[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.11.2007

KOM(2007) 762 lõplik

2007/0264 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastamine)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. 1. aprillil 1987. aastal otsustas[1] komisjon anda oma talitustele ülesande kodifitseerida kõik õigusaktid hiljemalt kümnenda muudatuse järel. Komisjon rõhutas, et see on minimaalne nõue ning et ühenduse õiguse arusaadavuse ja selguse jaoks tuleks talitustel püüda nende vastutusalas olevaid tekste kodifitseerida veel tihedamini.

2. Komisjon on esitanud ettepaneku kodifitseerida nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta[2]. Uus määrus asendab sellesse inkorporeeritud õigusaktid[3].

3. Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[4] muudeti vahepeal otsusega 2006/512/EÜ, millega kehtestati kontrolliga regulatiivmenetlus; seda menetlust kasutatakse üldmeetmete puhul, mille eesmärk on muuta asutamislepingu artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud aktide vähem olulisi sätteid, sealhulgas selliseid sätteid välja jättes või lisades.

4. Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldusele otsuse 2006/512/EÜ kohta[5] tuleks artikliga 251 sätestatud korras vastuvõetud ja juba jõustunud õigusaktide suhtes kõnealuse menetluse kohaldamiseks neid õigusakte kohandada kooskõlas kehtivate menetlustega.

5. Seetõttu on kohane määruse (EMÜ) nr 2018/93 kodifitseerimine muuta uuestisõnastamiseks, et kohandada see kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 2018/93 (kohandatud)

2007/0264 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit Ö 285 lõiget 1 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[6],

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[7],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[8],

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2018/93 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete kohta[9] on korduvalt oluliselt muudetud[10]. Kuna kõnealusesse määrusesse tuleb teha uusi muudatusi, on see selguse huvides soovitatav uuesti sõnastada.

ê 2018/93 põhjendus 1

(2) Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3179/78 heakskiidetud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioonis, millega asutatakse Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon (NAFO)[11], nõutakse, et ühendus esitaks NAFO teadusnõukogule kogu teadaoleva statistilise ja teadusliku info, mida teadusnõukogu oma töös vajalikuks peab.

ê 2018/93 põhjendus 2

(3) NAFO teadusnõukogu peab oma töö seisukohast oluliseks, et talle esitataks tähtaegselt saaki ja kalapüüki käsitlevad statistilised andmed, mille alusel hinnata Loode-Atlandi kalavarude olukorda.

ò uus

(4) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[12],

(5) Komisjonile tuleks anda volitus kohandada liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalandustegevuse, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid , tuleks need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 2018/93

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Iga liikmesriik esitab komisjonile selles liikmesriigis registreeritud või tema lipu alla sõitvate Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate laevade saagiandmed, arvestades nõukogu määrust (Euratom, EMÜ) nr 1588/90[13].

Nominaalsaaki käsitlevate andmete hulka arvatakse kõik merel lossitud või ümber laaditud kalasaadused, välja arvatud need, mis püüdmise järel merre tagasi heidetakse, laeva pardal tarbitakse või pardal söödaks kasutatakse. Akvakultuuritooteid ei arvestata. Andmed registreeritakse lossitud või ümberlaaditud koguste eluskaalu järgi, mis ümardatakse lähima tonnini.

Artikkel 2

1. Esitada tuleb kahed andmed:

a) aastane nominaalsaak I lisas loetletud liikide lossitud või ümberlaaditud eluskaalu tonnides iga II lisas loetletud ja III lisas määratletud Loode-Atlandi statistilise püügipiirkonna kohta;

b) punktis a määratletud saak ja vastav kalandustegevus püügikuude, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja põhiliste püütavate liikide kaupa.

2. Lõike 1 punktis a nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. maiks ja need võivad olla esialgsed. Lõike 1 punktis b nimetatud andmed esitatakse võrdlusaastale järgneva aasta 31. augustiks ja need peavad olema lõplikud.

Kui lõike 1 punktis a nimetatud ja esitatud andmed on esialgsed, tuleb sellele selgesti osutada.

Andmeid ei pea esitama nende liikide/kalastuspiirkondade ühenduste kohta, mille osas ei ole võrdlusperioodi jooksul saake registreeritud.

Kui liikmesriik ei ole eelmise kalendriaasta jooksul Loode-Atlandi piirkonnas kalastanud, peab ta sellest komisjonile teatama järgmise aasta 31. maiks.

3. Kalandustegevust, püügivahendite kasutusviisi ja kalalaevade suurust käsitlevate andmete esitamisel kasutatavad määratlused ja koodid esitatakse IV lisas.

ê 2018/93 (kohandatud)

ð uus

4. ð Komisjon võib kohandada ï liikide ja statistiliste püügipiirkondade loetelusid ning nende piirkondade kirjeldusi, samuti kalandustegevuse, püügivahendite, kalalaevade suuruse ja kalastusviisi koode ja määratlusi ning nende suhtes kohaldatavaid meetmeid.

ð Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt ï artikli 6 lõikes 2 ð osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele ï.

ê 2018/93

Artikkel 3

Kui ühise kalanduspoliitika sätetes ei ole ette nähtud teisiti, lubatakse liikmesriigil kasutada püügiandmete kogumisel valikumeetodit nende kalalaevastiku osade kohta, mille puhul andmete esitamine täies ulatuses põhjustaks liigset haldusmenetlust. Liikmesriigi vastavalt artikli 7 lõikele 1 esitatav aruanne peab sisaldama proovivõtumeetodite üksikasjalikku kirjeldust ja näitama sel viisil saadud andmete osakaalu üldandmetest.

Artikkel 4

ê 2018/93 (kohandatud)

Liikmesriigid täidavad komisjoni ees artiklitest 1 ja 2 tulenevad kohustused, esitades andmed V lisas esitatud vormingus.

Komisjoni eelneval loal võivad liikmesriigid andmed esitada ka muus Ö V lisas näidatud vormingus Õ.

ê 2018/93

Artikkel 5

Komisjon edastab aruannetes sisalduva teabe NAFO peasekretärile igal võimalusel 24 tunni jooksul pärast aruannete saamist.

ê 1882/2003 art 3 ja III lisa punkt 44 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 6

1. Komisjoni abistab Ö nõukogu määruse nr 72/279/EMÜ[14] kohaselt asutatud Õ alaline põllumajandusstatistika komitee, edaspidi „komitee”.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ð artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ï ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

ê 2018/93 (kohandatud)

Artikkel 7

1. Liikmesriigid esitavad Ö 28. juuliks 1994 Õ komisjonile üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse saake ja kalandustegevust käsitlevate andmete koostamise viise ning määratakse nende andmete esindavuse ja usaldusväärsuse aste. Komisjon teeb koostöös liikmesriikidega nendest aruannetest kokkuvõtte.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist lõikes 1 sätestatud andmetes tehtud muudatustest kolme kuu jooksul muudatuste tegemisest arvates.

3. Metoodikaaruanded, andmete kättesaadavuse ja Ö 1 lõikes nimetatud Õ usaldusväärsuse ning muud käesoleva määruse kohaldamisega seotud asjakohased küsimused vaatab kord aastas läbi komitee pädev töörühm.

