ET

Brüssel 9.11.2007

KOM(2007) 701 lõplik

2007/0242 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga

(komisjoni esitatud)

{SEK(2007) 1481}

{SEK(2007) 1482}

SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

7. septembril 2006 tühistas Euroopa Ühenduste Kohus 2004. aasta puuvillareformi, leides, et proportsionaalsuse põhimõtet oli rikutud järgmiste asjaolude tõttu:

– EÜ ei olnud viinud läbi uuringut reformide mõju kohta;

– EÜ ei olnud hindamis- ja otsustamisprotsessis arvestanud otseste tööjõukuludega;

– EÜ ei olnud arvesse võtnud uue süsteemi mõju toorpuuvillatööstusele, mis on puuvillatootmisega otseselt seotud, kuigi seda protokollis käsitletud ei ole.

Sellest tulenevalt pöörasid komisjoni talitused mõjuanalüüsi eri järkudes nendele asjaoludele erilist tähelepanu.

Käesoleva ettepanekuga võetakse kasutusele puuvillatoetuste uus süsteem, mille eesmärk on edendada puuvillasektori konkurentsivõimelist, säästvat ja turukeskset arengut, tagades samal ajal protokollist tulenevate kohustuste järgimise.

· Üldine taust

Puuvillasektoril on hoolimata selle suhteliselt väikesest tähtsusest Euroopa Liidule tervikuna ja väikesest osast põllumajanduse lõpptoodangus (üksnes 0,15 %) oluline piirkondlik mõju kahes peamises tootjaliikmesriigis. Kreekas kasvatatakse ligikaudu 76 % ELi kogutoodangust (umbes 1,45 miljonit tonni toorpuuvilla). 2005. aastal moodustas puuvill 9 % Kreeka ja 1,3 % Hispaania, ELi teise peamise puuvillatootja kogu põllumajandustoodangust. Vähesel määral kasvatatakse puuvilla ka Bulgaarias, Portugalis seda aga enam ei kasvatata.

Kreekas on enamik puuvilla kasvupinnast (380 000 ha) jaotunud kolme piirkonna vahel: need on Tessaalia, Makedoonia-Traakia ja Kesk-Kreeka. Hispaanias on tootmine koondunud Andaluusiasse ning toimub peamiselt Sevilla ja Cordoba provintsides. 2007. aastal moodustas puuvilla kogu kasvupind Hispaanias umbes 65 000 ha.

Euroopa Liidus on puuvilla kasvatavad põllumajandusettevõtted enamikus väikesed (Kreekas 4,5 ha ja Hispaanias 11 ha) ning neid on palju (79 700 Kreekas ja 9 500 Hispaanias). Kreekas on puuvillaettevõtted rohkem spetsialiseerunud, Tessaalias on keskendutud peaaegu ainult puuvilla tootmisele.

Viimastel aastatel on hakatud tähelepanu pöörama puuvillakasvatuse keskkonnamõjule.

Puuvillakasvatust, mis sõltub niisutamisest ja väetistest, seostatakse laialdaselt bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja mulla vaesumisega. Lisaks sellele teeb muret fütosanitaartoodete ja eriti putukamürkide intensiivne kasutus, ning defoliantide kasutamine saagikoristuse ajal.

Puuvilla töötlemise tasandil tegutseb hulk eraettevõtteid ja ühistuid, kes muudavad toorpuuvilla kasutamiskõlblikuks lõugutamise ehk puuvillakiudude seemnetest eraldamise teel. Hispaania 29 toorpuuvillatehase (millest ligi pooled on ühistud) lõugutamisvõimsus ületab kaugelt riigi puuvillatoodangu. Kreekas on lõugutamisvõimsus tootmisega rohkem tasakaalus ja ühistud omavad väiksemat hulka tehaseid (20 tehast 73-st).

Rahvusvahelisel areenil on ELil puuvillatootmises väga väike osakaal, siin toodetakse üksnes 2 % kogu maailma puuvillatoodangust. Peamised tootjad on Hiina (24 %), USA (20 %) ja India (14 %).

Euroopa Liit on üks puuvilla netoimportijatest maailmas. Maailma puuvillaekspordi liider on USA, kes ekspordib praegu umbes 2,75 miljonit tonni ehk 36,5 % maailmakaubandusest.

