17.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 151/45

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub vajadusega koostada kõiki valdkondi hõlmav Euroopa noortestrateegia ning on valmis oma vahenditega protsessi panustama, nt otsekontakt rohujuuretasandi organisatsioonidega ning ELi institutsioonide teadlikkuse tõstmine rohujuuretasandi probleemidest.

1.2

Komitee usub, et eduka ja jätkusuutliku, kõiki valdkondi hõlmava laste- ja noortestrateegia koostamist peaks toetama komisjonisisese alalise struktuuri (eri peadirektoraatide töö kooskõlastamine) või institutsioonidevahelise rühmaga ning see peaks põhinema selgete eesmärkide ja tähtaegadega järelevalvemehhanismide loomisel.

1.3

Komitee arvates peaks esimene samm ELi tööhõive suurendamisel — enne kui keskenduda täielikult eakate tööhõivele — olema noortele ulatusliku tööhõive tagamine, kuna sellel oleks hoopis pikaajalisem mõju nii sotsiaalsest aspektist (sõltumatus, ühiskond, sündimus, perekond jne) kui ka majanduslikust aspektist, kuna see mõjutab majanduskasvu, sotsiaalkindlustuse summasid, tarbimist, säästmist, investeeringuid (ehitust jne). Komitee kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles võtma vajalikke samme noorte tööpuuduse vähendamiseks Euroopas, eelkõige rakendades kiiremini ja tõhusamalt Euroopa noortepakti ja liikmesriikide Lissaboni strateegia riiklikke reformikavu.

1.4

Komitee kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu noorte olukorrale maapiirkondades ja vaestes linnapiirkondades. Komitee kutsub liikmesriike üles vastama laste vaesuse kaotamise väljakutsele ja palub võtta lisameetmeid, et parandada puuetega noorte osalemist ühiskonnas võrdsetel alustel.

1.5

Komitee soovitab komisjonil jätkata tööd noorte vabatahtliku tegevuse tunnustamiseks, kaasates tööandjate ja töötajate organisatsioone, formaalse hariduse süsteemide esindajaid ja vastavaid valitsusväliseid organisatsioone.

1.6

Komitee kordab oma põhiaspekte seoses noorte vabatahtliku tegevusega, peamiselt et:

1.7

Komitee soovitab vältida ebakindlate ja ilma väljavaadeteta meetmete võtmist noorte tööhõivesse integreerimiseks: juhutöö ning üha ebakindlamad tööajad ja lepingud ei tohiks enam kõne alla tulla, kuna need on oma tagajärgi näidanud üha suurema hulga eri sotsiaalsetest tingimustest pärit noorte puhul. Ühe lahendusena välja pakutud juhutöö, mis kujutaks vaheetappi alushariduse omandamise ja aktiivsesse tööellu sisenemise vahel, aeglustab noorte tööalast edasiliikumist ja püsiva vastutuse võtmist nii sotsiaalses kui perekondlikus plaanis. Seda tõsiasja kinnitavad paraku nii Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound), ILO kui ka Euroopa Tööhõive Seirekeskuse uurimustest saadud tulemused.

1.8

Komitee toetab struktureeritud dialoogi arendamist otsustajate ja noorte vahel. Seesugune dialoog peaks andma panuse komisjoni teatises välja pakutud kõiki valdkondi hõlmava Euroopa noortestrateegia arengusse. Komitee tervitab komisjoni ettepanekut koostada iga kolme aasta järel ELi aruanne noorte kohta ning soovitab tagada noorte kodanikuühiskonna organisatsioonide, eelkõige riiklikke noortenõukogude osalemine nimetatud aruannete koostamisel.

1.9

Komitee toetab tugeva partnerluse arendamist Euroopa Liidu ja noorte vahel deklaratsiooni vormis, mille allkirjastavad Euroopa institutsioonid ja Euroopa noortefoorum, kes on institutsioonidele noori esindav partner.