ê

Artikkel 8

Määrus (EMÜ) nr 2018/93 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.

ê 2018/93 (kohandatud)

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ê 1636/2001 art 1 ja I lisa

I LISA

LOETELU LIIKIDEST, MIS TULEB ESITADA LOODE-ATLANDI KAUBANDUSLIKU KALAPÜÜGI STATISTILISTES ARUANNETES

Liikmesriigid peavad esitama andmed tärniga(*) märgitud liikide nominaalsaakide kohta. Andmete esitamine ülejäänud liikide nominaalsaakide kohta ei ole liikide kaupa kohustuslik. Nende liikide andmed, mida ei esitata, peavad sisalduma koondandmetes. Liikmesriigid võivad esitada andmeid ka liikide kohta, mida ei ole loetelus nimetatud, kui need liigid on selgesti määratletud.

Märkus: lühend m.n tähendab „mujal nimetamata”, „n.e.i”. — „not elsewhere identified”

Eestikeelne nimi | 3-täheline kood | Teaduslik nimi | Inglisekeelne nimi |

PÕHJAKALAD

tursk | COD(*) | Gadus morhua | Atlantic cod |

kilttursk | HAD(*) | Melanogrammus aeglefinus | Haddock |

meriahvenad, m.n. | RED(*) | Sebastes spp | Atlantic redfishes n.e.i. |

hõbemerluus | HKS(*) | Merluccius bilinearis | Silver hake |

punane ameerikaluts | HKR(*) | Urophycis chuss | Red hake |

süsikas | POK(*) | Pollachius virens | Saithe (= pollock) |

kuldne meriahven | REG(*) | Sebastes marinus | Golden redfish |

nokk-meriahven | REB(*) | Sebastes mentella | Beaked redfish |

harilik karelest | PLA(*) | Hippoglossoides platessoides | American plaice (L. R. dab) |

pikklest | WIT | Glyptocephalus cynoglossus | Witch flounder |

ruske soomuslest | YEL(*) | Pleuronectes ferruginea | Yellowtail flounder |

süvalest | GHL(*) | Reinhardtius hippoglossoides | Greenland halibut |

harilik hiidlest | HAL(*) | Hippoglossus hippoglossus | Atlantic halibut |

lestlane | FLW(*) | Pseudopleuronectes americanus | Winter flounder |

suvi-ebapaltus | FLS(*) | Paralichthys dentatus | Summer flounder |

kammeljas | FLD(*) | Scophthalmus aquosus | Windowpane flounder |

lestalised, m.n | FLX | Pleuronectiformes | Flatfishes n.e.i. |

ameerika merikurat | ANG(*) | Lophius americanus | American angler |

ogakuked | SRA | Prionotus spp. | Atlantic searobins |

atlandi pisitursk | TOM | Microgadus tomcod | Atlantic tomcod |

antimora | ANT | Antimora rostrata | Blue antimora |

põhjaputassuu | WHB | Micromesistius poutassou | Blue whiting (= poutassou) |

huulkalalane | CUN | Tautogolabrus adspersus | Cunner |

meriluts | USK | Brosme brosme | Cusk (= tusk) |

valge mere tursk | GRC | Gadus ogac | Greenland cod |

sinine molva | BLI | Molva dypterygia | Blue ling |

harilik molva | LIN(*) | Molva molva | Ling |

merivarblane | LUM(*) | Cyclopterus lumpus | Lumpfish (= lumpsucker) |

kotkaskalalane | KGF | Menticirrhus saxatilis | Northern kingfish |

kerakalalane | PUF | Sphoeroides maculatus | Northern puffer |

lükoodid, m.n. | ELZ | Lycodes spp. | Eelpouts n.e.i. |

ameerika emakala | OPT | Macrozoarces americanus | Ocean pout |

polaartursk | POC | Boreogadus saida | Polar cod |

kalju-tömppeakala | RNG | Coryphaenoides rupestris | Roundnose grenadier |

põhja-pikksaba | RHG | Macrourus berglax | Roughhead grenadier |

tobiad | SAN | Ammodytes spp. | Sandeels (= sand lances) |

nolguslased, m.n | SCU | Myoxocephalus spp. | Sculpins n.e.i. |

põhjaskapp | SCP | Stenotomus chrysops | Scup |

tautoog | TAU | Tautoga onitis | Tautog |

loode-atlandi hariahven | TIL | Lopholatilus chamaeleouticeps | Tilefish |

valge ameerikaluts | HKW(*) | Urophycis tenuis | White hake |

merihundid, m.n | CAT(*) | Anarhichas spp. | Wolf-fishes n.e.i. |

harilik merihunt | CAA(*) | Anarhichas lupus | Atlantic wolf-fish |

tähniline merihunt | CAS(*) | Anarhichas minor | Spotted wolf-fish |

põhjakalad, m.n | GRO | Osteichthyes | Groundfishes n.e.i. |

PELAAGILISED KALAD

harilik heeringas | HER(*) | Clupea harengus | Atlantic herring |

makrell | MAC(*) | Scomber scombrus | Atlantic mackerel |

hall müntkala | BUT | Peprilus triacanthus | Atlantic butterfish |

põhjamenhenden | MHA(*) | Brevoortia tyrannus | Atlantic menhaden |

makrellhaug | SAU | Scomberesox saurus | Atlantic saury |

harilik antšoa | ANB | Anchoa mitchilli | Bay anchovy |

sinikala | BLU | Pomatomus saltatrix | Bluefish |

hiid-hobumakrell | CVJ | Caranx hippos | Crevalle Jack |

makrelltuun | FRI | Auxis thazard | Frigate tuna |

kavalla-kuningmakrell | KGM | Scomberomorus cavalla | King mackerel |

tähniline kuningmakrell | SSM(*) | Scomberomorus maculatus | Atlantic Spanish mackerel |