Puuvilla suurimateks tarbijateks on riigid, kus puuvilla tootmine on pikaajaliste traditsioonidega tööstusharu. Hiina kasutab ära 32 % kogu maailma puuvillast, järgmisel kohal on USA (14 %) ja India (7 %). Euroopa Liit tarbib umbes 0,6 miljonit tonni lõugutatud puuvilla (2,7 % maailma kogutoodangust) ja see on koondunud peamiselt Itaaliasse, Portugali ja Saksamaale.

ELi positsioon marginaalse puuvillatootjana muudab ka ELi toodangu mõju maailmaturu hinnamuutustele üliväikeseks. Seda võimendab ka asjaolu, et EL ei kasuta kõnealuses sektoris eksporditoetusi ning pakub tollimaksuvaba turulepääsu. Ja kuigi teiste arenenud ning arenevate riikide poliitikal on olnud maailma puuvillahindadele märkimisväärne mõju, on hinnalanguse peamiseks põhjustajaks siiski sünteetika kasvav konkurents.

Euroopas võeti esimene puuvillatoetuste süsteem kasutusele Kreeka ühinemisel Euroopa Ühendusega 1980. aastal, seejärel laienes toetuskava 1986. aastal Hispaaniale ja Portugalile. Ühinemislepingule lisatud protokollis oli sätestatud, et ühendus tagab puuvillatootmise toetamise piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis. Toetussüsteem pidi asjaomastele tootjatele võimaldama rahuldava sissetuleku teenimist ja sisaldama tootmisabi andmist.

Esialgne süsteem põhines „hinnavahetoetusel”, mida anti töötlejatele, kes maksid miinimumhinda neid toorpuuvillaga (lõugutamata puuvillaga) varustavatele põllumajandustootjatele. Toetusi ja miinimumhinda arvestati ühenduse taotlushinna ja maailmaturuhinna vahelise erinevuse alusel. See süsteem tõi kaasa ELi puuvillasektori ulatusliku laienemise.

Viimastel aastatel on ühist põllumajanduspoliitikat põhjalikult reformitud eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, parandada toidu ohutust ja kvaliteeti, stabiliseerida põllumajandusettevõtete sissetulekuid, lõimida keskkonnaprobleeme põllumajanduspoliitikaga, arendada maapiirkondade elujõulisust ning lihtsustada ja soodustada detsentraliseerimist. Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi peamine juhtpõhimõte oli üleminek hinna- ja tootmistoetustelt toodanguga sidumata sissetulekutoetusele.

Puuvillasektori ja teiste sektorite vaheliste erinevuste vähendamiseks võttis nõukogu 2004. aasta aprillis vastu uue puuvillatoetuste kava, mis põhines otse puuvillakasvatajatele makstaval toodanguga sidumata sissetulekutoetusel ja põllukultuurist sõltuval (pindala)toetusel. Kava jõustus 2006. aasta jaanuaris.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) IV jaotise 10A. peatükis on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul. Kõnealune peatükk on tühistatud Euroopa kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04. Nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamiseks ja selle mõju hindamiseks telliti kaks sõltumatut uuringut, et analüüsida puuvillatootmise sotsiaalmajanduslikke aspekte ja hinnata toetussüsteemi keskkonnamõju. Mõlema uuringu puhul põhinesid andmete kogumine ja mõju hindamine sidusrühmadele saadetud konkreetsetel küsimustikel ja ekspertide tehtud intervjuudel.

Komisjoni talitused korraldasid huvitatud isikutele ka õpikodasid ja seminare. Need konsultatsioonid olid täienduseks puuvillaturu nõuandekomitee ja looduslike kiudude turukorralduse komitee tegevuse raames peetud puuvillasektori spetsialistide regulaarsetele koosolekutele. Korraldati ka kohtumisi töötajate esindajatega ning arengupoliitika ja keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate vabaühendustega, samuti puuvillavaldkonnas asjatundlike teadlastega ning ametivõimudega piirkondadest, kus puuvilla kasvatamine on tähtis.

Internetis viidi läbi avalik arutelu 8. maist 2007 kuni 22. juunini 2007. Komisjon sai 320 vastust, mis andsid täiendavat tagasisidet laiemalt avalikkuselt.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad

põllumajandus ja statistika

Kasutatud meetodid

Sõltumatud uuringud ja konsulteerimine sidusrühmadega.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Vt eespool.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Konsulteerimise tulemused on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/agriculture/consultations/cotton/index_en.htm.

· Mõju hindamine

Komisjon korraldas mõju hindamise, mis on nimetatud Euroopa veebilehel kättesaadavas komisjoni 2007. aasta õigusloome- ja tööprogrammis.