2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on tegelenud noorteküsimusega juba rohkem kui kümme aastat. Kõige hiljutisemad arvamused on jätkuvalt asjakohased ning neid võib siinkohal esile tõsta, vähemalt osaliselt (1).

2.2

5. septembril 2007 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamise kohta. Teatise valmistasid ühiselt ette hariduse ja kultuuri ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraat. Koostamisel osalesid ka teised peadirektoraadid. Teatises käsitletakse teemasid, nagu noorte haridus, tööhõive, tervis ja kodakondsus, ning püütakse neid vaadelda sektoriüleselt. Teatisega kaasneb kaks komisjoni talituste töödokumenti — üks vabatahtliku tegevuse, teine noorte tööhõive kohta.

2.3

Teatises käsitletakse 2007. aasta aprillis Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA) avaldatud aruande „Investing in youth: an empowerment strategy” huvipakkuvaid tulemusi.

2.4

Komitee tervitab üldjoontes Euroopa Komisjoni lähenemisviisi nii teatise koostamise protsessi kui sisu osas. Komitee märgib rahuloluga, et teatise koostamisse oli kaasatud mitu peadirektoraati.

2.5

Siiski valmistab komiteele muret, kuidas viiakse ellu kõnealuse kõiki valdkondi hõlmava strateegia loomise plaanid. Komisjon ei anna soovitusi selle kohta, kuidas kõnealust eesmärki saavutada. Nõukogu esialgse reaktsiooni kohaselt ei ole ühelgi liikmesriigil seni sellesuunalisi plaane.

3.1

Kõnealuses peatükis käsitletakse peamiselt vaid formaalset haridust, kuid elukestva õppe protsessi edukus sõltub ka mitteformaalsest haridusest, mis koolisüsteeme täiendades annab vajalikud oskused ja pädevused. Seetõttu tuleks ka seda haridust arvesse võtta.

3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub üldiselt ettepanekutega hariduse kvaliteedi parandamiseks, kuna need on kooskõlas praeguste strateegiate ja dokumentidega.

3.3

Komitee nõustub ka sellega, et lisaks noortepassile tuleks Europassi raames välja töötada noortele suunatud elemendid, sest noortepassi puhul keskendutakse vaid tegevustele programmi „Euroopa Noored” raames. Kuid noorte tegevuste ulatus, mida tuleks tunnustada, on siiski palju laiem.

3.4

Komitee soovitab komisjonil jätkata tööd noorte vabatahtliku tegevuse tunnustamiseks, kaasates tööandjate ja töötajate organisatsioone, formaalse hariduse süsteemide esindajaid ja vastavaid valitsusväliseid organisatsioone.

3.5

Koolist väljalangenud noortel peaks olema võimalus osaleda mitteformaalse hariduse koolitusprogrammides, mis valmistaks neid ette täiskasvanueluks ja edukaks osalemiseks tööturul kas töötajate või ettevõtjatena.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et noorte töötus Euroopas on oht Euroopa tulevikule, ning kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles astuma vajalikke samme olukorra parandamiseks. Sellised meetmed peaksid põhinema Euroopa noortepakti kiiremal ja tõhusamal rakendamisel, milles paljudel liikmesriikidel on suuri puudujääke. Praegu on Euroopa noortepakt pigem deklaratsioon kui reaalne töökava.

4.2

Ühes varasemas arvamuses (2) nõudis komitee, et kaalutaks järgmiste sihtide lisamist liikmesriikide Lissaboni strateegia riiklikesse reformikavadesse:

4.3

Komitee võttis hiljuti vastu ettevalmistava arvamuse teemal „Flexicurity” (3). See võiks olla hea alus tulevasele tööle kõnealuses valdkonnas. Muu hulgas märgitakse selles, et „samuti peavad paljude liikmesriikide noored silmitsi seisma ebakindla tööturuga, mida iseloomustavad suur töötus, tähtajalised töölepingud, ebapiisav sotsiaalkindlustus ja noorte kvalifikatsioonist madalam töö”.

