlmata kiudoptilisi võrke, mille puhul tsiviilehitustööd ning sisesed kaabeldustööd moodustavad 70 % paigaldamiskuludest. Raudteeliinide, teede või energialiinide ehitamine võib lihtsustada võrkude levimist alateenindatud piirkondadesse.

3.3.3

Peamine üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkudega seonduv probleem on lairibaühenduse lõhe ületamine. Seoses linna- ja maapiirkondade vaheliste suurte erinevustega peavad liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid ja panema paika eesmärgid, et ületada lõhe 2010. aastaks.

3.3.4

Vajalik on paremini kooskõlastada ja integreerida eri rahastamisallikad (struktuurifondid, Maaelu Arengu Fond, üleeuroopaliste võrkude ja riiklikud vahendid), et arendada sidusat plaanimist ja täita lairibasidega kaetuse eesmärk.

Üleeuroopaliste võrkude ühtse lähenemisviisi kasutusvaldkonnad

3.4   Üleeuroopaliste võrkude koostoime

3.4.1

Üleeuroopaliste võrkude koostoime esimene näide on raudtee ja maantee ühendamine (13). Sellisest ühendamisest tulenevad positiivsed tulemused on esitatud komisjoni teatises „Tähtsamate üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine naaberriikidesse. Suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades” (14). Olulisemad positiivsed tulemused on: parem ruumikasutus, ühised ehitustööd, väiksem visuaalne mõju maastikele ja nende vähesem killustamine, meetmed ühiste infrastruktuuride mõju vähendamiseks (mürakaitse, sillad loomadele jne). Ka kulusid ja ühendatud infrastruktuuride negatiivseid keskkonnamõjusid on võimalik märkimisväärselt vähendada.

3.4.2

Teostati uuring muude ühendamisvõimaluste arendamise kohta (näiteks viia kõrgepingeliin läbi raudteetunneli ja lisada raudteeliinile telekommunikatsioonikaabel, eelkõige kiudoptiline kaabel) (15). Analüüsiti tehnilist teostatavust, mõju projekti maksumusele ja teostatavuse keerukust. Järgnevalt tutvustatakse tehtud järeldusi.

3.4.2.1

Võttes arvesse vajalike kaitstud alade ulatust, on gaasijuhtmete ühendamine muude infrastruktuuridega tehniliselt raskesti teostatav, kuid muude üleeuroopaliste võrkude ühendamises on olemas reaalsed eelised.

3.4.2.2

Kõige lootustandvamaks osutus telekommunikatsiooni- ja transpordivõrkude koostoime. Igat transpordivõrku võib optimeerida, lisades sellele kommunikatsioonivõrgustiku, mida kasutatakse võrgu majandamiseks. Enamikul juhtudel on raudteede- ja kiirteedevõrkudel selline kommunikatsioonivõrk juba olemas. Teatavatel juhtudel kasutatakse nende võrkude lisavõimsust muudel eesmärkidel, nt andmete edastamiseks.

3.4.2.3

Infrastruktuuri juhtimisvõrgu ja telekommunikatsioonivõrgu koostoimet ei ole veel kuigi tihti püütud süstemaatiliselt saavutada.

3.4.2.4

Elektrivõrkude ning transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuride ühendamisel põhinevad huvitavad lahendused on näiteks kõrgepinge-kaablite paigaldamine piki kanalite ja jõgede kaldaid, keskpinge (2x25 kV) ühendusharud piki kiirrongiliine, maa-aluste kõrgepingeliinide (300–700 kV) süstemaatilisemad ühendusharud piki transpordivõrgu radasid. Need soovitused ei asenda kohest vajadust siduda riikide kõrgepingevõrgud, vaid tehakse ettepanek riikide elektrivõrkude täpsemaks kokkusobitamiseks pikema aja jooksul, mis on vajalik suurte infrastruktuuriprojektide elluviimiseks.

