[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.5.2007

SEK(2007) 619 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tühistatakse otsus 2003/89/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. TAUST

Asutamislepingu artiklis 104 on sätestatud, et liikmesriigid peavad hoiduma ülemäärasest riigieelarve puudujäägist, ning on kehtestatud selle väljaselgitamise ja parandamise menetlus. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust on üksikasjalikumalt kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[1], mis on stabiilsuse ja kasvu pakti osa. Asutamislepingu artikli 104 lõike 2 kohaselt peab komisjon jälgima eelarvedistsipliini täitmist, võttes aluseks kaks kriteeriumi: a) kas kavandatud või tegeliku eelarvepuudujäägi suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab 3% kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui see suhe on oluliselt ja pidevalt langenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele tasemele; või kontrollväärtuse ületamine on ainult erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuse lähedane; ja b) kas riigivõla suhe sisemajanduse kogutoodangusse ületab 60% kontrollväärtuse, välja arvatud juhul, kui see suhe väheneb piisavalt ning läheneb rahuldava kiirusega kontrollväärtusele.

Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaselt esitab komisjon andmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamiseks. Kõnealuse protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 3605/93[2] artiklile 4 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad[3].

19. novembril 2002 algatas komisjon artikli 104 lõikes 3 sätestatud aruande vastuvõtmisega Saksamaa suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis põhines üldisel kavandataval valitsemissektori eelarvepuudujäägil 3,8% SKTst ja riigivõlal 60,9% SKTst 2002. aastal[4]. Komisjoni soovituse alusel otsustas nõukogu 21. jaanuaril 2003, et vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6 on Saksamaal ülemäärane eelarvepuudujääk[5]. Tuginedes samuti komisjoni soovitusele, esitas nõukogu samal ajal artikli 104 lõike 7 kohaselt Saksamaale soovitused lõpetada valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord hiljemalt 2004. aasta lõpuks[6].

18. novembril 2003 otsustas komisjon, et Saksamaa võetud meetmed olid ebapiisavad ning esitas nõukogule soovituse võtta vastu otsus ja teha Saksamaale ettepanek meetmete võtmise kohta, et parandada ülemäärast eelarvepuudujääki (vastavalt artikli 104 lõigetele 8 ja 9). Viimati nimetatud soovituses tegi komisjon ettepaneku pikendada ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamise tähtaega 2005. aastani. Nõukogu otsustas 25. novembril 2003 komisjoni soovitusi mitte kinnitada ning võttis selle asemel vastu järeldused, mis käsitlesid soovitusi Saksamaale ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamiseks 2005. aastaks ning kinnitasid, et pidades silmas Saksamaa võetud kohustusi, on ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatud. Euroopa Kohus tühistas kõnealused järeldused 13. juulil 2004[7].

14. detsembril 2004 võttis komisjon vastu teatise nõukogule, milles järeldati, et pidades silmas nõukogu 25. novembri 2003. aasta järeldustega loodud ainulaadseid tingimusi ning Euroopa Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsust, peaks parandamise tähtaeg olema 2005. aasta. Sel ajal pidas komisjon võimalikuks, et Saksamaa suudab oma ülemäärase eelarvepuudujäägi 2005. aastaks parandada ning täiendavad meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei ole vajalikud, kuigi eelarve olukord oli endiselt ebakindel[8]. 18. jaanuari 2005. aasta järeldustes nõustus nõukogu komisjoni järeldustega ja kinnitas, et on valmis koostöös komisjoniga „võtma vajalikke meetmeid, lähtudes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest”.

