[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.7.2007

SEK(2007) 1013 lõplik

2007/0151 (CNS)

Eelnõu:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, Euratom)

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185

2007/0151 (CNS)

Eelnõu:

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ, Euratom)

millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, eelkõige selle artikli 185 lõiget 1[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2],

võttes arvesse nõukogu arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Pärast määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „üldine finantsmäärus“) muutmist nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 tuleb kohandada ka komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)[5], et viia see vastavusse üldise finantsmäärusega.

(2) Ühenduse asutuste kogemuste põhjal on osutunud vajalikuks ka muud muudatused.

(3) Tuleks selgitada, et usaldusväärne finantsjuhtimine nõuab tõhusat ja tulemuslikku sisekontrolli. Määratleda tuleks sisekontrollisüsteemide peamised elemendid ja eesmärgid.

(4) Ühenduse asutuste eelarveliste vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane sätestada üldine kohustus, mille kohaselt ühenduse asutustel tuleb teha kättesaadavaks teave nendest vahenditest abisaajate kohta.

(5) Ilmnes, et sihtotstarbelise tulu loetelu on ebatäielik ja seda tuleks täiendada vastavalt üldise finantsmääruse artikli 18 lõikele 1.

(6) Ühenduse asutuste eelarve avaldamist peaks lihtsustama, kuid eelarvepädevate institutsioonide ja kontrollikoja eelisõigused tuleks säilitada.

(7) Ühenduse asutuste direktorite poolt vastuvõetavat ümberpaigutamismenetlust on kohaldatud ja ebajärjekindlalt seda tuleks seetõttu selgitada.

(8) Osalise tööaja mõju ametikohtade loetelule tuleks täpsustada, et eriti väiksematel ühenduse asutustel oleks seda lihtsam rakendada.

(9) On asjakohane kehtestada üksikasjalikud sätted kõikide hanke- ja toetusmenetlustes osalevate isikute huvide konflikti kohta.

(10) Eelkontrolli kohustuse raames tuleks lihtsustada teatavate jooksvate kuluartiklitega seotud sarnaste üksikute tehingute käsitlemist.

(11) Tuleks selgesõnaliselt kehtestada, et eelarvevahendite käsutaja vastutab rahaliselt ainult raske hooletuse ja tahtliku üleastumise korral.

(12) Ühenduse asutustel peaks olema võimalik kasutada otsekorralduse süsteemi, mis võib teatavatel juhtudel tehinguid lihtsustada.

(13) Selgelt tuleks sõnastada, et peaarvepidaja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, eeldusel, et ühenduse asutuse direktor, kes on eelarvevahendite käsutaja, on peaarvepidaja ülemus.

(14) Selgitama peaks peaarvepidaja kohustust tõendada raamatupidamisaruanded finantsteabe alusel, mille eelarvevahendite käsutajad on talle esitanud. Sel eesmärgil tuleks peaarvepidajale anda õigus kontrollida volitatud eelarvevahendite käsutajalt saadud teavet ja vajadusel teha reservatsioone.

(15) On vaja määratleda tasude ja lõivude suhtes kehtivad eeskirjad, lähtudes ühenduse nende asutuste vajadustest, mida rahastatakse sellistest tuludest.

(16) Komisjoni finantsrikkumiste uurimise toimkonna pädevust tuleks üldjuhul laiendada kõikidele ühenduse asutustele, välja arvatud juhul, kui ühenduse asutus moodustab oma toimkonna või osaleb ühenduse mitme asutuse ühistoimkonnas.

(17) Täpsustada tuleks tingimusi, mille kohaselt ühenduse asutused kasutavad komisjoni talitusi ja büroosid, institutsioonidevahelisi Euroopa büroosid ja Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskust (loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta[6], edaspidi „tõlkekeskus“) ning vastuvõtva liikmesriigiga ühist hankemenetlust, et tugevdada institutsioonidevahelist ja ühenduse asutuste vahelist koostööd ning koostööd liikmesriikidega.

(18) Tuleb sätestada konkreetne ekspertide valimise menetlus, mis on sarnane üldises finantsmääruses sätestatud menetlusele.

