[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 18.10.2007

SEK(2007) 1321

.

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Lisatud KOMISJONI TEATIS Kaubaveologistika tegevuskava MÕJU HINDAMISE KOKKUVÕTE {KOM(2007) 607 lõplik}{SEK(2007) 1320}

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Kaubaveologistika tegevuskava mõju hindamise kokkuvõte

Vastutav peadirektoraat : Transpordi ja energeetika peadirektoraat

Sissejuhatus

Paljude tegurite kootoime avaldab survet logistikateenuste transpordiga seotud kuludele Euroopas ning ähvardab logistika- ja kaubaveosektori tegevuse jätkusuutlikkust.

Logistika osakaalu kasv majanduses tähendab, et nendel suundumustel võib olla Euroopa konkurentsivõimelisusele ulatuslik mõju.

Teine muret tekitav aspekt logistika arengus on selle mõju keskkonnale, konkreetselt selle osa kasvuhoonegaaside eraldumisel. Ajal kui paljude valdkondade keskkonnategevuse tulemuslikkus on paranemas, suureneb jätkuvalt transpordiga seotud süsinikdioksiidiheide, millest üks kolmandik tuleb kaubavedudest, ja see võib ohtu seada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. See suundumus ei ole kindlasti jätkusuutlik ja tuleb üle vaadata.

Nii majanduslikud kui ka keskkonnaalased suundumused nõuavad kasutamata ressursside kaasamist logistikasse, et muuta kaubaveotoimingudläbimõeldumaks ja tõhusamaks. See vajadus muutub veel tungivamaks, kui pidada silmas kaubavedude eeldatavat kasvu ja fossiilkütuste hinnatõusu.

Menetlusküsimused ja konsulteerimine huvitatud pooltega

Alates oma teatise vastuvõtmisest kaubaveologistika kohta 2006. aasta juunis on komisjon ärgitanud huvitatud pooli avaldama oma arvamust, kuidas tuleks kõnealuses teatises määratletud tegevusvaldkondi logistika tegevuskavasse tulevikus kaasata. See töö hõlmab 2006. aasta oktoobris koostöös Soome kui Euroopa Liidu eesistujariigiga korraldatud ekspertide seminari; avaliku kutse avaldamist ettevõtjatele ja muudele huvitatud pooltele 2006. aasta detsembris tõhusa logistikateenuse pakkumist takistavate tõkete määratlemiseks ja nendest teavitamiseks; mitmeid üritusi probleemsetel eriteemadel, nagu näiteks Euroopa ühendvedudel kasutatav veoühik (EILU – European Intermodal Loading Unit ) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine logistikas; 2007. aasta märtsis avaldatud küsitlusel põhinevat uuringut ning lõpuks koostöös Saksamaa kui Euroopa Liidu eesistujariigiga korraldatud avalikku konverentsi 2007. aasta mai algul.

Konsultatsioonid kinnitasid, et logistika olulisuse poliitiline tunnustamine on valdkonna ettevõtjate jaoks suure väärtusega. Samuti on kõik ühisel arvamusel, et logistikavaldkonna efektiivsust ja säästlikkust ei saa pidada endastmõistetavaks. Mis puutub soovitatud meetmetesse, siis olid vastajad üldiselt positiivselt meelestatud, ehkki ettevõtjate arvamustes esines teatud erinevusi. Seega pööratakse valdkonnas üldiselt erilist tähelepanu transpordi infrastruktuurinõuetele, haldusvastavuse kulude vähendamisele ja vajadusele muuta raudteetransport kaubavedudel tõhusamaks. Üldkokkuvõttes toetatakse sellega ka info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtu lihtsustamise meetmeid ning logistikaalast koolitust. Erinevalt sellest puudus üksmeel ettepanekute suhtes kvaliteedihindamise skeemide ja kõiki transpordiliike hõlmava vastutuse või sõiduki mõõtmete piirangute ülevaatamise kohta.

