[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.5.2007

SEK(2007) 621 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tühistatakse otsus 2005/186/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. TAUST

Asutamislepingu artiklis 104 on sätestatud, et liikmesriigid peavad hoiduma ülemäärasest riigieelarve puudujäägist, ning on kehtestatud selle väljaselgitamise ja parandamise menetlus. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust on üksikasjalikumalt kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[1], mis on stabiilsuse ja kasvu pakti osa. Asutamislepingu artikli 104 lõike 2 kohaselt peab komisjon jälgima eelarvedistsipliini täitmist, võttes aluseks kaks kriteeriumi: a) kas kavandatud või tegeliku eelarvepuudujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab 3% kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui see suhe on oluliselt ja pidevalt langenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele tasemele; või kontrollväärtuse ületamine on ainult erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuse lähedane; ja b) kas riigivõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab 60% kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui see suhe väheneb piisavalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega.

Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaselt esitab komisjon andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93[2] artiklile 4 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad[3].

12. mail 2004 algatas komisjon artikli 104 lõikes 3 sätestatud aruande vastuvõtmisega Malta suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis põhines valitsemissektori eelarvepuudujäägil 9,7% SKTst ja valitsemissektori võlal 72% SKTst 2003. aastal[4]. Komisjoni soovituse alusel otsustas nõukogu 5. juulil 2004. aastal, et Maltal on artikli 104 lõike 6 kohane ülemäärane eelarvepuudujääk[5]. Tuginedes samuti komisjoni soovitusele, esitas nõukogu samal ajal artikli 104 lõike 7 kohaselt Maltale soovitused parandada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2006. aasta lõpuks[6].

Nõukogu soovitas artikli 104 lõike 7 kohases soovituses Malta ametivõimudel:

„– likvideerida võimalikult kiiresti praegune ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukord;

– võtta keskpika perioodi jooksul meetmeid, et viia eelarvepuudujääk usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil 2006. aastaks allapoole 3% SKT-st vastavalt nõukogu 5. juuli 2004. aasta arvamuses (2004. aasta mais esitatud lähenemisprogrammi kohta) täpsustatud eelarvepuudujäägi vähendamiskavale;

– rakendada jõuliselt 2004. aasta mai lähenemisprogrammiga ettenähtud meetmeid, eelkõige struktuurilisi meetmeid, mille eesmärk on kulutuste otstarbekohastamine ja vähendamine;

– rakendada 5. novembriks 2004 tõhusaid meetmeid 2005. aasta eelarvepuudujäägi osas võetud eesmärgi saavutamiseks;

–tagada, et võla suhte kasv 2005. aastal peatuks ning seejärel langeks vastavalt nõukogu arvamusele 2004. aasta mais esitatud lähenemisprogrammi kohta”.

Lisaks kutsus nõukogu Malta ametivõime „tagama eelarve stabiliseerimine keskpikal perioodil sellise eelarveseisundi säilitamiseni, mis oleks tasakaalu lähedal või ülejäägis pärast ülemäärase puudujäägi parandamist“.

Tabel 1. Parandamised, mille nõukogu kinnitas 5. juulil 2004

% SKTst, kui ei ole osutatud teisiti | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

Valitsemissektori eelarve tasakaal Valitsemissektori koguvõlg p.m: SKT reaalkasv (%) | -9,7 72,0 -1,7 | -5,2 72,1 1,1 | -3,7 72,4 1,7 | -2,3 70,5 2,1 | -1,4 70,4 2,1 |

Allikas : Artikli 104 lõikest 7 lähtuv nõukogu soovitus Maltale ja nõukogu arvamus Malta lähenemisprogrammi kohta, mis võeti vastu 2004. aasta mais (mõlemad vastu võetud 5. juulil 2004).

22. detsembril 2004 jõudis komisjon teatises[7] (mille nõukogu võttis teadmiseks 18. jaanuaril 2005) järeldusele, et Malta valitsus on nõukogu soovituse kohaselt võtnud tõhusaid meetmeid selleks, et saavutada 5. novembriks 2004 eelarvepuudujäägi suhtes 2005. aastaks seatud eesmärk.

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta komisjoni soovituse põhjal tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates parandatud.