purikalad | SAI | Istiophorus platypterus | Sailfish |

valge odanina | WHM | Tetrapturus albidus | White marlin |

sinine marliin | BUM | Makaira nigricans | Blue marlin |

mõõkkala | SWO | Xiphias gladius | Swordfish |

pikkuim-tuun | ALB | Thunnus alalunga | Albacore tuna |

atlandi pelamiid | BON | Sarda sarda | Atlantic bonito |

väiketuun | LTA | Euthynnus alletteratus | Little tunny |

suursilm-tuun | BET | Thunnus obesus | Bigeye tuna |

harilik tuun | BFT | Thunnus thynnus | Northern bluefish tuna |

vööttuun | SKJ | Katsuwonus pelamis | Skipjack tuna |

kulduim-tuun | YFT | Thunnus albacares | Yellowfin tuna |

makrellased, m.n | TUN | Scombridae | Tunas n.e.i. |

pelaagilised luukalad, m.n | PEL | Osteichthyes | Pelagic fishes n.e.i. |

MUUD LUUKALAD

hallselg-aloosa | ALE | Alosa pseudoharengus | Alewife |

serioolid, m.n | AMX | Seriola spp. | Amberjacks n.e.i. |

meriangerjas | COA | Conger oceanicus | American conger |

ameerika angerjas | ELA | Anguilla rostrata | American eel |

ameerika aloosa | SHA | Alosa sapidissima | American shad |

hõbekalad, m.n | ARG | Argentina spp. | Argentines n.e.i. |

krookskala | CKA | Micropogonias undulatus | Atlantic croaker |

tuulehauglane | NFA | Strongylura marina | Atlantic needlefish |

atlandi matšueel | THA | Opisthonema oglinum | Atlantic thread herring |

silepea | ALC | Alepocephalus bairdii | Baird's slickhead |

trummkala | BDM | Pogonias cromis | Black drum |

tõmmu mustahven | BSB | Centropristis striata | Black sea bass |

siniselg-aloosa | BBH | Alosa aestivalis | Blueback herring |

moiva | CAP(*) | Mallotus villosus | Capelin |

paaliad, m.n | CHR | Salvelinus spp. | Char n.e.i. |

seersantkala | CBA | Rachycentron canadum | Cobia |

pompaano | POM | Trachinotus carolinus | Common (= Florida) pompano |

põhja-puguheeringas | SHG | Dorosoma cepedianum | Gizzard shad |

urisejalased, m.n | GRX | Pomadasyidae | Grunts n.e.i. |

hikkorialoosa | SHH | Alosa mediocris | Hickory shad |

laternsabad | LAX | Notoscopelus spp. | Lanternfish |

kefaallased, m.n | MUL | Mugilidae | Mullets n.e.i. |

valge müntkala | HVF | Peprilus alepidotus (= Paru) | North Atlantic harvestfish |

urisejalane | PIG | Orthopristis chrysoptera | Pigfish |

meritint | SMR | Osmerus mordax | Rainbow smelt |

kotkaskalalane | RDM | Sciaenops ocellatus | Red drum |

merikoger | RPG | Pagrus pagrus | Red porgy |

stauriid | RSC | Trachurus lathami | Rough shad |

kiviahvenlane | PES | Diplectrum formosum | Sand perch |

merikogerlane | SPH | Archosargus probatocephalus | Sheepshead |

kotkaskalalane | SPT | Leiostomus xanthurus | Spot croaker |

varjukala | SWF | Cynoscion nebulosus | Spotted weakfish |

hall varjukala | STG | Cynoscion regalis | Squeteague |

triipahven | STB | Morone saxatilis | Striped bass |

tuurlased, m.n | STU | Acipenseridae | Sturgeons n.e.i. |

atlandi tarpoon | TAR | Tarpon (= Megalops) atlanticus | Tarpon |

lõhed, m.n | TRO | Salmo spp. | Trout n.e.i. |

kiviahvenlased | PEW | Morone americana | White perch |

limapead | ALF | Beryx spp. | Alfonsinos |

harilik ogahai | DGS(*) | Squalus acanthias | Spiny (= picked) dogfish |

ogahailased, m.n | DGX(*) | Squalidae | Dogfishes n.e.i. |

harilik heeringahai | POR(*) | Lamna nasus | Porbeagle |

ogahailised, m.n | SHX | Squaliformes | Large sharks n.e.i. |

atlandi makohai | SMA | Isurus oxyrinchus | Shortfin mako shark |

atlandi teravninahai | RHT | Rhizoprionodon terraenovae | Atlantic sharpnose shark |

must koletishai | CFB | Centroscyllium fabricii | Black dogfish |

atlandi polaarhai | GSK | Somniousus microcephalus | Boreal (Greenland) shark |

hiidhai | BSK | Cetorhinus maximus | Basking shark |

kanada rai | RJD | Leucoraja erinacea | Little skate |

teravkoon-rai | RJL | Dipturus laevis | Barndoor skate |

talirai | RJT | Leucoraja ocellata | Winter skate |

ogaline rai | RJR | Amblyraja radiata | Thorny skate |

pehmerai | RJS | Malacoraja senta | Smooth skate |

astelsaba gröönirai | RJQ | Bathyraja spinicauda | Spinytail (spinetail) skate |

arktika rai | RJG | Amblyraja hyperborea | Arctic skate |

raid, m.n | SKA(*) | Raja spp. | Skates n.e.i. |

luukalad, m.n | FIN | Osteichthyes | Finfishes n.e.i. |

SELGROOTUD

ebakalmaar | SQL(*) | Loligo pealei | Long-finned squid |

kalmaariline | SQI(*) | Illex illecebrosus | Short-finned squid |

ebakalmaarlased, kalmaarlased, m.n | SQU(*) | Loliginidae, Ommastrephidae | Squids n.e.i. |