(19) Seepärast tuleks määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 muudetakse järgmiselt:

1. artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ühenduse asutuse eelarve (edaspidi „eelarve“) koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, mis nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli ja läbipaistvust, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.“;

2. artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Eelarve sisaldab liigendamata assigneeringuid ja juhul, kui see tuleneb tegevusvajadusest, siis ka liigendatud assigneeringuid. Viimased koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.“;

3. artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

4. lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad „lõigetele 2–8“ sõnadega „lõigetele 2–7“;

5. lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kulukohustuste assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda summasid, mis vastavad kulukohustustele, mille ettevalmistusetappidest, nagu need määratletakse iga ühenduse asutuse finantsmääruse rakenduseeskirjades, on suurem osa lõpule viidud 31. detsembriks; seejärel võib need summad siduda järgmise aasta 31. märtsini.“;

6. lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:„Maksete assigneeringutest võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende kulukohustuste katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgmise eelarveaasta asjaomastel eelarveridadel ettenähtud assigneeringud ei kata vajadust.“;

7. artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

1. Iga aasta 15. novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku eelarvepädevate institutsioonide otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2. Kulusid, mis tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt. Lõikes 1 nimetatud piirangut sel juhul ei kohaldata.“;

8. artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmistega:

„4. Ühenduse asutusele makstavad ühenduse vahendid moodustavad selle eelarves tasakaalustava toetuse, mida käsitatakse eelmaksena üldise finantsmääruse artikli 81 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses.

5. Ühenduse asutus esitab oma maksetaotlustes üksikasjalikud ja ajakohased tegeliku sularahavajaduse prognoosid terve aasta jooksul.“;

9. artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1. Konkreetsete kululiikide rahastamiseks kasutatakse järgmisi tulusid:

a) sihtotstarbelised tulud, nagu laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud;

b) liikmesriikide, mitteliikmesriikide ja mitmesuguste asutuste toetused ühenduse asutuse tegevuseks, kui see on ette nähtud asjaomase ühenduse asutuse ning liikmesriikide, mitteliikmesriikide ja erinevate asutuste vahelise lepinguga;

c) tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud tööde eest, välja arvatud artikli 5 punktis a nimetatud tasud ja lõivud;

d) tulu ühenduse institutsioonidele või teistele ühenduse asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud tööde eest;

e) tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest;

f) tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist, kui bilansiline väärtus on täielikult amortiseerunud;

g) laekunud kindlustusmaksed;

h) rendilepingute alusel tehtud maksetest saadud tulu;

i) tulu väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist.

1a. Kohaldatava põhiõigusaktiga võidakse samuti ette näha, et selle põhjal saadavat tulu kasutatakse teatavate kululiikide jaoks.

2. Kõikide lõike 1 punktides a–d sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjassepuutuva meetme või eesmärgiga seotud otsesed ja kaudsed kulud.

3. Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud lõigetes 1 ja 1a osutatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka summad.“;

10. artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

1. Direktor võib teha ümberpaigutusi ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ilma piiranguteta ning ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses selle eelarveaasta assigneerinutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse.

2. Lõikes 1 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku haldusnõukogule. Haldusnõukogul on nimetatud ümberpaigutuste vastu protestimiseks aega kolm nädalat, pärast seda tähtaega loetakse ümberpaigutused vastuvõetuks. Kiireloomulistel juhtudel võib direktor lühendada seda tähtaega kuni viie tööpäevani.

3. Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ning lõigete 1 ja 2 kohaselt ümberpaigutatud assigneeringutele lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarverubriikide kohta, kuhu assigneeringud kirjendatakse, ja nende rubriikide kohta, mille arvelt need võetakse.

4. Direktor teatab kõikidest tehtud ümberpaigutustest haldusnõukogule niipea kui võimalik.“;

11. lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a

1. Eelarve täitmisel rakendatakse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli.

2. Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi, mille eesmärk on tagada piisava kindlusega järgnevate eesmärkide saavutamine:

a) toimingute tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b) aruandluse usaldusväärsus;

c) varade ja teabe säilimise tagamine;

d) pettuste ja rikkumiste ennetamine ja tuvastamine;

e) aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrapärasusega seotud riskide piisav haldamine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.";

12. artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

13. lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kokkuvõte eelarvest ja paranduseelarvetest avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul Euroopa Liidu Teatajas kolme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.“

14. Lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3. Eelarve ja paranduseelarve edastatakse lõplikult vastuvõetud kujul teadmiseks eelarvespädevatele institutsioonidele, kontrollikojale ja komisjonile ning avaldatakse asjaomase ühenduse asutuse veebilehel kahe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.