4.4

Sotsiaalne ebakindlus, mida siiani on peetud tüüpiliseks ja iseloomulikuks jooneks inimestele teatud eluetapis — nooruses –, näib paljude noorte puhul nii Euroopas kui ka kogu maailmas kestvat üha pikemat aega. ILO viimased aruanded näitavad, et noortel puudub töökohal kindlustunne ning neid kimbutavad materiaalsed raskused. Samuti peaksid vanemad põlvkonnad esitama endale küsimuse, millise tuleviku nad noortele jätavad.

4.5

Komitee on juba kutsunud üles edendama noorte ettevõtlusvaimu, andes neile rahalist ja tehnilist toetust ja minimeerides ettevõtte ülevõtmise, üleandmise ja loomisega seonduvat bürokraatiat. Seetõttu on komitee huvitatud väljapakutud katseprojektist noorte ettevõtjate liikuvuse edendamiseks.

4.6

Komisjoni algatuse osas praktikate kohta nõustub komitee, et vaja oleks sisse luua praktikate Euroopa kvaliteediraamistik ning võimaldada ettevõtetel lähtuda selle põhimõtetest ja sõlmida noortega selgeid lepinguid. Tulevase töö jaoks õppimise ja ette valmistamise asemel kasutatakse praegu paljudel juhtudel praktikal olevaid noori ära odava tööjõuna.

4.7

Kooskõlas komisjoni ettepanekuga, milles julgustatakse liikmesriike kasutama riiklikke meetmeid ja ELi fonde, et toetada noorte üleminekut haridussüsteemist tööturule, kutsub komitee liikmesriike üles vähendama halduskoormat, mis on seotud rahastamise taotlemisega ELi fondidest, kuna see vähendab võimalusi, et vabatahtlikkusel põhinevad noorte valitsusvälised organisatsioonid seda liiki rahastamiseni jõuavad. Valitsusväliste organisatsioonide projektide eelrahastamine aitaks parandada nende projektide võimalusi.

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles pöörama suuremat tähelepanu noorte olukorrale maapiirkondades ja vaestes linnapiirkondades. Paljudes maapiirkondades ja vaestes linnapiirkondades ei ole noortel juurdepääsu kvaliteetsele haridusele, koolitusele, liikuvusele, tervishoiuteenustele, vabaaja veetmise võimalustele, töövõimalustele ega ka võimalust osaleda kodanikuühiskonnas.

5.2

Komitee kutsub liikmesriike vastama väljakutsele kaotada laste ja noorte hulgas vaesus, millel on lastele tõsine mõju väga mitmesuguste probleemide näol, mis hõlmavad näiteks tervist, haridust ja isegi lapse tulevasi võimalusi vaesusest väljamurdmiseks.

5.3

Teatises ei käsitleta olulist seost päevaste lapsehoidmisteenuste ulatuse ja taseme ning hiljem koolis edasijõudmise ja edukuse vahel tööelus. Komitee soovitab kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega rõhutada päevaste lapsehoidmisteenuste tähtsust kooliks ja iseseisvaks eluks ettevalmistamisel, sest need on suurepärane vahend sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja mahajäämuse kompenseerimiseks.

5.4

Komitee palub võtta lisameetmed, et soodustada erivajadustega laste ja noorte, kes on raskendatud olukorras või kellel on puue, võrdsetel alustel osalemist ühiskonnas: võrdne osalemine noorteprogrammis; võrdne juurdepääs teabele noortepoliitika ja noorte projektide kohta ning teadlikkust tõstvatele meetmetele.

5.5

Komitee nõustub üldiselt Euroopa Komisjoni analüüsiga soolise võrdõiguslikkuse küsimuses. Siiski avaldab komitee kahetsust, et teatises ei tehta uusi ettepanekuid sooliste stereotüüpidega võitlemiseks.