kaunkarplane | CLR | Ensis directus | Atlantic razor clam |

harilik ebaveenuskarp | CLH | Mercenaria mercenaria | Hard clam |

islandi hiilakarp | CLQ | Arctica islandica | Occan quahog |

liiva uurikkarp | CLS | Mya arenaria | Soft clam |

suur valgkarp | CLB | Spisula solidissima | Surf clam |

karbid, m.n | CLX | Prionodesmacea, Teleodesmacea | Clams n.e.i. |

kammkarplane | SCB | Argopecten irradians | Bay scallop |

kammkarplane | SCC | Argopecten gibbus | Calico scallop |

islandi ebakammkarp | ISC | Chlamys islandica | Icelandic scallop |

magellani kammkarp | SCA | Placopecten magellanicus | Sea scallop |

kammkarplased, m.n | SCX | Pectinidae | Scallops n.e.i. |

virgiinia hiidauster | OYA | Crassostrea virginica | American cupped oyster |

söödav rannakarp | MUS | Mytilus edulis | Blue mussel |

tavalised tõrikodalased, m.n | WHX | Busycon spp. | Whelks n.e.i. |

ranniklased, m.n | PER | Littorina spp. | Periwinkles n.e.i. |

limused, m.n | MOL | Mollusca | Marine molluscs n.e.i. |

taskukrabi | CRK | Cancer irroratus | Atlantic rock crab |

tavaline sinikrabi | CRB | Callinectes sapidus | Blue crab |

tavaline rannakrabi | CRG | Carcinus maenas | Green crab |

taskukrabi | CRJ | Cancer borealis | Jonah crab |

astelkrabilane | CRQ | Chinoecetes opilio | Queen crab |

kümnejalaline | CRR | Geryon quinquedens | Red crab |

kivikrabilane | KCT | Lithodes maia | Stone king crab |

ronivähilised, m.n | CRA | Reptantia | Marine crabs n.e.i. |

ameerika homaar | LBA | Homarus americanus | American lobster |

harilik süvameregarneel | PRA(*) | Pandalus borealis | Northern prawn |

aesop-krevett | AES | Pandalus montagui | Aesop shrimp |

viburhännakud, m.n | PEN(*) | Penaeus spp. | Penaeus shrimps n.e.i. |

süvameregarneelid | PAN(*) | Pandalus spp. | Pink (= pandalid) shrimps |

vähid, m.n | CRU | crustacea | Marine crustaceans n.e.i. |

söödav merisiilik | URC | Strongylocentrotus spp. | Sea urchin |

hulkharjasussid, m.n | WOR | Polychaeta | Marine worms n.e.i. |

odasaba | HSC | Limulus polythemus | Horeshoe crab |

veeselgrootud, m.n | INV | Invertebrata | Marine invertebrates n.e.i. |

MEREVETIKAD

pruunvetikad | SWB | Phaeophyceae | Brown seaweeds |

punavetikad | SWR | Rhodophyceae | Red seaweeds |

merevetikad, m.n | SWX | Algae | Seaweeds n.e.i. |

HÜLGED

grööni hüljes | SHE | Pagophilus groenlandicus | Harp seal |

põishüljes | SEZ | Cystophora cristata | Hooded seal |

________________

ê 2018/93

II LISA

LOODE-ATLANDI STATISTILISED PÜÜGIPIIRKONNAD, MILLE KOHTA TULEB ANDMED ESITADA

Alapiirkond 0

Rajoon 0 A

Rajoon 0 B

Alapiirkond 1

Rajoon 1 A

Rajoon 1 B

Rajoon 1 C

Rajoon 1 D

Rajoon 1 E

Rajoon 1 F

Rajoon 1 NK (tundmatu)

Alapiirkond 2

Rajoon 2 G

Rajoon 2 H

Rajoon 2 J

Rajoon 2 NK (tundmatu)

Alapiirkond 3

Rajoon 3 K

Rajoon 3 L

Rajoon 3 M

Rajoon 3 N

Rajoon 3 O

Rajoon 3 P

Alarajoon 3 P n

Alarajoon 3 P s

Rajoon 3 NK (tundmatu)

Alapiirkond 4

Rajoon 4 R

Rajoon 4 S

Rajoon 4 T

Rajoon 4 V

Alarajoon 4 V n

Alarajoon 4 V s

Rajoon 4 W

Rajoon 4 X

Rajoon 4 NK (tundmatu)

Alapiirkond 5

Rajoon 5 Y

Rajoon 5 Z

Alarajoon 5 Z e

Alaüksus 5 Z c

Alaüksus 5 Z u

Alarajoon 5 Z w

Rajoon 5 NK (tundmatu)

Alapiirkond 6

Rajoon 6 A

Rajoon 6 B

Rajoon 6 C

Rajoon 6 D

Rajoon 6 E

Rajoon 6 F

Rajoon 6 G

Rajoon 6 H

Rajoon 6 NK (tundmatu)

Loode-Atlandi statistilised püügipiirkonnad

[pic]

___________

III LISA

ê 1636/2001 art 1 ja II lisa

LOODE-ATLANDI KALASTUSSTATISTIKAS JA KALANDUSALASTES ÕIGUSAKTIDES KASUTATAVATE NAFO ALAPIIRKONDADE JA RAJOONIDE KIRJELDUS

Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni konventsiooni XX artiklis sätestatud teaduslikud ja statistilised alapiirkonnad, rajoonid ja alarajoonid on järgmised:

Alapiirkond 0

See osa NAFO konventsiooni alast piirneb lõunas joonega, mis ulatub punktist 61°00′ põhjalaiust ja 65°00′ läänepikkust otse ida suunas punktini 61°00′ põhjalaiust ja 59°00′ läänepikkust, sealt kagu suunas piki loksodroomi punktini 60°12′ põhjalaiust ja 57°13′ läänepikkust; seejärel piirneb ala idas geodeetiliste joontega, mis ühendab järgmisi punkte:

