[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 24.10.2007

KOM(2007) 670 lõplik

2006/0144 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 258/97

(esitanud komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2)

SELETUSKIRI

I. MENETLUS

1. 28. juulil 2006 võttis komisjon toidu kvaliteedi parandamise vahendite paketi osana vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ [dokument (KOM (2006)0425 (lõplik))]. Ettepanek esitati nõukogule ja Euroopa Parlamendile 28. juulil 2006.

2. Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 25. aprillil 2007.

3. Nõukogu leppis tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel 31. mail 2007 kokku üldises lähenemisviisis ettepanekule.

4. Euroopa Parlamendi arvamus ettepaneku kohta oli esimesel lugemisel 9. juulil 2007 soodne.

5. Käesoleva ettepanekuga muudetakse algset ettepanekut [KOM (2006)0425 – 2006/0144(COD)], et võtta arvesse Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, mille komisjon heaks kiitis.

Euroopa Parlament võttis esialgse ettepanekuga seoses vastu 33 muudatusettepanekut. Volinik Markos Kyprianou osutas 9. juuli 2007. aasta täiskogu istungil, et komisjon võiks enamiku muudatusettepanekuid tervikuna või osaliselt ja ümbersõnastatuna heaks kiita. Vastuvõetud muudatusettepanekutest ei saa komisjon heaks kiita järgmisi: 6, 9, 13, 16, 32, 37, 38.

Läbivaadatud ettepanekus on muudatusettepanekud paksus kirjas ja alla joonitud . Mitmed muudatusettepanekud on ümber sõnastatud, et tagada ettepanekus ja paketi teistes ettepanekutes kasutatud terminoloogia järjepidevus või viia tekst kooskõlla nõukogu lähenemisega teistele samalaadsetele muudatusettepanekutele.

Artiklite numeratsiooni on kohandatud, et võtta arvesse muudatusettepanekuid. Teatavates artiklites on lõigete numeratsiooni kohandatud, et võtta arvesse sätete lisamist või väljajätmist komisjoni ettepanekus.

II. ETTEPANEKU EESMÄRGID

6. Komisjon kuulutas valges raamatus toiduohutuse kohta välja ettepaneku lisaaineid käsitleva raamdirektiivi 89/107/EMÜ muutmiseks, et kehtestada toiduensüüme reguleerivad erisätted. Olukorra süvaanalüüsi tulemusena on toiduensüümide kohta töötatud välja eriettepanek.

7. Praegu kuuluvad direktiivi 89/107/EMÜ reguleerimisalasse vaid lisaainetena kasutatavad ensüümid. Ülejäänud ensüüme ei reguleerita üldse või reguleeritakse abiainetena liikmesriikide õigusaktidega, mis on erinevad. Mis puudutab ohutust, siis Euroopa tasandil ei toimu ei toiduensüümide ohutuse hindamist ega lubade väljastamist, välja arvatud lisaainetena käsitatud ensüümide osas. Ettepaneku eesmärk on kehtestada ühenduse tasandil toiduensüüme käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, et edendada õiglast kaubandust ja siseturu tõhusat toimimist ning tagada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse.

III. EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUTE ÜLEVAADE

8. Tehnilised/keelelised muudatused

Muudatusettepanekute 2, 8, 10 ja 17 eesmärk on parandada ettepanekut tehnilisest ja keelelisest küljest ning komisjon on need üle võtnud, tehes neis mõnel juhul keelelisi muudatusi. Muudatusettepanek 19 kiideti osaliselt heaks.

Muudatusettepanekuga 31 muudetakse määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu kohta, et selgitada, et kavandatava ettepanekuga hõlmatud toiduensüümid jäetakse uuendtoidu määruse reguleerimisalast välja.

9. Õiguslik alus

Muudatusettepanekuga 35 jäetakse kavandatava määruse õiguslikust alusest välja asutamislepingu artikkel 37. Et ettepaneku põllumajanduslikud aspektid (vertikaalsete põllumajandustekstide muudatused) on kõigest kavandatava määruse teisesed eesmärgid, kinnitatakse muudetud ettepanekus artikli 37 väljajätmist.

10. Reguleerimisala (artikkel 2)

Muudatusettepanekute 3, 11 ja 12 eesmärk on selgitada, et ettepanekut ei kohaldata otse inimtarbimiseks mõeldud toiduensüümide suhtes, nagu toitumiseesmärgil kasutatavad ensüümid või seedimise hõlbustamiseks kasutatavad ensüümid. Nende muudatusettepanekute põhimõte on kooskõlas komisjoni ettepanekuga. Kuna neid ensüüme ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, ei kuulu nad toiduensüümide mõiste alla. Kuid muudatusettepanekus 11 kavandatud tekst ei sobi hästi artikli 2 lõikesse 2 ning muudatusettepanek 12 hõlmab kavandatavat väljajätmist paremini. Seepärast on muudatusettepanek 11 liigne ja seda muudetud ettepanekus ei arvestata.

Muudatusettepaneku 12 puhul jätab komisjon endiselt välja kultuurid, mida kasutatakse traditsiooniliselt selliste toiduainete nagu juustu, veini jms tootmisel, ning mis võivad juhuslikult toota ensüüme. Sõna „traditsiooniliselt” väljajätmine laiendaks väljajätu ulatust ja tooks kaasa selle, et ei reguleerita kultuure, mis lisatakse toidule nendes tekkivate ensüümide tehnoloogilise toime tõttu (nt säilitamine).

11. Mõisted (artikkel 3)

Muudatusettepanekuga 14 võetakse kasutusele mõned uued mõisted. Mõisted „ensüüm” ja „toiduensüümi preparaat” lisatakse muudetud ettepanekusse mõnede keeleliste muudatustega.

Kuid määratlus „toodetud GMOde abil” ei ole vajalik kavandatava määruse reguleerimisala jaoks, mis hõlmab kõiki toiduensüüme, olenemata sellest, kas need kuuluvad määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse või mitte. Selline määratlus on seotud geneetiliselt muundatud (GM) toiduga üldiselt ning seepärast ei ole selle määratluse lisamine kavandatavasse valdkonnaspetsiifilisse määrusesse toiduensüümide kohta asjakohane.

