23.11.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 280/20 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) artikli 8 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine
(2007/C 280/10)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artiklile 9. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
MUUTMISTAOTLUS
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006
Muutmistaotlus vastavalt artiklile 11 ja artikli 19 lõikele 3
„PANELLETS”
EÜ NR: ES/TSG/107/0018/29.10.2003
1. Taotlejate rühm
Rühma nimi: |
Federació Catalana de Patisseria |
Aadress: |
Avda Gaudí 28, 1o 2a |
Telefon: |
(34) 93 34 80 90 47 |
Faks: |
(34) 93 436 28 46 |
E-posti aadress: |
— |
2. Liikmesriik või kolmas riik
Hispaania
3. Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab
|
Toote nimetus |
|
Nimetuse reserveerimine (nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõige 2) |
X |
Kirjeldus ja tootmismeetod |
X |
Toote kirjeldus |
X |
Muu: eripära miinimumnõuete ja kontrollikorra muutmine |
4. Muudatus(t)e liik
X |
Registreeritud GTE spetsifikaadi muutmine |
|
Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt (nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 11 lõige 3) (esitada tõendid nende meetmete kohta) |
5. Muudatused
5.1. Kirjeldus ja tootmismeetod
Kõnealune traditsiooniline toode on oluliselt mitmekesisem, kui komisjonile esitatud algses spetsifikaadis kirjeldatud, ning seda rikastatakse paljude kohalike tootmismeetoditega.
Tavalisest martsipanist valmistatud panellets'id
Toodet panellets kirjeldav loetelu ei ole ammendav: toote eri sortide kirjeldused on vaid ligikaudsed ning iga kondiiter annab tootele oma stiili, säilitades koostisosade ja maitse peamise eripära.
Kookospähkli-panellets'id
Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.
Sarapuupähkli-panellets'id
Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.
Jämedateralisest martsipanist valmistatud panellets'id
Sõna „munavalge” asendatakse sõnaga „muna”.
Sõna „munavalge” asendatakse sõnadega „terve muna ja vajaduse korral vett”, sest pärast toodet panellets käsitleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatasid paljud kondiitrid, et nende kogemuse kohaselt on munavalgega valmistatud toode äärmiselt kuiv.
Sellist tulemust sai vältida terve muna (munavalge ja -kollase) kasutamisega, sest munakollane mitte ainult ei anna tootele maitset, vaid ka niisutab, seetõttu on terve munaga valmistatud panellets'id ühtlasema kujuga ja toote välimus vastab paremini tarbijate ootustele seda liiki toote suhtes. Lisaks sellele võib tavalise martsipani või panellets'ide eri sortide valmistamisel kasutatavates mandlites sisalduv õli muuta taina liiga pehmeks (olenevalt mandlite õlirikkusest, sordist, vanusest, saagist jms). Terve muna (munavalge ja -kollase) lisamine tasakaalustab seda mõju ja muudab toote stabiilsemaks.
5.2. Toote kirjeldus
Füüsikalised ja keemilised omadused:
|
Üksnes kunstlike värvainete lisamine on keelatud ning seetõttu võib lisada looduslikke värvaineid. Tegemist oli veaga ja me arvame, et see muudatus ei tekita mingeid probleeme, sest see ei mõjuta ei selle käsitsi valmistatud toote kvaliteeti ega traditsioonilist olemust. Mitmesugused uuringud on näidanud, et toiduaine vastuvõetavus tarbijatele oleneb suurel määral toote välimusest ja seega ka värvusest. See on peamine põhjus, miks toidus värvaineid kasutatakse. Värvained ei paranda toote kvaliteeti säilivuse või toiteväärtuse seisukohast, kuid neid lisatakse toote välimuse ja isuäratavuse parandamiseks või valmistamise käigus kaduma läinud värvuse asendamiseks. Panellets'e valmistatakse käsitsi ning seetõttu võivad nende tajutavad omadused rohkem kõikuda kui tööstuslike toodete puhul. Seetõttu peavad kondiitrid absoluutselt vajalikuks kasutada puu- ja köögiviljadest valmistatud looduslikke värvaineid, mis võimaldavad korvata valmistamise käigus tekkinud värvuse kadu või muutumist, kasutamata kunstlikke värvaineid, mis võivad toote kvaliteeti kahjustada. |
5.3. Eripära miinimumnõuded ja kontrollikord
Omadussõna „igapäevane” väljajätmine toodanguaruandest
Ajalise omadussõna „igapäevane” väljajätmist panellets'ide toodanguaruandest põhjendatakse panellets'ide tootmisprotsessiga, mis koosneb kahest täielikult eristatud järjestikusest etapist. Esimeses etapis toodetakse tavaline või peeneteraline martsipan ning see etapp kestab üks või mitu päeva olenevalt asjaomase kondiitri tootmismahust. Sellele järgneb teine etapp, mille käigus valmistatakse panellets'i eri sorte. Kondiitrite arvates ei ole seega mõtet rääkida toote panellets igapäevasest toodanguaruandest, sest ehkki tegemist on lõpptootega, algab tootmisprotsess üks või isegi rohkem kui üks päev varem tavalise martsipani valmistamisega.