3.5   Keskkonnasäästlikkus ja üleeuroopalised võrgud

3.5.1

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevas Lissaboni strateegias kutsutakse üles rakendama üleeuroopalisi võrke kooskõlas säästva arengu põhimõttega.

3.5.2

Enamus üleeuroopalise transpordivõrkude 30 prioriteetsest projektist on sellised, millega soodustatakse kõige keskkonnasõbralikumaid transpordiliike, mille puhul kasutatakse energiat kõige vähem, näiteks raudteed ja veeteed. Üleeuroopalise transpordivõrgu teostamisel on keskkonnale positiivne mõju. Praeguse tendentsi jätkudes on transpordi tekitatud süsinikdioksiidiheited 2020. aastaks suurenenud praegusega võrreldes 38 % võrra. Komisjoni arvates pidurdaks 30 prioriteetse projekti teostamine seda kasvu ligikaudu 4 % võrra, mis vähendaks süsinikdioksiidiheitmeid 6,3 miljoni tonni võrra aastas.

3.5.3

Riikide energiavõrkude sidumine ja taastuvate energiaallikate ühendamine võimaldavad igas liikmesriigis tootmisvõimsust paremini rakendada ja seega vähendada negatiivset keskkonnamõju.

3.5.4

Ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktidega on kindlaks määratud selge raamistik suurte projektide elluviimiseks. Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevates ühenduse suunistes osutatakse sellele raamistikule (16). Iga uue infrastruktuurikava kohta üleeuroopaliste võrkude valdkonnas tuleb koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüs (17) ja igat projekti tuleb hinnata individuaalselt (18). Kõnealused analüüsid võivad kasuks tulla võimaliku koostoime uurimisel.

3.5.5

Iga projekt peab vastama müra, vett ning floora ja fauna kaitsmist käsitlevatele ühenduse õigusaktidele (19).

3.5.6

Kui ükski alternatiividest ei ole ühist huvi pakkuvatele projektidele optimaalne lahendus, võib kooskõlas ühenduse õigusaktidega võtta kompenseerivaid meetmeid, mis võimaldavad projekti jätkata, kompenseerides samal ajal võimalikku negatiivset mõju.

3.6   Ühtne lähenemine üleeuroopaliste võrkude rahastamisele

3.6.1

Üleeuroopaliste võrkudele suunatud rahastamisvahendite ühendamisega kaasnevad märkimisväärsed probleemid või lausa konfliktid. Komisjon on olnud pidevalt mures ühenduse eri rahastamisallikatest pärineva rahastamise kumuleerumise pärast sama projekti puhul. Kontrollikoda on rõhutanud kõnealust probleemi oma aruannetes üleeuroopaliste võrkude komisjonipoolse rakendamise kohta.

3.6.2

Käesoleva EMSK arvamuse teemaks olevas teatises jõuab juhtrühm järeldusele, et ühenduse erinevate rahastamisvahendite kumuleerimise võimalus peab olema välistatud. Selleks et tagada eelarve läbipaistvus ja usaldusväärne finantsjuhtimine, välistatakse finantsmääruses ja/või kõnealuse sektori kohta vastu võetud või vastu võetavates põhilistes õigusaktides ühenduse erinevate rahastamisvahendite kumuleerimise võimalus sama meetme puhul.

3.6.3

Komisjoni teatises tehtav oluline järeldus, mis avaldab suurt mõju üleeuroopalistesse võrkudesse tehtavatele kombineeritud investeeringutele on see, et sellise projekti kulusid, mis on osa struktuurifondidest ja/või Ühtekuuluvusfondist rahalist abi saavast rakenduskavast, ei saa katta ühenduse muudest rahastamisallikatest.