4. Ühenduse asutus avaldab asjakohasel viisil teabe tema eelarvest eraldatud vahenditest abi saajate kohta. Selline teave avaldatakse kooskõlas konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõuetega, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001.*

* EÜT L 8, 12.1 2001, lk 1.”;

15. artikli 31 lõike 2 punkt c jäetakse välja;

16. artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

17. lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „A1, A2 ja A3“ sõnadega „AD 16, AD 15, AD 14 ja AD 13“;

18. Lõikele 2 lisatakse järgmine lause:

„Kui töötaja taotleb loa tühistamist enne selle kehtivusaja lõppu, võtab ühenduse asutus niipea kui võimalik asjakohaseid meetmeid lõike 1 punktis b nimetatud piirangust kinnipidamiseks.“;

19. artikli 35 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel ja muudel eelarve täitmise, juhtimise, auditi või kontrolliga seotud isikutel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu ühenduste asutuse huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma kõnealuste meetmete võtmisest ja suunama asja pädevale asutusele.

2. Huvide vastuolu esineb siis, kui lõikes 1 märgitud isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.“;

20. artikli 38 lõikele 6 lisatakse järgmine lause:

„Kui tõendavates dokumentides sisalduvaid isikuandmeid ei ole vaja seoses eelarve täitmise kinnitamise, kontrollimise või auditeerimisega, tuleb need võimaluse korral kustutada. Andmeliikluse andmete säilitamisel kohaldatakse igal juhul määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 37 lõiget 2.“;

21. artikli 39 lõikele 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Eelkontrolli raames võib vastutav eelarvevahendite käsutaja käsitleda ühe tehinguna mitut sarnast üksikut tehingut, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega.

Teises lõigus osutatud juhul teostab vastutav eelarvevahendite käsutaja vastavalt oma riskianalüüsile lõike 4 kohaselt läbi asjakohase järelkontrolli.“;

22. artikli 40 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Eelarvevahendite käsutaja annab haldusnõukogule oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, mis kinnitab, et aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate, välja arvatud kui kulude ja tulude määratletud valdkondadega seotud reservatsioonides ei ole teisiti määratletud.

Iga-aastases tegevusaruandes võrreldakse tema tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust. Artiklis 71 sätestatud siseaudiitor tutvub iga-aastase tegevusaruande ja muude esitatud andmetega.“;

23. artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

1. Haldusnõukogu määrab ametisse personalieeskirjade alla kuuluva peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema vastutusalasse kuuluvad ühenduse asutuses:

a) maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saada olevate summade sissenõudmine;

b) raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

c) raamatupidamisarvestus VII jaotise kohaselt;

d) VII jaotise kohane raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamine vastavalt komisjoni peaarvepidaja poolt vastuvõetud sätetele;

e) raamatupidamisarvestuse süsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide heakskiitmine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks;

f) sularahahaldus.

2. Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja ühenduse asutuse varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab selle teabe usaldusväärsuse.

2a. Enne direktoripoolset heakskiitmist allkirjastab peaarvepidaja raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et raamatupidamisaruanded annavad ühenduse asutuse finantsolukorrast tõese ja erapooletu ülevaate.

Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja selles, et raamatupidamisaruanded on koostatud kooskõlas kehtiva raamatupidamisarvestuse korra, meetodite ja süsteemidega ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Eelarvevahendite käsutaja edastab kogu teabe, mida peaarvepidajal on oma kohustuste täitmiseks vaja.

Eelarvevahendite käsutaja jääb täielikult vastutavaks tema hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise ning tema kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrapärasuse eest.

2b. Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja viia läbi mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamisaruannete allakirjutamiseks vajalikuks.

Vajadusel teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

2c. Ühenduse asutuse peaarvepidaja allkirjastab ühenduse asutuse raamatupidamise aastaaruande ja saadab selle komisjoni peaarvepidajale.

3. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 4 ja artiklile 44 on ainult peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja selle ekvivalente. Ta vastutab nende säilimise eest.

4. Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded alluvatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, kui see on tema ülesannete täitmiseks hädavajalik.

