[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.11.2007

KOM(2007) 677 lõplik

2007/0238 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavaid sätteid

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettevõtjatelt ja liikmesriikidelt saadud märkused osutasid vajadusele muuta 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi "käibemaksudirektiiv")) teatavaid sätteid. Ükski muudatus ei vaidlusta käibemaksudirektiivi üldpõhimõtteid ega ole piisavalt oluline, et oleks põhjendatud uue direktiivi ettepaneku esitamine. Seepärast tundus sobiv, et kõik muudatused, mis oleks vaja käibemaksudirektiivi lisada, koondataks ühte ettepanekusse. Muudatused on seotud maagaasi tarnimisele ning elektri, soojus- ja/või jahutusenergia tootmisele kohaldatava maksustamise korraga, EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel loodud ühisettevõtete maksustamisega, Euroopa Liidu laienemise teatavate tagajärgede arvessevõtmisega ning sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamise tingimustega. |

120 | Üldine taust Gaasi ja elektri suhtes kehtiv käibemaksusüsteem on suures osas määratletud 7. oktoobri 2003. aasta direktiiviga 2003/92/EÜ. Paraku ilmnes, et kõnealuses direktiivis kasutatud tehniliste mõistete tõttu on selle direktiiviga määratletud uue maksusüsteemi reguleerimisala liialt piiratud ega vasta tegelikule majanduslikule olukorrale, eriti maagaasi tarnetele kohaldatava käibemaksu puhul ning käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamise puhul maagaasi importimisel. Lisaks selgus, et soojus- või jahutusenergia tarnimine asjakohaste võrkude kaudu toimub sarnaselt maagaasi ja elektri tarnimisega, ning seetõttu oleks kõnealustes sektorites mõistlik kohaldada ühesuguseid eeskirju. EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt on ühendusel õigus asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks. 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ kinnitas nõukogu, et aastateks 2007.–2013. kavandatud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi elluviimiseks võib ta asutada ühisettevõtteid ning tõenäoliselt kasutatakse seda õigust tulevikus üha rohkem. Seepärast on vaja määratleda ühisettevõtete suhtes kohaldatav maksusüsteem. Sarnaselt teiste uute liikmesriikidega lubati ka Bulgaarial ja Rumeenial kohaldada Euroopa Liiduga ühinemisel erandeid seoses väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava maksuvabastusega ning rahvusvahelise reisijateveo suhtes kohaldatava käibemaksukorraga. Läbipaistvuse ja ühtsuse tagamiseks tuleks kõnealused erandid lisada käibemaksudirektiivi. Kehtivate aluspõhimõtete kohaselt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata ainult nende kaupade ja teenuste soetamisel, mida kasutatakse mahaarvamisõigust andvate tehingute tarbeks. Euroopa Ühenduse Kohtu otsuse kohaselt on maksukohustuslasel õigus kajastada segakasutuses olevat vara täies ulatuses või osaliselt oma majandustegevuses. Kui ettevõtja otsustab kajastada kõnealust vara täies ulatuses oma majandustegevuses, on tal õigus sisendkäibemaks kohe ja täies ulatuses maha arvata olenemata sellest, kas vara kasutatakse ühtaegu nii ettevõtluse kui ka muul kui ettevõtluse eesmärgil. Teisalt aga maksustatakse muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutatavat vara käibemaksuga samal viisil kui teenuse osutamist tasu eest, s.t teenuste osutamisega seotud kogukulu põhjal. Kuigi teoreetiliselt peaks maksukohustuslase mis tahes valik viima ühesuguse tulemuseni, tuleb märkida, et segakasutuses oleva vara kajastamine täies ulatuses ettevõtja majandustegevuses loob rahavoogude eelise, sest vara kasutamisega muul kui ettevõtluse eesmärgil kaasneb maksukohustuse vähenemine, mis on seda suurem, mida rohkem vara kasutatakse muul kui ettevõtluse eesmärgil. Eriti kehtib eespool öeldu kinnisasja kohta, võttes arvesse, et kinnisasja soetusmaksumus on sageli märkimisväärne, et seda on võimalik üheaegselt kasutada nii ettevõtluse kui ka muul kui ettevõtluse eesmärgil (ning sageli seda ka tehakse), et kinnisasja kasutusiga on tunduvalt pikem kui muude majanduslikul eesmärgil kasutatavate varade puhul. Seepärast tundub mõistlik kohandada käibemaksu mahaarvamist kinnisasja puhul selliselt, et kohese sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse puhul järgitaks rangemalt eespool nimetatud põhimõtet ega võimaldataks kasutada teatavaid skeeme põhjendamatute rahavoo soodustuste loomiseks. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ühist käibemaksusüsteemi reguleeritakse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiviga 2006/112/EÜ. Kõnealune direktiiv sündis 17. mai 1977. aasta käibemaksu 6. direktiivi 77/388/EMÜ ümbersõnastamise tulemusena. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Kuna ettepanek hõlmab peamiselt tehnilisi muudatusi, konsulteeriti ainult liikmesriikidega käibemaksukomitee ja 1. töörühma raames. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Direktiivi ettepanek hõlmab peamiselt tehnilist laadi sätteid ega vaidlusta Euroopa Liidu käibemaksualaste õigusaktide üldpõhimõtteid. Üldpõhimõtete kehtestamine käibemaksu mahaarvamisõiguse kohaldamiseks peaks kaotama võimalikud erinevused maksukohuslaste vahel. Sellise eeskirja kohaldamine oleks neutraalne nii maksukohustuslaste kui ka maksuametite suhtes. Meetme mõju ei ole seega tarvis hinnata. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepaneku kohaselt soovitatakse laiendada maagaasi ja elektrienergia käibemaksuga maksustamise korda maagaasi tarnimisele ja importimisele nii gaasijuhtmete kaudu kui gaasitankeritega. Samuti soovitakse kohaldada kõnealust maksustamise korda soojus- või jahutusenergia tarnimisel ja importimisel asjakohaste võrkude kaudu. Ettepaneku kohaselt oleks teenuste käibemaksuga maksustamise kohaks liikmesriik, kus asub mis tahes teenuse saaja, mis on seotud juurdepääsuga elektri, maagaasi, soojus- ja/või jahutusenergia ülekandevõrgule, mitte ainult juurdepääsuga jaotusvõrgule. Ettepanekuga lihtsustatakse menetlust, mis võimaldab liikmesriigil kohaldada vähendatud käibemaksu määra maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte puhul. Lisaks tehakse ettepanek täpsustada EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel loodud ühisettevõtete käibemaksuga maksustamise korda. Ühenduse tasandil loodud ettevõtete puhul, mille eesmärk on toetada ühenduse jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas, tuleb arvestada nende seisundit ja rahastamise viisi. Kuna kõnealuste ettevõtete rahastamine toimub vastavalt finantsmääruse artiklile 185 ühenduse vahenditest, siis ei saa pidadapõhjendatuks, et kaupade ja teenuste ostmisel (mis tavaliselt ei kuulu käibemaksust vabastamisele, sest ettevõttel ei ole maksustatavat tulu) laekub sisendkäibemaks asjaomase liikmesriigi eelarvesse. Olukorra vältimiseks tuleks neid ühisettevõtteid käsitleda kui rahvusvahelisi organisatsioone, sest nad on loodud Euroopa Ühenduste poolt, nad on juriidilised isikud ning saavad toetusi ühenduse eelarvest. Täpsustuseks tuleb lisada, et käibemaksuvabastust ei kohaldata ettevõtte töötajate isiklikuks tarbeks soetatud kaupadele ja teenustele. Euroopa Liiduga ühinemise käigus on Bulgaarial ja Rumeenial lubatud kohaldada maksuvabastust väikeettevõtjatele ja käibemaksuvabastust rahvusvahelise reisijateveoga tegelevatele ettevõtjatele. Kõnealused maksuvabastused peaksid kajastuma ka käibemaksudirektiivis, nagu see on teiste liikmesriikide puhul. Selleks et kohaldada paremini põhimõtet, mille kohaselt saab käibemaksu maha arvata vaid nende teenuste ja kaupade puhul, mis on seotud tehingutega, mis annavad õiguse sellisele mahaarvamisele, tehakse ettepanek lubada (juhul kui segakasutuses olev kinnisasi kuulub ettevõtte varade hulka) käibemaksu kohest mahaarvamist üksnes proportsionaalselt hoone tegeliku kasutamisega oma ettevõtluse eesmärgil. Samas on tehtud ettepanek korrigeerimissüsteemi rakendamiseks, mille puhul arvestataks kinnisasja kasutamist ettevõtluse ning muul kui ettevõtluse eesmärgil. |