3.6.3.1

Seega kui näiteks ERTMS-süsteemi seadmete või raudteeliini elektriga varustamise jaoks vajalikke kulusid ei kaeta struktuurifondidest ja/või Ühtekuuluvusfondist pärineva rahalise abiga, võib neid katta ka üleeuroopalistele võrkudele ettenähtud rahastamisvahenditest. Raudteeliini ehitamist võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) või Ühtekuuluvusfondist. Projekte võib jagada ka geograafilisteks osadeks, mida võib kaasrahastada kas ERDF/Ühtekuuluvusfond või üleeuroopalistele võrkudele ettenähtud rahastamisvahenditega.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Ühtne lähenemine energiavõrkude arengule: elekter ja gaas

4.1.1

Gaasil põhinevate tootmistehnoloogiate areng (kombineeritud tehnoloogiad (20), soojus- ja elektrienergia koostootmine (21)) tõstab investeeringute tegemise riski elektrivõrkude valdkonnas (elektrienergia edastamist asendab maagaasi transport ning kohalike gaasiküttega soojuse ja elektri koostootmisrajatiste, väikeste koostootmisrajatiste ja mikrokoostootmisrajatiste areng).

4.1.2

Uute gaasitransporditehnoloogiate areng tõstab investeeringute tegemise riski gaasivõrkude valdkonnas (CNG- (22) ja LNG-meetodite kasutamisel asendub maagaasi transport mööda gaasijuhet laeva- ja veoautotranspordiga).

4.1.3

Elektri- ja gaasisektori (antud valdkonnas tegevate ettevõtete) lähendamine, st lähendamine omandisuhteid, juhtimist ja organisatsiooni silmas pidades, on maagaasi ning elektri- ja soojatootmise integreeritud tehnoloogilise kontseptsiooni eeldus. Seepärast tuleb loobuda sektoripõhisest mõtlemisviisist (ja mitte vaadelda enam elektri- ja gaasisektorit kui eraldiseisvaid valdkondi). Eriti oluline on elektri- ja gaasitööstuse lähendamine uutes (Kesk- ja Ida-Euroopa) liikmesriikides.

4.2   Ühtne lähenemine kiudoptiliste võrkude arengule

4.2.1

Mõningates ELi liikmesriikides, sealhulgas ka uutes liikmesriikides (nt Poolas) on tehnilistel otstarvetel (elekter (23) ja raudtee (24)) rajatud laiaulatuslikud kiudoptilised võrgud. Kõnealuseid võrke kasutatakse küll üha enam kommertseesmärkidel, (25) ent senini ei ole avastatud nende ülimalt suurt integratsioonipotentsiaali. Ka gaasitööstuses ei leia olemasolev potentsiaal täielikku kasutust. Eelkõige on siin aga tegu potentsiaaliga, mis tekib erinevate infrastruktuuride (elekter, raudtee) tehniliste kiudoptiliste võrkude integreerimisel telekommunikatsioonivõrguga, et luua tõhus juurdepääsuvõrk.

4.2.2

Paljudes ELi liikmesriikides, eelkõige uutes liikmesriikides töötatakse hetkel intensiivselt kohalike infrastruktuuride (nagu veejuhtmed ja kanalisatsioon) arendamisega. Kõnealust infrastruktuuri kaasrahastatakse ELi, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest. See on ainukordne võimalus ühendada need infrastruktuurid kiudoptiliste võrkudega. Euroopa maapiirkondades ja väikestes linnades annab see võimaluse kaasajastamise hüppeliseks arenguks. Seda liiki integreerimise praktilist teostamist on võimalik mõjusalt toetada, kui julgustataks ELi kaasrahastamise kasutatamist kohalike infrastruktuuride arendamiseks, näiteks toetades integreeritud infrastruktuuri arendamist.

4.2.3

Kiudoptiline võrk võiks olla aruka kohaliku infrastruktuuri arendamise aluseks, k.a eri (arukate) komponentide (veejuhtmed, kanalisatsioon, transport, küttesüsteemid, avalikkuse ohutus) (tehniline) juhtimine ning kõnealuse infrastruktuuri haldamine (mis puudutab tehnilist järelevalvet ja teenuste turgu). Aruka kohaliku infrastruktuuri peamine element peaks olema integreeritud geograafilise teabe süsteemi (GIS) kaart (mida haldab kohalik või piirkondlik omavalitsus ja mis oleks ligipääsetav kõigi vastavas piirkonnas tegutsevate infrastruktuuriettevõtete jaoks). GISi kaardis peitub hetkel suurim potentsiaal kohaliku infrastruktuuri võrgu struktuuride integreerimiseks.