Määratlus quantum satis on sätestatud toidu lisaainete ettepaneku mõistetes. Et kõik toidu lisaainete mõisted kehtivad ka toiduensüümide kohta, ei ole seda vaja toiduensüüme käsitlevas ettepanekus korrata.

12. Nõuetele mittevastavate toiduensüümide keelamine (artikkel 5)

Muudatusettepaneku 15 eesmärk on selgitada, et toiduensüümi või toiduainet, milles ensüümi kasutatakse, ei tohiks viia turule, kui ensüüm või selle kasutus ei vasta kavandatavale määrusele. Selgitus kinnitatakse muudetud ettepanekus.

13. Toiduensüümide ühenduse loetellu lisamise ja nende kasutamise üldtingimused (artikkel 6)

Komisjoni ettepanekus kehtestatakse tingimused toiduensüümide lubamiseks. Ensüümid peavad olema ohutud; nende kasutamiseks peab olema tehnoloogiline vajadus ning nende kasutamine ei tohi tarbijat eksitada.

Muudatusettepaneku 4 teises osas esitatakse selgitus selle kohta, mida mõeldakse tarbija eksitamise all. Muudatusettepaneku 4 see osa lisatakse muudetud ettepanekusse.

Muudatusettepanekutes 6 ja 16 nõutakse, et toiduensüümidele väljastataks load ettevaatuspõhimõtte alusel. Ettevaatuspõhimõte ja selle kohaldamise tingimused on juba sätestatud üldistes toidualastes õigusnormides (määrus (EÜ) nr 178/2002) ja seda ei ole vaja siin korrata.

Muudatusettepanekutes 4 ja 16 nõutakse samuti, et toiduensüümide lubamiseks peavad need tooma tarbijale selget kasu. Enamikku ensüüme kasutatakse abiainetena. Selline kasutus võib vähendada tootmisprotsessi keskkonnamõju madalama energiatarbimise, väiksema toorainekoguse, vähemate jäätmete ja parema biolagundatavuse kaudu. Seda ei ole alati võimalik käsitleda otsese kasuna tarbijale, ehkki keskkonnaeelistest tuleneb kaudne kasu. Komisjon ei võtnud neid sätteid üle.

14. Seos määrusega (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (artikkel 9) ja määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (artikkel 7)

Komisjoni ettepaneku eesmärk oli hõlmata kõik toiduensüümid, kaasa arvatud geneetiliselt muundatud organismidest (GMO) või geneetiliselt muundatud mikroorganismidega kääritamise abil (GMM) saadud ensüümid. Samuti kohaldatakse seda määrust seoses geneetilise muundamise ohutuse hindamisega määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvate toiduensüümide, st GMOdest saadud toiduensüümide suhtes, samal ajal kui muude ohutusaspektide käsitlemine ja lubade lõplik väljastamine toimub ensüümimääruse alusel. Kaks hindamist ja lubade väljastamine võivad kulgeda paralleelselt.

Muudatusettepanekutes 7 ja 34 selgitatakse, et kaks menetlust võivad vastavalt heale haldustavale kulgeda üheaegselt. Komisjon kinnitab kavandatava selgituse, milles tehakse mõned redaktsioonilised muudatused, et viia säte paremini vastavusse määrusega (EÜ) nr1829/2003.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on ühtlasi tagada, et GMO-le vastavalt määrusele (EÜ) nr 1830/2003 omistatud kordumatu tunnus lisataks GMOst saadud ensüümi spetsifikatsiooni.

Muudatusettepanekute 18 ja 38 eesmärk on seda sätet selgitada, kuid kavandatav sõnastus ei sobi kokku määrusega (EÜ) nr 1830/2003. Komisjon kiitis kavandatava selgituse põhimõtteliselt heaks, kuid sõnastust muudeti, et see sobiks määrusega kokku.

15. Komiteemenetlus (artikli 2 lõige 5, artiklid 15 ja 17)

Kuna ettepanek võeti vastu umbes samal ajal, kui võeti vastu otsus 2006/512/EÜ, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, viidati komisjoni ettepanekus tavalisele regulatiivkomitee menetlusele. Seepärast kinnitab komisjon üldiselt muudetud ettepaneku kohandamise otsusega 2006/512/EÜ. Muudatusettepanekud 10, 28 ja 30 võib heaks kiita.

Kuid muudatusettepanekuga 13 lisatakse kontrolliga regulatiivkomitee menetlus, et otsustada, kas antud aine kuulub määruse reguleerimisalasse. Selle sätte kohaldamisega rakendatakse põhiaktis sisalduvad eeskirjad (toiduensüümi mõiste) ja seepärast ei kuulu see kontrolliga regulatiivmenetlusse. Seepärast tuleks kohaldada tavalist regulatiivkomitee menetlust.

16. Läbivaatamine kümne aasta järel

Muudatusettepanekuga 9 kehtestatakse kõigi toiduensüümide hindamise ja neile lubade väljastamise regulaarne läbivaatamine iga kümne aasta järel. Selline nõue toob kaasa märkimisväärse halduskoormuse. Proportsionaalsuse tagamiseks ja seetõttu, et ettepanekus on juba sätestatud, et aineid vaadeldakse pidevalt ja hinnatakse iga kord, kui vaja, pidades silmas teaduslikku ja tehnoloogilist teavet, ei lisatud seda muudatusettepanekut muudetud ettepanekusse.

17. Lubade väljastamine kiirkorras (artikkel 17)

Muudatusettepanekuga 29 nähakse ette, et praegu turul olevad ensüümid viiakse otse üle ühenduse loetellu, kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on varem ühenduse või riigi tasandil läbi viidud ohutuse hindamisega rahul.

EFSA on ühenduse riskihindamisasutus. Toiduensüümide automaatne üleviimine ühenduse loetellu ilma eelneva EFSA-poolse hindamiseta ei ole asjakohane. Kui EFSA hindab aineid, võtab ta tavaliselt arvesse kõiki teiste asutuste korraldatud asjassepuutuvaid teaduslikke hindamisi. Komisjon on muudetud ettepaneku sõnastusega selgitanud, et EFSA võib võtta oma hindamise osana arvesse olemasolevaid arvamusi.