3) Ettepaneku õiguslik külg

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Uuel puuvillatoetuste süsteemil peaksid olema järgmised eesmärgid:

o tagada põllumajandustegevuse jätkumine osana puuvillatootmispiirkondade säästvast arengust;

o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad reformitud ühise põllumajanduspoliitika põhimõtetele;

o tagada, et puuvillatootjatele antavad toetused vastavad ELi kohustustele Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja piirata mis tahes negatiivset mõju arengumaadele;

o hoida ELi eelarve stabiilsena ja kontrollitavana;

o muuta ELi puuvillasektor konkurentsivõimelisemaks ja turule orienteerituks;

o vähendada puuvillatootmise mõju keskkonnale;

o lihtsustada puuvillatootjate toetussüsteemi korraldust.

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks soovitatakse käesolevas ettepanekus, et 65 % vahenditest, mis olid puuvillasektorile eraldatud enne 2004. aasta reformi, lõimitakse jätkuvalt ühtsesse otsemaksete kavasse. See tagaks puuvillakasvatajatele teatava stabiilse sissetuleku, nagu see on muude põllumajandustootjate puhul, kes saavad toodanguga sidumata toetust, ja samas oleks neil vabadus kohaneda turu arenguga.

Ülejäänud 35 % oleks pindalatoetuse kujul jätkuvalt seotud puuvilla tootmisega. Kõnealused toodanguga seotud toetused on ette nähtud puuvillakasvatuse jätkumiseks sel määral, mis on vajalik toorpuuvillatööstuse kaitseks piirkondades, kus see on tähtis majandustegevus.

Euroopa Kohus tõstatas eelkõige toetuste toodangust lahtisidumiseks valitud määra põhjendatuse küsimuse. Küsimus on selles, kuidas saaks ühise põllumajanduspoliitika reform hõlmata puuvillatoetuste süsteemi ja järgida samal ajal Kreeka ning Hispaania ja Portugali ühinemisaktide puuvilla käsitlevates protokollides sätestatud eesmärke.

Mõju hindamise käigus tehtud analüüsidest ja täiendavatele küsimustikele saadud vastustest selgus, millised tootmisstruktuurid ja tegureid mõjutavad põllumajandustootjate otsustusprotsessi. Kvantitatiivse modelleerimise abil ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata tarnete ja toodanguga seotud toetuste omavahelist suhet. Sellest olenemata on läbiviidud simulatsioonide abil jõutud üksmeelele selles, et keskpikas perspektiivis soodustaks puuvillatootmise jätkumist toodanguga seotud toetuste määr, mis oleks ligikaudu 35 % – nii peetaks kinni protokollist ja ühtlasi ka ühise põllumajanduspoliitika reformi põhimõtetest.

2004. aastal otsustas nõukogu kehtestada toodanguga seotuse määraks 35 %, kuigi komisjon oli teinud ettepaneku 40 %-lise määra kehtestamiseks. Praegu tooks tagasipöördumine kõrgema toodanguga seotuse määra juurde kaasa suure töökoormuse liikmesriikide haldusasutuste jaoks ja tähendaks puuvillakasvatajatele ühtse otsemaksete kava raames makstavate toetuste vähendamist.

Haldamise seisukohast tähendaks toodanguga seotuse määra ülespoole nihutamine toodangust lahtisidumise määra vähendamist ja sellest tulenevalt kõikidele asjaomaste liikmesriikide traditsioonilistele tootjatele 2006. aastal eraldatud toetusõiguste ümberarvutamist. Vastupidiselt eelnevale ei suurendaks 35 %-lise toodanguga seotuse määra juurde jäämine halduskoormust.

Kui kehtestataks kõrgem lahtisidumise määr kui 65 %, tekitaks see puuvillasektoris ulatusliku ohu, et tootmine võib katkeda. Seepärast on komisjon pärast mõjuhindamises kirjeldatud võimalike stsenaariumide analüüsimist jõudnud järeldusele, et võetud eesmärkide täitmiseks tuleks jääda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praeguse tasakaalu juurde ning süsteemi mõne väiksema muudatusega täiendada.

On tehtud ettepanek jätta külvipinna maksimumsuuruseks endiselt 450 597 ha (370 000 ha Kreekas, 70 000 ha Hispaanias, 360 ha Portugalis ja 10 237 ha Bulgaarias). Pindalatoetused jääksid samuti endisele tasemele ja juhul, kui toetusetaotlused ületavad liikmesriigile määratud suurima külvipinna, vähendataks neid proportsionaalselt.