310 | Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 93. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda iseseisvalt saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel: |

321 | käesoleva ettepanekuga hõlmatud valdkonnad on juba reguleeritud ühenduse õigusaktiga (nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ); kehtivaid ühenduse õigusakte saab muuta vaid ühenduse õigusaktidega; |

323 | liikmesriigid ei saa vastu võtta riiklikku õigusakti, mis oleks vastuolus ühenduse ühtlustatud õigusaktiga; sel juhul tuleks eelnevalt muuta kehtivat ühenduse õigusakti. |

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel: |

324 | kehtivaid ühenduse õigusakte saab muuta vaid ühenduse õigusaktidega; |

325 | ühenduse ühtlustatud õigusakti muutmine nõuab meetmete võtmist ühenduse tasandil; |

327 | ettepanek hõlmab vaid nende kehtivate sätete muutmist, mis ei ole enam asjakohased. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

331 | kavandatavad meetmed on esitatud direktiivi ettepaneku kujul. Käibemaksuga maksustamise koha peab siiski kindlaks määrama ühtselt. Käibemaksu mahaarvamisõiguse korda tuleb ühtlustada. |

332 | Kavandatavate meetmetega soovitakse kehtivat käibemaksuga maksustamise korda põhiliselt täpsustada ja lihtsustada, seega saavad ettevõtjad, kodanikud ja ametiasutused sellest üksnes kasu. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): direktiiv |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel: käibemaksu käsitlev ühenduse õigusakt, mida soovitakse muuta on direktiiv, seepärast on direktiiv ka kõige asjakohasem meede selle muutmiseks. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

LISATEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepanekuga lihtsustatakse õiguslikku raamistikku ning ametiasutuste (riiklikud või Euroopa ametiasutused), üksuste ja eraisikute suhtes kohaldatavaid haldusmenetlusi. |

512 | Ettepanek sisaldab ühist käibemaksusüsteemi täpsustavaid sätteid. |

513 | Ettepanek võimaldab lihtsustada liikmesriikide menetlust vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes. |

514 | Maagaasi tarnete käibemaksuga maksustamise asukohaga seotud meetmed lihtsustavad menetlust kõnealuse sektori ettevõtjate jaoks. Seoses käibemaksu mahaarvamise õigusega soovitakse ettepanekus luua korrigeerimissüsteem, mis kajastaks muutusi kinnisasja kasutamisel ettevõtluse või muul eesmärgil. Kui varade kasutamise kord ei ole varem andnud õigust käibemaksu maha arvata, siis korrigeerimisperioodil ei saaks käibemaksudirektiivi artiklit 26 enam kohaldada juhul, kui varasid kasutatakse muul kui ettevõtluse eesmärgil. Asjaolu, et vara kasutamist muul kui ettevõtluse eesmärgil ei ole vaja maksustada eraldi ega täiendavalt, lihtsustab olemasolevat korda. |