18. Märgistamine (artiklid 10–13 ja artikkel 22)

Ühelt ettevõttelt teisele või lõpptarbijale müüdavate toiduensüümide märgistamine

Muudatusettepanekute 21–27 eesmärk on tagada, et ühelt ettevõttelt teisele või lõpptarbijale müüdavate ensüümide märgistamist käsitlevad sätted esitatakse uuesti ja neid lihtsustatakse. Komisjon on võtnud üle nende muudatusettepanekute mõtte, kuid sõnastanud teksti ümber nii, et võtta arvesse nõukogu samasuguseid muudatusettepanekuid ja tagada ühtsus teiste toidu kvaliteedi parandamise paketi ettepanekutega.

Kuid muudatusettepaneku 21 säte, milles nõutakse teavet „nende suures koguses kasutamise kõrvaltoime” kohta, ei ole asjakohane, sest toiduensüümide ohutust hindab EFSA ning kõiki kõrvaltoimeid võetakse arvesse toiduensüümile loa väljastamisel, vajaduse korral koos asjakohaste kasutustingimustega, millest kõik ettevõtjad peavad kinni pidama. Seepärast ei kiideta seda sätet heaks.

Lisaks sellele nõutakse muudatusettepanekus 21, et toiduensüüme lisataks toidule ainult koguses, mis on rangelt vajalik nende kasutuseesmärgi saavutamiseks. See on quantum satis -põhimõte, mis on kooskõlas komisjoni ettepanekuga. Seepärast lisati see muudetud sõnastuses muudetud ettepaneku artiklile 7, mis käsitleb ühenduse toiduensüümide loetelu sisu.

Lõpptarbijale müümiseks mõeldud toiduensüümide märgistamisel loetakse need ensüümid toiduks ja nad peavad vastama direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) asjaomastele märgistamissätetele. Seepärast lihtsustati artiklit 12 veelgi, et direktiivi 2000/13/EÜ sätteid mitte korrata.

Muudatusettepanekus 37 nõutakse otse lõpptarbijale müüdavate toiduensüümide tehnoloogilise funktsiooni märgistamist. Direktiivis 2000/13/EÜ on juba sätestatud, et toidu, sealhulgas toiduensüümi etiketile tuleb lisada kasutusjuhised. See teave on tarbijale kasulikum kui ensüümi tehnilise funktsiooni kirjeldus, mis võib tekitada segadust ja väärarusaamu. Seepärast ei kiideta seda muudatusettepanekut heaks.

Toidus leiduvate toiduensüümide märgistamine

Enamikku toiduensüüme kasutatakse toidu tootmisel abiainetena ja need esinevad toidus jääkproduktina, kui üldse, ning neil ei ole lõpptootes tehnoloogilist funktsiooni. Võttes arvesse, et hinnatakse kõigi toiduensüümide ohutust, nähti komisjoni ettepanekuga abiainetena kasutatavate toiduensüümide märgistamise puhul ette erand. Toiduensüümid, millel on valmistoidus tehnoloogiline funktsioon, tuleb märgistada vastava funktsiooni (nt stabilisaator jne) ning konkreetse nimetusega.

Muudatusettepanekuga 32 kehtestatakse kõigi lõpptoidus leiduvate toiduensüümide märgistamine, olenemata jääkide tasemest ja sellest, kas nad täidavad jätkuvalt oma funktsiooni või mitte. Samuti tuleks märgistusel näidata, kas ensüümid on lõpptootes endiselt aktiivsed või mitte.

Muudatusettepanekuga 37 nõutakse, et tarbijatele tehtaks kättesaadavaks teave kõigi tootmisprotsessis kasutatud toiduensüümide kohta, kui mitte etiketil, siis vähemalt teiste teabekanalite kaudu. Kumbki muudatusettepanek ei ole kokkusobiv direktiiviga 2000/13/EÜ, mis arvab märgistamiskohustusest välja abiained, st ained, mis esinevad lõpptootes ainult tehniliselt vältimatute jääkidena ning millel ei ole lõpptootele tehnoloogilist mõju. Abiainetena kasutatavate toiduensüümide märgistamine oleks seega ebaproportsionaalne. Lisaks võib toiduensüümide märgistamine toidul aktiivse ja inaktiivsena anda tarbijatele eksitavat teavet seoses sellega, mida mõeldakse aktiivse ja inaktiivse all, nt võidakse seda seostada toiteväärtusega.

GMOde märgistamisega seoses nähakse juba määruse 1829/2003 artikliga 12 ette GMOdest toodetud toidu, sealhulgas toiduensüümide märgistamine. Seepärast on käesolev lisandus liigne.

Seepärast ei kiida komisjon muudatusettepanekuid 32 ja 37 heaks.

19. Üleminekumeetmed (artikkel 18)

Muudatusettepanekuga 36 kehtestatakse üleminekumeetmed toiduensüümide, toiduensüümide preparaatide ja toiduensüüme sisaldava toidu suhtes, mis viidi turule või märgistati enne kavandatava määruse kohaldamise kuupäeva. Selline säte on asjakohane ja muudatusettepanek on komisjoni muudetud ettepanekus kinnitatud.

20. Muudatused toiduensüümi tootmisprotsessis või lähteainetes (artikkel 8)

Komisjoni muudetud ettepanek sisaldab uut artiklit 8, milles kehtestatakse nõuded juba ühenduse loetellu lisatud toiduensüümide suhtes, mis on valmistatud tootmismeetodite abil või lähteainetest, mis erinevad märgatavalt toiduohutusameti ohu hindamisel analüüsitutest. Artikkel kajastab komisjoni ettepaneku põhjenduse 12 põhimõtet ja on kooskõlas ettepanekuga toidu lisaainete kohta, kuhu on lisatud sama tekst, et käsitleda muudatusettepanekut nanoainete kohta.

21. Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 muudab komisjon oma ettepanekut vastavalt eespool osutatule.

2006/0144 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, ja nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 258/97

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 37 ja artiklit 95;

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab märkimisväärselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele.

(2) Ühenduse poliitika elluviimisel tuleks tagada inimeste elu ja tervise kõrgetasemeline kaitse.

