Ettepanek Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega /* KOM/2007/0861 lõplik - COD 2007/0291 */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.12.2007

KOM(2007) 861 lõplik

2007/0291 (COD)

Ettepanek

EUROO PA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

TAUST

Sidevõrgud ja infosüsteemid on muutunud majandusliku ja sotsiaalse arengu olulisteks teguriteks. Üha rohkem teeb ühiskonnale muret sidevõrkude ja infosüsteemide turvalisus ning vastupidavus. Komisjoni strateegias „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”[1] kinnitati võrgu- ja infoturbe olulisust ühtse Euroopa teaberuumi loomisel.

Viimati käsitleti infoühiskonda ähvardavaid ohtusid teatises „Turvalise infoühiskonna strateegia – dialoog, partnerlus ja aktiivne osalemine”[2] ja esitati ajakohastatud strateegia, milles rõhutati tehnoloogilise mitmekesisuse positiivset mõju turvalisusele ning avatuse ja koostalitlusvõime olulisust.

Nõukogu avaldas 22. märtsil 2007 resolutsiooni turvalise infoühiskonna strateegia kohta Euroopas,[3] milles kutsuti „Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit jätkama tihedat koostööd liikmesriikidega, komisjoniga ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et täita määruses (EÜ) nr 460/2004 määratletud ülesandeid ja eesmärke ning aidata komisjonil ja liikmesriikidel täita võrgu- ja infoturbealaseid nõudeid, aidates seega kaasa käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa turvalise infoühiskonna strateegia rakendamisele ja edasiarendamisele”.

EUROOPA VÕRGU- JA INFOTURBEAMETI ASUTAMINE

Selleks et parandada ühenduse, liikmesriikide ja sellest tulenevalt ka äriringkondade suutlikkust vältida ja lahendada võrgu- ja infoturbega seotud probleeme ning neile reageerida, loodi 2004. aastal viieks aastaks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)[4].

Ameti loomise peamine eesmärk oli „tagada ühenduse võrgu- ja infoturbe kõrge ja tõhus tase ning töötada Euroopa Liidu kodanike, tarbijate, ettevõtjate ning avaliku sektori organisatsioonide jaoks välja võrgu- ja infoturbekultuur, mis omakorda aitaks kaasa siseturu sujuvale toimimisele.”

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekus ENISA loomise kohta,[5] nentis komisjon, et võrgu- ja infoturve „on saanud oluliseks poliitiliseks küsimuseks . Valitsused tunnevad kasvavat vastutust ühiskonna ees ja teevad suuremaid pingutusi turvalisuse tagamiseks oma territooriumil. Nad soovivad edendada turvalisust toetades näiteks infotehnoloogiliste kriisidega tegelevaid rühmi, uurimistööd ja teavitamiskampaaniaid. (…) Liikmesriigid on siiski eri tegevusfaasides ja nende tähelepanu keskpunkt on erinev. (…) puudub süstemaatiline piiriülene koostöö võrgu- ja infoturbe valdkonnas (…) Õiguslikku raamistikku rakendatakse erinevalt. Toodete sertifitseerimine on riigisisene, samas kui põhistandardid töötatakse välja ülemaailmsel tasandil, ning valitsustel on operaatorite ja müüjate suhtes eri lähenemisviisid. See toob kaasa koostalitlusvõime puudumise, mis takistab turbetoodete ja -teenuste asjakohast kasutamist.” Ettepanekuga nõuti paremat ja tõhusamat koostööd liikmesriikide ning ka liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, et parandada ühenduse, liikmesriikide ja sellest tulenevalt ka äriringkondade suutlikkust vältida ja lahendada võrgu- ja infoturbega seotud probleeme ning neile reageerida.

ENISA LÄBIVAATAMINE

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti asutamismääruse artiklis 25 on sätestatud, et komisjon viib märtsiks 2007 läbi hindamise. Sel eesmärgil „viib komisjon läbi hindamise, eelkõige eesmärgiga määrata kindlaks, kas ameti tegevusaega tuleks pärast artiklis 27 täpsustatud ajavahemikku pikendada” (st pärast viit aastat). Lisaks „kontrollitakse hindamisel ameti mõju eesmärkide ja ülesannete saavutamisel, samuti selle töökorraldust ning pakutakse vajaduse korral välja asjakohased ettepanekud.”