550 | Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid koos tabeliga nende õigusnormide ja direktiivi vahelise vastavuse kohta. |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus peatükkide või artiklite kaupa Elektrienergia ja gaasi ning soojus- või jahutusenergia käibemaksuga maksustamine (artikli 1 punktid 1, 3–5, 7 ja 9) Võttes arvesse nõukogu 2003. aastal vastu võetud dokumenti, kohaldatakse maagaasi ja elektrienergia tarnimisele ja importimisele käibemaksu erikorda ainult juhul, kui tarnimine ja importimine toimuvad jaotusvõrgu kaudu. Seetõttu jääb kõnealuse korra alt välja maagaasi tarnimine ja importimine ülekandevõrku kuuluvate gaasijuhtmete kaudu. Samuti ei kohaldata erikorda maagaasi tarnimisel ja importimisel gaasitankeriga. Samal ajal on gaasitankeriga tarnitud või imporditud gaas samaväärne gaasijuhtme kaudu transporditud gaasiga ning pärast taasgaasistamist sihtsadamas suunatakse see samuti ülekandevõrku. Ettepanekuga nähakse ette, et erikord hõlmaks maagaasi tarnimist ja importimist mis tahes gaasijuhtme kaudu ning gaasitankeritega. Hiljuti on kasutusele võetud ka soojus- või jahutusenergia piiriülesed võrgud. Sellega seoses on selgunud, et soojus- või jahutusenergia ning elektrienergia ja maagaasi tarnimise ja importimisega seotud probleemid on sarnased. Direktiivi ettepanekuga nähakse ette viia omavahel kooskõlla käibemaksuga maksustamise kord, mida kohaldatakse asjakohaste võrkude kaudu soojus- või jahutusenergia tarnimise ja importimise suhtes ning elektrienergia ja maagaasi suhtes. Seoses teenuste käibemaksuga maksustamise kohaga nähakse praeguse käibemaksudirektiivi artikliga 56 ette, et pöördmaksustamist saab kohaldada ainult maagaasi ja elektrienergia jaotussüsteemidele juurdepääsu võimaldamise puhul. Ettepanekuga soovitakse pöördmaksustamist laiendada kõikidele teenustele, mis on seotud mitte ainult juurdepääsuga jaotussüsteemidele, vaid ka juurdepääsu võimaldamisega maagaasi ja elektrienergia ning soojus- või jahutusenergia ülekandevõrgule. Artikliga 102 ette nähtud menetluse (mille kohaselt komisjon peab otsustama, kas on olemas konkurentsi moonutamise oht vähendatud maksumäära kohaldamisel elektrienergia ja gaasitarnete suhtes) rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et kõnealune kord on iganenud ja liigne. Juba alates direktiivi 2002/93/EÜ vastuvõtmisest tuleb artiklite 38 ja 39 kohaselt tasuda käibemaks kohas, kus soetaja tegelikult tarbib maagaasi või elektrienergiat, mis on tarnitud vastava jaotusvõrgu kaudu. Kaubatarne koha määratlemisel võtab nimetatud kord arvesse kõnealuse transpordiliigi eripära ning välistab igasuguse liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamise. Käesolevas ettepanekus soovitatakse laiendada kõnealust korda ka asjaomaste jaotusvõrkude kaudu tarnitava soojus- ja jahutusenergia suhtes. Samal ajal on oluline tagada, et liikmesriik edastaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet vähendatud maksumääradest selles väga tundlikus sektoris. Seepärast soovitatakse, et juhul kui liikmesriik soovib maagaasi- ja elektritarnimise või kaugkütte suhtes kohaldada vähendatud maksumäära, peab ta eelnevalt konsulteerima käibemaksukomiteega. Ühisettevõtete suhtes kohaldatav käibemaksusüsteem (artikli 1 punkt 10) Selleks et kasutada käibemaksudirektiivi artikliga 151 ette nähtud maksuvabastust, peab rahvusvahelise organisatsiooni loomises osalema vähemalt kaks liikmeriiki ning seda peab tunnustama Euroopa Liit või mõni toimiv rahvusvaheline organisatsioon (kes teeb seda vajadusel koos teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või riikidega); organisatsioon peab olema loodud õiguspäraste eesmärkide ühiseks saavutamiseks, mis ei ole peamiselt majanduslikku laadi. Ühisettevõtteid ei saa käsitleda selliste rahvusvaheliste organisatsioonidena. Samal ajal on ühisettevõtete eesmärk viia ellu ühenduse poliitikat ning nende tegevust rahastatakse lisaks ühenduse vahenditele ka liikmesriikide