Tegelikud andmed, mille komisjon (Eurostat) esitas pärast veebruaris 2006 esitatud Saksamaa esialgset teatist, näitasid, et valitsemissektori eelarve puudujääk püsis 2005. aastal kõrgemal kui 3% SKTst. 14. märtsil 2006 otsustas nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 3 komisjoni soovituse põhjal esitada Saksamaale viivitamata asutamislepingu artikli 104 lõike 9 kohase teate[9], et viimane kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2007. aastaks . Täpsemalt soovitas nõukogu, et „ aastatel 2006 ja 2007 tagab Saksamaa oma tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu (ilma ühekordsete ja ajutiste meetmeteta) kumulatiivne paranemise vähemalt 1 protsendipunkti võrra .“ Nõukogu palus Saksamaal esitada 14. juuliks 2006 aruande meetmetest, mida Saksamaa on võtnud nõukogu otsuse täitmiseks, ja seejärel korrapärased eduaruanded. Lisaks kutsuti Saksamaad võtma „ vajalikke meetmeid tagamaks, et pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamist jätkatakse tööd selles suunas, et keskpikas perspektiivis saavutatakse eelarve tasakaalustamine struktuurselt tasakaalustatud eelarve abil, kasutades selleks struktuurset puudujäägi vähendamist vähemalt 0,5% võrra SKTst aastas ”.

Tabel 1. Kohandamine, mille nõukogu kinnitas 14. märtsil 2006

% SKTst, kui ei ole osutatud teisiti | 2005 | 2006 | 2007 |

Valitsemissektori eelarve tasakaal | –3.3 | eelarvepuudujääk veidi > 3 | eelarvepuudujääk selgelt > 3 |

struktuurse tasakaalu muutus | Kumulatiivne paranemine vähemalt ühe protsendipunkti võrra |

p.m: SKT reaalkasv (%) | 0.9 | 1.5 | ligikaudu 1 |

Märkus : Struktuurne tasakaal, s.t eelarve tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta.

Allikas : Artikli 104 lõike 9 kohane nõukogu teatis Saksamaale, milles tsiteeritakse komisjoni talituste 2005. aasta sügise prognoose ja mis sisaldab hilisemaid hindamisi (näiteks komisjoni talituste 21. veebruari 2006. aasta vaheprognoosi).

Pärast Saksamaa rakendusaruande esitamist 5. juulil võttis komisjon 19. juulil 2006 vastu teatise, millega teavitati nõukogu sellest, et Saksamaa on võtnud meetmeid, mis toetavad ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamist nõukogu kehtestatud aja jooksul ning et sel ajal ei olnud täiendavad meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses vajalikud[10]. Nõukogu jagas seda seisukohta 10. oktoobri 2006. aasta istungjärgul.

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta komisjoni soovituse põhjal tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates parandatud.

2. EELARVEPUUDUJÄÄGIGA SEOTUD MUUTUSED AASTANI 2006

Nõukogu tugines oma otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal 2002. aasta detsembri ajakohastatud stabiilsusprogrammile, mille kohaselt ulatus valitsemissektori eelarvepuudujääk 2002. aastal 3,7%ni SKTst. Teostatud majanduslik hinnang viis nõukogu järeldusele, et 1990. aastate lõpus, kui Saksamaal oli küllaltki suur majanduskasv, oli edasiminek majandusliku stabiliseerimise osas piiratud, mis jättis tsüklilise languse jaoks eelarves vähe mänguruumi. 2002. aastaks prognoositi riigivõla kasvu 60,9%-le SKTst, mis on veidi üle kontrollväärtuse 60% SKTst.

Eelarvepuudujääk suurenes 3,7%-lt SKTst 2002. aastal isegi 4%ni 2003. aastal ja langes siis 3,2%-le 2005. aastal. Selle perioodi jooksul ei olnud eelarves piisavalt mänguruumi SKT keskmise reaalkasvu jaoks 0,5% võrra aastas. Lisaks sellele koormasid eelarvet ka mitmed 1999. ja 2000. aastal vastu võetud ja kuni 2005. aastani rakendatud maksuvähendused. Tulude suhe SKTsse vähenes 44,4%-lt 2002. aastal 43,5%ni 2005. aastal. Kulude poole tasakaalustavaid meetmeid rakendati üksnes mõningase viivitusega. Kulude suhe SKTsse vähenes sama perioodi jooksul 48,1%-lt 46,8%-le eelkõige tänu avaliku sektori palkade kärpimisele, millega kaasnes töötajate arvu vähendamine, 2004. aasta tervishoiusüsteemi reformile, toetuste ja investeeringute vähendamisele, aga ka seetõttu, et erasektori palgataseme aeglane kasv summutas pensionikulude kasvu. Ühekordseid meetmeid Saksamaa eriti ei vähendanud[11]. Isegi kui tsükliliselt kohandatud tasakaal vähenes 3,5%-lt SKTst 2002. aastal 2,25%-le 2005. aastal, jäi nominaalne eelarvepuudujääk 2005. aastal üle 3% SKTst (vt tabel 2).