(3) Teisi ensüüme peale lisaainetena kasutatavate ensüümide praegu ei reguleerita või reguleeritakse liikmesriikide õigusaktidega. Erinevused toiduensüümide hindamist ja lubade väljastamist käsitlevates siseriiklikes õigusnormides võivad takistada takistavad nende vaba liikumist, luues tingimused ebavõrdseks ja ebaõiglaseks konkurentsiks. Seetõttu on vaja vastu võtta ühenduse eeskirjad ensüümide toidus kasutamisega seotud siseriiklike õigusnormide ühtlustamiseks.

(4) Käesolev määrus peaks hõlmama vaid ensüüme, mis lisatakse toidule, et täita toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel teatavat tehnoloogilist funktsiooni, sealhulgas abiainetena kasutatavaid ensüüme (edaspidi „toiduensüümid”). Käesoleva määruse reguleerimisala ei peaks seetõttu hõlmama ensüüme, mida ei lisata toidule tehnoloogilise funktsiooni täitmiseks, vaid mis on ette nähtud inimestele tarbimiseks, nagu toitumiseesmärgil või seedimise hõlbustamiseks kasutatavad ensüümid. Toiduensüümidena ei tuleks käsitada selliste toiduainete nagu juustu ja veini tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavaid mikroorganismide kultuure, mis võivad sisaldada ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt ensüümide tootmiseks.

(5) Käesoleva määruse reguleerimisalast tuleks välja jätta toiduensüümid, mida kasutatakse eranditult lisaaineid käsitleva määruse […] reguleerimisalasse kuuluvate lisaainete, lõhna- ja maitseaineid käsitleva määruse […] reguleerimisalasse kuuluvate lõhna- ja maitseainete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 258/97 (uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta)[3] reguleerimisalasse kuuluva uuendtoidu tootmiseks, kuna nende toiduainete ohutust juba hinnatakse ja reguleeritakse. Kui kõnealuseid toiduensüüme kasutatakse sellisena toidus, kuuluvad nad siiski käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(6) Toiduensüüme tuleks lubada ja kasutada vaid juhul, kui nad vastavad käesolevas määruses ettenähtud kriteeriumidele. Toiduensüümid peaksid olema kasutamisel ohutud, nende kasutamiseks peaks olema tehnoloogiline vajadus ja nende kasutamine ei tohiks tarbijat eksitada. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade omaduste, värskuse, kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid mitte ainult neid .

(7) Mõned toiduensüümid on lubatud spetsiifiliseks kasutamiseks, näiteks puuviljamahlades ja teatavates sarnastes toodetes ning teatavates inimtoiduks ja mõnedeks lubatud veinivalmistustavadeks ning -menetlusteks ette nähtud piimavalkudes. Neid toiduensüüme tuleks kasutada vastavalt käesolevale määrusele ja asjaomaste ühenduse õigusaktide erisätetele. Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/112/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta,[4] nõukogu 25. juuli 1983. aasta direktiivi 83/417/EMÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud piimavalkudega (kaseiini ja kaseinaatidega) seotud liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta[5] ning nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta.[6] Kuna käesolev määrus peaks hõlmama kõiki toiduensüüme, tuleks Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) 258/1997 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta [7] vastavalt muuta.

(8) Ühenduses kasutamiseks lubatud toiduensüümid tuleks kanda ühenduse loetelusse, milles ensüüme selgelt kirjeldatakse ja täpsustatakse nende kasutamistingimusi; loetelu tuleks täiendada eelkõige ensüümide päritolu- ja puhtusekriteeriume käsitlevate spetsifikatsioonidega. Kui toiduensüümi toodetakse sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ)[8] kohasest geneetiliselt muundatud organismist (edaspidi „GMO”) või koosneb sellest , tuleks spetsifikatsioonides märkida ka kõnealusele määrusele vastavalt alusel asjaomasele GMOle määratud kordumatu tunnus.

(9) Ühtlustamist arvestades tuleks hinnata toiduensüümide ohtlikkust ja kanda need ühenduse loetelusse vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.[9]

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused,[10] kohaselt tuleb rahvatervist mõjutada võivate teemade korral konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta)[11] reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi suhtes tuleks enne sellele käesoleva määruse alusel loa väljastamist kiita heaks vastavalt nimetatud määrusele geneetilise muundamise ohutuse hindamise osas kohaldada nimetatud määrusele vastavat lubade andmise menetlust, samas lõplik luba tuleks toiduensüümile anda vastavalt käesolevale määrusele.

(12) Toiduensüüm, mis on vastavalt käesolevale määrusele juba kantud ühenduse loetelusse ja mille valmistamiseks kasutatavad tootmismeetodid või lähteained erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt ohu hindamisel analüüsitutest või käesoleva määruse kohases loas ja spetsifikatsioonides nimetatutest, tuleks spetsifikatsioone rõhutades esitada toiduohutusametile hindamiseks. Oluliselt erinevad tootmismeetodid või lähteained võivad tähendada tootmismeetodite osas taimedest ekstraktsioonilt üleminekut kääritamisele, kusjuures kasutatakse mikroorganisme, või algsete mikroorganismide geneetilist muundamist.

(13) Kuna mitmed toiduensüümid on juba ühenduse turul, tuleks näha ette sätted, millega tagatakse, et üleminek toiduensüüme käsitlevale ühenduse loetelule on sujuv ja see ei häiri olemasolevat toiduensüümide turgu. Nende toodete ohu hindamiseks vajaliku teabe kättesaadavaks tegemiseks tuleks anda taotlejatele piisavalt aega. Seetõttu tuleks võimaldada esialgne kaheaastane periood pärast määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõike 1 kohaselt sätestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva, et anda taotlejatele piisavalt aega esitada teave olemasolevate toidu ensüümide kohta, mille võib kanda käesoleva määruse alusel koostatavasse ühenduse loetellu. Samuti peaks esialgse kaheaastase perioodi jooksul olema võimalik esitada loa väljastamise taotlus uute toidu ensüümide kohta. Toiduohutusamet peab viivitamata hindama kõiki selliste toiduensüümide osas esitatud taotlusi, mille kohta on kõnealuse perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet. Toiduensüümide puhul, mis on juba ühenduse turul ja mis on läbinud nõuetekohase ohutuse hindamise ühenduse või liikmesriigi pädevas asutuses, võib toiduohutusamet otsustada seda ohutuse hindamist arvesse võtta.