eelarvetest. Et vältida ostude maksustamise mõju kõnealustele ettevõtetele, kelle tegevust tavaliselt käibemaksuga ei maksustata ning kellel ei ole seepärast õigust sisendkäibemaksu maha arvata, on vaja tagada ühisettevõtetele rahvusvaheliste organisatsioonidega sarnane kohtlemine. Seega tehakse ettepanek lisada käibemaksudirektiivi uus artikkel 151a, mis võrdsustaks ühisettevõtted rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kõnealune kohtlemine hõlmaks siiski vaid Euroopa Ühenduste loodud asutusi, kes on juriidilised isikud ning kelle tegevust rahastatakse ühenduse üldeelarvest. Käibemaksust vabastamist ei kohaldata ettevõtte töötajate isiklikuks tarbeks ettenähtud kaupadele ja teenustele. Arvestamine laienemise mõjuga (artikli 1 punktid 2, 6, 8 ja 12–16). Euroopa Liiduga ühinemise käigus lubati Bulgaarial ja Rumeenial väikeettevõtjad maksust vabastada. Selguse ja läbipaistvuse tagamiseks on kõnealune erand lisatud artiklisse 287. Selleks et võtta arvesse ühinemise käigus nimetatud uutele liikmesriikidele antud õigust kohaldada ka edaspidi käibemaksuvabastust rahvusvahelise reisijateveo suhtes, lisatakse käibemaksudirektiivi artiklid 390a ja 390b. Mahaarvamisõiguse kasutamise tingimused varade ja teenuste puhul, mis on seotud teatava kinnisasjaga (artikli 1 punkt 11) Mahaarvamisõiguse kohaldamise põhimõte on sätestatud käbemaksudirektiivi artikliga 168, millega nähakse ette, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha käibemaksust, mida ta on maksnud või mida ta on kohustatud tasuma, nende kaupade ja teenuste käibemaks, mida kasutatakse mahaarvamisõigust andvateks tehinguteks. Sätte eesmärk on täpsustada mahaarvamisõiguse kohaldamist juhul, kui see on seotud kinnisasjaga, mida kasutatakse nii ettevõtluse kui ka muul eesmärgil. See hõlmab eelkõige käibemaksu, mis on seotud kinnisasja soetamisega aga ka teatavate teenustega, näiteks ehitamine, renoveerimine või olulisel määral ümberehitamine, mida majanduslikult võib võrdsustada kinnisasja soetamise või ehitamisega. Samas ei kuulu kavandatava meetme reguleerimisalasse remondi- või parandustööd. Sättega nähakse ette, et eelmises lõigus nimetatud olukorras võib käibemaksu kohe maha arvata üksnes vara puhul, mida tegeliku kasutatakse mahaarvamisõigust andvateks tehinguteks. Segakasutuse korral ei ole sisendkäibemaksu enam võimalik kohe täies ulatuses maha arvata. Võttes arvesse kõnealust käibemaksukohustuslase suhtes kehtivat piirangut, seatakse sisse korrigeerimissüsteem, et võtta arvesse muutusi, mis toimuvad asjaomase kinnisasja kasutamises ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil ajavahemikul, mis vastab kapitalikaubana soetatud kinnisasja suhtes kehtivale korrigeerimisperioodile. Uut süsteemi kohaldatakse nii sel juhul, kui vara kasutamine ettevõtluse eesmärgil suureneb, kui ka siis, kui see väheneb. Kõnealune süsteem asendab ühelt poolt muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutatud teenuste maksustamist (käibemaksudirektiivi artikkel 26) korrigeerimisperioodi jooksul ja kehtestab teiselt poolt maksukohustuslast soosiva korrigeerimissüsteemi juhuks, kui suureneb vara kasutamine mahaarvamisõigust andvate tehingute tarbeks ettevõtluse eesmärgil. Kõnealuse süsteemi toimimine on võrreldav juba olemasoleva kapitalikaupadega seotud mahaarvamiste korrigeerimissüsteemiga, mis võtab ettevõtluse eesmärgil kasutatavate tehingute puhul arvesse maksustavate tehingute (ja muude tehingute, mis annavad mahaarvamisõiguse) ja maksuvabade tehingute (ilma mahaarvamisõiguseta) osatähtsuse muutumist korrigeerimisperioodi jooksul. Kui kinnisasja puhul on tegu kapitalikaubaga kohaldatakse ettevõtluse ning muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutatavate tehingute suhtes uut korrigeerimissüsteemi paralleelselt olemasoleva süsteemiga, ilma et viimast muudetaks. Mahaarvamisõiguse kohaldamise täpsustamiseks segakasutuses oleva kinnisasja puhul soovitatakse lisada käibemaksudirektiivi artikkel 168a. |

