|
5.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 291/14 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine
(2007/C 291/07)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
MUUTMISTAOTLUS
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006
Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9 ja artikli 17 lõikele 2
„ROCAMADOUR”
EÜ NR: FR/PDO/105/0026/29.11.2004
KPN ( X ) KGT ( )
Taotletud muudatused:
1. Spetsifikaadi osa:
|
— |
|
Toote nimetus |
|
— |
|
Toote kirjeldus |
|
— |
|
Geograafiline piirkond |
|
— |
|
Päritolutõend |
|
— |
|
Tootmismeetod |
|
— |
|
Seos piirkonnaga |
|
— |
|
Märgistus |
|
— |
|
Riiklikud nõuded |
|
— |
|
Muu [täpsustada] |
2. Muudatus(t)e liik:
|
— |
|
Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine |
|
— |
|
Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet |
|
— |
|
Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3) |
|
— |
|
Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4) |
3. Muudatus(ed):
Muutmistaotluse üldine eesmärk on täpsustada nii piimatootmise kui ka tootmismeetodi rakendamise tingimusi.
Kõnealused muudatused võimaldavad paremini piiritleda toote seost piirkonnaga, säilitada selle omadusi ning vältida kõrvalekaldeid.
Tootmismeetod
Neljandasse lõiku lisatakse „Kõnealune piirang hõlmab ainult igasugust hormoonravi. See ei hõlma muid kasutatavaid poegimise ajatamise meetodeid.”
Täpsustatud on, et piirang (karja nende kitsede suurim arv, kes poegivad väljaspool hooaega) hõlmab ainult hormoonravi abil kunstlikult ajatatud poegimist. Nii kindlustatakse, et piirang ei hõlma muid kasutatavaid meetodeid, nagu kunstliku valguse režiim või loomulik poegimise ajatamine.
Viiendas lõigus asendatakse tekst „igas põllumajandusettevõttes peab geograafilises piirkonnas tegelikult kasutatava rohumaa pindala olema vähemalt 1 000 m2 piimakitse kohta” tekstiga „mis tahes põllumajandusettevõttes ei või eespool kindlaks määratud geograafilises piirkonnas paikneva söödamaa, karjamaa või söödateravilja kasvatamiseks kasutatava maa, mis on ette nähtud kitsede söötmiseks, koormus olla üle 10 kitse hektari kohta.”
Loomade hulga hektari kohta arvutamisel on eesmärk võtta arvesse ainult maad, millest kitsekarjad tegelikult toituvad või mida nende jaoks tegelikult kasutatakse. Lisaks vastavad uue sõnastuse terminid paremini kitsekasvatajate tavaliselt kasutavatele terminitele.
Lisatakse lõik: „Sõnniku või muu orgaanilise väetise laotamine on lubatud teatavatel tingimustel.”
Selleks et vältida kõrvalekaldeid, säilitada looduslik keskkond, rohumaad ning karja söötmiseks ettenähtud taimed, tuleb kindlaks määrata, millistel tingimustel on väetiste laotamine lubatud.
Lisatakse järgmine lõik: „Väetatud karjamaid ei tohi kasutada kitsede söötmiseks alates 1. jaanuarist 2010. Kõnealust keeldu kohaldatakse viivitamata uute põllumajandusettevõtete suhtes.”
Selleks et toote omadused säiliksid, on keelatud kasutada silo. Kõnealune meede nõuab nii põllumajandusettevõtte struktuuri kui ka töökorralduse olulist muutmist. Seetõttu taotletakse nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja määramist. Tähtaega ei soovita määrata uutele põllumajandusettevõtetele, et vältida olukorda, kus uued põllumajandusettevõtted alustavad tööd struktuuridega, mida tuleb hakata kiiresti muutma, ning mis takistaks nende eduvõimalusi.
Lisatakse järgmine lõik: „Erandjuhtudel, mis on eelkõige tingitud ilmastiku kõikuvusest, võib INAO kiita heaks ajutised erandid kitsede söötmist käsitlevatest eeskirjadest.”
Kõnealuse sätte eesmärk on tagada kõnealustel juhtudel loomade korralik söötmine.