(14) Kõigi taotlejate jaoks õiglaste ja võrdsete tingimuste tagamiseks peaks ühenduse loetelu koostamine olema üheetapiline menetlus. Kõnealune loetelu tuleks koostada pärast kõigi selliste toiduensüümide ohu hindamise lõpuleviimist, mille kohta on esialgse kaheaastase perioodi jooksul esitatud piisavalt teavet. Toiduohutusameti arvamused tuleks avaldada siiski niipea, kui teaduslik hindamine on lõpetatud.

(15) Eeldatavalt esitatakse esialgse kaheaastase perioodi jooksul suur hulk taotlusi. Seetõttu võib enne nende ohu hindamise lõpuleviimist ja ühenduse loetelu koostamist kuluda palju aega. Selleks, et tagada esialgse kaheaastase perioodi järel uutele toiduensüümidele võrdne turulepääs, tuleks näha ette üleminekuaeg, mille jooksul võib toiduensüüme ja toiduensüüme kasutavat toitu turule viia ning kasutada vastavalt liikmesriikides kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, kuni on koostatud ühenduse loetelu.

(16) Toiduensüümid E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm, mis on toidus kasutatavate lisaainetena lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiivile 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta,[12] ja nende kasutustingimused tuleks viia direktiivist 95/2/EÜ üle ühenduse loetellu, kui see käesoleva määruse alusel koostatakse. Lisaks antakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1493/1999 luba kasutada veinis ureaasi, beeta-glükanaasi ja lüsosüümi, kui on täidetud tingimused, mis on ette nähtud komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1622/2000, millega sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta.[13] Need ained on toiduensüümid ja need peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse. Seetõttu tuleks need määruste (EÜ) nr 1493/1999 ja nr 1622/2000 kohaselt veinis kasutamiseks kanda samuti ühenduse loetelusse, kui see koostatakse.

(17) Toiduensüümide suhtes jäävad kehtima direktiivis 2000/13/EÜ või vastavalt olukorrale määrustes (EÜ) nr 1829/2003 ja nr 1830/2003 ettenähtud üldised märgistamiskohustused. Lisaks nähakse käesoleva määrusega ette spetsiifilised märgistamissätted toiduensüümide kohta, mida müüakse sellistena valmistajale või tarbijale.

(18) Toiduensüümid kuuluvad määruses (EÜ) nr 178/2002 toitu käsitleva määratluse alla ja seetõttu tuleb neid toidu märgistamisel, kui neid toidus kasutatakse, näidata koostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivile 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.[14] Toiduensüümid tuleks märgistada nende tehnoloogilise funktsiooni järgi toidus ning sellele peaks järgnema toiduensüümi konkreetne nimetus. Märgistamissätte osas nähakse siiski ette mööndus, juhul kui toidu ensüüm ei täida valmistoidus mingisugust tehnoloogilist funktsiooni, vaid esineb toiduaines vaid toidu ühelt või mitmelt koostisosalt ülekandumise tõttu või kui seda kasutatakse abiainena. Direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(19) Toiduensüüme tuleks hoida pideva vaatluse all ja neid tuleks nende kasutustingimuste muutumist ja uut teadusinfot arvestades vajaduse korral uuesti hinnata.

(20) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [15]

(21) Eelkõige tuleks anda komisjonile õigus võtta vastu asjakohased üleminekumeetmed. Kuna need meetmed on üldist laadi ja on mõeldud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks ning/või täiendatakse nendega määrust lisades uusi vähemolulisi sätteid, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a ette nähtud kontrolliga regulatiivmenetluse teel.

(22) Toiduensüüme käsitlevate ühenduse õigusaktide proportsionaalseks ja tõhusaks väljatöötamiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja kooskõlastada tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks olla kasulik korraldada spetsiifilistel teemadel uurimusi. On asjakohane, et ühendus võib selliseid uurimusi rahastada oma eelarvemenetluse osana . Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks),[16] mis on ühtlasi ka ülanimetatud meemete rahastamise õiguslikuks aluseks.

(23) Liikmesriigid peavad käesoleva määruse järgimiseks viima läbi ametlikke kontrolle vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004.

(24) Kuna liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada käesoleva määruse eesmärki, milleks on toiduensüüme käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamine ning mis on seetõttu turu terviklikkust ning tarbijakaitse kõrget taset silmas pidades paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükkSisu, reguleerimisala ja mõisted

Artikkel 1 Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate toiduensüümide, sealhulgas abiainetena kasutatavate ensüümide kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ja inimeste tervise kaitse ning tarbijakaitse kõrge tase.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a) lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu;

b) toiduensüümide toidus kasutamise tingimused;

c) toiduensüümidena müüdavate ensüümide märgistamise kord.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse toiduensüümide suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata toiduensüümide suhtes, mida kasutatakse eranditult vaid järgmiste ainete tootmiseks:

a) määruse (EÜ) nr ... [lisaainete kohta] reguleerimisalasse kuuluvad lisaained;

b) [lõhna- ja maitseainete kohta] reguleerimisalasse kuuluvad lõhna- ja maitseained;

c) määruse (EÜ) nr 258/97 reguleerimisalasse kuuluvad uuendtoidud.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse erieeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad toiduensüümide kasutamist:

a) spetsiifilistes toiduainetes;

b) otstarbel, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) toidu tootmiseks traditsiooniliselt kasutatavate mikroorganismide kultuuride suhtes, mis võivad juhuslikult toota sisaldada ensüüme, kuid mida ei kasutata spetsiaalselt nende tootmiseks ;

b) inimestele otseseks tarbimiseks mõeldud ensüümide suhtes, nagu toitumiseesmärgil kasutatavad ensüümid või seedimise hõlbustamiseks kasutatavad ensüümid.