Kaubaveologistika tegevuskava eesmärgid

Kaubaveologistika üldeesmärk on kasutamata ressursside kaasamine logistikasse, et muuta kaubaveotoimingute kasutamine läbimõeldumaks ja tõhusamaks. See avaldab kaubavedude eeldatavale kasvule ja fossiilkütuste hinnatõusule veelgi suuremat survet. Kavandatud tegevuste kaudu järgib logistika tegevuskava intermodaalsuse põhimõtet, st kõigi transpordiliikide tõhususe suurendamist ja erinevate transpordiliikide koostalitlust takistavate tõkete ületamist, et aidata koondada Euroopa transpordisüsteemi reservvõimsust ja panna see teenima säästvat arengut.

Täpsemalt aitab tegevuskava:

- Kasutada paremini ära transpordi infrastruktuuri, sh sõidukite haldamise ja laadimisnäitajate abil ning määrates täpselt kindlaks kaubaveo seisukohast kasulikud infrastruktuuri investeeringud;

- parandada kaubavoogude piiriülest juhtimist ja nendega seotud halduslikku aruandekohustust;

- integreerida omavahel paremini erinevaid transpordiliike ja vähendada mitmeliigilist transporti mõjutavaid siirdekulusid;

- pöörata transpordiliigi valikul suuremat tähelepanu kvaliteedikriteeriumidele;

- tõsta logistikaerialade kompetentsitaset, liikuvust ja atraktiivsust.

Võimalikud tegevused

Logistikavaldkonna ees seisvate väljakutsete seisukohast on kaalutud alternatiivina praeguse tegevuse jätkamisele (tavapärasele lähenemisele) mitmesuguste meetmete ja vahendite vajalikkust. Need on liigitatud e-kaubavedusid ja intelligentseid transpordisüsteeme (ITS), jätkusuutlikku kvaliteeti, lihtsustamist, sõidukite mõõtmeid ja linnatransporti käsitlevate alamvariantide kogumis. Nende tegevuste rakendamise prioriteetseteks valdkondadeks on linnakeskkond ja tiheda liiklusega transpordikoridorid. Kokku määratleti umbes 30 meedet, mis Euroopa Liit peaks tarvitusele võtma säästva ja jätkuvalt tõhusa kaubavedude logistika tagamiseks Euroopas.

Eeldatav mõju

Mõjude hindamisel võeti arvesse ettepanekute tõenäolisi majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi tagajärgi, eriti nende panust algselt tuvastatud probleemide leevendamiseks.

Majandusliku aspektiga seoses pöörati analüüsis tähelepanu logistika kogukulude kontseptsioonile, millega püütakse mõõta ettevõtte logistikakulusid transpordiga seotud tegurite alusel või ühendades ka eelnevate etappide kulud, nagu näiteks transporditeenuse tellimine või ohutuse tagamise ja ladustamisega seotud lisakulud. Lisaks sellele mikromajanduslikule analüüsile püütihinnata mõjusid majandusele laiemalt, st mõju SKP-le.

Keskkonnamõjusid hinnati esmalt seoses kasvuhoonegaaside heidete mõjuga, mis on hetkel ranspordile kindlasti suurimaks väljakutseks. Eriti linnatingimustes annavad saasteainete heitkogused jätkuvalt põhjust muretsemiseks.

Analüüsi sotsiaalne mõõde puudutab kõigepealt ja kõige tuntavamalt logistika- ja sellega seotud majandusvaldkondade töötajaid. Nii on sellistele küsimustele nagu koolitus ja liikuvus pööratud kõige enam tähelepanu, ehkki mõju hindamisel on püütud arvestada ka soovitatud meetmete tõenäolist mõju ühiskonnale kui tervikule, eriti elukvaliteedi mõjudele linnakeskkonnas.

Mikro majanduslik kasu

Pannes aluse nii elektrooniliste teenuste kirjeldusele logistikavaldkonna jaoks, kaupade liikumise suuremale etteaimatavusele ja jälgimisele, suurematele koormusteguritele kui ka sõidukite tõhusamale kasutamisele, peaks e-kaubavedude ja ITS-i meetmed eeldatavalt vähendama transporditeenuste tellimise ja ladustamisega seotud kulusid ning otseseid transpordikulusid.