ENISA juhatusega kokku lepitud tingimuste kohaselt algatas komisjon oktoobris 2006 sõltumatu hindamise, mille viis läbi välisekspertide komisjon ja mis oli aluseks ENISA määrusega ettenähtud hindamisele. Välishindamise eesmärk oli anda formatiivne hinnang ameti töömeetoditele, ülesehitusele ja volitustele ning vajaduse korral pakkuda soovitusi nende täiustamiseks. Nagu tingimustes sätestatud, võeti välishindamisel arvesse kõikide asjaomaste sidusrühmade arvamusi. Jaanuaris 2007 esitasid eksperdid aruande, milles kinnitati, et ameti asutamise algsed poliitilised põhjused ja eesmärgid kehtivad endiselt[6].

Vastavalt ameti asutamismääruse artikli 25 lõikele 3 avaldas ameti juhatus märtsis 2007 soovitused määruse asjakohaste muudatuste kohta[7]. Üks soovitustest oli, et määrust tuleks muuta ameti volituste pikendamiseks, kuid ameti tegevusulatust ei tohiks oluliselt muuta.

Juunis 2007 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise KOM(2007) 285 ameti hindamise kohta, milles kirjeldati hindamismenetlust ja anti hindamisele välisekspertide komisjoni hinnang.

Kooskõlas komisjoni parema õigusloome strateegiaga[8] korraldati ajavahemikul 13. juuni kuni 7. september 2007 avalik arutelu ameti laiendamise ja tuleviku teemal[9]. Enamik vastajaid nõustus muu hulgas sellega, et amet on jätkuvalt asjakohane vahend võrgu- ja infoturbega seotud probleemide lahendamiseks.

PÕHJUSED MEETMETE VÕTMISEKS

Komisjon tegi 13. novembril ettepaneku Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamise kohta[10]. Komisjon tegi ettepaneku, et kõnealune amet peaks alates 14. märtsist 2011 üle võtma need Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevused, mis jäävad Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamismääruse kohaldamisalasse.

Kuna Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti volitused lõpevad 13. märtsil 2009, on jätkuvuse tagamiseks vajalik võtta ajutine meede kaheks aastaks, mis jäävad kõnealuse ameti tegevuse kavandatud lõpu ja kuupäeva vahele, mil Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet võtab üle vastutuse Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamismääruse kohaldamisalasse jäävate tegevuste eest.

2007/0291 (COD)

Ettepanek

EUROOP A PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[11]

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[12]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[13]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[14]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2004. aastal vastu määruse (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet[15] (edaspidi „amet”).

2. Märtsis 2007 avaldas ameti juhatus soovitused määruse asjakohaste muudatuste kohta. Üks soovitustest oli, et määrust tuleks muuta ameti volituste pikendamiseks, kuid ameti tegevusulatust ei tohiks oluliselt muuta.

3. Kooskõlas komisjoni parema õigusloome strateegiaga algatas komisjon ajavahemikul 13. juuni kuni 7. september 2007 kestnud avaliku arutelu ameti laiendamise ja tuleviku teemal.

4. Komisjon tegi 13. novembril ettepaneku Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamise kohta[16]. Komisjon tegi ettepaneku, et kõnealune amet peaks alates 14. märtsist 2011 üle võtma kõik Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti tegevused, mis jäävad Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamismääruse kohaldamisalasse.

5. Kuna Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti volitused lõpevad 13. märtsil 2009, on jätkuvuse tagamiseks vajalik võtta ajutine meede kaheks aastaks, mis jäävad kõnealuse ameti tegevuse kavandatud lõpu ja kuupäeva vahele, mil Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet võtab üle vastutuse Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti asutamismääruse kohaldamisalasse jäävate tegevuste eest.

6. Seepärast tuleks Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti kestust pikendada kuni 13. märtsini 2011,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Määruse (EÜ) nr 460/2004 muutmine

Määruse (EÜ) nr 460/2004 artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27 – Kestus

Amet luuakse alates 14. märtsist 2004 seitsmeks aastaks.”