Punkti nr | Laiuskraad | Pikkuskraad |

1 | 60°12'0 | 57°13'0 |

2 | 61°00'0 | 57°13'1 |

3 | 62°00'5 | 57°21'1 |

4 | 62°02'3 | 57°21'8 |

5 | 62°03'5 | 57°22'2 |

6 | 62°11'5 | 57°25'4 |

7 | 62°47'2 | 57°41'0 |

8 | 63°22'8 | 57°57'4 |

9 | 63°28'6 | 57°59'7 |

10 | 63°35'0 | 58°02'0 |

11 | 63°37'2 | 58°01'2 |

12 | 63°44'1 | 57°58'8 |

13 | 63°50'1 | 57°57'2 |

14 | 63°52'6 | 57°56'6 |

15 | 63°57'4 | 57°53'5 |

16 | 64°04'3 | 57°49'1 |

17 | 64°12'2 | 57°48'2 |

18 | 65°06'0 | 57°44'1 |

19 | 65°08'9 | 57°43'9 |

20 | 65°11'6 | 57°44'4 |

21 | 65°14'5 | 57°45'1 |

22 | 65°18'1 | 57°45'8 |

23 | 65°23'3 | 57°44'9 |

24 | 65°34'8 | 57°42'3 |

25 | 65°37'7 | 57°41'9 |

26 | 65°50'9 | 57°40'7 |

27 | 65°51'7 | 57°40'6 |

28 | 65°57'6 | 57°40'1 |

29 | 66°03'5 | 57°39'6 |

30 | 66°12'9 | 57°38'2 |

31 | 66°18'8 | 57°37'8 |

32 | 66°24'6 | 57°37'8 |

33 | 66°30'3 | 57°38'3 |

34 | 66°36'1 | 57°39'2 |

35 | 66°37'9 | 57°39'6 |

36 | 66°41'8 | 57°40'6 |

37 | 66°49'5 | 57°43'0 |

38 | 67°21'6 | 57°52'7 |

39 | 67°27'3 | 57°54'9 |

40 | 67°28'3 | 57°55'3 |

41 | 67°29'1 | 57°56'1 |

42 | 67°30'7 | 57°57'8 |

43 | 67°35'3 | 58°02'2 |

44 | 67°39'7 | 58°06'2 |

45 | 67°44'2 | 58°09'9 |

46 | 67°56'9 | 58°19'8 |

47 | 68°01'8 | 58°23'3 |

48 | 68°04'3 | 58°25'0 |

49 | 68°06'8 | 58°26'7 |

50 | 68°07'5 | 58°27'2 |

51 | 68°16'1 | 58°34'1 |

52 | 68°21'7 | 58°39'0 |

53 | 68°25'3 | 58°42'4 |

54 | 68°32'9 | 59°01'8 |

55 | 68°34'0 | 59°04'6 |

56 | 68°37'9 | 59°14'3 |

57 | 68°38'0 | 59°14'6 |

58 | 68°56'8 | 60°02'4 |

59 | 69°00'8 | 60°09'0 |

60 | 69°06'8 | 60°18'5 |

61 | 69°10'3 | 60°23'8 |

62 | 69°12'8 | 60°27'5 |

63 | 69°29'4 | 60°51'6 |

64 | 69°49'8 | 60°58'2 |

65 | 69°55'3 | 60°59'6 |

66 | 69°55'8 | 61°00'0 |

67 | 70°01'6 | 61°04'2 |

68 | 70°07'5 | 61°08'1 |

69 | 70°08'8 | 61°08'8 |

70 | 70°13'4 | 61°10'6 |

71 | 70°33'1 | 61°17'4 |

72 | 70°35'6 | 61°20'6 |

73 | 70°48'2 | 61°37'9 |

74 | 70°51'8 | 61°42'7 |

75 | 71°12'1 | 62°09'1 |

76 | 71°18'9 | 62°17'5 |

77 | 71°25'9 | 62°25'5 |

78 | 71°29'4 | 62°29'3 |

79 | 71°31'8 | 62°32'0 |

80 | 71°32'9 | 62°33'5 |

81 | 71°44'7 | 62°49'6 |

82 | 71°47'3 | 62°53'1 |

83 | 71°52'9 | 63°03'9 |

84 | 72°01'7 | 63°21'1 |

85 | 72°06'4 | 63°30'9 |

86 | 72°11'0 | 63°41'0 |

87 | 72°24'8 | 64°13'2 |

88 | 72°30'5 | 64°26'1 |

89 | 72°36'3 | 64°38'8 |

90 | 72°43'7 | 64°54'3 |

91 | 72°45'7 | 64°58'4 |

92 | 72°47'7 | 65°00'9 |

93 | 72°50'8 | 65°07'6 |

94 | 73°18'5 | 66°08'3 |

95 | 73°25'9 | 66°25'3 |

96 | 73°31'1 | 67°15'1 |

97 | 73°36'5 | 68°05'5 |

98 | 73°37'9 | 68°12'3 |

99 | 73°41'7 | 68°29'4 |

100 | 73°46'1 | 68°48'5 |

101 | 73°46'7 | 68°51'1 |

102 | 73°52'3 | 69°11'3 |

103 | 73°57'6 | 69°31'5 |

104 | 74°02'2 | 69°50'3 |

105 | 74°02'6 | 69°52'0 |

106 | 74°06'1 | 70°06'6 |

107 | 74°07'5 | 70°12'5 |

108 | 74°10'0 | 70°23'1 |

109 | 74°12'5 | 70°33'7 |

110 | 74°24'0 | 71°25'7 |

111 | 74°28'6 | 71°45'8 |

112 | 74°44'2 | 72°53'0 |

113 | 74°50'6 | 73°02'8 |

114 | 75°00'0 | 73°16'3 |

115 | 75°05' | 73°30' |

ja sealt ulatub otse põhja suunas paralleelini 78°10′ põhjalaiust; läänes piirneb joonega, mis algab punktist 61°00′ põhjalaiust ja 65°00′ läänepikkust ning ulatub loode suunas piki loksodroomi East Bluffini Baffini saare rannikul (61°55′ põhjalaiust ja 66°20′ läänepikkust) ning sealt edasi põhja suunas piki Baffini, Byloti, Devoni ja Ellesmere'i saare rannikut ja mööda meridiaani 80° läänepikkust nende saarte vetes kuni punktini 78°10′ põhjalaiust; põhjas piirneb paralleeliga 78°10′ põhjalaiust.

Alapiirkond 0 koosneb kahest rajoonist

Rajoon 0A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66°15′ põhjalaiust põhja pool.

Rajoon 0B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 66°15′ põhjalaiust lõuna pool.

Alapiirkond 1

Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonnast 0 idas ning põhja ja ida pool loksodroomi, mis ühendab punkti 60°12′ põhjalaiust ja 57°13′ läänepikkust punktiga 52°15′ põhjalaiust ja 42°00′ läänepikkust.

Alapiirkond 1 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 1A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 68°50′ põhjalaiust põhja pool (Christianshaab).

Rajoon 1B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 66°15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) ja paralleeli 68°50′ põhjalaiust (Christianshaab) vahel.

Rajoon 1C

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 64°15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) ja paralleeli 66°15′ põhjalaiust (viis meremiili Umanarsugssuakist põhja pool) vahel.

Rajoon 1D

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 62°30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) ja paralleeli 64°15′ põhjalaiust (neli meremiili Godthaabist põhja pool) vahel.

Rajoon 1E

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 60°45′ põhjalaiust (Cape Desolation) ja paralleeli 62°30′ põhjalaiust (Frederikshaab Glacier) vahel.

Rajoon 1F

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 60°45′ põhjalaiust lõuna pool (Cape Desolation).

Alapiirkond 2

Konventsiooniala osa, mis asub Hudson Strait‘i piirkonnas meridiaanist 64°30′ läänepikkust idas, alapiirkonnast 0 lõuna pool, alapiirkonnast 1 lõuna ja lääne pool ning paralleelist 52°15′ põhjalaiust põhja pool.

Alapiirkond 2 koosneb kolmest rajoonist

Rajoon 2G

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 57°40′ põhjalaiust põhja pool (Cape Mugford).

Rajoon 2H

Alapiirkonna osa, mis asub paralleeli 55°20′ põhjalaiust (Hopedale) ja paralleeli 57°40′ põhjalaiust (Cape Mugford) vahel.

Rajoon 2J

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 55°20′ põhjalaiust lõuna pool (Hopedale).

Alapiirkond 3

Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 52°15′ põhjalaiust lõuna pool ja ida pool joonest, mis ulatub Newfoundlandi põhjarannikul asuvast Cape Bauldist otse põhja punktini 52°15′ põhjalaiust; see alapiirkond asub paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool, ida ja põhja pool loksodroomi, mis algab punktist 39°00′ põhjalaiust ja 50°00′ läänepikkust, ulatub loode suunas läbi punkti 43°30′ põhjalaiust ja 55°00′ läänepikkust punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, kuni ristub sirgjoonega, mis ühendab Cape Rayd Newfoundlandi ranniku punktis 47°37,0′ põhjalaiust ja 59°18,0′ läänepikkust Cape Northiga punktis 47°02,0′ põhjalaiust ja 60°25,0′ läänepikkust Cape Bretoni saarel; sealt kirde suunas piki nimetatud joont Cape Rayni punktis 47°37,0′ põhjalaiust ja 59°18,0′ läänepikkust.

Alapiirkond 3 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 3K

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49°15′ põhjalaiust põhja pool (Cape Freels, Newfoundland).

Rajoon 3L

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Freelsist kuni Cape St. Maryni ulatuva joone ja joone vahel, mis ulatub Cape Freelsist otse itta meridiaanini 46°30′ läänepikkust, ulatudes sealt otse lõunasse paralleelini 46°00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 54°30′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi Newfoundlandis asuva Cape St. Maryni.

Rajoon 3M

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 49°15′ põhjalaiust lõuna pool ja meridiaanist 46°30′ läänepikkust ida pool.

Rajoon 3N

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46°00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 46°30′ läänepikkust ja 51°00′ läänepikkust vahel.

Rajoon 3O

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 46°00′ põhjalaiust lõuna pool ning meridiaanide 51°00′ läänepikkust ja 54°30′ läänepikkust vahel.

Rajoon 3P

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikust lõuna pool ja lääne pool joont, mis ulatub Newfoundlandil asuvast Cape St. Maryst punktini 46°00′ põhjalaiust ja 54°30′ läänepikkust ning sealt edasi otse lõunasse alapiirkonna piirini.