Lisatakse järgmised lõigud:
|
|
„Piima kontsentreerimine vesifraktsiooni osalise eraldamise teel enne kalgendamist on keelatud.” |
|
|
„Lisaks toorpiimasaadustele on ainsad piimale enne tootmist või tootmise ajal lisada lubatud koostis-, abi- või lisaained laap, kahjutud piimhappebakterid, pärm, hallitusseened ja sool.” |
|
|
„Keelatud on värsket juustu säilitada miinuskraadide juures või gaasikeskkonnas.” |
|
|
„Keelatud on juustu laagerdada gaasikeskkonnas.” |
|
|
Juustu töötlemise ja lisaainete suhtes kohaldati üldeeskirju. Nüüd on täheldatud, et uued tehnoloogiad, millest osa hõlmab töötlemisviise ja lisaaineid, nagu mikrofiltreerimine, piima osaline kontsentreerimine või juustu laagerdamiseks kasutatavad ensüümid, võivad mõjutada päritolunimetusega juustu omadusi. Teatavad ensüüme sisaldavad lisaained on vastuolus kaitstud päritolunimetusega toodete põhiomaduste säilitamise nõudega. |
|
|
Seetõttu peeti vajalikuks kirjeldada päritolunimetuste spetsifikaadi punktis 4.5 täpsemalt piima töötlemise, lisaainete kasutamise ning juustu valmistamise praeguseid tavasid, et tulevaste eeskirjadega hõlmamata tavadega ei kahjustataks päritolunimetusega juustude omadusi. |
|
|
Lisaks kirjeldatakse täpsemalt nööriga kinnisidumist ja pakendamist, et säilitada paremini toote omadused. |
|
|
Viieteistkümnendas ja kuueteistkümnendas lõigus asendatakse tekst „jahutatud piima koguvad tootjad teostavad laabiga kalgendamist kohe pärast piima vastuvõtmist” tekstiga „jahutatud piima koguvad tootjad […] lisavad piimale bakterid kohe pärast piima vastuvõtmist, laabiga kalgendamine toimub hiljemalt 8 tundi pärast bakterite lisamist. Meiereis […] toimub laabiga kalgendamine hiljemalt 6 tundi pärast viimast lüpsi.” |
|
|
Tehnilistel põhjustel peab jahutatud piim enne laabiga kalgendamist laagerduma. Seetõttu on vaja kehtestada teatav ajavahemik piima vastuvõtmise ja laabiga kalgendamise vahel. |
|
|
Lisatakse järgmine lõik: „Põllumajandusettevõtjad, kellel on kombeks värskelt lüpstud piim kiiresti külmutada, peavad sellisele piimale lisama bakterid ning ei tohi piima jahutada temperatuurini, mis on madalam kui 10 °C.” |
|
|
Kõnealuse sättega on võimalik kehtestada esimeselt lüpsilt saadud piima suhtes pikk laagerdumisaeg, mis toob paremini esile piima iseloomulikud omadused. |
|
|
Kahekümne neljandas lõigus asendatakse tekst „28–35 %” tekstiga „Pressimisvormis oleva toote kuivainesisaldus peab olema vähemalt 31 %.” |
|
|
Piirväärtus 28 % ei ole piisav nõutava minimaalse kuivaine sisaldusega laagerdunud juustu saamiseks. 35 % nõue jäeti välja seepärast, et selle tulemuseks on liiga kuivad juustud. Lisaks ei ole selline piirmäär kasulik, kuna sellise kuivaine sisaldusega toote vormimine ei oleks tulus. Seepärast jäeti alles ainult vastavalt kohandatud miinimumnõue. |
|
|
Kahekümne seitsmendas lõigus asendatakse tekst „juustu võib turustada alles kuus päeva pärast vormist eemaldamist” tekstiga „pärast juustu vormist eemaldamist peab laagerdamisaeg kokku olema vähemalt kuus päeva”. |
|
|
Turustamiseelne aeg võrdsustati juustu laagerdumisajaga. Kõnealuse sätte ümbersõnastamise eesmärk on tähtsustada laagerdamisaega kui erilist tootmistingimust (täpne temperatuur ja niiskus). |
Märgistus
Lisatakse järgmised lõiked:
|
|
„Tootmiskohas ühte pakendisse pakendatud juustupartii võib siiski kanda vaid ühte etiketti, juhul kui juust on suunatud müügiks lõpptarbijale supermarketites.” |
|
|