1. 2007/0238 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse 28. novembri 2006. aasta käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavaid sätteid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ,[4] mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, tuleb muuta, et teha selles enamasti tehnilist laadi kohandused.

(2) Maagaasi ja elektrienergia importimise ja tarnete maksustamise koha puhul ei kohaldata nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/92/EÜ[5] (millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ seoses gaasi ja elektri tarnekohta käsitlevate eeskirjadega) kohast erikorda, kui maagaasi imporditakse ja tarnitakse gaasijuhtme kaudu, mis ei ole jaotusvõrgu osa või mis kuulub ülekandevõrku, mille kaudu toimuvad peaaegu kõik piiriülesed gaasijuhtmete kaudu tehtavad tarned. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka mis tahes gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes.

(3) Erikorda ei kohaldata praegu ka gaasitankeritega imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes, kuigi kõnealuse gaasi omadused on samad mis gaasijuhtme kaudu imporditud ja tarnitud gaasil ning pärast taasgaasistamist transporditakse seda samuti gaasijuhtme kaudu. Seepärast peaks erikorda kohaldama ka gaasitankeriga imporditud ja tarnitud maagaasi suhtes.

(4) Esimesed piiriülesed soojus- või jahutusenergia võrgud juba toimivad. Soojus- või jahutusenergia tarnimisel ja importimisel tekkivad probleemid on sarnased nendega, mis tekivad maagaasi ja elektrienergia tarnimisel või importimisel. Kehtiva korra kohaselt on maagaasi ja elektrienergia puhul tagatud, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja neid tegelikult tarbib. Seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Soojus- ja jahutusenergia puhul peaks kohaldama sama korda, mida maagaasi ja elektrienergia puhul.

(5) Vastavalt kehtivatele õigusaktidele kohaldatakse erikorda ainult nende teenuste käibemaksuga maksustamise koha kindlaksmääramise puhul, mis on seotud juurdepääsu tagamisega elektrienergia ja maagaasi jaotusvõrgule. Samas on teatavad suured gaasi- ja elektritarbijad ühendatud otse ülekandevõrguga ning mitte jaotusvõrguga. Erikorda tuleks seega kohaldada kõikide teenuste suhtes, mis on seotud juurdepääsu tagamisega mis tahes elektri-, maagaasi- ning soojus- ja jahutusenergia võrkudele.

(6) Otsuse konkurentsi moonutamise ohu olemasolu kohta vähendatud maksumäära kohaldamisel elektrienergia, maagaasi ja kaugkütte suhtes teeb hiljuti kohaldama hakatud menetluse kohaselt komisjon, kuid kõnealuse menetluse rakendamise käigus omandatud kogemused näitavad, et menetlus on iganenud ja liigne. Käibemaksuga maksustamise koha kindlaksmääramise kord tagab, et käibemaks nõutakse sisse kohas, kus soetaja maagaasi, elektri-, soojus- ja jahutusenergiat tegelikult tarbib. Seega on välistatud igasugune liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamine. Samal ajal on oluline tagada, et liikmesriik edastaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele piisavalt teavet vähendatud maksumääradest selles väga tundlikus sektoris. Seepärast on vaja eelnevalt konsulteerida käibemaksukomiteega.