5. Volituses täpsustatakse volitatutele usaldatud ülesanded ning nende õigused ja kohustused.“;

24. artiklile 44 lisatakse järgmine lõik:

„Avansikontodelt võib makseid teha pangaülekandena, sealhulgas artikli 66 lõikes 1a osutatud otsekorralduse süsteemi kasutades, või tšeki või muu maksevahendiga vastavalt peaarvepidaja koostatud juhistele.“;

25. IV jaotise 3. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. jagueelarvevahendite käsutajate ning volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad“;

26. ARTIKKEL 47 ASENDATAKSE JÄRGMISEGA:

„Artikkel 47

1. Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

1a. Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eriti siis, kui:

a) eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või oma raske hooletuse tõttu määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat määrust ja selle rakenduseeskirju eirates;

b) eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või omapoolse raske hooletuse tõttu jätab koostamata dokumendi, mis määrab kindlaks saadaoleva summa, ei väljasta sissenõudekorraldust või jääb selle väljastamisega hiljaks või jääb hiljaks maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel võivad kolmandad isikud esitada ühenduse asutuse vastu tsiviilhagi.

2. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille elluviimine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab seejärel volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealune otsus täita, peab viimane selle täitma ning teda ei saa vastutusele võtta.

3. Volitamise korral vastutab eelarvevahendite käsutaja sisseseatud sisemiste haldus- ja kontrollsüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning volitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

4. Üldise finantsmääruse artikli 66 lõike 4 alusel komisjoni loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonnal on ühenduse asutuse suhtes samad volitused, mis tal on komisjoni talituste suhtes, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu otsustab moodustada oma tegevuses sõltumatu toimkonna või osaleda mitme ühenduse asutuse loodud ühistoimkonnas.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab direktor, kas algatada distsiplinaarmenetlus või hüvitise nõudmise menetlus. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile. Kui arvamuses peetakse võimalikuks süüdlaseks direktorit, saadab toimkond aruande haldusnõukogule ja komisjoni siseaudiitorile.

5. Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on ühenduse asutusele tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega.

Pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste puhuks ettenähtud formaalsuste täitmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud otsuse.“;

27. artikli 55 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3. Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb täielikult või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saada oleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ning kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega.“;

28. artikli 58 punkt a asendatakse järgmisega:

„ a) võlgnik kohustub maksma määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklis 86 sätestatud määra alusel intressi kogu lubatud lisaaja eest, mida arvestatakse alates võlateates esitatud kuupäevast“;

29. lisatakse artiklid 58a ja 58b:

„Artikkel 58a

Peaarvepidaja koostab sissenõudmisele kuuluvatest summadest loetelu, milles ühenduse nõuded on rühmitatud sissenõudekorralduse väljastamise kuupäevade järgi. Loetelu lisatakse ühenduse asutuse eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandele.

Ühenduse asutus koostab loetelu asutuse nõuetest, minetades võlglaste nimed ja võla summa, kui võlglaselt on maksmist nõutud res judicata jõudu omava kohtuotsusega ja kui pärast selle väljakuulutamist ei ole ühe aasta jooksul tehtud ühtegi makset või ei ole tehtud märkimisväärseid makseid. Kõnealune loetelu avaldatakse, võttes arvesse asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 58b

Ühenduse asutuse kolmandatele isikutele esitatavate nõuete ja ühenduse asutusele kolmandate isikute esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.”;

30. artikkel 59 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59

Kui ühenduse asutus kogub artikli 5 punktis a nimetatud tasusid ja lõive, kohaldatakse järgmist:

a) iga eelarveaasta alguses koostatakse nende tasude ja lõivude laekumise esialgne prognoos;

b) kui tasud ja lõivud on ette nähtud üksnes õigusaktidega või haldusnõukogu otsusega, võib eelarvevahendite käsutaja loobuda sissenõudekorralduste väljastamisest ja pärast saadaoleva summa kindlaksmääramist koostada kohe võlateated. Sel juhul registreeritakse kõik andmed ühenduse asutuse nõude kohta;

c) kui ühenduse asutusel on eraldi arvete väljastamise süsteem, kannab peaarvepidaja laekunud tasude ja lõivude kumuleerud summa raamatupidamisarvestusse korrapäraselt, kuid mitte harvemini kui kord kuus;

d) üldjuhul osutab ühenduse asutus talle määratud ülesannetega seotud teenuseid üksnes pärast vastava tasu või lõivu täielikku maksmist. Kui erandjuhul on teenust osutatud, ilma et eelnevalt oleks makstud vastav tasu või lõiv, kohaldatakse käesoleva peatüki 3., 4. ja 5. jagu.“;

31. artikkel 62 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 62

1. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

2. Üldised eelarvelised kulukohustused hõlmavad kuni n + 1 aasta 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste kogusummat.