2006. aasta SKT 1,4%se reaalkasvu prognoosi taustal prognoositi veebruaris 2006 esitatud ajakohastatud stabiilsusprogrammis 2006. aasta eelarvepuudujäägiks 3,3% SKTst. Kui Saksa ametiasutused prognoosisid 2006. aasta novembri ajakohastatud stabiilsusprogrammis puudujäägiks 2,1% SKTst, siis need andmed, mis komisjon (Eurostat) esitas pärast Saksamaa poolt enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist vastavalt määrusele (EÜ) nr 3605/93, näitavad, et tegelik puudujääk 2006. aastal oli 1,7% SKTst, st oluliselt alla kontrollväärtust[12],[13].

Ligikaudu pool sellest ootamatust paranemisest valitsemissektori eelarves on tingitud tsüklilistest teguritest (SKT reaalkasv 2,7%). Samas vähenes ka struktuurne puudujääk 2,5%-lt SKTst 2005. aastal 1,5%-le SKTst 2006. aastal. Parem struktuurne tulemus on tingitud eelkõige samuti tulude poolest. Otseste maksude, eriti tuluga seotud maksude, laekumine oli palju parem kui majanduskasvu järgi oleks võinud eeldada. Selle tulemusena tõusis 2006. aastal maksude osakaal SKTs võrreldes 2005. aastaga enam kui 0,5 protsendipunkti võrra. Seega ei ole kõrgem maksu suhe viimase aja maksupoliitika meetmete valiku tulemus. Pigem tulenes see osaliselt maksuvõlgade tasumisest ja otseste maksude ettemaksetest ning mõningal määral varasemast suhteliselt madalast otsese maksu suhtest.

Lisaks on kindlalt kontrollitud üldisi valitsemissektori kulusid, mis kasvasid 2006. aastal vaid 0,6% võrra, mis on prognoositust veidi vähem. Kulude kärpimine 2006. aastal on alates 2002. aastast vastu võetud eespool nimetatud meetmete tulemus, eriti seoses avaliku sektori töötasu ja toetustega, ja nende meetmete mõju avaldus ka 2006. aastal. Lisaks sellele on tänu tugevale majandustõusule vähenenud tööjõukulud. Kuna 2006. aasta veebruari ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositud kulude suhe ligikaudu 46% SKTst hõlmas suuremat osa kulude kärbetest, oli täiendav langus 45,7%-le tingitud eelkõige oodatust suuremast SKTst.

Kokkuvõtteks on nominaalne puudujääk aasta enne nõukogu määratud tähtaega langenud oluliselt madalamale asutamislepingu kontrollväärtusest. Lisaks nõudis nõukogu aastatel 2006 ja 2007 struktuurse tasakaalu paranemist vähemalt 1 protsendipunkti võrra. Juba 2006. aastal paranes struktuurne tasakaal ligikaudu 1 protsendipunkti võrra.

3. EELARVEPUUDUJÄÄGI PROGNOOSID 2007. AASTAKS JA EDASPIDISEKS

2007. aastal oodatava SKT 2,5% reaalkasvu taustal ennustatakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis praeguse poliitika jätkumise korral eelarvepuudujäägi edasist langust 0,6%ni SKTst. Saksa ametiasutused prognoosisid 2006. aasta novembri ajakohastatud stabiilsusprogrammis eelarvepuudujäägiks 1,6% SKTst. Paraneva makromajandusliku olukorra ja 2006. aasta oodatust väiksema eelarvepuudujäägi taustal korrigeeriti eelarvepuudujäägi prognoosi 2007. aasta aprilli teatises 1,2%ni SKTst.