4.3   Ühtne lähenemisviis ning biogaasi tehnoloogiate ja keskkonnasõbralike energiatehnoloogiate küsimus

4.3.1

Tänu biogaasi tehnoloogiatele (väikesed soojuse ja elektri koostootmisrajatised (26), mis põhinevad suurtest põllumajandusettevõtetest pärineva biomassi gaasistamisel) on võimalik piirata elektrivõrkude edasist väljaehitamist ja võrgukadusid ning kasutada primaarenergiat tõhusamalt, mis võimaldab saavutada CO2 heitkoguste vähendamist.

4.3.2

Integreeritud tehnoloogiate väga oluline kategooria on keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (keskkonnasõbralik soojuse ja elektri koostootmine), mis on suunatud energia tootmisele (elektri- ja soojusenergia) ja jäätmete kasutamisele (olmejäätmed, põllumajandusliku toodangu ning põllumajanduslike ja toiduainetoodete töötlemise jäätmed).

4.4   Ühtne lähenemisviis infrastruktuuri rahastamisel avaliku ja erasektori partnerluse kaudu

4.4.1

Avaliku ja erasektori partnerluse kaudu toimuva integreeritud infrastruktuuri rahastamise eesmärk on kasutada infrastruktuuride arendamisel (eelkõige uutes liikmesriikides) tõhusamalt ELi vahendeid.

4.4.2

Vanades liikmesriikides (EL 15) rahastati avaliku ja erasektori partnerluste abil peamiselt suuri infrastruktuuriprojekte. Uutes (Kesk- ja Ida-Euroopa) liikmesriikides tuleks kõnealuste partnerluste abil rahastada väikeseid kohalikke infrastruktuuriprojekte. Seepärast on järjest suurema tähtsusega, et vanad liikmesriigid jagaksid avaliku ja erasektori partnerluse raames omandatud kogemusi uute liikmesriikidega (kusjuures tuleb siiski arvestada seda, et kogemuste üks ühele ülekandmine ei ole võimalik, samuti ei ole võimalik võrrelda üksikute suurte infrastruktuuriprojektide rahastamist väiksemate, ent väga arvukate projektidega).

4.4.3

ELi vahendite kättesaadavus toob mõningates (sh ka Kesk- ja Ida-Euroopa) liikmesriikide kohalikes omavalitsusüksustes tihti kaasa üleinvesteeringud sektorispetsiifilistesse infrastruktuuridesse (nt veejuhtmetesse või kanalisatsiooni). Teisalt ei kasuta need omavalitsused investeeringute tegemise etapil ära sektorispetsiifiliste investeeringute integreerimise potentsiaali. See tekitab tõsist muret, sest seeläbi lastakse käest võimalus vähendada infrastruktuuri tehtavaid investeeringuid (ja ELi vahendeid ei kasutata piisavalt mõjusalt). Lisaks viib eeltoodu selleni, et kõnealused omavalitsused peavad kandma õigustamatuid kulusid infrastruktuuri tulevase kasutamise eest, millesse investeeriti liiga palju (omavalitsusüksuste elanike kanda jäävad kõrgemad infrastruktuuri kasutamise kulud). Erakapitali osalus infrastruktuuri rahastamisel on mõjus vahend, et kasutada ära integreerimispotentsiaali ja vähendada üleinvesteerimise riski.

Brüssel, 13. märts 2008.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  Siinkohal peetakse silmas ettevõtteid hõlmavat sektorite organisatsioonilist lähenemist.