Individuaalsed juriidilised kohustused seoses individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega tuleb võtta n aasta 31. detsembriks.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegade möödumisel vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja kõnealuste eelarveliste kulukohustuste kasutamata saldo.

3. Juriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel on täitmise lõpptähtpäev, mis on määratud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest lõppkuupäevast, vabastatakse artikli 11 kohaselt.

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustuse kohta ei ole kolme aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allkirjastamist tehtud ühtegi makset artikli 67 tähenduses, vabastatakse.“;

32. artiklile 66 lisatakse lõige 1a:

„1a. Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste, või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.“;

33. artikli 72 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) hinnata eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja auditisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust.“;

34. artikkel 74 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 74

1. Hangete suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 asjaomaseid sätteid.

2. Ühenduse asutus võib taotleda õigust osaleda tellijana komisjoni või institutsioonidevaheliste lepingute ning ühenduse teiste asutuste lepingute sõlmimisel.

3. Ilma avaliku hankemenetluseta võib ühenduse asutus sõlmida lepingu komisjoni, institutsioonidevaheliste büroode ja tõlkekeskusega nende poolt pakutavate kaupade, teenuste ja tööde hankimiseks.

4. Ühenduse asutus võib kasutada ühist institutsioonidevahelist hankemenetlust koos vastuvõtva liikmesriigi tellijaga, et katta oma haldusvajadusi. Sel juhul kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklit 125c.“;

35. lisatakse jaotis Va:

„JAOTIS VaEKSPERDID

ARTIKKEL 74A

Ekspertide valimisel kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklit 265a. Kõnealused eksperdid aitavad ühenduse asutust eelkõige ettepanekute ja toetustaotluste või hankepakkumiste hindamisel või pakuvad ühenduse asutusele tehnilist tuge projektide järelmeetmete ja lõpliku hindamise juures ning neile tasutakse selle eest kindla summa alusel. Ühenduse asutus võib kasutada komisjoni või ühenduse teiste asutuste koostatud ekspertide nimekirju.”;

36. artikli 76 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Ühenduse asutuse raamatupidamisaruannetele lisatakse asjakohase eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne, milles esitatakse muu hulgas andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.“;

37. artiklid 82 ja 83 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 82

Peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos käesoleva määruse artiklis 76 nimetatud asjakohase eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega, et komisjoni peaarvepidaja saaks üldise finantsmääruse artikli 128 kohaselt raamatupidamisaruande konsolideerida.

Hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks saadab peaarvepidaja eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 83

1. Vastavalt üldise finantsmääruse artikli 129 lõikele 1 esitab kontrollikoda hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks oma märkused iga ühenduse asutuse esialgse raamatupidamisaruande kohta.

2. Pärast ühenduse asutuse esialgset raamatupidamisaruannet käsitlevate kontrollikoja märkuste kättesaamist koostab direktor vastavalt artiklile 43 omal vastutusel ühenduse asutuse lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle haldusnõukogule, kes esitab selle aruande kohta arvamuse.

3. Direktor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks.

4. Komisjoni lõpliku raamatupidamisaruandega konsolideeritud ühenduse asutuse lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 15. novembriks.

5. Direktor saadab hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruande suhtes tehtud märkuste kohta. Ühenduse asutuse vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.“;

38. artikkel 97 jäetakse välja;

39. artiklile 99 lisatakse järgmine lause: „Direktor edastab need eeskirjad teadmiseks komisjonile.“

Artikkel 2

Pärast käesoleva määruse jõustumist muudab iga üldise finantsmääruse artiklis 185 nimetatud asutus oma finantsmäärust enne [ kuue kuu möödumist käesoleva määruse avaldamisest ].

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Komisjoni nimel

komisjoni liige

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[2] ELT L …

[3] ELT L …

[4] ELT L …

[5] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[6] EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1645/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 13).