Komisjoni talituste arvutuste kohaselt on ligikaudu pool paranemisest valitsemissektori eelarves struktuurne, nagu eelmiselgi aastal. Stabiliseerimisele aitavad kaasa mitmed meetmed, millest enamik võeti vastu 2006. aasta algul. Käibemaksumäära tõus 16%-lt 19%-le peaks suurendama tulusid ligikaudu 1% võrra SKTst. Pensionimaksemäära tõsteti 19,5%-lt 19,9%-le ja prognoosi kohaselt tõstavad tervisekindlustuse pakkujad osamaksemäärasid keskmiselt 0,5 protsendipunkti võrra. Samas on töötuskindlustusmakse määra alandatud 6,5%-lt 4,2%-le, mis tähendab, et üldine sotsiaalmaksukoormus väheneb. Nagu 2006. aastalgi, tunduvad kasumimaksud edenevat jõudsalt. Kuid hoolimata positiivsest majanduskeskkonnast, kasvavad tulusad maksubaasid (näiteks palk) mõnevõrra vähem dünaamiliselt kui nominaalne SKT, nii et vaatamata käibemaksumäära tõusule peaks maksukoormus langema. Kulude suhe peaks alanema rohkem kui 1 protsendipunkti võrra, kui sellele hakkavad avaldama mõju avaliku sektori palgakärped ja juba rakendatud meetmetest (näiteks lühem toetuse periood vanemate abisaajate puhul ja soodsad tööturuarengud) tingitud tööturuga seotud kulude vähenemine. Tänu kõikide valitsustasandite paremale finantsolukorrale peaksid riiklikud investeeringud siiski suurenema hakkama. Kuna ühekordseid meetmeid ei vähendata, siis prognoositakse struktuurse puudujäägi langust 0,75 protsendipunkti võrra võrreldes eelmise aastaga.

Eeldusel, et poliitika jääb muutumatuks, prognoosivad komisjoni talitused 2008. aastaks valitsemissektori eelarvepuudujäägi edasist langust kuni 0,3%ni STKst, ehkki see on peaaegu täielikult tingitud praegustest püsivalt soodsatest tsüklilistest tingimustest. Sellise kavandatava ettevõtete maksustamise reformi mõju, mille eelnõu esitas valitsus märtsis 2007, eelarvele ulatub esimesel aastal enam kui 0,3%ni SKTst ja see kompenseerib oluliselt juba kehtivate meetmete jätkuvat stabiliseerimismõju.

Kokkuvõttes tundub, et ülemäärane eelarvepuudujääk kõrvaldati 2006. aastal lõplikult. 2007. aastal prognoositakse struktuurse tasakaalu paranemist kuni 0,75 protsendipunkti võrra SKTst, mis tähendaks 2006. ja 2007. aastal kumulatiivset paranemist 1,5 protsendipunkti võrra. Seega tundub Saksamaa täitvat nõukogu nõuet parandada 2006. ja 2007. aastal struktuurset tasakaalu vähemalt 1 protsendipunkti võrra.

Komisjoni talituste 2008. aasta kevadprognoosi kohaselt ei toimu struktuurses tasakaalus edasist paranemist, kui Saksamaa ametiasutused oma poliitikat ei muuda, kusjuures nõukogu kutsus artikli 104 lõike 9 kohases teatises Saksamaad üles tagama, et pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi kohandamist jätkatakse tööd selles suunas, et keskpikas perspektiivis saavutatakse eelarve tasakaalustamine struktuurselt tasakaalustatud eelarve abil, kasutades selleks struktuurset puudujäägi vahendamist vähemalt 0,5% võrra SKTst aastas. Nõukogu märkis 27. veebruari 2007. aasta arvamuses 2006. aasta novembri ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta[14], et programmi eesmärk ei ole keskpika eesmärgi saavutamine programmiperioodi jooksul (st 2010. aastaks). Selles kutsuti Saksamaad üles „ tugevdama majanduses valitsevaid „soodsaid aegu” ära kasutades struktuurilist kohandamist 2008. aastal, sealhulgas kasutades ära mis tahes lisatulusid puudujäägi vähendamiseks, jätkama eelarve konsolideerimist, et saavutada seejärel keskpika perioodi eesmärk, säilitades range kontrolli kulutuste üle ning tagades samal ajal, et ettevõtte tulumaksu väljakuulutatud reform ei ohusta eelarve konsolideerimist ”.