5.6

Komitee on juba palunud komisjonil võtta meetmeid, mis oleks suunatud laste ja noorte tervisele ning eelkõige tasakaalustatud eluviisidele:

5.7

Komitee hiljutistes põlvkondadevahelist solidaarsust käsitlevates arvamustes (4) rõhutatakse, et solidaarsus noorte suhtes tuleb siduda valdkondadevahelisse horisontaalsesse poliitikasse, ent sealjuures tuleb lähtuda koostööst ja solidaarsusest kodanikuühiskonna teiste vanuserühmadega (nt lapsed, täiskasvanud, eakad).

5.8

Seepärast tervitab komitee uue tervishoiustrateegia vastuvõtmist komisjonis.

6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on noorte aktiivset osalemist toetanud oma arvamuste kaudu ning pakkudes oma koostööd 2007. aasta Euroopa noortenädala korraldamiseks.

6.2

Ühes varasemas arvamuses rõhutas komitee noorte aktiivse osalemise ja iseseisvuse olulisust ühiskonnas laiemalt ning soovitas järgmist:

6.3

Komitee arvates võiks teatise see osa, milles käsitletakse noorte vabatahtlikku tegevust (punkt 5.2), olla jõulisem ja vähem üldine. Komitee avaldab kahetsust, et ühtegi komitee ettevalmistavates arvamustes (5) toodud soovitust ei ole teatises arvesse võetud.

6.4

Seetõttu kordab komitee oma peamisi seisukohti kõnelause teema kohta:

6.5

Komitee toetab tugeva partnerluse arendamist Euroopa Liidu ja noorte vahel deklaratsiooni vormis, mille Euroopa institutsioonid ja Euroopa noortefoorum, kes on noori esindav institutsioonide partner, allkirjastavad eeldatavasti selle aasta lõpus. Komitee märgib rahuloluga, et Euroopa noortefoorum on vägagi huvitatud sobivate viiside ja vahendite arutamisest partneritega, tagamaks et eelkõige väiksemate võimalustega noorte arvamusi kuuldaks ja võetaks arvesse osana kõnealusest protsessist (6)

6.6

Lisaks toetab komitee struktureeritud dialoogi arendamist otsustajate ja noorte vahel. Seesugune dialoog peaks andma panuse komisjoni teatises välja pakutud Euroopa kõiki valdkondi hõlmava noortestrateegia arengusse. Seepärast soovitab komitee korralda kohtumine dialoogiks, kus osaleksid komisjoni kõik asjaomased peadirektoraadid, nõukogu ja Euroopa Parlamendi ning noorteorganisatsioonide esindajad, et koostada ühine kava selle kohta, kuidas käsitleda noorte temaatikat sektoriülesel viisil. Komitee on seisukohal, et seesugune ühine kava oleks konkreetne samm, vastamaks noorte ja noorte kodanikuühiskonna üleskutsetele, mis tehti 2007. aasta märtsis Roomas toimunud noorte tippkohtumisel.

6.7

Struktureeritud dialoogis noortega tuleks ära kasutada olemasolevad vahendid, nimelt ELi eesistujariikide korraldatud noorteüritused ja Euroopa noortenädalad. Siiski tuleks neid üritusi kasutada aruteluks kõiki valdkondi hõlmava Euroopa noortestrateegia edusammude üle ning nende kirjalikud tulemused peaksid olema edusammudega seotud. Ei ole vaja kirjutada uusi deklaratsioone — jalgratast ei ole tarvis üha uuesti leiutada.

6.8

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut koostada iga kolme aasta tagant ELi aruanne noorte kohta. Seesugune aruanne tuleks siduda kõiki valdkondi hõlmava noortestrateegia ja selle eesmärkidega ning määratleda konkreetsed näitajad edu või ebaedu hindamiseks. Tagatud peaks olema noorte kodanikuühiskonna, eriti riiklike noortenõukogude kaasamine nimetatud aruande koostamisse.