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…[koht], … [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märts 2004. aasta määrust (EÜ) nr 460/2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Infoühiskond ja meedia

i 2010: elektronsidepoliitika ja võrguturvalisus

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

09 02 03 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

09 02 03 02 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Käesolev finantsselgitus põhineb kestuse pikendamisel 13. märtsini 2011.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

09 02 03 01 | Mitte-kohustus-lik | Liigendatud[17] | Ei | Jah | Ei | Nr 1.a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

09 02 03 02 | Mitte-kohustus-lik | Liigendatud | Ei | Jah | Ei | Nr 1.a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tegevuskulud (jaotis 3) |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 2,192 | 2,788 | 0,563 | 5,543 |

Maksete assigneeringud | b | 2,192 | 2,788 | 0,563 | 5,543 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud (jaotised 1 ja 2) |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 4,482 | 5,702 | 1,151 | 11,335 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 6,674 | 8,490 | 1,714 | 16,878 |

Maksete assigneeringud | b+c | 6,674 | 8,490 | 1,714 | 16,878 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[18] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,329 | 0,410 | 0,081 | 0,819 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,008 | 0,010 | 0,002 | 0,020 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 7,011 | 8,910 | 1,797 | 17,717 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 7,011 | 8,910 | 1,797 | 17,717 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 7,011 | 8,910 | 1,797 | 17,717 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[19] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 55 | 55 | 55 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Kuna enne Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) praeguste volituste lõppemist ei ole piisavalt aega põhjalikku uut ettepanekut käsitleva täieliku ja sisulise arutelu jaoks, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu ainuüksi praegusel kujul ENISA pikendamise abil kiiresti heaks kiita vahepealse õigusliku aluse, et tagada ENISA jätkuvus ning vältida võrgu- ja infoturbeprobleemide lahendamiseks võetud meetmete katkemist.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kuna sidevõrkudest ja infosüsteemidest sõltub tänapäeval nii palju, on nende turvaline toimimine muutunud oluliseks probleemiks. Infosüsteemid on määrava tähtsusega kogu majanduse jaoks, mitte ainult enamiku tööstusharude, vaid ka avaliku sektori ja eraisikute jaoks. Kõnealuste süsteemide häired mõjutavad kõiki – üksikisikuid, riiklikke haldusasutusi ja ettevõtjaid.

Infoturbest on saanud seetõttu oluline poliitiline küsimus. Valitsused tunnevad kasvavat vastutust ühiskonna ees ja teevad suuremaid pingutusi turvalisuse tagamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid on siiski eri tegevusfaasides ja nende tähelepanu keskpunkt on erinev. Õiguslikku raamistikku rakendatakse samuti erinevalt. Puudub koostalitlusvõime ning see takistab turbetoodete asjakohast kasutamist.

Ameti tegevus keskendub Euroopa võrgu- ja infoturbe tõhustamisele ning liikmesriikide suutlikkuse edendamisele, et nad suudaksid nii üksikult kui ka üheskoos reageerida võrgu- ja infoturbega seotud probleemidele. Ameti eesmärk on tagada süstemaatiline piiriülene koostöö liikmesriikide vahel võrgu- ja infoturbe valdkonnas.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

- Euroopa e-sidevõrkude vastupidavuse parandamine

Ameti tegevus kuni 2009. aastani hõlmab muu hulgas uuringuid vastupidavuskohustuste, nõuete ja kasutatavate heade tavade kohta[20] ning analüüsi vastupidavuse parandamiseks kasutatavate edasiste meetodite ja menetluste kohta. 2009. ja 2010. aastal viiakse läbi täiendavaid katseprojekte, et hinnata nõuete, meetodite ja tavade sobivust. Kõnealune programm järgib ja toetab vajaduse korral elektroonilise side direktiivide läbivaatamist ning ajakohastamist.

- Koostöö arendamine ja säilitamine liikmesriikide vahel

ENISA peaks jätkama oma jõupingutusi, et määratleda üleeuroopalisi infoturbega seotud pädevusringkondi sellistes valdkondades nagu teavitamine ja intsidentidele reageerimine, üleeuroopalise e-ID koostalitlusvõimealane koostöö[21] ning platvormi säilitamine Euroopa võrgu- ja infoturbealaste heade tavade vahetamiseks[22]. Aastatel 2009–2010 peaksid liikmesriigid tegema jätkuvalt koostööd eesmärgiga parandada kõigi liikmesriikide suutlikkust ning suurendada üldist ühtsust ja koostalitlusvõimet.