AJAKOHASTATUD SPETSIFIKAAT
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 509/2006
„PANELLETS”
EÜ NR: ES/TSG/107/0018/29.10.2003
1. Liikmesriigi pädev asutus:
Nimi: |
Subdirección General de Sistemas de Calidad Diferenciada. Dirección General de Alimentación. Secretaría General de Agricultura y Alimentación del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación. |
||
Aadress: |
|
||
Tel: |
(34) 913 47 53 97 — (34) 913 47 52 98 |
||
Faks: |
(34) 913 47 54 10 — (34) 913 47 51 70 |
||
E-post: |
sgcaproagro@mapya.es |
2. Taotlejate rühm:
Nimi: |
Federació Catalana de Pastisseria |
||
Aadress: |
|
||
Tel: |
(34) 93 348 09 47 |
||
Faks: |
(34) 93 436 28 46 |
||
E-post: |
— |
||
Koosseis: |
tootja/töötleja ( X ) muud ( ) |
3. Toote liik:
Kategooria 2.3. Kondiitri- ja leivatooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted.
4. Spetsifikaat:
4.1. Nimetus: „Panellets”
4.2. Kirjeldus ja tootmismeetod: Panellets'id on väikesed mitmesuguse kujuga maiustused, mis koosnevad peamiselt martsipanist ning tootele iseloomulikku lõhna ja maitset andvatest koostisosadest.
Kolme eri liiki martsipanist — tavaline, jämedateraline ja peeneteraline martsipan — valmistatakse palju erinevaid panellets'ide sorte.
Puuvilja sisaldavate panellets'ide sortide tainasse võib lisada puuviljatooteid (suhkrustatud puuvilju, moosi) ning lõhna ja maitse tugevdamiseks võib lisada lõhna- ja maitseaineid. Igal juhul on keelatud lisada tärklist (kartuleid või jamssi), õunu, säilitusaineid ja kunstlikke värvaineid.
TAVALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID
Allpool kirjeldatakse toote panellets'ide kõige tavapärasemaid sorte. Loetelu ei ole ammendav: panellets'ide eri sortide kirjeldused on vaid ligikaudsed ning iga kondiiter annab tootele oma stiili, säilitades koostisosade ja maitse peamise eripära.
Valmistatakse tavaline martsipan, mille jaoks lisatakse 1 kg kooritud ja peenelt jahvatatud mandlitele 1 kg suhkrut ning terve muna ja vajaduse korral vett. Tainas segatakse korralikult läbi ja jäetakse umbes 24 tunniks seisma, kuni see muutub ühtlaseks. Järgmistes etappides toimub vormimine ning lõhna- ja maitseainete lisamine. Mandlite mahuosa võib suurendada. Panellets'ide kõige tavapärasemad sordid on:
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort. Umbes 20 g portsjonid kaetakse üleni piiniapähklitega, mis on niisutatud munaga. Seejärel vormitakse pallid, glasuuritakse munaga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 280 °C – 290 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
röstitud kuldne |
Konsistents |
röstitud koorik |
Lõhn |
piiniapähklid ja sidrun |
Maitse |
piiniapähklid ja martsipan |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort. Umbes 20 g portsjonid kaetakse üleni mandlilaastudega, mis on niisutatud munaga. Seejärel vormitakse portsjonid piklikuks, kergelt ümaraks, glasuuritakse munaga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 260 °C – 270 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
röstitud kuldne |
Konsistents |
pehme sisu |
Lõhn |
vanilje |
Maitse |
krõbe mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g riivitud kookospähklit, 150 g tuhksuhkrut ja 100 g muna. Umbes 25 g portsjonid vormitakse väikesteks teravatipulisteks kuhilateks ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 260 °C – 270 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
flambé |
Konsistents |
õhuke röstitud koorik ja pehme sisu |
Lõhn |
kookospähkel |
Maitse |
kookospähkel ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g jahvatatud röstitud sarapuupähkleid, 150 g tuhksuhkrut ja 100 g muna. Umbes 22 g portsjonid vormitakse pallideks ja kaetakse kristallsuhkruga. Iga palli keskele pannakse sarapuupähkel ning pallid küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
pruun |
Konsistents |
suhkrune välispind |
Lõhn |
sarapuupähkel |
Maitse |