2. VIIMASED ARENGUD SEOSES EELARVEPUUDUJÄÄGIGA

Viimase teabe kohaselt moodustas valitsemissektori eelarvepuudujääk 2003. aastal 10% SKTst, ja see hõlmas kahe riigi omanduses olevate laevatehaste ümberstruktureerimisega seotud ühekordset kulusid suurendanud tehingut, mis moodustas 2,9% SKTst. Seejärel langes eelarvepuudujäägi suhe 4,9%ni SKTst 2004. aastal ja 3,1%ni SKTst 2005. aastal.

Lähtudes andmetest, mille komisjon (Eurostat)[8] esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1 pärast Malta enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist, oli 2006. aastal valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk 2,6% SKTst[9].

Kuigi valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi vähendamine 2004. ja 2005. aastal oli mõnevõrra edukam kui vastavalt artikli 104 lõikele 7 nõukogu soovitatud eelarvepuudujäägi vähendamise kavaga ette nähti, oli see 2006. aastal soovitatust veidi kõrgem. 2006. aastal oli eelarvepuudujäägi suhe SKTsse veidi parem kui 2006. aasta jaanuari ajakohastatud lähenemisprogrammis püstitatud ametlik eesmärk (2,7%).

Valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi vähenemine algas ebasoodsates kasvutingimustes ja jätkus viimase aja majanduskasvu ajal. Ajavahemikul 2003–2006 toimunud kohandamine kokku ulatus 7,4 protsendipunktini SKTst. Ligikaudu 4 protsendipunkti eelarvepuudujäägi suhte vähenemisest ajavahemikul 2003–2006 oli tingitud suurematest tuludest ning kajastas muutusi nii kaudses maksustamises kui ka valitsuse püüet saavutada kõnealustel aastatel parem maksukogumine. Ülejäänud 3,5 protsendipunkti võib seletada madalama kulude suhtega SKTsse[10], mida kinnitas ka kogu kapitalikulude langus eelkõige ühekordsete tegevuste (s.t maa müügi, mida tavapäraselt kirjendatakse negatiivse kulutusena) kiirema vähendamise võrra. Aastatel 2004–2006 moodustasid eelarvepuudujääki vähendavad ühekordsed tehingud aastas keskmiselt 1% SKTst. Ilma ühekordsete tehinguteta oleks eelarvepuudujääk jäänud kontrollväärtusest kõrgemale ehk 3,3%le SKTst.

Struktuurses mõttes (s.t kohandatuna tsükliliste ja ühekordsete tehingute ja muude ajutiste meetmetega) on toimunud hinnanguline eelarvepuudujäägi vähenemine maksimaalselt 6,5%-lt SKTst 2003. aastal ligikaudu 3,75%-le 2005. aastal. 2006. aastal vähenes struktuurne eelarvepuudujääk veelgi, langedes 2,75%-ni SKTst[11].

Nõukogu kutsus oma artikli 104 lõike 7 kohases soovituses Maltat üles võtma struktuurseid meetmeid, mis aitaksid kaasa valitsemissektori kulutuste otstarbekohastamisele ja vähendamisele. Ajavahemikus 2004–2006 võeti mitmeid selliseid meetmeid. Konkreetselt olid meetmed suunatud avaliku sektori töökohtade vähendamisele, töötavade parandamisele ja üldise tööviljakuse tõstmisele peamistes riigiettevõtetes, et vähendada valitsemissektori ülekandeid. Strateegiliselt tähtsad avalik-õiguslikud üksused on ümber korraldatud, samas on vähemtähtsad üksused erastatud. Lisaks sellele võeti inimesi avalikku teenistusse tööle rangelt vajadusest lähtudes. Riigiteenistujate uues mitmeaastases kollektiivlepingus aastateks 2005–2010 sätestatud palgatõusu piiramine oli teine põhjus, mis aitas kaasa valitsussektori kulutuse osakaalu vähenemisele SKTs. Kontroll kulutuste üle saavutati ka sotsiaalhüvitiste õigustatud isikute piiramise ja pettuste vähendamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamise teel.