Pealkirja „Jätkusüütlik kvaliteet ja tõhusus” all esitatud meetmed peaksid avaldama positiivset mõju logistikakulude komponentidele, parandades logistikaalast koolitust, lubades lastisaatjatel lähtuda transpordiettevõtjate valikul kvaliteedikriteeriumidest, aidates kaasa ümberlaadimisplatvormide töö ja tõhususe parandamisele ja nende enesevõrdlusele teiste samalaadsete ettevõtjatega.

Tänu halduskoormuse vähenemisele ja mitmeliigiliste transpordiahelate vastutust käsitlevate õigusaktide ebakindlusest tingitud kulude vähenemisele aitab logistikaahelate lihtsustamine kaasa olulise säästu tekkimisele.

Sõidukite piirmõõtmete mõju tuleb enne nende majanduslike tagajärgede kohta järelduste tegemist põhjalikult uurida. Vastavalt standardsete ühendvedude veoühikute määratlusele võib eeldada, et see aitab kaasa kaupade peale-, maha- ja ümberlaadimise vähem kulukaks muutmisele ning terminali tootlikkuse suurendamisele. Edaspidi vähendab see transpordikulusid, parandades oluliselt ISO-konteinerite ja teatavate vahetatavate osade koormustegureid.

Kui pöörata erilist tähelepanu transporditõhususe parandamisele linnakeskkonnas ja pikamaa kaubaveokoridorides, peaksid kaubavedude puhul linnadesse vähenema transpordikulud ja kaubavedude vahemaad.

Logistika kogukulude vähendamise võimaluste eeldatavad otsesed ja kaudsed mõjud on kokku võetud järgmises tabelis.

Tellimine ja side | Ladustamis- ja riskikulud | Peale-, maha- ja ümberlaadimine | Transport |

E-kaubaveod/ITS | + | + | + |

Jätkusuutlik kvaliteet | + | + | + |

Lihtsustamine | + | + | + |

Sõidukite mõõtmed ja veoühikud | + | + |

Linnatransport | + |

Rohelised koridorid | + | + | + | + |

Logistikaettevõtjate ja lastisaatjate subjektiivsel hindamisel eristatakse selgelt iga aspekti tõhusust (vt tabelit allpool). On oluline rõhutada, et näidatud absoluutsed väärtused väljendavad pigem eeldatavat kui mõõdetud kasu. Edaspidi tuleb nende tulemuste analüüsi arvestada nende strateegiate üldisel käsitlemisel, mis vastupidiselt pikaajalistele eesmärkidele avaldavad suunatud meetmetele vahetut mõju.

Kavandatavate meetmete eeldatav kasu [1]

Hinnangulised rahalised säästud | Hinnanguline aja kokkuhoid |

E-kaubaveod/ITS | 8% | 10% |

Jätkusuutlik kvaliteet | 10% | 12% |

Lihtsustamine | 4% | 5% |

Sõidukite mõõtmed ja veoühikud | 11% | 9% |

Linnatransport | 14% | 14% |

Makro majanduslik kasu

Mõju hindamisel on vastavalt tegevuskava eeldatavate mõjude ulatusele kirjeldatud optimistlikku ja realistlikku stsenaariumit. Lühiduse mõttes on siin esitatud ainult realistlik stsenaarium.

Realistliku stsenaariumi kohaselt peaksid selle tegevuskava tulemusena logistikasektori tootlikkuse määrad suurenema vähemalt 3 % võrra sisemaatranspordis, 5 % võrra transpordi abiteenustes ja 3 % võrra sides. Edaspidi vähendab see kaubaveologistika kulusid 2 % võrra ja kaubaveole kuluvat aega 3 % võrra ning suurendab koormustegureid 3 % võrra. Need näitajad põhinevad logistika tegevuskavas kavandatud meetmete eeldatavat üldist mõju käsitleval ekspertide hinnangul .

Kasutades ASTRA-mudelit, arvutati välja, et võrreldes tavapärase lähenemisviisiga viivad need muutused EL 27 riikides iga-aastase keskmise SKP kasvuni 0,04 % võrra. Hoolimata suhteliselt väikesest näitajast tähendab see siiski mitme miljardi euro suurust kasvu aastas.