Nii toodanguga sidumata toetuse kui ka põllukultuurist sõltuva pindalatoetuse puhul tuleb endiselt kinni pidada nõuetele vastavuse kriteeriumidest, mille tulemusel saavutatakse keskkonnasõbralikum puuvillatootmine ilma sissetulekuid mõjutamata.

Põllukultuurist sõltuvat toetust antakse abikõlbliku puuvillahektari kohta tingimusel, et põldu hooldatakse vähemalt kuni saagi koristamiseni, ilma kohustuseta puuvilla tarnida või müüa. Puuvill peab vastama miinimumnõuetele: olema veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

On tehtud ettepanek toetada tootmisharudevahelisi organisatsioone, et aidata puuvilla turustamist paremini koordineerida, puuvillakasvatajate ja –töötlejate vahelisi lepinguid sõlmida ning puuvilla kvaliteeti parandada.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143d sätestatud finantsülekanne restruktureerimiseks puuvillapiirkondades (alates 2007. eelarveaastast 22 miljonit eurot kalendriaasta kohta) on juba Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) kättesaadavaks tehtud ning komisjoni otsustega nr 2006/410/EÜ ja 2006/636/EÜ sisse arvatud maaelu arenguks antava ühenduse toetuse summa jaotusesse, mida esitatakse aastate kaupa iga liikmesriigi kohta. Seega on ajavahemikul 2007–2013 võimalik kasutada täiendavat summat 154 miljoni euro ulatuses, mis on täiendav ühenduse toetus puuvillatootmispiirkondades võetavate meetmete jaoks. See võimaldaks liikmesriikidel veelgi paremini toetada näiteks puuvillakasvatusettevõtete ja toorpuuvillatööstuse restruktureerimist.

ELi puuvilla müügiedenduseks soovitatakse luua päritolu näitav märgis. Sellist selget soovi väljendasid sidusrühmad konsultatsiooniprotsessi käigus.

2006. aasta märtsis võttis komisjon endale ülesandeks vaadata läbi määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) toimimisega seotud poliitikavaldkond. Selle raames uurib komisjon ka võimalust arvata puuvill kõnealuse määruse reguleerimisalasse.

Ühenduse puuvilla imago arendamiseks ja selle kasutamise edendamiseks analüüsib komisjon, kui asjakohane, tulemuslik ja tõhus oleks teatavate tervenisti ELis toodetud ja valmistatud puuvillatoodete lisamine teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega hõlmatud toodete hulka.

· Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37 lõige 2 ja protokoll nr 4 puuvilla kohta (lisatud 1979. aasta ühinemisaktile).

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanekuga jäävad liikmesriikide vastutusalasse järgmised olulised elemendid:

– puuvillakasvatusmaa heakskiitmine,

– sortide heakskiitmine,

– tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmine,

– toetusõiguste andmine,

– keskkonnaeeskirjade sõnastamine.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, kuna järgib ühise põllumajanduspoliitika üldeesmärke ja tagab protokollis nr 4 määratud kohustuste täitmise.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): nõukogu määrus, millega kehtestatakse uus puuvillatoetuste süsteem, millega asendatakse Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04 tühistatud toetuskava.

4) Mõju eelarvele

Riigi baaskülvipind ja abikõlbliku hektari kohta antav abisumma jäävad praeguse olukorraga võrreldes muutumatuks. Kuna toodanguga seotud toetus väheneb 10 eurolt hektari kohta 3 eurole hektari kohta nende põllumajandustootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed, vähendatakse siiski nendele põllumajandustootjatele eraldatud summat 4,4 miljonilt eurolt 1,4 miljoni euroni, mis peaks korvama kõik teavitamisele ja müügiedendusele tehtud lisakulutused.

2007/0242 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Kreeka ühinemisakti, eriti selle puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõiget 6 [1],

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 [4] IV jaotise 10A. peatükis, mis on lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 864/2004 [5] artikli 1 lõikega 20, on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul.

(2) Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C–310/04 [6] tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et „nõukogu, kes võttis vastu määruse nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on kehtestatud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik“ ning et kohtul ei olnud võimalik „välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 %-le varasema abisüsteemis raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 teises lõikes toodud eesmärgi täitmine, milleks on tagada selle kultuuri kasvatamise kasumlikkus ja seega selle jätkuv kasvatamine“. Samuti mõistis kohus, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.

(3) Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.

(4) Uus toetuskava peaks vastama Kreeka ühinemisaktile liidetud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis; võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.

(5) Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Seetõttu algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.