3. EELARVEPUUDUJÄÄGI PROGNOOSID 2007. AASTAKS JA EDASPIDISEKS

Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt ennustatakse valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi edasist vähenemist 2007. aastal kuni 2,1%ni SKTst ja, kui poliitikat ei muudeta, siis 2008. aastal 1,6%ni SKTst. Selle saavutamine on prognoositava ajavahemiku jooksul reaalne püsiva majanduskasvu tingimustes. 2007. aasta madalam valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk on seletatav kulude suhte alanemisega veidi vähem kui 1 protsendipunkti võrra SKTst. Praeguse kulude suhte vähenemine, millele aitab kaasa valitsemissektori tarbimise ja intressikulude vähenemine, eeldatavasti tasakaalustab valitsemissektori kapitali kogumahutust põhivarasse. 2008. aasta eelarvepuudujäägi suhte vähenemist SKTsse võib seletada kogu kulutuste suhte prognoositava vähenemisega SKTst, mis on tingitud peamiselt riiklike investeeringute järsust langusest, mis on seotud suure tervishoiuasutuse valmimisega. Peamiselt otseste maksude ja sotsiaalmaksu väiksema laekumise tõttu prognoositakse 2007. ja 2008. aastaks osana SKTst väljendatud kogutulu vähenemist. Ühekordsete tehingute vähendamine 2007. ja 2008. aastal on eeldatavasti väiksem kui viimastel aastatel keskmiselt[12]. Ilma ühekordsete tehinguteta oleks eelarvepuudujääk 2007. aastal komisjoni teenistuste kevadprognoosi kohaselt alla kontrollväärtust 3% SKTst (2,7% SKTst) ja langeks 2008. aastal veelgi (1,6%-ni)[13].

Võrreldes 2007. aasta aprilli finantsteatisega prognoositakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis valitsemissektori üldise eelarvepuudujäägi veidi tagasihoidlikumat vähenemist. 2007. aastal ulatub erinevus 0,2%ni SKTst ning on tingitud eelkõige sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest, mis kõigub koos eeldatavate arengutega töötajate tasustamises. 2008. aastal ulatub eelarvepuudujäägi erinevus suhtes SKTsse 0,7%ni SKTst. See on tingitud peamiselt sellest, et riigiasutused prognoosivad väiksemat kulutamist seoses nii riigiametnike tasustamise kui ka kaupade ja teenuste hankimisega.

Komisjoni teenistuste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt ennustatakse struktuurse eelarvepuudujäägi (s.t eelarve tsükliliselt kohandatud puudujääk ilma ühekordsete tehingute ja muude ajutiste meetmeteta) paranemist 2007. ja 2008. aastal. Võrreldes 2006. aasta eelarvepuudujäägiga, mis jäi veidi allapoole 2,75% SKTst, prognoositakse 2007. aastal väikest struktuurse eelarvepuudujäägi langust tasemele veidi üle 2,5% SKTst ning, kui poliitikat ei muudeta, siis 2008. aastal suuremat langust ligikaudu 1,5%ni. Ajavahemiku 2006–2008 kogulangus tundub üldjoontes olevat kooskõlas artikli 104 lõike 7 kohase nõukogu soovitusega, milles kutsuti üles pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamist jätkama eelarve stabiliseerimist eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi suunas (mis Malta puhul tähendab struktuurselt tasakaalus eelarvet). Kuigi 2007. aastal on langus piiratud, tundub 2007.–2008. aasta keskmine kohandamine olevat üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktis euroala ja vahetuskursimehhanismi ERM II liikmesriikidele ette nähtud aastase struktuurse paranemisega, mis on 0,5% SKTst.

27. veebruari 2007. aasta arvamuses märkis nõukogu 2006. aasta detsembri ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta[14], et programmi eesmärk ei ole keskpika eesmärgi saavutamine programmiperioodi jooksul (st 2009. aastaks). Kui aastatel, mis järgnesid ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamisele, oli kohandamine programmi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, siis märkis nõukogu, et eelarveprognooside osas on programmis mõned ohud, eriti seoses makromajanduslike prognoosidega aastateks 2008 ja 2009.

4. VÕLA ARENG JA PROGNOOSID

Valitsemissektori koguvõlg on alates 2001. aastas ületanud kontrollväärtust 60% SKTst. Maksimaalse taseme, mis ulatus peaaegu 74%ni SKTst, saavutas see 2004. aastal. Kooskõlas artikli 104 lõike 7 kohase soovitusega peatati valitsemissektori koguvõla suurenemine esmase ülejäägi ja erastamisest saadud tuludega ning suunati vähenemisele 2005. aastal, mil see langes 72,4%le SKTst. Languse edasine jätkumine registreeriti ka 2006. aastal, mil võlg ulatus 66,5%ni SKTst, mis saavutati peamiselt tänu ligikaudu 3,5% SKTst moodustanud erastamistulude laekumisele.

Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis ennustatakse 2007. ja 2008. aastal võla suhte languse jätkumist SKTs. 2007. aastal prognoositakse valitsemissektori koguvõla langust alla 66% SKTst ja languse jätkumist 2008. aastal 64,25%ni, eeldusel, et poliitikat ei muudeta.