[pic]

Keskkonnamõjud

Ajal, mil paljude valdkondade keskkonnategevuse tulemuslikkus on paranemas, kasvab jätkuvalt transpordiga seotud süsinikdioksiidi heitkogus, millest üks kolmandik tuleb kaubavedudest, ja see võib ohtu seada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kavandatud meetmed aitavad neid probleeme lahendada, vähendades mittevajalikke transporditoiminguid, parandades erinevate transpordiliikide integratsiooni ja suurendades keskkonnasõbralikumate transpordiliikide atraktiivsust ning lihtsustades klientide jaoks kvaliteedikriteeriumide (sh keskkonnamõjude) arvestamist valikute tegemisel. Mõiste „roheline transport” ja linnatranspordi esmatähtsus aitavad rakendada uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid seal, kus nende mõju oleks kõige suurem.

Logistika tegevuskava on keskkonnasõbralik eriti sellepärast, et

- optimaalne marsruudivalik, eriti maanteetranspordi puhul, vähendab ülekoormuse leevendamise ja koormustegurite suurendamise teel süsinikdioksiidi heite taset;

- kaupade liikumise elektrooniline jälgimine parandab tarnete etteaimatavust ning aitab vältida kaupade mittevajalikku liikumist ja energiamahukaid kiireid tarnelahendusi häirete suhtes tundliku tootmise või kohaletoimetamise puhul;

- ühendvedude veoühikute kasutuselevõtt parandab erinevate transpordiliikide koostalitlust ja lihtsustab keskkonda vähem saastavatele transpordiliikidele üleminekut;

- halduslik ja õiguslik lihtsustamine vähendab mitmeliigilise kaubatranspordi kulutusi ja muudab selle atraktiivemaks;

- hea tava levik ja logistikute koolituse parandamine tagab, et kaubaveoga seotud otsuste tegemisel teadvustatakse täielikult erinevaid võimalusi ning nende ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid.

Olulist mõju kaubaveologistika keskkonnategevuse tulemuslikkusele võib oodata seal, kus on valida erinevate transpordiliikide erinevate atraktiivsete võimaluste vahel. See seob logistika tegevuskava edukuse tihedalt transpordivaldkonna muude poliitiliste algatustega, eriti kaubavedudele orienteeritud raudteevõrgu ja merekiirteede arendamisega. Nende rakendamine ning kaubatranspordi osakaalu suurendamine TEN-T finantseerimisel loob tingimused, mis lubavad logistika- ja transpordiettevõtjatel pakkuda teenuseid, mis pole mitte üksnes majanduslikult efektiivsed, vaid on ka keskkonnasäästlikud. Lisaks võib täiendava tõuke keskkonnasõbralike transpordiliikide kasutamiseks anda väliskulude arvessevõtmine, mille meetodite väljatöötamisega praegu tegeletakse.

Sotsiaalsed mõjud

Logistika tegevuskava mõjutab inimesi, kes selles valdkonnas töötavad, ja neid, keda selle valdkonna mõjud (müra, heitgaasid, heited, ummikud) mõjutavad.

Tegevuskavas kavandatud algatus logistikute sertifitseerimiskava loomiseks parandab koolituse taset ja loob selle valdkonna töötajate jaoks uusi karjäärivõimalusi. Uute tehnoloogiate tutvustamine, eriti IT-valdkonnas, suurendab spetsialistide vajadust logistikavaldkonnas ja suurendab personali pädevust.

Mis puutub laiemasse avalikkusesse, siis on tegevuskava meetmete mõju elukeskkonnale pikemas perspektiivis tõenäoliselt positiivne, seda eriti tänu hea tava linnakeskkonnas levitamise meetmele. Kuid palju sõltub ka tehnoloogia arengust transpordivaldkonnas ning selliste algatuste nagu rohelised koridorid arendamise puhul tuleb arvestada ka seda, kuidas saaks viia kaubaveo rohkem kooskõlla meie elukvaliteedi mõistega.