Rajoon 3P jaguneb kaheks alarajooniks:

loodealarajoon 3Pn on rajooni 3P see osa, mis asub loode pool joont, mis ulatub punktist 47°30,7′ põhjalaiust ja 57°43,2′ läänepikkust ligikaudu edelasse punktini 46°50,7′ põhjalaiust ja 58°49,0′ läänepikkust;

kagualarajoon 3Ps on rajooni 3P see osa, mis asub kagu pool alarajooni 3Pn puhul määratletud joonest.

Alapiirkond 4

Konventsiooniala osa, mis asub paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool, alapiirkonnast 3 lääne pool ja järgmisest joonest ida pool:

see joon algab Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahelise riigipiiri lõpust Grand Manani väinas punktis 44°46′35,346" põhjalaiust ja 66°54′11,253" läänepikkust; kulgeb sealt otse lõuna suunas paralleelini 43°50′ põhjalaiust; sealt otse läände meridiaanini 67°24′27,24" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont edela suunas punktini 42°53′14" põhjalaiust ja 67°44′35" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont kagu suunas punktini 42°31′08" põhjalaiust ja 67°28′05" läänepikkust; sealt piki geodeetilist joont punktini 42°20′ põhjalaiust ja 67°18′13,15" läänepikkust;

sealt otse itta punktini 66°00′ läänepikkust; sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 42°00′ põhjalaiust ja 65°40′ läänepikkust ning edasi otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust.

Alapiirkond 4 koosneb kuuest rajoonist

Rajoon 4R

Alapiirkonna osa, mis asub Newfoundlandi rannikul Cape Bauldist kuni Cape Rayni ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Bauldist, kulgeb sealt otse põhja suunas paralleelini 52°15′ põhjalaiust, sealt otse läände Labradori rannikuni, sealt piki Labradori rannikut Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini, sealt piki loksodroomi edela suunas punktini 49°25′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini, kus alapiirkonna 3 piir ristub Nova Scotias asuvat Cape Northi ja Newfoundlandil asuvat Cape Rayd ühendava sirgjoonega, ning sealt Newfoundlandil asuva Cape Rayni.

Rajoon 4S

Alapiirkonna osa, mis asub Quebeci lõunarannikul Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktist Pte. des Montsi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49°25′ põhjalaiust ja 64°40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi ida ja kagu suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 49°25′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust ning edasi piki loksodroomi kirde suunas Labradori-Quebeci piiri lõpp-punktini.

Rajoon 4T

Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Pte. de Montsini ulatuva Nova Scotia, New Brunswicki ja Quebeci ranniku ning järgmise joone vahel: see joon algab Pte. des Montsis, kulgeb sealt otse itta punktini 49°25′ põhjalaiust ja 64°40′ läänepikkust, sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotias asuva Cape Northini.

Rajoon 4V

Alapiirkonna osa, mis asub Cape Northist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45°40′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60°00′ läänepikkust paralleelini 44°10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust, sealt otse itta punktini, kus alapiirkondade 3 ja 4 vaheline piir ristub paralleeliga 39°00′ põhjalaiust, sealt piki alapiirkondade 3 ja 4 vahelist piiri ja joont, mis ulatub loode suunas punktini 47°50′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, ning sealt piki loksodroomi lõuna suunas Nova Scotial asuva Cape Northini.

Rajoon 4V jaguneb kaheks alarajooniks:

Põhjaalarajoon 4Vn on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45°40′ põhjalaiust põhja pool;

lõunaalarajoon 4Vs on rajooni 4V see osa, mis asub paralleelist 45°40′ põhjalaiust lõuna pool.

Rajoon 4W

Alapiirkonna osa, mis asub Halifaxist kuni Fourchuni ulatuva Nova Scotia ranniku ja järgmise joone vahel: see joon algab Fourchus, kulgeb sealt piki loksodroomi ida suunas punktini 45°40′ põhjalaiust ja 60°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse piki meridiaani 60°00′ läänepikkust paralleelini 44°10′ põhjalaiust, sealt otse itta meridiaanini 59°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust, sealt otse läände meridiaanini 63°20′ läänepikkust, sealt otse põhja suunas samal meridiaanil asuva punktini 44°20′ põhjalaiust ning edasi piki loksodroomi loode suunas Nova Scotial asuva Halifaxini.

Rajoon 4X

Alapiirkonna osa, mis asub alapiirkonna 4 läänepiiri ning New Brunswicki ja Nova Scotia ranniku vahel, ning New Brunswicki ja Maine'i vahelisest piirist Halifaxi ulatuva joone ja järgmise joone vahel: see joon algab Halifaxist, kulgeb sealt piki loksodroomi kagu suunas punktini 44°20′ põhjalaiust ja 63°20′ läänepikkust, sealt otse lõunasse paralleelini 39°00′ põhjalaiust ning edasi otse läände meridiaanini 65°40′ läänepikkust.

Alapiirkond 5

Konventsiooniala osa, mis asub alapiirkonna 4 piirist lääne pool, paralleelist 39°00′ põhjalaiust põhja pool ja meridiaanist 71°40′ läänepikkust ida pool.

Alapiirkond 5 koosneb kahest rajoonist

Rajoon 5Y

Alapiirkonna osa, mis asub Maine‘i, New Hampshire‘i ja Massachusettsi ranniku, (Maine‘i ja New Brunswicki vahelisest piirist punktini 70°00′ läänepikkust Cape Codis — ligikaudu 42° põhjalaiust) ja järgmise joone vahel: see joon algab Cape Codil asuvas punktis 70° läänepikkust (ligikaudu 42° põhjalaiust), kulgeb sealt otse põhja punktini 42°20′ põhjalaiust, sealt otse itta alapiirkondade 4 ja 5 piiril asuva punktini 67°18′13,15" läänepikkust ning edasi piki nimetatud piiri Kanada ja Ameerika Ühendriikide piirini.

Rajoon 5Z

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 5 Y lõuna ja ida pool.

Rajoon 5Z jaguneb kaheks alarajooniks: idaalarajooniks ja läänealarajooniks, mida määratletakse järgmiselt:

idaalarajoon 5Ze on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70°00′ läänepikkust ida pool;

alarajoon 5Ze jaguneb kaheks alaüksuseks[15]:

5Zu (Ameerika Ühendriikide akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub lääne pool geodeetilisi jooni, mis ühendavad järgmiste koordinaatidega punkte:

Põhjalaius | Läänepikkus |

A | 44°11'12" | 67°16'46" |

B | 42°53'14" | 67°44'35" |

C | 42°31'08" | 67°28'05" |

D | 40°27'05" | 65°41'59". |

5Zc (Kanada akvatoorium) on alarajooni 5Ze see osa, mis asub eespool nimetatud geodeetilistest joontest ida pool;

läänealarajoon 5Zw on rajooni 5Z see osa, mis asub meridiaanist 70°00′ läänepikkust lääne pool.