- Tulevaste ohtude määratlemine usalduse loomiseks

Tulevaste ohtude määratlemist arendatakse 2009. ja 2010. aastal ning võetakse kasutusele süstemaatiline andmete kogumine, töötlemine, levitamine ja tagasiside. Oodatav mõju on tulevaste riskide varasem määratlemine uute rakenduste ja teenuste kasutuselevõtmisel ning väljaarendamisel.

- Mikroettevõtete teabealase usalduse tugevdamine

Digitaalse teabe ajastul tekib ettevõtete, eelkõige mikroettevõtete, jaoks jätkuvalt palju uusi võimalusi. Sellele vaatamata on info- ja sidetehnoloogia edasisel arendamisel ning kasutuselevõtmisel endiselt nõrku kohti. Eesmärk on koguda kokku ja hinnata mikroettevõtete vajadusi ning ootusi kõnealuses valdkonnas, analüüsides puudujääke ja katsetades ENISA lähenemisviisi riskijuhtimisele.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Tegevdirektor vastutab ameti tegevuse eesmärkidele vastavuse tõhusa järelevalve ja hindamise eest ning esitab juhatusele igal aastal aruande.

Tegevdirektor koostab üldaruande, mis hõlmab kõiki ameti eelmise aasta tegevusi ning milles võrreldakse eelkõige saavutatud tulemuste vastavust aasta tööprogrammi eesmärkidele. Kui juhatus on aruande vastu võtnud, edastatakse see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avaldatakse.

6.2. Hindamine

Alates ENISA asutamisest 2004. aastal on selle suhtes kohaldatud nii välis- kui ka sisehindamist.

Vastavalt ENISA määruse artiklile 25 oli kõnealuse menetluse esimene etapp ENISA sõltumatu hindamine välisekspertide komisjoni poolt 2006.–2007. aastal. Välisekspertide komisjoni aruandes[23] kinnitati, et ENISA asutamise algsed poliitilised põhjused ja ameti esialgsed eesmärgid kehtivad endiselt, ning selles tõstatati ka mõned küsimused, mida tuleks käsitleda.

Komisjon esitas märtsis 2007 hindamise kohta aruande juhatusele, kes andis seejärel oma soovitused ameti tuleviku ja ENISA määruse muutmise kohta[24].

Komisjon esitas juunis 2007 hinnangu välishindamise tulemuste ja juhatuse soovituste kohta teatisena Euroopa Parlamendile ja nõukogule[25]. Teatises osutati, et tuleb valida, kas pikendada ameti volitusi või asendada amet teistsuguse mehhanismiga, näiteks sidusrühmade alalise foorumiga või turvalisusega tegelevate organisatsioonide võrgustikuga. Komisjon algatas kõnealusel teemal ka avaliku arutelu, paludes Euroopa sidusrühmadel vastata küsimustikule, mis suunaks edasisi arutelusid[26].

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Ameti personal kontrollib kõiki makseid mis tahes teenuse ja uuringu eest enne makse sooritamist, võttes arvesse kõiki lepingulisi kohustusi, majanduslikke põhimõtteid ning head finantstegevus- ja juhtimistava. Pettusevastased sätted (järelevalve, aruandlusnõuded jne) lisatakse kõikidesse ameti ja mis tahes makse saajate vahelistesse kokkulepetesse ning lepingutesse.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

TEGEVUSEESMÄRK NR 1: Euroopa e-sidevõrkude vastupidavuse parandamine |

Meede 1: Avalike sidevõrkude vastupidavuse õiguslike ja regulatiivsete meetmete analüüs |

Meede 2: Infotehnoloogiaalase kriisijuhtimisega seotud harjutuste soodustamine |

Meede 3: Edasiste meetmete väljatöötamine vastupidavuse parandamiseks |

- Väljund: Virtuaalne ekspertide rühm, kes tegeleb „vastupidavuse parandamisega” (sealhulgas DNSSEC); aruanded vastupidavate põhivõrkude ja Interneti-tehnoloogiate kohta; üksikasjalikud aruanded tulevaste vastupidavate tehnoloogiate kohta. |