„Juhul kui tootja või tema otseses alluvuses oleva isik müüb juustu põllumajandusettevõttes või turul otse, peab iga müüdav juustuühik olema varustatud vähemalt ühe etiketiga. Müügiletil peab olema silt järgmiste andmetega: tootja ja/või laagerdaja nimi, tootmiskoha ja/või laagerdamiskoha aadress, päritolunimetus, märge „appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus).” |
|
|
Tegemist on reegli „üks etikett juustu kohta” praktilise kohandamisega vastavalt turustamise viisile, säilitades samal ajal toote täieliku eristamise võimaluse. |
|
|
Jäetakse välja järgmine tekst: „Märkeid „fromage fermier” (talujuust) ja „fabrication fermière” (toodetud talus) või mis tahes muid märkeid, mis viitavad juustu pärinemisele talust, võivad kasutada põllumajandustootjad, kes traditsiooniliste tootmismeetodite kohaselt valmistavad juustu oma ettevõttes ja oma ettevõttest saadud piimast ning kes laagerdavad juustu samas ettevõttes või seda teeb geograafilises piirkonnas paiknev laagerdaja.” |
|
|
Edaspidi reguleeritakse kõnealuseid märkeid juustu käsitlevate üldeeskirjadega ja seetõttu muutavad need üleliigseks. |
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 510/2006
„ROCAMADOUR”
EÜ NR: FR/PDO/105/0026/29.11.2004
KPN ( X ) KGT ( )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
|
Nimi: |
Institut National de l'Origine et de la Qualité (INAO) |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Tel: |
(33) 153 89 80 00 |
||
|
Faks: |
(33) 153 89 80 60 |
||
|
E-post: |
info@inao.gouv.fr |
2. Taotlejate rühm:
|
Nimi: |
Syndicat des Producteurs de fromages Rocamadour |
|||
|
Aadress: |
|
|||
|
Tel: |
(33) 565 23 22 21 |
|||
|
Faks: |
(33) 565 23 22 19 |
|||
|
E-post: |
— |
|||
|
Koosseis: |
tootjad/töötlejad ( X ) muu ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.3 Juust
4. Spetsifikaat:
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus: „Rocamadour”
4.2. Kirjeldus: Rocamadour on rasvasest toorpiimast valmistatud väga pehme väike kitsejuust, mille looduslik koorik on ühtlane, vöödiline, kergelt sametjas ja värvuselt valge kuni kreemikas või tumebeež, juust on silindrikujuline ning kaalub umbes 35 grammi. Pärast täielikku kuivamist on juustu rasvainesisaldus 100 grammi kohta vähemalt 45 grammi ning kuivaine kaal ei tohi jääda juustu kohta alla 14 grammi.
4.3. Geograafiline piirkond: Geograafiline piirkond hõlmab osaliselt Lot' departemangu, selle keskosa, mida tuntakse nime all „des Causses”, aga ka Aveyroni, Corrèze'i, Dordogne, Tarn-et- Garonne'i departemange.
Aveyroni departemang
|
— |
Capdenac-Gare'i kanton, järgmised kommuunid: Balaguier-d'Olt, Causse-et-Diège, Foissac. |
|
— |
Villeneuve'i kanton, järgmised kommuunid: Ambeyrac, La Capelle-Balaguier, Montsalès, Ols-et-Rinhodes, Saujac, Sainte-Croix, Salvagnac-Cajarc, Villeneuve. |
|
— |
Villefranche-de-Rouergue'i kanton: kommuun Martiel. |
Corrèze'i departemang
|
— |
Larche'i kanton, järgmised kommuunid: Chartrier-Ferrière, Chasteaux. |
|
— |
Brive-la-Gaillarde-Sud-Ouest'i kanton, järgmised kommuunid: Estivals, Nespouls. |
|
— |
Meyssac'i kanton: kommuun Turenne. |
Dordogne departemang
|
— |
Carlux'i kanton, järgmised kommuunid: Cazoulès, Peyrillac-et-Millac, Orliaguet. |
|
— |
Montignac'i kanton: kommuun Saint-Amand-de-Coly. |
|
— |
Salignac-Eyvigues'i kanton, järgmised kommuunid: Archignac, Borrèze, Jayac, Nadaillac, Paulin, Salignac-Eyvigues. |
|
— |
Terrasson-la-Villedieu kanton, järgmised kommuunid: La Cassagne, Chavagnac, La Dornac. |
Lot' departemang
|
— |
Bretenoux kanton, järgmised kommuunid: Gintrac, Prudhomat, Saint-Michel-Loubéjou. |
|
— |