(7) Ühisettevõtete ja muude EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt loodud struktuuride ülesanne on viia ellu ühenduse poliitikat. Et vältida olukorda, kus käibemaks kuulub tasumisele teatavas liikmesriigis, kes saab selle tulemusena maksustamise seisukohast teiste liikmesriikide ja Euroopa Ühendustega võrreldes eelise, on vaja vabastada sisendkäibemaksust ühenduse loodud ühisettevõtted, kes on juriidilised isikud ning kelle tegevust rahastatakse ühenduse üldeelarvest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[6] (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust).

(8) Euroopa Liiduga ühinemise käigus on Bulgaarial ja Rumeenial lubatud kohaldada maksuvabastust väikeettevõtjatele ja jätkata maksuvabastuse kohaldamist rahvusvahelise reisijateveoga tegelevate ettevõtjate suhtes. Selguse ja ühtsuse tagamiseks peaks kõnealused erandid lisama ka direktiivi.

(9) Kehtivate aluspõhimõtete kohaselt on maksukohustuslasel õigus käibemaks maha arvata ainult kaupade ja teenuste puhul, mis on vajalikud mahaarvamisõigust andvate tehingute tarbeks. Kõnealust korda tuleb täpsustada ja tugevdada, et tagada maksukohustuslaste võrdne kohtlemine olukorras, kus nad kasutavad oma majandustegevuseks ette nähtud varasid ka muul kui oma ettevõtluse eesmärgil. Seepärast peaks olema õigus käibemaks kohe maha arvata, kui see muutub sissenõutavaks, üksnes vara puhul, mida kasutatakse mahaarvamisõigust andvateks tehinguteks.

(10) Seoses sellega tuleks kohaldada kõnealust korda käibemaksukohustuslase kasutuses olevate kinnisasjade suhtes ning seoses kõnealuste kinnisasjadega talle osutatavate oluliste teenuste suhtes. Nimetatud juhtumid on kõige olulisemad, sest nende varade väärtus ja kasutusiga on ühelt poolt märkimisväärne ning teiselt poolt on nende varade segakasutamine praktikas väga levinud.

(11) Võttes arvesse kohesele mahaarvamisõigusele seatud piiranguid ja seades eesmärgiks tagada käibemaksukohustuslaste võrdne kohtlemine, tuleks kehtestada korrigeerimissüsteem, milles võtaks arvesse asjaolu, et kapitalikaubana soetatud kinnisasja reguleerimisperioodi jooksul võib kinnisasja kasutamise ulatus ettevõtluse ja muul kui ettevõtluse eesmärgil muutuda.

(12) Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt:

1) Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. „Aktsiisikaupade” all mõeldakse mineraalõlisid, alkoholi, alkohoolseid jooke ja töödeldud tubakat, nii nagu need on kehtivates ühenduse õigusaktides määratletud, kuid mitte gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga tarnitud maagaasi, elektrienergiat ega asjaomaste võrkude kaudu tarnitud soojus- või jahutusenergiat.”

2) Artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artiklite 132, 135, 136, 371, 374–377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380–390b alusel maksust vabastatud.”

3) Artikli 17 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) Gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga toimuv gaasi tarne, elektrienergia tarne ning soojus- või jahutusenergia tarne asjaomase võrgu kaudu artiklis 38 või 39 sätestatud tingimustel.”

4) Artiklid 38 ja 39 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 38

1. Gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga toimuva maagaasi tarne puhul, elektrienergia tarne puhul ning asjaomaste võrkude kaudu toimuva soojus- ja jahutusenergia tarne puhul maksukohustuslasest edasimüüjale loetakse kaubatarne kohaks koht, kus on maksukohustuslasest edasimüüja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupu tarnitakse, nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel aga tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse „maksukohustuslasest edasimüüjana” maksukohustuslast, kelle põhitegevus on hangitava maagaasi, elektrienergia ning soojus- ja jahutusenergia edasimüümine ja kelle omatarbimine nende toodete osas on tühine.

Artikkel 39

Gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga toimuva gaasi tarne puhul ning elektri-, soojus- või jahutusenergia tarne puhul, kui sellist tarnet ei reguleerita artikliga 38, loetakse tarnekohaks kohta, kus soetaja kaupu tegelikult kasutab ja tarbib.