1. eesmärk kokku | 0,245 | 0,305 | 0,060 | 0,610 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 2: Koostöö arendamine ja säilitamine liikmesriikide vahel |

Meede 1: Koostööplatvorm teavitusega tegeleva ühenduse jaoks |

- Väljund: ametisisene kontaktnimekiri teavitusekspertide kohta, kes kuuluvad ENISA teavitamisühendusse |

Meede 2: Infoturbega seotud pädevusringkond CERT-ühenduse jaoks. ENISA saab nii Euroopas kui ka mujal kasu eri CERT-ühenduste teadmistest, kehtestatud headest tavadest ja edukatest projektidest. |

2. eesmärk kokku | 0,241 | 0,300 | 0,059 | 0,600 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 3: Tulevaste ohtude määratlemine usalduse loomiseks |

Meede 1: Tulevasi ohtusid hõlmava andmebaasi prototüüp |

Meede 2: Seisukohad, mille eesmärk on analüüsida tulevasi tehnoloogilisi ohtusid sidusrühmade ja alalise sidusrühma soovituste põhjal |

3. eesmärk kokku | 0,172 | 0,215 | 0,043 | 0,430 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 4: Mikroettevõtete teabealase usalduse tugevdamine |

Meede 1: Mikroettevõtete vajaduste ja ootuste jätkuv analüüs, sidusrühmade vaheliste vahetuste ja teadmiste arendamine |

Meede 2: Mikroettevõtete riskijuhtimismenetluse hindamine |

- Väljund: Katseprojektid nõutavate riskijuhtimisalaste teadmiste väljatöötamiseks ja kasutamiseks |

4. eesmärk kokku | 0,088 | 0,110 | 0,022 | 0,220 |

TEGEVUSEESMÄRK NR 5: Horisontaalmeetmete juhtimine |

Meede 1: Teabevahetus võrgu- ja infoturbealaste sidusrühmadega |

Meede 2: ENISA asutuste ja rühmade juhtimine, st juhatuse ja alalise sidusrühma kohtumiste korraldamine, töörühmade tegevuse koordineerimine ning riiklike kontaktametnike võrgustiku haldamine |

5. eesmärk kokku | 1,446 | 1,858 | 0,379 | 3,683 |

KULUD KOKKU | 2,192 | 2,788 | 0,563 | 5,543 |

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

14. märts – 31. detsember 2009 | 2010 | 1. jaanuar – 13. märts 2011 | 2012 | 2013 | 2014 |

Ametnikud või ajutine personal | A*/AD | 29 | 29 | 29 |

B*, C*/AST | 15 | 15 | 15 |

Muu personal | 11 | 11 | 11 |

KOKKU | 55 | 55 | 55 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Amet:

- täidab jätkuvalt nõuandja ja koordinaatori ülesandeid, kogudes ja analüüsides andmeid infoturbe kohta. Tänapäeval koguvad nii avalikud kui ka eraorganisatsioonid eri eesmärkidel andmeid infotehnoloogiliste intsidentide kohta ning muid infoturbega seotud olulisi andmeid. Sellele vaatamata puudub Euroopa tasandil keskne asutus, kes võiks ühtsel viisil andmeid koguda ja analüüsida ning esitada arvamusi ja anda nõu, et toetada ühenduse poliitilist tegevust võrgu- ja infoturbe valdkonnas;

- tegutseb eksperdikeskusena , kuhu nii liikmesriigid kui ka ühenduse institutsioonid võivad pöörduda arvamuste ja nõu saamiseks turbega seotud tehnilistes küsimustes ;

- aitab kaasa infoturbevaldkonna eri osalejate vahelisele laialdasele koostööle , nt turvalise e-äri toetuseks ettenähtud järelmeetmete puhul. Kõnealune koostöö on äärmiselt oluline eeltingimus võrgu- ja infosüsteemide turvaliseks toimimiseks Euroopas. Kõikide sidusrühmade osalemine ja kaasamine on vajalik;

- aitab koordineerida infoturbealast lähenemisviisi, toetades liikmesriike näiteks riskide hindamise ja teadlikkuse suurendamise edendamisel ;