4. VÕLAGA SEOTUD ARENGUD JA PROGNOOSID

Riigivõlg kasvas 60,3%-lt SKTst 2002. aastal 67,9%ni 2005. aastal ja stabiliseerus 2006. aastal. Võla suhte kiire kasv ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algusest 2002. aastal oli tingitud peamiselt ebasoodsast lumepalliefektist. Tegemist on võla ja SKT suhte automaatse suurenemisega, kuna intressimäärad ületavad SKT nominaalkasvu. Alles 2006. aastal kompenseeris esmase ülejäägi kasv seoses suure SKT kasvuga lumepalliefekti. Ajavahemikus 2002–2006 ohjeldati võla suurenemist finantsvara – eelkõige riigi tagatisega teiste sektorite omakapitali ja laenude – vähendamise kaudu, mille tulemusena keskmiselt kohandati varud negatiivseks.

Kuna SKT kasvu prognoos on hea, ennustatakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis riigivõla suhte langemist 2007. aastal 65,4%ni SKTst. Koos eelarvepuudujäägi vähenemisega väheneks riigivõla suhe 2008. aastaks veelgi, alanedes 63,6%ni SKTst. See langus ületab 2006. aasta novembri ajakohastatud stabiilsusprogrammi prognoosi, milles hinnati 2008. aasta riigivõla suhteks 66,5%.

5. JÄRELDUSED

Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes oma maksimaalselt tasemelt 4%-lt SKTst 2003. aastal 1,7%ni SKTst 2006. aastal, langedes oluliselt allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKTst. Eelarvepuudujäägi vähendamise meetmed on peamiselt püsivat laadi ning tsükliline majanduskasv on eelarve stabiliseerimist toetanud. 2006. aastal paranes struktuurne tasakaal (tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal, võtmata arvesse ühekordseid ja ajutisi meetmeid) protsendina SKTst ligikaudu 1 protsendipunkti võrra. Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks põhipuudujääk 2007. aastal vähenema 0,6%ni SKTst eeldusel, et struktuurne tasakaal paraneb 2007. aastal 0,75 protsendipunkti võrra. Seega on 2006. ja 2007. aasta eeldatav struktuurne paranemine vastavuses nõukogu soovitusega muuta eelarve täitmist vähemalt 1 protsendipunkti võrra. Eeldusel, et poliitikat ei muudeta, on põhipuudujäägi prognoos 2008. aastaks 0,3%. See osutab asjaolule, et eelarvepuudujääki on usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil vähendatud allapoole ülemmäärast, mis on 3% SKTst.

Valitsemissektori koguvõla osakaal SKTst kasvas 60,3%-lt 2002. aastal maksimaalse tasemeni 67,9% 2005. aastal ja stabiliseerus 2006. aastal. Komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt langeb võla suhe 2007. aastal 65,4%ni SKTst ja vastavuses eelarvepuudujäägi vähenemisega seejärel 2008. aastaks ligikaudu 63,5%ni SKTst (eeldusel, et poliitikat ei muudeta), mis tähendab lähenemist kontrollväärtusele kiiremini kui viimases ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositi.

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Saksamaal on parandatud. Sellega seoses soovitab komisjon nõukogul tühistada oma otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal.

Tabel 2. Eelarve areng aastatel 2002–2008

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega tühistatakse otsus 2003/89/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 12,

võttes arvesse komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu otsusega 2003/89/EÜ[15], millega järgiti komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustati, et Saksamaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk oli 2002. aastal 3,7% SKTst, mis oli suurem kui asutamislepingus sätestatud 3% kontrollväärtus, kusjuures valitsuse koguvõlga prognoos oli 60,9% SKTst, mis ületab veidi asutamislepingus sätestatud 60% kontrollväärtust.