5. Vajaduse korral võib artikli 15 16 lõikes 2 osutatud korra kohaselt otsustada, kas teatud aine kuulub või ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002, nr 1829/2003 ja nr […] [määrus lisaainete kohta] sätestatud mõisteid.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

1. ensüüm – mis tahes taimset, loomset või mikroobset päritolu valk, mis suudab katalüüsida mõnd konkreetset biokeemilist reaktsiooni ilma oma struktuuri protsessi käigus muutmata, k.a proensüümid , st ühendid, mis on ensüümide inaktiivsed või peaaegu inaktiivsed lähteained ja mida on võimalik konkreetse katalüütilise muutuse kaudu muuta aktiivseteks ensüümideks;

2. toiduensüüm – toode, mis saadakse taimest, või loomast või mikroorganismidest või nende saadustest ekstraktsiooni teel , sealhulgas mikroorganisme kasutades kääritamise kaudu saadud toode :

a) mis sisaldab üht või mitut ensüümi, mis on suutelised katalüüsima spetsiifilist biokeemilist reaktsiooni, ja

b) mis lisatakse toidule, et see täidaks toidu tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel, transpordil või ladustamisel tehnoloogilist funktsiooni;

3. toiduensüümi preparaat – ühest või mitmest toiduensüümist koosnev segu, millele on lisatud selliseid aineid nagu toidu lisaained ja/või muid toidu koostisosi, et hõlbustada nende ladustamist, müüki, standardimist, lahjendamist või lahustamist.

II peatükk Lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Artikkel 4 Lubatud toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu

Vaid ühenduse loetelusse kantud toiduensüüme võib vastavalt artikli 6 7 lõikes 2 sätestatud spetsifikatsioonidele ja tingimustele sellisena turule viia ja toidus kasutada.

Artikkel 5 Nõuetele mittevastavate toiduensüümide ja/või nõuetele mittevastavate toiduainete keelamine

Turule ei tohi viia ühtki toiduensüümi ega/või toiduainet, milles on kasutatud toiduensüümi, kui see toiduensüüm või selle kasutamine ei vasta käesolevale määrusele ja selle rakendusmeetmetele.

Artikkel 5 6 Toiduensüümide ühenduse loetelusse kandmise ja nende kasutamise üldtingimused

Toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse vaid juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a) olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei põhjusta see kavandatud kasutustasemel probleeme tarbijate tervisele;

b) selle järele on põhjendatud tehnoloogiline vajadus;

c) selle kasutamine ei vii tarbijaid eksitusse.

Artikkel 6 7 Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu sisu

1. Artiklis 5 6 sätestatud tingimustele vastava toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse määruses (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus] kehtestatud menetluse kohaselt.

2. Toiduensüümi kandmisel ühenduse loetelusse tuleb märkida:

a) toiduensüümi nimetus kirjeldus, kaasa arvatud selle tava- või soovitav nimetus, süstemaatiline nimetus ja sünonüümid, võimaluse korral vastavalt Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu nomenklatuurile ning toiduensüümikompleksi puhul nimetus, mis on valitud vastavalt ensüümi funktsiooni määravale ensüümi toimele;

b) toiduensüümi spetsifikatsioonid, sealhulgas selle päritolu, puhtusekriteeriumid ja igasugune muu vajalik teave; kui toiduensüüm toodetakse geneetiliselt muundatud organismist (GMO) kuulub määruse (EÜ) nr 1830/2003 tähenduses reguleerimisalasse , lisatakse spetsifikatsioonidesse viide kõnealuse määruse kohaselt geneetiliselt muundatud organismile omistatud kordumatu tunnuse kohta;

c) vajaduse korral toidud, millesse võib seda toiduensüümi lisada;

d) vajaduse korral toiduensüümi kasutustingimused ; asjakohastel puhkudel ei määrata toiduensüümi maksimaalset taset. Sellisel juhul kasutatakse toiduensüümi vastavalt quantum satis -põhimõttele;

e) vajaduse korral toiduensüümi tarbijale otsemüügi puhul kohaldatavad piirangud;

f) vajaduse korral selle toidu märgistamise erinõuded, milles on asjaomast toiduensüümi kasutatud, et tagada lõpptarbija teavitamine toidu füüsilistest omadustest või toidu spetsiifilisest töötlemisviisist.

3. Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt menetlusele, millele on osutatud määruses (EÜ) nr […], millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus.

Artikkel 8 Muudatused ühenduse loetellu juba kantud toiduensüümi tootmisprotsessis või lähteainetes

Kui juba ühenduse loetellu kantud toiduensüümi tootmismeetodit või lähteaineid muudetakse märgatavalt, loetakse nende uute meetodite või ainete abil toodetud toiduensüümi erinevaks ensüümiks ja enne selle turuleviimist on nõutav uus kanne ühenduse loeteludes või spetsifikatsioonide muutmine.

Artikkel 7 9 Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad toiduensüümid Geneetiliselt muundatud ensüümide kandmine ühenduse loetelusse

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva toiduensüümi võib kanda ühenduse loetelusse vastavalt käesolevale määrusele alles siis, kui sellele on väljastatud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003. pärast seda, kui selleks on välja antud luba vastavalt kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud korrale.

III peatükk Märgistamine

1. OSA NENDE TOIDUENSÜÜMIDE MÄRGISTAMINE, MIS EI OLE ETTE NÄHTUD MÜÜGIKS LÕPPTARBIJALE

Artikkel 8 10 Nende toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1. Toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate , mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale ja mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõikes 4 määratletud toidu koostisosadega segatuna, võib turustada vaid juhul, kui pakendile või mahutile on märgitud siis, kui need vastavad käesoleva määruse artiklis 11 9–12 ettenähtud märgistusele andmed , mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kustumatu. Artikliga 11 ettenähtud andmed peavad olema märgitud ostjatele kergesti arusaadavas keeles.

2. Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha kõnealuste andmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. See ei välista selliste andmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 9 11 Nende toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamise üldnõuded, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale Toiduensüümide kindlaksmääramist käsitleva teabega seotud nõuded

1. Kui toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate , mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel ja/või teiste toidu koostisosadega segatuna, peavad nende pakenditele või mahutile olema iga toiduensüümi kohta märgitud järgmised andmed:

a) käesoleva s määruse s alusel sätestatud nimetus iga toiduensüümi puhul ning Rahvusvahelise Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Liidu nomenklatuurile vastav kirjeldus või punktis a osutatud nimetuse puudumisel toiduensüümi kirjeldus, mis on piisavalt täpne, et eristada seda toodetest, millega seda võib segi ajada;

b) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamise kohta toidus;

c) vajaduse korral ladustamise ja/või kasutamise eritingimused;

d) partii või seeria identifitseerimistähis;

e) kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toiduensüümi otstarbekohast kasutamist;

f) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

g) asjakohastel puhkudel viide iga komponendi või komponentide rühma maksimaalsele kogusele vastavalt koguselisele piirangule toidus ja/või asjakohane teave selges ja kergesti mõistetavas sõnastuses, mis võimaldab ostjal täita käesolevat määrust ja mis tahes muud asjaomast ühenduse õigusakti; kui üksikult või koos kasutatavate komponentide rühma kohta kehtib sama piirang, võib ühise protsendimäära esitada ühe arvuna; koguse piirangut väljendatakse kas numbriliselt või vastavalt quantum satis -põhimõttele;

h) netokogus;

i) toiduensüümi(de) toime;

j) minimaalne säilimisaeg;

k) asjakohastel puhkudel teave toiduensüümi või muude käesolevas artiklis osutatud ja direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas loetletud ainete kohta, et võimaldada ostjal tagada selle direktiivi täitmine.

2. Kui toiduensüüme ja/või toiduensüümi preparaate müüakse omavahel ja/või teiste koostisosadega segatuna, peab saadud toote pakendil või mahutil olema kõigi koostisosade loetelu tuleb lõikega 1 ettenähtud andmed märkida iga toiduensüümi kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle nende osale kogukaalust.

3. Toiduensüümi preparaatide pakendil või mahutil peab olema kõigi koostisosade loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

4. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib lõike 1 punktides e–g, i, k ning lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, tingimusel et märge „ette nähtud toiduainete valmistamiseks ja mitte jaemüügiks” on kõnealuse toote pakendil või mahutil kergesti nähtav.

5. Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib juhtudel, kui toiduensüüme tarnitakse tsisternides, esitada andmed ainult saadetisega seotud dokumentides, mis tuleb esitada tarnimise hetkel.

Artikkel 10 Teabega seotud nõuded toiduensüümidesse muude ainete, materjalide või toidu koostisosade lisamise korral

Kui toiduensüümidesse, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on nende ladustamise, müügi, standardimise, lahjendamise või lahustamise hõlbustamiseks lisatud muid aineid, materjale või lisaaineid kui toiduensüümid, tuleb toiduensüümi pakenditele, mahutile või saatedokumentidesse märkida artikliga 9 ettenähtud andmed ja viide iga komponendi kohta kahanevas järjestuses vastavalt selle osale kogukaalust.

Artikkel 11 Teabega seotud nõuded toiduensüümide muude toidu koostisosadega segamise korral

Kui toiduensüümid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, on segatud muude toidu koostisosadega, tuleb toiduensüümide pakenditele või mahutile märkida kõigi komponentide loetelu kahanevas järjestuses vastavalt nende osale kogukaalust.

Artikkel 12 Toiduensüümidega seotud teabe üldnõuded

1. Lõpptarbijale müügiks mitte ette nähtud toiduensüümide pakendile või mahutile tuleb märkida järgmised andmed:

a) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamisele toidus;

b) vajaduse korral ladustamise ja kasutamise eritingimused;

c) kasutusjuhised, kui nende märkimata jätmine takistaks toiduensüümi otstarbekohast kasutamist;

d) partii või seeria identifitseerimistähis;

e) valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

f) kui toiduensüümi komponendi kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, tuleb märkida selle komponendi osakaal toiduensüümis või piisav teave toiduensüümi koostise kohta, et võimaldada ostjal tagada koguselise piirangu järgimist; kui sedasama koguselist piirangut kohaldatakse eraldi või kombineeritult kasutatava komponentide rühma suhtes, võib kombineeritud osakaalu märkida üheainsa arvuna; koguseline piirang tuleb märkida kas arvuna või quantum satis põhimõttel;

g) netokogus;

h) vajaduse korral andmed toiduensüümi või muude ainete kohta, millele on osutatud käesoleva määruse artiklites 9, 10 ja 11 ja mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ lisas IIIa.

2. Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides c–f ja h nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, kui asjaomase toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „ette nähtud toidu valmistamiseks ja mitte jaemüügiks”.

osaLõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüümide märgistamine

Artikkel 13 12 Lõpptarbijale müügiks ettenähtud toiduensüümide ja toiduensüümi preparaatide märgistamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ , direktiivi 89/396/EMÜ ja määruse (EÜ) 1829/2003 kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud toiduensüüme ja toiduensüümi preparaate, mida müüakse eraldi või omavahel ja/või teiste toidu koostisosadega segatuna turustada vaid juhul, kui nende pakendile on kantud järgmised andmed , mis peavad olema selgesti nähtavad, loetavad ja kustumatud :

a) nimetus, mis on käesoleva määruse alusel sätestatud iga toiduensüümi puhul, või müügikirjeldus, mis hõlmab iga toiduensüümi nimetust, või nimetuse puudumisel toiduensüümi kirjeldus, mis on piisavalt täpne, eristamaks seda toodetest, millega seda võib segi ajada mille all toiduensüümi müüakse; see nimetus peab moodustuma nimetusest, mis on kehtestatud kõnealuse toiduensüümi suhtes kohaldatavate ühenduse õigusnormidega ;

b) kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle kavandatud kasutamise kohta toidus artiklites 9, 10 ja 11 ning artikli 12 lõike 1 punktides a–e ning g ja f nõutud andmed .

2. Lõikega 1 ette nähtud andmete suhtes kohaldatakse vastavalt direktiivi 2000/13/EÜ artikli 13 lõiget 2.

OSA MUUD MÄRGISTAMISNÕUDED

Artikkel 14 13 Muud märgistamisnõuded

Artikleid 8–13 10–12 kohaldatakse, ilma et see piiraks selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid, või selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitusviisi, liigitamise, pakendamise ja märgistamise suhtes või selliste ainete transpordi suhtes.

2. Artiklitega 8–13 ettenähtud andmed peavad olema märgitud ostjatele kergesti arusaadavas keeles.

Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha kõnealuste märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik.

Käesoleva lõike esimene ja teine lõik ei välista kõnealuste märgistamisandmete esitamist mitmes keeles.

IV peatükk Menetlussätted ja rakendamine

Artikkel 15 14 Teatamiskohustus

1. Toiduensüümi tootja või kasutaja teatab komisjonile viivitamata igasugusest uuest teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada toiduensüümi ohutuse hindamist.