5. JÄRELDUSED

Valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk vähenes 10%lt SKTst 2003. aastal 2,6%ni 2006. aastal, jõudes alla kontrollväärtuse, mis on 3% SKTst. Vaatamata ühekordsete tehingute arvule (ilma milleta oleks 2006. aasta eelarvepuudujääk ikkagi alla kontrollväärtust) on puudujäägi vähendamise meetmed peamiselt püsivat laadi. 2006. aastal paranes struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt parandatud eelarvetasakaal, võtmata arvesse ühekordseid ja ajutisi meetmeid) veidi enam kui 1% võrra SKTst. Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks eelarvepuudujääk 2007. aastal vähenema 2,1%ni SKTst ning eeldusel, et poliitikat ei muudeta, 2008. aastal 1,6%ni, samuti lõppevad tõenäoliselt eelarvepuudujääki vähendavad ühekordsed tehingud. Selle põhjal võib väita, et eelarvepuudujääki on usaldusväärselt ja jätkusuutlikult vähendatud alla kontrollväärtuse, mis on 3% SKTst.

Valitsemissektori koguvõlg vähenes maksimaalselt 73,9%-lt SKTst 2004. aastal 66,5%-le 2006. aastal. Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt jätkub võla suhte langus, ulatudes 2008. aastaks ligikaudu 64%ni SKTst (eeldusel, et poliitikat ei muudeta).

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduv olukord Maltal on parandatud. Sellega seoses soovitab komisjon nõukogul tühistada oma otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal.

Tabel 2. Eelarve areng aastatel 2003–2008

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tühistatakse otsus 2005/186/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Maltal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 12,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu otsusega 2003/89/EÜ[15], millega järgiti komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustati, et Maltal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk oli 2003. aastal 9,7% SKTst (millest 2,9% SKTst tulenes ühekordsest tehingust), mis oli suurem kui asutamislepingus sätestatud 3%-line kontrollväärtus, samal ajal oli valitsuse koguvõlg 72% SKTst ning oli tõenäoline, et 2004. aastal ületab see asutamislepingus sätestatud 60%-list kontrollväärtust veelgi rohkem.

(2) Asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[16] artikli 3 lõike 4 kohaselt tegi nõukogu komisjoni soovituse põhjal 5. juulil 2004. aastal Maltale adresseeritud soovituse, mille eesmärk oli parandada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2006. aasta lõpuks. Soovitus avalikustati.

(3) Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates parandatud.

(4) Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaselt esitab komisjon andmed menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[17] artiklile 4 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(5) Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1 pärast Malta poolt enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused:

- Valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk vähenes 10%lt SKTst 2003. aastal 2,6%le SKTst 2006. aastal, langedes alla kontrollväärtuse, mis on 3% SKTst. See on veidi parem kui 2006. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis püstitatud 2006. aasta eesmärk, kuigi ületab veidi eesmärke, mille nõukogu kinnitas vastavalt artikli 104 lõikele 7 esitatud soovituses.

- Rohkem kui pool (ligikaudu 4 protsendipunkti) 7,4 protsendipunktisest eelarvepuudujäägi osakaalu vähenemisest SKTs aastatel 2003–2006 oli tingitud suurematest tuludest ja kajastas nii muudatusi kaudses maksustamises kui ka tõhusamat maksukogumist. Ülejäänud 3,5 protsendipunkti[18] selgitab madalamat kulude osakaalu SKTs, mis osaliselt kajastab suuremaid ühekordseid tehinguid (st maa müüki, mida tavaliselt kirjendatakse negatiivse kulutusena). Lisaks saavutati kulude kärpimine koondamiste ja ümberkorralduste kaudu avalik-õiguslikes üksustes, samuti avalikku teenistusse tööleasumise piiramise ja sotsiaalhüvitiste piiramise kaudu. Eelarvepuudujääki vähendavad ühekordsed meetmed moodustasid ajavahemikus 2004–2006 SKTst aastas keskmiselt 1%. Ilma ühekordsete tehinguteta (0,7% SKTst) oleks eelarvepuudujääk püsinud kõrgemal kontrollväärtusest, mis on 3,3% SKTst. 2006. aastal paranes struktuurne tasakaal (st tsükliliselt parandatud eelarvetasakaal, võtmata arvesse ühekordseid ja ajutisi meetmeid) veidi enam kui 1% võrra SKTst.