Cahors Nord-Ouest'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Cahors Nord-Est'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Cahors Sud'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Cajarc'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Castelnau-Montratier'i kanton, järgmised kommuunid: Cézac, Lhospitalet, Pern. |
|
— |
Catus'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Cazals'i kanton, järgmised kommuunid: Arques, Gindou. |
|
— |
Figeac-Ouest'i kanton, järgmised kommuunid: Béduer, Faycelles. |
|
— |
Gourdon'i kanton, järgmised kommuunid: Anglars-Nozac, Gourdon, Rouffilhac, Saint-Cirq-Souillaguet, Saint-Clair, Saint-Projet, Le Vigan. |
|
— |
Gramat'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Labastide-Murat kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Lacapelle-Marival'i kanton, järgmised kommuunid: Albiac, Anglars (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja Lascurades'i ojast läänes), Aynac, Le Bourg (üksnes see osa, mis paikneb riigimaanteest nr 140 ja teest nr 940 läänes), Issendolus, Lacapelle-Marival (üksnes see osa, mis paikneb teest nr 940 ja teest nr 218 läänes), Rudelle, Rueyres, Thémines, Théminettes. |
|
— |
Lalbenque'i kanton, järgmised kommuunid: Aujols, Bach, Belmont-Sainte-Foi, Cieurac, Cremps, Escamps, Flaujac-Poujols, Laburgade, Lalbenque, Vaylats. |
|
— |
Lauzès'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Limogne-en-Quercy' kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Livernon'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Luzech'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Martel'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Montcuq'i kanton, järgmised kommuunid: Bagat-en-Quercy, Belmontet, Le Boulvé, Fargues, Lascasbanes, Saint-Matré, Saint-Pantaléon, Saux. |
|
— |
Payrac'i kanton, järgmised kommuunid: Calès, Fajoles, Lamothe-Fénelon, Loupiac, Nadaillac-de-Rouge, Payrac, Reilhaguet, le Roc. |
|
— |
Puy-L'Evêque'i kanton, järgmised kommuunid: Floressas, Grézels, Lacapelle-Cabanac, Mauroux, Sérignac, Touzac. |
|
— |
Saint-Céré kanton, järgmised kommuunid: Autoire, Loubressac, Mayrinhac-Lentour, Saignes, Saint-Jean-Lagineste, Saint-Jean-Lespinasse, Saint-Médard-de-Presque. |
|
— |
Saint-Germain-du-Bel-Air'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Saint-Géry kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Salviac'i kanton, järgmised kommuunid: Dégagnac, Lavercantière, Rampoux, Salviac, Thédirac. |
|
— |
Souillac'i kanton: kõik kommuunid. |
|
— |
Vayrac'i kanton, järgmised kommuunid: Carennac, Condat, Les Quatre-Routes, Strenquels. |
Tarn-et-Garonne'i departemang
|
— |
Caylus' kanton, järgmised kommuunid: Caylus, Lacapelle-Livron, Loze, Saint-Projet. |
4.4. Päritolutõend: Lisaks täidavad kõik ettevõtjad riikliku päritolunimetuste instituudi INAO registreeritud vastavusdeklaratsiooni, mis võimaldab INAO-l kõiki ettevõtjaid kindlaks määrata. Ettevõtjad peavad INAO jaoks pidama registreid ning säilitama kõik piima ja juustu päritolu, kvaliteedi ja tootmistingimuste kontrollimiseks vajalikud dokumendid.
Toote päritolunimetuse omaduste kontrollimisel teostatav analüütiline ja organoleptiline uuring peavad tagama toodete vastavuse päritolunimetuse kvaliteedile ja tunnustele.
4.5. Tootmismeetod: Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdamine peab toimuma geograafilises piirkonnas. Kuna tegemist on pehme ning aeglaselt kalgenduva juustuga, peab kalgendamine kestma vähemalt 20 tundi miinimumtemperatuuril 18 °C, mille järel peab see vähemalt 12 tundi kuivama. Seejärel lisatakse massile sool. Kuivanud ja soolatud kalgend asetatakse vormidesse ning pärast vormist eemaldamist peab juust laagerduma vähemalt kuus päeva.