2. Toiduensüümi tootja või kasutaja teavitab komisjoni viimase nõudmisel toiduensüümi tegelikust kasutamisest.

Artikkel 16 15 Komitee

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi „komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 17 16 Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

V peatükkÜlemineku- ja lõppsätted

Artikkel 18 17 Toiduensüüme käsitleva ühenduse loetelu koostamine

1. Toiduensüüme käsitlev ühenduse loetelu koostatakse vastavalt lõikele 2 esitatud taotluste alusel.

2. Huvitatud isikud võivad esitada taotlused toiduensüümi kandmiseks ühenduse loetelusse.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24 kuud pärast määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõike 1 kohaselt kehtestatud rakendusmeetmete kohaldamise kuupäeva.

3. Komisjon asutab kõikide nende toiduensüümide registri (edaspidi „register”), mille kandmist ühenduse loetelusse kaalutakse ja mille kohta on lõike 2 kohaselt esitatud määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse lubade andmise ühtne menetlus], artikli 9 lõikes 1 sätestatud kehtivuskriteeriumidele vastav taotlus. Register avalikustatakse. Komisjon edastab taotlused arvamuse saamiseks toiduohutusametile.

4. Niipea kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta, võtab komisjon ühenduse loetelu määruses (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus], kehtestatud menetluse kohaselt vastu. Nende toiduensüümide puhul võib toiduohutusamet oma arvamust ette valmistades võtta asjakohastel puhkudel arvesse liikmesriikide pädevate riiklike asutuste läbiviidud teaduslikke hindamisi.

Erandina sellest menetlusest:

a) määruse (EÜ) nr […], [millega kehtestatakse lubade andmise ühtne menetlus], artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata toiduohutusameti arvamuse vastuvõtmise suhtes;

b) komisjon võtab ühenduse loetelu esmakordselt vastu pärast seda, kui toiduohutusamet on esitanud arvamuse kõigi registrisse kantud toiduensüümide kohta.

5. Vajaduse korral võetakse vastu võib kõik käesoleva artikli kohaldamisel asjakohased üleminekumeetmed , mis on ette nähtud käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmiseks muu hulgas määruse täiendamise teel võtta vastu vastavalt artikli 15 16 lõikes 3 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse korrale.

Artikkel 19 18 Ühenduse õigusaktidega juba reguleeritud toiduensüümidega seotud Üleminekumeetmed

1. Olenemata käesoleva määruse artiklitest 6 7 ja 18 17, peab koostatav ühenduse loetelu sisaldama järgmisi toiduensüüme:

a) E 1103 invertaas ja E 1105 lüsosüüm ning märkida tuleb nende direktiivi 95/2/EÜ I lisas ja III lisa C osas täpsustatud kasutustingimused;

b) ureaas, beeta-glükanaas ja lüsosüüm veinis kasutamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1493/1999 ja kõnealuse määruse rakenduseeskirjadele.

2. Nende toiduensüümide, toiduensüümi preparaatide ja toiduensüüme sisaldavate toiduainete, mis ei vasta artiklite 10 ja 13 sätetele ja mis viidi seaduslikult turule või märgistati enne [12 kuu möödumist pärast käesoleva määruse avaldamist], turustamist võib jätkata kuni nende minimaalse säilimisaja lõpuni.

Artikkel 20 19 Direktiivi 83/417/EMÜ muutmine

Direktiivi 83/417/EMÜ I lisa III osa punkti d taanded asendatakse järgmisega:

„– laap, mis vastab toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- muud piima kalgendavad ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele”.

Artikkel 20 Määruse (EÜ) nr 258/1997 muutmine

Määruse (EÜ) nr 258/1997 artikli 2 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt d:

- „d) määruse (EÜ) nr …… [toiduensüümide kohta] reguleerimisalasse kuuluvad toiduensüümid”.

Artikkel 21 Määruse (EÜ) nr 1493/1999 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Ensüümid ja ensüümpreparaadid, mida kasutatakse IV lisas loetletud tunnustatud veinivalmistustavades ja -menetlustes, peavad vastama toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele.”

Artikkel 22 Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt:

1. Artikli 6 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) koostisosa – toidu tootmisel või valmistamisel kasutatav mis tahes aine, sealhulgas lisaained ja ensüümid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab.”;

b) punkti c alapunktis ii asendatakse sissejuhatav sõna „lisaained” sõnadega „lisaained ja ensüümid”;

2. Artikli 6 lõikesse 6 lisatakse järgmine taane:

„− ensüümid peale lõike 4 punkti c alapunktis ii osutatute peavad olema tähistatud II lisas loetletud koostisosade ühe rühma nimetusega, millele järgneb nende spetsiifiline nimetus,”;

Artikkel 23 Direktiivi 2001/112/EÜ muutmine

Direktiivi 2001/112/EÜ I lisa II osa lõike 2 neljas, viies ja kuues taane asendatakse järgmisega:

„– Pektolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- Proteolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele

- Amülolüütilised ensüümid, mis vastavad toiduensüüme käsitleva määruse […/..] [ettepaneku] nõuetele”.

Artikkel 24 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 4 kohaldatakse alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast. Selle kuupäevani kohaldatakse liikmesriikides toiduensüümide ja toiduensüümidega toodetud toidu turuleviimist ja kasutamist reguleerivaid kehtivaid siseriiklikke õigusnorme.

Artikleid 10–13 8–14 kohaldatakse [pärast 12 kuu möödumist käesoleva määruse avaldamise kuupäevast].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[1] ELT C […],[…], lk […].

[2] ELT C 168, 20.7.2007, lk 34 .

[3] EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[4] ELT L 10, 12.1.2002, lk 58.

[5] EÜT L 237, 26.8.1983, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

[6] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2165/2005 (ELT L 345, 28.12.2005, lk 1).

7 EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[7] ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

[8] ELT L […], […], lk […].

[9] EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4).

[10] ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

[11] EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

[12] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1163/2005 (ELT L 188, 20.7.2005, lk 3).

[13] EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/89/EÜ (ELT L 308, 25.11.2003, lk 15).

[14] EÜT L 184, 17.7.1999, p. 23 . Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 1).

[15] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.