(2)  Arukas infrastruktuur on tänu sellele lisatud või sisseehitatud komponentidele võimeline koguma infrastruktuuri olukorda puudutavaid andmeid ning edastama need keskarvutisse ning mõnikord on see isegi võimeline võtma vastu juhtimisseadmeid käivitava arvuti saadetud käsklusi (U of T Civil Engineering — viimati ajakohastatud 9. november 2001).

(3)  Vt „Konkreetsed märkused”, punkt 4.2.3.

(4)  Luhtunud kulud on üksnes minevikus tekkinud investeerimiskulud või kohustused (ajaloolised kulud), mida investorid ei ole veel tagasi teeninud elektri müügi ja teiste teenuste osutamisega ning mis ei ole ka konkurentsile suunatud turul võimalik. Nende kulude tagasiteenimise tähtpäev on reeglina elektrituru tekkimise või siis liberaliseerimise päev.

(5)  Asutamislepingu artiklid 154, 155 ja 156.

(6)  Majanduskasvu ja tööhõive alased suunised (2005–2008) nr 9, 10, 11 ja 16.

(7)  KOM(2007) 32 lõplik, 31. jaanuar 2007.

(8)  Sundi püsiühendus (ühendab Rootsit ja Taanit, valmis 2000. aastal), Malpensa lennujaam (Itaalia, valmis 2001. aastal), Betuwe raudteeliin (ühendab Rotterdami Saksamaa piiriga, valmis 2007. aastal) ja PBKAL (kiirrong liinil Pariis-Brüssel-Köln-Amsterdam-London, valmis 2007. aastal).

(9)  ELT C 157, 28.6.2005, lk 130.

(10)  „Synergies between Trans-European Networks, Evaluations of potential areas for synergetic impacts”, ECORYS, august 2006.

(11)  Aleksandra Gawlikowska-Fryk: „Transeuropejskie sieci energetyczne” („Üleeuroopalised energiavõrgud”), 2007.

(12)  LNG (liquid natural gas): veeldatud maagaas.

(13)  Teatavad liikmesriigid, eelkõige Saksamaa (Bundesnaturschutzgesetz, § 2, Bündelungsgebot), on kehtestanud õigusliku kohustuse püüda saavutada selline koostoime.

(14)  KOM(2007) 32 lõplik, 31. jaanuar 2007

(15)  „Synergies between Trans-European Networks, Evaluations of potential areas for synergetic impacts”, ECORYS, august 2006.

(16)  Otsuse 884/2004/EÜ artikkel 8.

(17)  Direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta.

(18)  Projektide hindamiseks keskkonnamõju hindamise direktiiv 85/337/EMÜ, mida on muudetud direktiividega 97/11/EÜ ja 2003/35/EÜ.

(19)  Linnudirektiiv 79/409/EMÜ, elupaikade direktiiv 92/43/EMÜ ja veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ.

(20)  „Bloki gazowo-parowe, o mocach jednostkowych na ogół od kilkudziesięciu do 200 MW” — Jan Popczyk, „Co dalej z elektroenergetyką?”, Miesięcznik Stowarzyszenia Elektryków Polskich, VI 2000 („Gaasi- ja auruturbiinid võimsusega mõnikümmend kuni 200 MW”, Jan Popczyk „Mis on elektrienergia tulevik?”, Poola Elektrike Liidu kuukiri, VI 2000).

(21)  Vt allmärkus 25.

(22)  CNG (Compressed Natural Gas): kütus, 20–25 MPa-le kokkusurutud maagaas.

(23)  Näiteks Poola kiudoptiline võrk TelEnergo.

(24)  Näiteks Poola kiudoptiline võrk Telekomunikacja Kolejowa — Grupa PKP (Poola riikliku raudtee PKP raudtee telekommunikatsioon).

(25)  Selle näiteks on Poola ettevõtete TelEnergo ja Telbank ühinemine ettevõtteks Exatel, mis on kaasaegne teenindusettevõte IT ja telekommunikatsiooni valdkonnas.

(26)  Soojuse ja elektri koostootmine on tehnoloogiline protsess, millega toodetakse samaaegselt elektrienergiat ja soojusenergiat.