sarapuupähkel ja martsipan |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 200 g peenelt tükeldatud suhkrustatud apelsinikoori. Umbes 26 g portsjonid vormitakse piklikuks, kaetakse kristallsuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
oranžikas |
Konsistents |
suhkrune koorik ja pehme sisu |
Lõhn |
apelsin |
Maitse |
apelsin ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 10 g riivitud sidrunikoort ja kaks munakollast. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse kristallsuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 240 °C – 250 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
kahvatukollane |
Konsistents |
suhkrukihist tekkinud krõbe välispind ja pehme sisu, mis sisaldab väikesi sidrunitükke |
Lõhn |
sidrun |
Maitse |
sidrun ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 150 g lahjat kondiitrikreemi ja 1 g vanilli. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse rikkalikult tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
kahvatukollane |
Konsistents |
sile |
Lõhn |
muna ja mandel |
Maitse |
muna ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 8 g jahvatatud kohvi ja karamelli, et saavutada vajalik värvus. Umbes 26 g portsjonid vormitakse piklikuks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
tumepruun |
Konsistents |
röstitud välispind ja pehme sisu |
Lõhn |
kohv |
Maitse |
kohv ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse sobiv kogus maasikamoosi ja üks muna. Umbes 26 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
maasikas |
Konsistents |
pehme |
Lõhn |
maasikas |
Maitse |
maasikas ja mandel |
Ühele kilogrammile tavalisele martsipanile lisatakse 300 g marron glacé marmelaadi. Umbes 22 g portsjonid vormitakse pallideks, kaetakse tuhksuhkruga ja küpsetatakse ahjus temperatuuril 220 °C – 230 °C.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
helepruun |
Konsistents |
pehme |
Lõhn |
kastan ja mandel |
Maitse |
kastan ja mandel |
JÄMEDATERALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID
Ühele kilogrammile (eespool kirjeldatud viisil valmistatud) tavalisele martsipanile lisatakse 150 g jahvatatud mandleid ja muna, et saavutada vajalik tekstuur. Umbes 26 g portsjonid lõigatakse erinevateks kujunditeks, millest kõige tavalisemad on kastanid, seened, puukingad ja ribad, mis täidetakse suhkrustatud puuviljade ja küdooniaga.
PEENETERALISEST MARTSIPANIST VALMISTATUD PANELLETS'ID
Segu, mis koosneb 1 300 g suhkrust, 400 g veest ja 6 g kaaliumvesiniktartraadist, kuumutatakse keemiseni (118 °C) ning lisatakse 1 kg jahvatatud mandleid ja 200 g glükoosi. Segu jäetakse 24 tunniks seisma. Segu valmistamine lõpeb rafineerimisega.
Umbes 18 g peeneteralisest martsipanist vormitakse kastanid ja kaetakse šokolaadiga.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
pruun |
Konsistents |
koorikuga kaetud välispind, pehme sisu |
Lõhn |
šokolaad |
Maitse |
šokolaad ja mandel |
Peeneteraline martsipan rullitakse soonilise tainarulliga lahti. Tainale määritakse kondiitrikreemi ja tainas lõigatakse 30 g tükkideks. Seejärel tükid tarretatakse ja glasuuritakse siirupiga.
Organoleptilised omadused |
|
Värvus |
valge, suhkruvaabaga |
Konsistents |
pehme |
Lõhn |
munakollane |
Maitse |
munakollane ja martsipan |
4.3. Traditsioonilisus: Kaheksateistkümnenda sajandi katalaani kirjanduses märgitakse, et Barcelona vanalinnas peeti juba tollal iga-aastast kastani- ja panellets'i-laata; panellets'e söödi siis ja süüakse ka tänapäeval pühakutepäeva pidusöömingul koos kastanite ja magusa veiniga. Laadal olid erineva kuju ja maitsega panellets'id välja pandud hiigelsuurtele kandikutele, kus neist moodustati mitmesuguseid pilte ja naljakaid kujundeid. Juba 1796. aasta laadal oli üle kahesaja müügilaua, kus muude kaupade hulgas pakuti panellets'e, mida rahvale välja loositi. Panellets'ide väljaloosimine, mida enamasti tegid kondiitrid, muutus traditsiooniks paljudes suuremates linnades.