(6) Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsetoetuste kava kehtestamine on olulised elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis, mille eesmärgiks on liikuda hinna- ja tootmistoetuste põhimõtte juurest põllumajandustootjate sissetulekutoetuste põhimõtte suunas. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete puhul.

(7) Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillatoetused peamiselt toodangust lahti siduda ja lõimida ühtse otsemaksete kavaga.

(8) Puuvillasektori toetuskava täielikul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega abikõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbiviidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saadaolev toetus hektari kohta oleks 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.

(9) Ülejäänud 65 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.

(10) Keskkonnahoidlikel põhjustel tuleks liikmesriigi kohta määrata baaskülvipind, et puuvillaga külvatud põldude hulka piirata. Lisaks sellele peaksid abikõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.

(11) Toorpuuvillatööstuse vajaduste rahuldamiseks peaks abikõlblikkus olema seotud tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteediga.

(12) Selleks et puuvillakasvatajad ja toorpuuvillatöötlejad saaksid puuvilla kvaliteeti parandada, tuleks soodustada liikmesriikide poolt heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide asutamist. Ühendus peaks nende organisatsioonide tegevust kaudselt toetama organisatsioonide liikmetest põllumajandustootjatele antavat toetust suurendades.

(13) Puuvillatoetuste uue süsteemi rakendamiseks kalendriaasta algusest tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2008.

(14) Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt.

(1) IV jaotise 10A. peatükk asendatakse järgmisega:

„10a. peatükk

Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus

Artikkel 110a – Reguleerimisala

Toetust makstakse CN-koodi 5201 00 alla kuuluva puuvilla tootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

Artikkel 110b – Abikõlblikkus

1. Toetust antakse abikõlbliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. Abikõlblikuks loetakse maad, mis paikneb põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud, sellele on külvatud heakskiidetud sorte ja saagi tegelik koristamine sellelt toimub normaalsetel kasvutingimustel.

Artiklis 110a osutatud toetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.

2. Liikmesriigid kiidavad heaks lõikes 1 osutatud maa ja sordid vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele ja tingimustele, mis kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 110c –– Baaskülvipinnad ja summad

1. Kehtestatakse alljärgnevad riikide baaskülvipinnad:

– Bulgaaria: 10 237 ha,

– Kreeka: 370 000 ha,

– Hispaania: 70 000 ha,

– Portugal: 360 ha.

2. Kehtestatakse alljärgnevad toetuse summad iga abikõlbliku hektari kohta:

– Bulgaaria: 263 eurot,

– Kreeka: 594 eurot 300 000 hektarile ja 342,85 eurot ülejäänud 70 000 hektarile,

– Hispaania: 1 039 eurot,

– Portugal: 556 eurot.

3. Kui abikõlblik puuvillamaa antud liikmesriigis ja antud aastal ületab lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna, vähendatakse lõikes 2 nimetatud toetust proportsionaalselt baaskülvipinna ületamisega.

Kreeka puhul kohaldatakse proportsionaalset vähendamist siiski sellise toetussumma suhtes, mis on fikseeritud riigi baaskülvipinna 70 000 ha suhtes selleks, et kinni pidada üldsummast 202,2 miljonit eurot.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 110d – Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid

1. Käesolevas peatükis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon” juriidilist isikut, mis koosneb puuvillakasvatajatest ja vähemalt ühest toorpuuvillatöötlejast ning mille tegevus on järgmine:

– kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige turu-uuringute ja turuülevaadete abil,

– ühenduse eeskirjadega kokkusobivate tüüplepingute koostamine,

– tootmise ümberorienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele,

– meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks,

– turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedi sertifitseerimissüsteemide kaudu.

2. Liikmesriik, kelle territooriumil toorpuuvillatöötlejad on asutatud, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis täidab vastavalt artikli 144 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud kriteeriume.

Artikkel 110e – Toetuse maksmine

1. Põllumajandustootjatele antakse toetust abikõlbliku hektari kohta vastavalt artiklile 110c.

2. Põllumajandustootjatele, kes on heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmed, antakse toetust artikli 110c lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna abikõlbliku hektari kohta, mida suurendatakse 3 euro võrra.