- tagab võrgu- ja infosüsteemide koostalitlusvõime , kui liikmesriigid kohaldavad turvalisust mõjutavaid tehnilisi nõudeid;

- määratleb asjaomased standardimisvajadused , hindab olemasolevaid turvastandardeid ja sertifitseerimiskavasid ning soodustab nende võimalikult laialdast kasutamist Euroopa õigusaktide toetuseks;

- toetab rahvusvahelist koostööd kõnealuses valdkonnas, mis on muutumas üha olulisemaks, kuna võrgu- ja infoturbeküsimused on ülemaailmsed.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2. jaotis – Ameti tegevus Assigneering on ette nähtud ehitiste ja nendega seotud kuludeks, vallasvara ja sellega seotud kuludeks, jooksvateks halduskuludeks ning info- ja sidetehnoloogiaalasteks kuludeks | 0,501 | 0,637 | 0,129 | 1,266 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 4,482 | 5,702 | 1,151 | 11,335 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 14. märts – 31. detsember 2009 | 2010 | 1. jaanuar – 13. märts 2011 | 2012 | 2013 | Aasta 2014 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 0,329 (3,5 ametnikku) | 0,410 (3,5 ametnikku) | 0,081 (3,5 ametnikku) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,329 | 0,410 | 0,081 |

See on ameti hindamiseks, järelevalveks ja koordineerimiseks määratud komisjoni personali kulu.

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal

Aastatel 2009–2010 määratakse järelevalve, eelarve järelevalve ja rahastamise ning komisjoni ja ameti vahelise koordineerimise läbiviimiseks 3,5 ametnikku aastas. Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt tabel 8.2.5. Töökoormus on arvestatud ameti senisest tegevusest saadud kogemuse põhjal.

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Kõnealust personali ei ole ette nähtud.

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

14. märts – 31. detsember 2009 | 2010 | 1. jaanuar – 13. märts 2011 | 2012 | 2013 | Aasta 2014 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,008 | 0,010 | 0,002 | 0,020 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed [27] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummas VÄLJA) | 0,008 | 0,010 | 0,002 | 0,020 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

[1] KOM(2005) 229.

[2] KOM(2006) 251, 31.5. 2006.

[3] ELT C 68, 24.3.2007, lk 1.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet, ELT L 77, 13.3.2004, lk 1 (edaspidi „ENISA määrus”).

[5] KOM(2003) 63, 11.2.2003.

[6] Kättesaadav veebisaidil: http://ec.europa.eu/dgs/information_society/evaluation/studies/index_en.htm.

[7] Kättesaadav veebisaidil: http://enisa.europa.eu/pages/03_02.htm.

[8] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade, KOM(2006) 689.

[9] Viide avaliku arutelu tulemustele on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/information_society/policy/nis/enisa/index_en.htm.

[10] Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, KOM(2007) 699.

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT C […], […], lk […].

[15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

[16] Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu Amet, KOM(2007) 699.

[17] Liigendatud assigneeringud.

[18] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[19] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[20] Kõnealused uuringud põhinevad ENISA poolt 2006. ja 2007. aastal läbi viidud uuringutel e-sideteenustega tegelevate ettevõtjate võetud infoturbemeetmete kohta.

[21] Kõnealune toetus põhineb ENISA poolt 2006. ja 2007. aastal tehtud tööle, mis on seotud e-ID koostalitlusvõime parandamise ühise viisi leidmisega .

[22] Kõnealune platvorm on järelmeede 2007. aastal tehtud tööle, mille abil koostati tegevuskava Euroopa võrgu- ja infoturbealaste heade tavade vahetamiseks.

[23] http://ec.europa.eu/dgs/information_society/evaluation/studies/index_en.htm.

[24] Nagu on ette nähtud ENISA määruse artiklis 25. ENISA juhatuse vastuvõetud dokumendi täistekst, mis sisaldab ka juhatuse põhjendusi, on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://enisa.europa.eu/pages/03_02.htm.

[25] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) hindamise kohta, KOM(2007) 285 (lõplik), 1.6.2007: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007DC0285:EN:NOT.

[26] http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=EnisaFuture&lang=en.

[27] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

52007PC0861