(2) Asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[16] artikli 3 lõike 4 kohaselt tegi nõukogu komisjoni soovituse põhjal 21. jaanuaril 2003. aastal Saksamaale adresseeritud soovituse, mille eesmärk oli lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 2004. aastaks. Soovitus avalikustati. Nagu on märgitud komisjoni 14. detsembri 2004. aasta teatises nõukogule[17], peaks nõukogu 25. novembri 2003. aasta järeldustes loodud ainulaadseid tingimusi ja Euroopa Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsust[18] silmas pidades 2005. aasta olema sobiv tähtaeg ülemäärase eelarvepuudujäägi parandamiseks. Nõukogu nõustus selle väitega 18. jaanuaril 2005.

(3) Asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaselt esitab komisjon andmed menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta)[19] artiklile 4 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad.

(4) Tegelikud andmed, mille komisjon (Eurostat) esitas pärast Saksamaa poolt 2006. aasta veebruaris esitatud esialgset teatist, näitasid, et ülemäärane eelarvepuudujääk ei olnud 2005. aastaks kõrvaldatud. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 3 ja komisjoni soovituse alusel võttis nõukogu 14. märtsil 2006. aastal viivitamata vastu otsuse esitada Saksamaale artikli 104 lõike 9 kohane teade, et viimane kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2007. aastaks. Täpsemalt taotles nõukogu, et aastatel 2006 ja 2007 tuleks Saksamaal tagada oma tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu (ilma ühekordsete ja ajutiste meetmeteta) kumulatiivne paranemine vähemalt 1 protsendipunkti võrra.

(5) Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk asjaomases liikmesriigis on nõukogu arvates parandatud.

(6) Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1 pärast Saksamaa poolt enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused:

- pärast kasvamist 3,7%-lt SKTst 2002. aastal 4%ni SKTst 2003. aastal langes valitsemissektori eelarvepuudujääk 3,7%-le SKTst 2004. aastal, 3,2%ni SKTst 2005. aastal ja lõpuks 1,7%ni SKTst 2006. aastal. Aasta enne nõukogu määratud tähtaega on see madalam 2006. aasta veebruari ajakohastatud stabiilsusprogrammi eesmärgist 3,3% SKTst ja oluliselt madalam eelarvepuudujäägi kontrollväärtusest 3% SKTst;

- eelmistel tsükliliselt soodsate tingimustega aastatel ei olnud Saksamaa jätnud eelarvesse piisavalt mänguruumi pika aeglase kasvuperioodi (2002–2005) jaoks SKT reaalkasvuks 0,5% aastas. Eelarvet koormasid ka mitmed enne 2005. aastat rakendatud maksuvähendused, samas kui kulude poole tasakaalustavaid meetmeid rakendati vaid väikese viivitusega. Stabiliseerimismeetmed hõlmasid avaliku sektori palkade kärpimist, millega kaasnes töötajate arvu vähendamine, 2004. aasta tervishoiusüsteemi reformi, toetuste ja investeeringute vähendamist, aga ka asjaolu, et erasektori palgataseme aeglane kasv summutas pensionikulud. Pealegi oli 2006. aastal otseste maksude, eriti tuluga seotud maksude laekumine parem kui majanduskasvust oleks võinud eeldada. Tsükliliselt kohandatud tasakaal on alates 2002. aastast paranenud ilma oluliste ühekordsete meetmete vähendamiseta. Eelkõige 2006. aastal paranes prognoositud struktuurne tasakaal (st võtmata arvesse ühekordseid ja ajutisi meetmeid) protsendina SKTst ligikaudu 1 protsendipunkti võrra;