Kui soetaja jätab tarbimata kogu maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia või osa neist, loetakse tarbimata kaubad kasutatuks ja tarbituks kohas, kus on soetaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupu tarnitakse. Sellise asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on nimetatud kaupade kasutamise ja tarbimise kohaks soetaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.”

5) Artikli 56 lõikes 1 asendatakse punkt h järgmisega:

„h) maagaasi ja elektrienergia ülekande- ja jaotusvõrkudele ning soojus- ja jahutusenergia võrkudele juurdepääsu võimaldamine, nende kaudu toimuv transport ja edastamine ning muude otseselt seotud teenuste pakkumine;”

6) Artikli 80 lõike 1 punktis b asendatakse sõnad „artiklites 380–390” sõnadega „artiklites 380–390b”.

7) Artikkel 102 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 102

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega.”

8) Artikli 136 punktis a asendatakse sõnad „artiklite 380–390” sõnadega „artiklite 380–390b”;

9) Artikli 143 punkt l asendatakse järgmisega:

„l) maagaasi import gaasijuhtme kaudu või gaasitankeriga, elektrienergia import ning soojus- ja jahutusenergia import asjaomaste võrkude kaudu.”

10) Lisatakse artikkel 151a:

„Artikkel 151 a

Artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel võrdsustatakse rahvusvaheliste organisatsioonidega ühisettevõtted ning kõik muud struktuurid, mis on vajalikud ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks, mis Euroopa Ühendused on loonud EÜ asutamislepingu artikli 171 alusel, mis on juriidilised isikud, ning mille tegevust rahastatakse ühenduse üldeelarvest vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[7] artiklile 185, tingimusel et nad ei tegele majandustegevusega käesoleva direktiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses.

Artikli 151 lõike 2 esimese lõigu punktiga b ette nähtud käibemaksust vabastamist ei kohaldata ühisettevõtte või mis tahes esimeses lõigus osutatud struktuuri töötajate isiklikuks tarbeks soetatud kaupadele ja teenustele.”

11) Lisatakse artikkel 168a:

„Artikkel 168a

Kinnisasja soetamisel, ehitamisel, renoveerimisel või olulisel ümberehitamisel kehtib kohene mahaarvamisõigus, mis tekib maksu sissenõutavaks muutumise ajal, mil kinnisasja tegelikult kasutatakse mahaarvamisõigust andvate tehingute tarbeks.

Erandina artiklist 26 võetakse esimeses lõigus osutatud kinnisasja kasutamiseesmärgi protsentuaalset muutumist arvesse artiklitega 187, 188, 190 ja 192 ette nähtud tingimustel, et korrigeerida kohese mahaarvamisõiguse ulatust.

Kapitalikaubana soetatud kinnisasja puhul võetakse teises lõigus osutatud muutusi arvesse perioodi jooksul, mille liikmesriik on määratlenud vastavalt artikli 187 lõikele1.”

12) Artikli 221 lõikes 2 asendatakse sõnad „artiklite 380–390” sõnadega „artiklite 380–390b”;

13) Artiklile 287 lisatakse punktid 17 ja 18:

„17) Bulgaaria: 25 600 eurot

18) Rumeenia: 35 000 eurot”

14) Lisatakse artiklid 390a ja 390b:

„Artikkel 390a

Bulgaaria võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemisekuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 1. jaanuari 2007. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.

Artikkel 390b

Rumeenia võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemisekuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 1. jaanuari 2007. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.”

15) Artiklis 391 asendatakse sõnad „artiklites 380–390” sõnadega „artiklites 380–390b”.

16) X lisas asendatakse pealkiri järgmisega:

„NIMEKIRI TEHINGUTEST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLITES 370 JA 371 NING ARTIKLITES 375-390b NIMETATUD ERANDEID”

Artikkel 2 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. juulist 2008. Liikmesriigid edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92).

[5] ELT L 260, 11.10.2003, lk 8.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[7] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.