Alapiirkond 6

Konventsiooniala osa, mis piirneb joonega, mis algab punktist 71°40′ läänepikkust Rhode Islandil, kulgeb sealt otse lõunasse punktini 39°00′ põhjalaiust, sealt edasi otse itta punktini 42°00′ läänepikkust, sealt otse lõunasse punktini 35°00′ põhjalaiust, sealt otse läände Põhja-Ameerika rannikuni, sealt põhja suunas piki Põhja-Ameerika rannikut punktini 71°40′ läänepikkust Rhode Islandil.

Alapiirkond 6 koosneb kaheksast rajoonist

Rajoon 6A

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 39°00′põhjalaiust põhja pool ja alapiirkonnast 5 lääne pool.

Rajoon 6B

Alapiirkonna osa, mis asub paralleelist 70°00′ läänepikkust lääne pool, paralleelist 39°00′ põhjalaiust lõuna pool ning põhja ja lääne pool joont, mis kulgeb lääne suunas piki paralleeli 37°00′ põhjalaiust läänepikkuseni 76°00′ ning sealt edasi otse lõunasse Virginias asuva Cape Henryni.

Rajoon 6C

Alapiirkonna osa, mis asub läänepikkusest 70°00′ lääne pool ja rajoonist 6B lõuna pool.

Rajoon 6D

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonidest 6B ja 6C ida pool ja läänepikkusest 65°00′ lääne pool.

Rajoon 6E

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6D ida pool ja läänepikkusest 65°00′ lääne pool.

Rajoon 6F

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6E ida pool ja läänepikkusest 55°00′ lääne pool.

Rajoon 6G

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6F ida pool ja läänepikkusest 50°00′ lääne pool.

Rajoon 6H

Alapiirkonna osa, mis asub rajoonist 6G ida pool ja läänepikkusest 42°00′ lääne pool.

__________________

ê 2018/93

IV LISA

ê 1636/2001 art 1 ja III lisa

PÜÜGIANDMETE ESITAMISEL KASUTATAVAD MÕISTED JA KOODID

A) PÜÜGIVAHENDITE JA KALALAEVADE KATEGOORIATE LOETELU

(kooskõlas rahvusvahelise püügivahendite statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFG))

Kategooria | Lühend |

Traalid |

Põhjatraalid |

piimtraalid | TBB |

traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist) | OTB |

traallaudadega põhjatraalid (poordist) | OTB 1 |

traallaudadega põhjatraalid (ahtrist) | OTB2 |

paaristraalid (kaks laeva) | PTB |

krevetitraalid | TBS |

merevähitraalid | TBN |

põhjatraalid (määratlemata) | TB |

Pelaagilised traalid |

traallaudadega põhjatraalid (poordist või ahtrist) | OTM |

traallaudadega põhjatraalid (poordist) | OTM1 |

traallaudadega põhjatraalid (ahtrist) | OTM2 |

paaristraalid (kaks laeva) | PTM |

krevetitraalid | TMS |

pelaagilised traalid (määratlemata) | TM |

Kaksiktraal | OTS |

Traallaudadega kaksiktraalid | OTT |

Paaristraalid (kaks laeva) (määratlemata) | PT |

Traallaudadega traalid (määratlemata) | OT |

Muud traalid (määratlemata) | TX |

Noodad |

Kaldanoodad | SB |

Paadi- või laevanoodad | SV |

ankurdatud põhjanoodad | SDN |

ankurdamata põhjanoodad | SSC |

kaksiknoodad (kaks laeva) | SPR |

Noodad (määratlemata) | SX |

Haardnoodad |

Kokkuveotrossidega (seinnoot) | PS |

mida kasutab üks laev | PS1 |

mida kasutavad kaks laeva | PS2 |

Ilma kokkuveotrossideta (avamerenoot) | LA |

Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud) |

Seisevvõrk (ankurdatud) | GNS |

Triiviv nakkevõrk | GND |

Haard-nakkevõrk | GNC |

Seisevvõrk (vaiadel) | GNF |

Abarad | GTR |

Kombineeritud nakkevõrgud-abarad | GTN |

Nakkevõrgud (lõpus- ja takervõrgud) (määratlemata) | GEN |

Nakkevõrgud (määratlemata) | GN |

Õnged ja jadad |

Põhjaõngejada | LLS |

Triivõngejada | LLD |

Õngejadad (määratlemata) | LL |

Ridvata ja ridvaga õnged (käsitsi kasutatavad) | LHP |

Ridvata ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud) | LTM |

Veoõnged | LTL |

Õnged ja jadad (määratlemata) | LX |

Lõkspüünised |

Seisevnoodad | FPN |

Kaetud lõksud | FPO |

Mõrrad | FYK |

Piirded, tarad, ülevoolupaisud jne | FWR |

Koonuslõksud | FSN |

Õõtsevõrgud | FAR |

Lõkspüünised (määratlemata) | FIX |

Pealtheidetavad püünised |

Viskevõrgud | FCN |

Pealtheidetavad püünised (määratlemata) | FG |

Tragid |

Paaditragi | DRB |

Käsitragi | DRH |

Haarde- ja torkevahendid |

Harpuun | HAR |

Tõstevõrgud |

Portatiivsed tõstevõrgud | LNP |

Paadist kasutatavad tõstevõrgud | LNB |

Kaldalt kasutatavad statsionaarsed tõstevõrgud | LNS |

Tõstevõrgud (määratlemata) | LN |

Saagikäsitsemismasinad |

Pumbad | HMP |

Mehhaniseeritud tragid | HMD |

Saagikäsitsemismasinad (määratlemata) | HMX |

Muud püügivahendid | MIS |

Tundmatud püügivahendid | NK |

b) PÜÜGIKOORMUSÜHIKUTE MÄÄRATLUSED PÜÜGIVAHENDITE KATEGOORIATE JÄRGI

Püügikoormuse andmed esitatakse võimaluse korral kolmel tasemel.

A-kategooria

Püügivahend | Püügikoormusühik | Mõisted |

Haardnoodad (seinnoodad) | Püügivahendi kasutamiskordade arv | Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi. See meede on asjakohane, kui kalaparve suurus ja tihedus on seotud kalavarude rohkusega või kui püügivahendi kasutamine on juhuslikku laadi |

Kaldanoodad | Püügivahendi kasutamiskordade arv | Arv, mitu korda püügivahendit on kasutatud, olenemata asjaolust, kas saaki saadi |

Paadinoodad | Kalastatud tundide arv | Arv, mitu korda noota on kasutatud, korrutatuna püügiaja keskmise pikkusega |

Traalid | Tundide arv | Tundide arv, mille jooksul traal oli kalapüügiks vees (pelaagiline traal) või põhjas (põhjatraal) |

Paaditragid | Kalastatud tundide arv | Tundide arv, mille jooksul tragi oli kalapüügiks põhjas |

Nakkevõrgud (seisev- või triivvõrgud) | Püügikoormuse ühikute arv | Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna kasutuskordade arvuga (= teatava aja jooksul kasutatud võrkude kogupikkus meetrites jagatuna 100ga) |

Seisevvõrgud | Püügikoormuse ühikute arv | Võrkude pikkus väljendatuna 100 meetristes ühikutes, korrutatuna loomuste arvuga |