Halduskulud

Kui välja arvata ühtne liides, mis nõuab täiendavaid investeeringuid riikide IT-võimalustesse, on logistika tegevuskava halduskulud nii ettevõtjate kui ka ametiasutuste jaoks piiratud. Ametiasutuste peamised kuluelemendid on eeldatavasti seotud uute standardite väljatöötamisega, kvalifikatsiooni sertifitseerimiskava kehtestamisega ja koolituse riiklike õppekavade võimaliku kohandamisega, võrdlusuuringute ja tegevusmõõdikute rakendamisega ning mitmeliigilise transpordi keskuste tegevusega. Ettevõtjate jaoks on peamisteks kuluteguriteks uute standarditega kohanemine ning tunnistuste ja vastavusuuringute nõuetele vastamine.

Järeldused

Ilmselgelt on vaja ELi meetmeid logistika toetuseks ning nende suhtes onsuured lootused. Poliitikud peavad (Euroopa konkurentsivõimelisuse võtmetegurina) lihtsustama logistikateenuste tõhususe ja valdkonna tegevuste jätkusuutlikkuse nõuete kooskõlastamist.

Kuna erinevate kaalutavate valikute eeldatavad mõjud üksteisest selgelt erinevad, on soovitav järgida mitmeid meetmeid nende vahel tekkida võiva võimaliku sünergia ja kaubaveologistikale iseloomulike omaduste tõttu, mida mõjutavad mitmes tehnoloogia- ja reguleerimisvaldkonnas toimuvad arengud.

Praegu kavandatud erinevad meetmed peaksid otseselt või kaudselt avaldama logistikavaldkonna kogukuludele positiivset mõju, vähendades tellimis- ja sidekulusid, ladustamise ja riskijuhtimisega seotud kulusid, ümberlaadimisega seotud kulusid ning lõpuks ka veokulusid. Mõned nendest meetmetest on oma laadilt ettevalmistavad meetmed. Need ise ei avalda Euroopa Liidu logistikateenuste tõhususele mingisugust vahetut mõju, kuid on vajalikeks sammudeks logistikaraamistiku parandamisel.

Eriti saavad sellest kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kuna (teabesüsteemide ja sõidukite tehnoloogia) standardiseerimine ning halduslihtsustused lubavad neil vähendada väga suurel määral oma tegevuskulusid. Kvaliteediteguri suurendamine kaubaveologistika otsuste tegemisel avab uusi turundusvõimalusi.

Soovitatud tegevused avaldavad eeldatavasti positiivset mõju keskkonnale, aidates vähendada mittevajalikke transporditoiminguid, parandada erinevate transpordiliikide integratsiooni ja suurendada keskkonnasõbralikumate transpordiliikide atraktiivsust ning lihtsustada klientide jaoks kvaliteedikriteeriumide (sh keskkonnamõjude) arvestamist valikute tegemisel.

Tõstes koolituse kvaliteeti ja suurendades tööjõu liikuvust, avaldavad need tegevused ka positiivset sotsiaalset mõju. Kodanike jaoks aitab tõhusam kaubaveologistika tagada elukvaliteeti, mida me klientidena eeldame, ning samal ajal vähendada kaubaveo negatiivset mõju meie elukeskkonnale.

Siseülevaade

Seoses oma kohustusega teostada kvaliteetne ja täpne mõjude hindamine, on komisjon moodustanud mõju hindamise komitee, mille ülesandeks on toetada ja jälgida erinevate talituste ettevalmistatud üksikute mõju hindamiste kvaliteeti. Kõnealune komitee vaatas käesoleva dokumendi üle ja esitas 23. juulil 2007 oma arvamuse. Tehtud märkuste põhjal vaadati mõju hinnang üldiselt läbi ja seda lühendati.

Muu hulgas muudeti tegevuskava probleemipüstitus ja eesmärgid täpsemaks, kajastati täielikumalt poliitilist konteksti , toodi välja eeldatavad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud ning anti rohkem selgitusi makromajandusliku planeerimise kohta.

[1] Uuringus rakendatud meetodite kohta saab teavet 2007. aasta aprillikuu dokumendist „Preparatory Study for an Impact Assessment on a EU Freight Logistics Action Plan, Stakeholders’ demand for policy measures”.

Eksport

Tarbimine

Investeeringud

Tööhõive

SKP

(% muutus võrreldes tavapärase lähenemisviisiga)

Sotsiaalmajanduslikud mõjud EL 27 riikides

(mõõdukas stsenaarium)