Inimesed tõid panellets'e suurtes ja väikestes korvides kirikusse. Panellets'e lasti preestril õnnistada ja neid söödi kirikus ühise usutoiminguna koos ülejäänud kogudusega.
Et anda ettekujutus panellets'ide tarbimisest Barcelona linnas, piisab sellest, kui öelda, et juba 1920. aastal ostis Forn de Sant Jaume (Püha Jaakobuse pagariäri, Barcelona linna üks mainekamaid pagariärisid) ainuüksi piiniapähkli-panellets'ide valmistamiseks tuhat kilo kooritud piiniapähkleid. Barcelona provintsi pagarite ja kondiitrite gildi andmetel söödi 1999. aasta sügisel Barcelona linnas ja linnapiirkonnas umbes 600 000 kilo panellets'e, kusjuures kõige populaarsemad on piiniapähkli-panellets'id (50 %) ja mandli-panellets'id (15 %).
Lisaks sellele on panellets'idel etnograafiliste uuringute kohaselt rituaalne tähendus nagu kõikidel traditsioonilistel maiustustel, mida süüakse erilistel päevadel.
4.4. Toote kirjeldus: Organoleptilised omadused: arvestades, et kõnealused omadused (värvus, maitse, lõhn ja tekstuur) olenevad panellets'ide sordist, on neid eespool iga sordi puhul eraldi kirjeldatud.
Füüsikalised ja keemilised omadused: panellets'ide koostis oleneb valmistamiseks kasutatava martsipani liigist (tavaline, jämedateraline, peeneteraline) ning asjaomasest sordist. Kartulite, jamsi, õunte, säilitus- ja kunstlike värvainete kasutamine on aga igal juhul rangelt keelatud.
Mikrobioloogilised omadused: mikrobioloogilised kriteeriumid, mida tuleb täita, on sätestatud asjaomastes tervishoidu käsitlevates õigusaktides (nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/43/EMÜ toiduainete hügieeni kohta).
Esitlemine: traditsiooniliselt müüakse toodet panellets'e kaalukaubana jaemüügis, kommipoodides ja muudes kauplustes. Pakendis müümise korral peavad panellets'ide karbid olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
4.5. Eripära miinimumnõuded ja kontrollikord: Registreeritud garanteeritud traditsioonilise eritunnusega panellets'idel peab olema eripära, mis eristab seda muudest panellets'idest. Seega tohib tavalise martsipani valmistamisel kasutada üksnes kuivatatud kooritud mandleid, suhkrut ja muna. Tärklise (kartuli või jamsi), õunte, säilitus- või kunstlike värvainete lisamine on keelatud.
Kontrollida tuleks järgmist: organoleptilised omadused, tärklise puudumine (testimine I2 lahusega), säilitusainete (sorbhappe/sorbaadi, bensoehappe/bensoaadi) ja kunstlike värvainete puudumine (kõrgsurvevedelikkromatograafiline testimine), õunte puudumine (lahustuvate toidukiudainete keemiline määramine). Panellets'ide sortide puhul, mis puuvilju ei sisalda, kontrollitakse valmistoodet; puuvilju sisaldavate sortide puhul aga martsipani.
Eespool sätestatud elemente peavad kontrollima Mesa Veritas Español sertifitseerimisasutused ja teised asutused, kes tagavad vastavuse standardile EN-45011. Sertifitseerimisasutused kontrollivad tootja kontrollisüsteemi ja toote omadusi ning teostavad korrapärast järelkontrolli.
Sertifitseerimisasutused kontrollivad tootmistingimusi ja valmistoote omadusi. Nad väljastavad asjaomastele äriühingutele esialgse sertifikaadi; äriühing peab esitama ühele volitatud sertifitseerimisasutusele kirjaliku taotluse, milles ta kohustub järgima spetsifikaatides sisalduvaid nõudeid ja kontrollima spetsifikaadile vastavust.
Tootjad peavad säilitama kirjaliku dokumentatsiooni, mis kirjeldab tootmise spetsifikaate ja valmistoote omadusi. Lisaks sellele peavad nad koostama aruandeid toote panellets toodangu kohta.
Kui vastavussertifikaat on antud, korraldavad sertifitseerimisasutused perioodilist järelevalvet ja kontrolli vastavalt toote hooajalisele iseloomule ja iga tootja tootmismahule. Spetsifikaatidele vastavust kontrollitakse tootjate kontrollisüsteemi auditi, esitatud dokumentide läbivaatamise ning tootmise pistelise kontrolli teel.
5. Artikli 13 lõike 2 kohane kaitsetaotlus: Puudub