Lõkspüünis (katmata seisevnoodad) | Püügikoormuse ühikute arv | Kalastuspäevade arv korrutatuna loomuste arvuga |

Kaetud lõksud ja mõrrad | Püügikoormuse ühikute arv | Tõstete arv korrutatuna ühikute arvuga (= teataval ajavahemikul püütud ühikute arv) |

Õngejadad (seisev- või triivjadad) | Õngekonksud tuhandetes | Teataval ajavahemikul kalastamiseks kasutatud õngekonksude arv jagatuna 1 000 ga |

Õnged (ridavaga õnged, vedelid, rullõnged) | Õngitsemispäevade arv | Teataval ajavahemikul kasutatud õngede arv |

Harpuunid | (Märkida ainult püügikoormuse tasemed B ja C) |

B-kategooria

Kalastuspäevade arv : päevade arv, mil toimus kalapüük. Kui püügi olulise osa saagi otsimine tuleks kalastuspäevade alla märkida päevade arv, mil tegeldi otsimisega, kuid ei kalastatud.

C-kategooria

Kaldapäevade arv : peale kalastuspäevade ja otsimisele kulunud päevade tuleb märkida ka kõikide ülejäänud päevade arv, mil laev oli püügikohas.

Arvestatud püügikoormusprotsent (proportsionaalselt jaotatud püügikoormus)

Kuna kogusaagi püügikoormusühikud ei pruugi kättesaadavad olla, tuleks märkida arvestatud püügikoormuse määr. See arvutatakse järgmiselt:

(((kogusaak) - (saak, mille kohta on märgitud püügikoormus))×100)/(kogusaak)

c) LAEVA SUURUSKATEGOORIAD

(kooskõlas rahvusvahelise kalalaevade statistilise standardklassifikatsiooniga (ISSCFV))

Mahutavusklassid

Kogumahutavuse kategooria | Kood |

0—49,9 | 02 |

50—149,9 | 03 |

150—499,9 | 04 |

500—999,9 | 05 |

1 000—1 999,9 | 06 |

2 000—99 999,9 | 07 |

Teadmata | 00 |

d) PEAMISED PÜÜTAVAD LIIGID

Need liigid, millele püük on peaasjalikult suunatud. Need ei pruugi olla liigid, mis moodustavad suurema osa saagist. Liigid tuleks näidata kolmetähelise koodiga (vt I lisa).

______________

ê 2018/93

V LISA

MAGNETKANDJAL ESITATAVATE ANDMETE VORMING

ê 1636/2001 art 2 ja IV lisa(kohandatud)

A. KOODI VORMING

Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga a

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:).

Kirje koosneb järgmistest väljadest:

Väli | Märkused |

Riik | ISO 2täheline tähis (näit FR = Prantsusmaa) |

Aasta | näit 2001 või 01 |

FAO püügipiirkond | 21 = Atlandi ookeani loodeosa |

Püügirajoon | näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn |

Liigid | 3-täheline kood |

Saak | Tonnid |

Andmete edastamiseks kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga b

Andmed tuleb esitada eri pikkusega väljadest koosnevate kirjetena, mis eraldatakse kooloniga (:).

Kirje koosneb järgmistest väljadest:

Väli | Märkused |

Riik | ISO 2täheline tähis (näit FR = Prantsusmaa) |

Aasta | näit 0001 või 2001 aasta 2001 kohta |

Kuu | Näit 01 = jaanuar |

FAO püügipiirkond | 21 = Atlandi ookeani loodeosa |

Püügirajoon | näit 3Pn = NAFO alarajoon 3Pn |

Peamised püütavad liigid | 3täheline kood |

Laeva/püügivahendite kategooria | ISSCFG kood (näit 0TB2 = traallaudadega põhjatraal) |

Laeva suurusklass | ISSCFV kood (näit 04 = 150-499,9 GT): |

Keskmine kogumahutavus | Tonnid |

Mootori keskmine võimsus | Kilovatid |

Arvestatud püügikoormusprotsent | Numbritega |

Ühik | Liigi 3täheline kood või püügikoormuse kood (näit COD = tursk või A = püügikoormus A) |

Andmed | Saak (tonnides) või püügikoormusühik |

a) Saak tuleb märkida lossitud saagi eluskaalu ekvivalendina.

b) Riigi tähised:

Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Taani Saksamaa Eesti Kreeka Hispaania Prantsusmaa Iirimaa Island Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari Malta Madalmaad Norra Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovaki Vabariik Soome Rootsi Türgi Ühendkuningriik | BE BG CZ DK DE EE EL ES FR IE IS IT CY LV LT LU HU MT NL NO AT PL PT RO SI SK FI SE TR UK |

B. EUROOPA KOMISJONILE ANDMETE EDASTAMISE MEETOD

Andmed tuleb võimaluse korral edastada elektroonilisel kujul (näiteks elektronkirjaga).

Kui see ei ole võimalik, võib andmeid edastada andmefailina 3,5" HD-disketil.

_____________

é

LISA VI

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2018/93 (ELT L 186, 28.7.1993, lk 1) |

1994. aasta ühinemisakt, I lisa, lõike X punkt 6 (ELT L 241, 29.8.1994, lk 189) |

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1636/2001 (ELT L 222, 17.8.2001, lk 1) |

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) | ainult art 3 ja III lisa, lk 44 |

2003. aasta ühinemisakt, II lisa, lõike 10 punkt 9 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 571) |

_____________

LISA VII

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 2018/93 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikkel 3 | Artikkel 3 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 5 |

Artikkel 6 lg 1 ja 2 | Artikkel 6 lg 1 ja 2 |

Artikkel 6 lg 3 | – |

Artikkel 7 lg 1 | Artikkel 7 lg 1 |

Artikkel 7 lg 2 | Artikkel 7 lg 2 |

Artikkel 7 lg 3 | – |

Artikkel 7 lg 4 | Artikkel 7 lg 3 |

Artikkel 8 | – |

– | Artikkel 8 |

Artikkel 9 | Artikkel 9 |

Lisa I | Lisa I |

Lisa II | Lisa II |

Lisa III | Lisa III |

Lisa IV | Lisa IV |

Lisa V | Lisa V |

– | Lisa VI |

– | Lisa VII |

__________________

[1] KOM(87) 868 PV.

[2] Teostatud vastavalt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile ja nõukogule - acquis communautaire ’i kodifitseerimisest KOM(2001) 645 lõplik.

[3] Vt käesoleva ettepaneku VI lisa.

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[5] ELT C 255, 21.10.2006, lk 1.

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] EÜT L 186, 28.7.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (EÜT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[10] Vt lisa VI.

[11] EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 653/80 (EÜT L 74, 20.3.1980, lk 1).

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (EÜT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[13] EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

[14] EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

[15] Nimetatud kaht alaüksust ei ole märgitud NAFO konventsiooni kuuendas trükis (mai 2000). NAFO üldnõukogu kinnitas need NAFO teadusnõukogu ettepanekul vastavalt NAFO konventsiooni XX artikli lõikele 2.