- 2007. aastaks prognoositakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis eelarvepuudujäägi jätkuvat vähenemist 2,1%ni SKTst, ja seda peamiselt tänu täiendavale kulude kokkuhoiule. Ühekordsete tehingute mahuks prognoositakse 0,6% SKTst, mis on üldjoontes sarnane eelneva aasta mahuga, nii et isegi ilma ühekordsete tehinguteta jääks eelarvepuudujääk kontrollväärtusest madalamale. See on üldjoontes kooskõlas 2007. aasta aprilli teatises avaldatud ametliku eelarvepuudujäägi prognoosiga 1,9% SKTst. Kevadprognoosis ennustatakse 2008. aastaks edasist puudujäägi vähenemist (eeldusel, et poliitikat ei muudeta) 1,6%ni SKTst (ilma ühekordseid meetmeid vähendamata). Selle põhjal võib väita, et eelarvepuudujääk on usaldusväärselt ja jätkusuutlikult viidud alla 3% piirmäära SKTst. 2007. aastaks prognoositakse marginaalset struktuurse taakaalu paranemist ja, kui poliitikat ei muudeta, siis peaks see 2008. aastaks veel 1 protsendipunkti võrra tõusma. Seda tuleb vaadata vajaduse taustal teha edusamme eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis Malta puhul tähendab struktuurselt tasakaalus eelarvet.

- Valitsemissektori võlg vähenes maksimaalselt 73,9%-lt SKTst 2004. aastal 66,5%-le 2006. aastal. Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt langeb võla osakaal 2008. aasta lõpuks 64,3%ni SKTst, lähenedes seega kontrollväärtusele, mis on 60% SKTst.

(6) Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltal on parandatud ning seega tuleks otsus 2005/186/EÜ tühistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Maltal on parandatud.

Artikkel 2

Otsus 2005/186/EÜ tühistatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Maltale.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[2] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

[3] Viimased andmed Malta kohta on kättesaadavad veebilehel:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=2373,58110711&_dad=portal&_schema=portal.

[4] SEK(2004) 580.

[5] ELT L 62, 9.3.2005, lk 21.

[6] Kõik Malta ülemäärast eelarvepuudujääki käsitlevad dokumendid on kättesaadavad veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/edp_list_en.htm.

[7] SEK(2004) 1630.

[8] Eurostati 23. aprilli 2007. aasta pressiteade nr 55.

[9] Eelarvepuudujäägi suhe – tõusu või languse suunas – parandatakse tavaliselt pärast kevadise teatise esmast avaldamist. Enamiku ELi liikmesriikide puhul on parandamine tavaliselt suhteliselt väike ja tavaliselt vaid veidi nullist erinev. Arvestades siiski hiljuti teatavaks saanud 2006. aasta eelarvepuudujäägi ja kontrollväärtuse suurt vahet on Malta puhul vähe tõenäoline, et riigi raamatupidamise võimalik läbivaatamine tulevikus tõstaks 2006. aasta eelarvepuudujäägi suhte kõrgemale kui 3% SKTst.

[10] Olulise ühekordse 2003. aastal kulutusi 2,9% võrra SKTst suurendanud laevatehaste võlgade ümberkorraldamisega seotud tegevuse väljaarvamine oli põhjuseks, miks kulude suhte vähenemine oli ajavahemikul 2003–2006 vaid 0,4 protsendipunkti.

[11] Tuleb rõhutada, et paljude liikmesriikide SKT lõhe ja struktuurse eelarvetasakaalu arvutamine on eelkõige vajalike andmete puudumise tõttu küllaltki keeruline, eriti väikeste liikmesriikide (näiteks Malta) puhul.

[12] 2006. ja 2007. aasta ühekordsed tehingud on 2006. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis üle vaadatud, et võtta arvesse 2007. aastal lõpule viidud tehingut (maa müüki), ja õigesti kirjendatud kui eelarvepuudujääki vähendavaid tehinguid sellel aastal.

[13] Tuleb märkida, et Malta ametiasutused kavandavad 2008. aastaks eelarvepuudujääki vähendavaid ühekordseid tehinguid (maa müüki) 0,2% ulatuses SKTst.

[14] ELT C 72, 29.3.2007, lk 9.

[15] ELT L 62, 9.3.2005, lk 21.

[16] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[17] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

[18] Kulude suhe oleks vähem langenud, kui jätta välja oluline laevatehaste ümberkorraldamisega seotud ühekordne kulutus 2003. aastal, mis ulatus ligikaudu 3%ni SKTst.