Juustu valmistamiseks kasutatav piim peab pärinema alpi või saaneni tõugu kitsedelt või nende kahe tõu ristanditelt.
Kitsede igapäevane toidunorm peab sisaldama vähemalt 80 % geograafilisest piirkonnast pärinevat sööta.
Spetsifikaadis on täpsustatud piimatootmise tingimusi (karjatamismeetodid, söötmine) ja juustu tootmismeetodit.
Kääritatud sööta ei tohi kasutada kitsede söötmiseks alates 1. jaanuarist 2010. Kõnealust keeldu kohaldatakse viivitamata uute põllumajandusettevõtete suhtes.
4.6. Seos piirkonnaga: Rocamadouri juustule viidatakse juba 1451. aastal piirkonna süserääni, kelleks tol ajal oli piiskop Evreux, ning tema vasallide vahel sõlmitud rendilepingus. Kui tulla lähemale meie ajale, siis 1913. aastal oli president Poincarrél rõõm maitsta Rocamadouri juustu õhtusöögil, mille tema auks korraldas üldnõukogu. Ka poeedid ja gastronoomid on viidanud Rocamadouri juustule ning 1929. aastal kirjutab piiskopi arhivaar, haridusministeeriumi korrespondent, oma teoses „Le Vieux Quercy” et „ainult Rocamadouri Causses`ides on maitsev juust, mida muudes piirkondades ei tunta.”
Alates 15. sajandist on dokumentides, eelkõige eespool tsiteeritud rendilepingus märgitud, et „Rocamadouri juustu väärtus ja tuntus tulenevad selliste aromaatsete taimede omadustest, mida piimakari sööb, ning juustu valmistusviisist.”
See väide on tõsi veel tänapäevalgi. Causses du Quercy, mida iseloomustab lubjakivine ja kuiv pinnas, on geoloogilise, ilmastiku ja taimestiku eripära poolest omapärane piirkond. Ainulaadse maa-ala ning juba sajandeid traditsiooniliselt kasutatava algupärase oskusteabe tulemusena valmib piirkonnale iseloomulik ja maitsev Rocamadouri juust.
4.7. Kontrolliasutus:
|
Nimi: |
Institut national des Appellations d'Origine (INAO) |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Tel: |
(33) 153 89 80 00 |
||
|
Faks: |
(33) 153 89 80 60 |
||
|
E-post: |
info@inao.gouv.fr |
Riiklik päritolunimetuste instituut (INAO) on iseseisev juriidiline isik, kes täidab avalikku haldusfunktsiooni ning kuulub põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
INAO vastutab päritolunimetusega toodete tootmistingimuste kontrollimise eest.
Määratletud geograafilise piirkonna ja mis tahes tootmistingimuse mittejärgmine toob kaasa päritolunimetuse mis tahes vormis või eesmärgil kasutamise keelu.
|
Nimi: |
Direction Générale de la Concurrence, de la Consommation et de la Répression des Fraudes (DGCCRF) |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Tel: |
(33) 144 87 17 17 |
||
|
Faks: |
(33) 144 97 30 37 |
||
|
E-post: |
C3@dgccrf.finances.gouv.fr |
DGCCRF on majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi talitus.
4.8. Märgistus: Rocamadouri juustu ei või turustada ega tarbimisse saata ilma etiketita, mis on vähemalt 4 cm läbimõõduga ja millel esineb nimi „ROCAMADOUR” ja märge „Appellation d'Origine Contrôlée”.
Tootmiskohas ühte pakendisse pakendatud juustupartii võib siiski kanda vaid ühte etiketti, juhul kui see on suunatud müügiks lõpptarbijale supermarketites.
Kui tootja või tema otseses alluvuses olev isik müüb juustu põllumajandusettevõttes või turul otse, peab iga müüdav juustuühik olema varustatud vähemalt ühe etiketiga. Müügiletil peab olema silt järgmiste andmetega: tootja ja/või laagerdaja nimi, tootmiskoha ja/või laagerdamiskoha aadress, päritolunimetus, märge „appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus).
Lisaks on kohustuslik lisada logo, millel on märge INAO.
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