- 2007. aastaks ennustatakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis eelarvepuudujäägi jätkuvat vähenemist 0,6%ni SKTst, mida soodustavad kiire SKT kasv ja eriti käibemaksu standardmäära tõstmine 16%-lt 19%-le alates 2007. aasta jaanuarist (ilma ühekordseid meetmeid kasutamata). 2007. aasta kevadteatises prognoosisid Saksamaa ametiasutused 2007. aasta eelarvepuudujäägiks 1,2% SKTst. Lisaks sellele prognoositakse 2007. aastaks struktuurse tasakaalu paranemist kuni 0,75 protsendipunkti SKTst. Seega tundub Saksamaa täitvat soovitust parandada aastatel 2006 ja 2007 struktuurset tasakaalu vähemalt 1 protsendipunkti võrra. 2008. aastaks ennustatakse kevadprognoosis sama poliitika jätkumise korral eelarvepuudujäägi edasist vähenemist 0,3%ni SKTst. See osutab asjaolule, et eelarvepuudujääki on usaldusväärsel ja jätkusuutlikul viisil vähendatud allapoole ülemmäärast, mis on 3% SKTst. Eeldusel, et poliitika jääb muutumatuks, prognoositakse 2008. aastal vaid väikest struktuurse puudujäägi vähenemist. Seda tuleb vaadata vajaduse taustal teha edusamme eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi suunas, mis Saksamaa puhul tähendab struktuurselt tasakaalus eelarvet;

- pärast kasvamist 60,3%-lt SKTst 2002. aastal maksimaalsele tasemele 67,9% SKTst 2005. aastal stabiliseerus võla suhe 2006. aastal ning komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt langeb see 2007. aastal 65,4%ni SKTst ja 2008. aastaks ligikaudu 63,5%ni (eeldusel, et poliitikat ei muudeta), mis tähendab lähenemist kontrollväärtusele kiiremini, kui viimases ajakohastatud stabiilsusprogrammis prognoositi.

(7) Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Saksamaal on parandatud ning seega tuleks otsus 2003/89/EÜ tühistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Saksamaal on parandatud.

Artikkel 2

Otsus 2003/89/EÜ tühistatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

[], []

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[2] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

[3] Viimased andmed Saksamaa kohta on kättesaadavad veebilehel:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=2373,58110711&_dad=portal&_schema=portal.

[4] SEK(2002) 1245.

[5] ELT L 34, 11.2.2003, lk 16.

[6] Kõik Saksamaa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevad dokumendid on kättesaadavad veebilehel: http://ec.europa.eu/economy_finance/about/activities/sgp/edp/edpde_en.htm.

[7] Kohtuasi C-27/04 komisjon vs nõukogu, [2004] EKL I-6649 (ELT C 228, 11.9.2004, lk 16).

[8] Komisjoni teatis nõukogule: Saksamaa ja Prantsusmaa olukord seoses nende ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega pärast Euroopa Kohtu otsust, 14. detsember 2004, KOM(2004) 813.

[9] ELT L 126, 13.5.2006, lk 20.

[10] SEK(2006) 990.

[11] 2004. aastal kuulutati maksuamnestia, mis tulusid siiski oluliselt ei tõstnud. 2004. ja 2005. aastal anti Landesbankenile komisjoni otsuste kohane korraldus maksta toetused tagasi.

[12] Eurostati 23. aprilli 2007. aasta pressiteade nr 55.

[13] Valitsemissektori raamatupidamisaruandeid korrigeeritakse tavaliselt nelja aasta kaupa enne nende lõplikuks muutumist. Kogemuste põhjal on Saksamaa valitsemissektori statistika väga usaldusväärne. Seetõttu eeldatakse, et eelarvepuudujäägi näitajate tulevased (üles või alla) korrigeerimised on väga väikesed..

[14] ELT C 70, 27.3.2007, lk 5.

[15] ELT L 34, 11.2.2003, lk 16.

[16] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

[17] Komisjoni teatis nõukogule: Saksamaa ja Prantsusmaa olukord seoses nende ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega pärast Euroopa Kohtu otsust, 14. detsember 2004, KOM(2004) 813.

[18] Kohtuasi C-27/04 komisjon vs nõukogu, [2004] EKL I-6649; ELT C 228, 11.9.2004, lk 16.

[19] EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).