(2) Artikli 156 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) IV jaotise 10A. peatükki kohaldatakse 1. jaanuarist 2008 alates sellest kuupäevast külvatud puuvilla puhul.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2008.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS | |

| |

1. | EELARVERUBRIIK: (nomenklatuur 2007)05 03 01 0205 03 02 40 | ASSIGNEERINGUD:2007. aasta eelarve 2 111 miljonit eurot 261 miljonit eurot |

2. | PEALKIRI:Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) seoses puuvilla toetuskavaga |

3. | ÕIGUSLIK ALUS:Asutamislepingu artikli 37 lõige 2 |

4. | EESMÄRGID:Pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2004 kehtestatud puuvillasektori reformi ja Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsust kohtuasjas C–310/04, millega tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10A. peatükk, on käesoleva ettepaneku eesmärk sätestada põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uued tingimused. |

5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2007 (miljonites eurodes) | EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) |

5.0 | KULUD– EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED)– RIIGIASUTUSED– MUUD | – | – | 277,1 |

5.1 | TULUD– EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD)– RIIKLIKUD | – | – | – |

| | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | 277,3 | 277,4 | 277,5 | 277,8 | 278,1 |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – | – |

| | 2014 | 2015 | 2016 | alates 2017 |

5.0.2 | KAVANDATUD KULUD | 278,3 | 278,6 | 278,9 | 279,1 |

5.1.2 | KAVANDATUD TULUD | – | – | – | – |

5.2 | ARVUTAMISMEETOD: Vt lisa. |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAKOHASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |

6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |

6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |

MÄRKUSED:Ettepanek ei muuda toodanguga seotud ja sidumata toetuste praegust tasakaalu ega muuda toodanguga sidumata toetuse tingimusi. Toodanguga seotud toetuste osas ei too ettepanek praeguse süsteemiga võrreldes kaasa täiendavaid kulutusi, sest baaskülvipinnad ja toetuse tase ei muutu. Siiski hoitakse kokku 3 miljonit eurot, sest väheneb heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmetest põllumajandustootjatele antav tootmisega seotud toetus. |

LISA

1 – Põllukultuurist sõltuv puuvillatoetus (Kreeka, Portugal, Hispaania) – eelarve punkt 05 03 02 40 |

| Kreeka | Hispaania | Portugal |

Baaskülvipind | 300 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |

Toetuse tase | 594 €/ha | 1 039 €/ha | 556 €/ha |

ning | | | |

Baaskülvipind | 70 000 ha | | |

Toetuse tase | 342,85 €/ha | | |

| | | |

Vahesumma 1 | 202 199 500 € | 72 730 000 € | 200 160 € |

Toetuse taseme kasv tootjate puhul, kes on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liikmed | | | |

Baaskülvipind | 370 000 ha | 70 000 ha | 360 ha |

Toetuse tase | 3 €/ha | 3 €/ha | 3 €/ha |

Vahesumma 2 | 1 110 000 € | 210 000 € | 1 080 € |

| | | |

Kokku | 203 309 500 € | 72 940 000 € | 201 240 € |

Kokku EL 15 igal eelarveaastal | 276 450 740 € |

|

|

2 – Bulgaaria: lisamine ühtsesse otsemaksete kavasse – punkt 05 03 01 02 | |

Baaskülvipind | 10 237 ha | | |

Toetuse tase | 263 €/ha | | |

Kokku | 2 692 331 € | | |

Eelarveaasta | | Kasutuselevõtu määr Bulgaariale | |

2008 | 673 083 € | 25% | |

2009 | 807 699 € | 30% | |

2010 | 942 316 € | 35% | |

2011 | 1 076 932 € | 40% | |

2012 | 1 346 166 € | 50% | |

2013 | 1 615 399 € | 60% | |

2014 | 1 884 632 € | 70% | |

2015 | 2 153 865 € | 80% | |

2016 | 2 423 098 € | 90% | |

alates 2017 | 2 692 331 € | 100% | |

| | | |

| | | |

Kogukulud: 1 + 2 | | |

Eelarveaasta | Kokku | | |

2008 | 277 123 823 € | | |

2009 | 277 258 439 € | | |

2010 | 277 393 056 € | | |

2011 | 277 527 672 € | | |

2012 | 277 796 906 € | | |

2013 | 278 066 139 € | | |

2014 | 278 335 372 € | | |

2015 | 278 604 605 € | | |

2016 | 278 873 838 € | | |

alates 2017 | 279 143 071 € | | |

[1] EÜT L 291, 19.11.1979, lk 174. Protokolli on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

[2] ELT C …, …, lk ….

[3] ELT C …, …, lk ….

[4] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 552/2007 (ELT L 131, 23.5.2007, lk 10).

[5] ELT L 161, 30.4.2004, lk 48.

[6] EKL 2006, lk I-7285.

--------------------------------------------------