[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 6.11.2007 KOM(2007) 658 lõplik Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega sätestatakse Horvaatiaga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/145/EÜ (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI 19. ja 20. juunil 2003 Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Lääne-Balkanit käsitleva Thessaloniki arengukava, millega võeti kasutusele partnerlused kui vahend, millega realiseerida Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunalisi tulevikuväljavaateid. Komisjoni 9. novembril 2005 esitatud ettepaneku põhjal võttis nõukogu 20. veebruaril 2006 vastu Horvaatiaga loodud, läbivaadatud ühinemispartnerluse. Sellega nähti ette lühikese ja keskmise tähtajaga prioriteedid. Riikidelt oodatakse lühikese tähtajaga prioriteetide täitmist ühe kuni kahe aasta jooksul. Seepärast peab komisjon asjakohaseks esitada ettepanek ajakohastatud partnerluse loomiseks Horvaatiaga. Käesolev uuendatud partnerlus põhineb nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusel (EÜ) nr 533/2004 ja selles võetakse arvesse 2007. aasta eduaruandes kirjeldatud uusi arengusuundi. Käesolevas partnerluses loetletud prioriteedid on valitud põhimõttel, et Horvaatia suudaks need lähiaastatel reaalselt saavutada või märgatavalt nende suunas liikuda. Ühinemispartnerluse elluviimiseks peaksid Horvaatia pädevad ametiasutused välja töötama tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega, mida Horvaatia kavatseb sel eesmärgil võtta. Komisjon jälgib prioriteetide elluviimist regulaarselt. Ühinemispartnerluse prioriteedid on ühenduse finantsabi kavandamise aluseks. Abi andmist jätkatakse asjaomaste rahastamisvahendite, eelkõige nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend) alusel. Kavandataval nõukogu otsusel puudub finantsmõju. Eeltoodut arvesse võttes kutsub komisjon nõukogu üles võtma vastu lisatud nõukogu otsuse ettepaneku. Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega sätestatakse Horvaatiaga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2006/145/EÜ EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames[1] (muudetud redaktsioon), eriti selle artiklit 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) 19. ja 20. juunil 2003 Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kiitis heaks Euroopa partnerluste kasutuselevõtmise vahendina, millega realiseerida Lääne-Balkani riikide Euroopa-suunalisi tulevikuväljavaateid. (2) Määruses (EÜ) nr 533/2004 on sätestatud, et partnerluste põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning mis tahes hilisemaid muudatusi käsitlevaid otsuseid teeb nõukogu. Kõnealuses määruses on ka märgitud, et ühinemispartnerluste järelmeetmed tagatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide abil, eelkõige iga-aastaste eduaruannetega. (3) Pärast 2004. aastal loodud Euroopa partnerlust võttis nõukogu 20. veebruaril 2006 vastu Horvaatiaga loodud esimese ühinemispartnerluse[2]. (4) 3. oktoobril 2005. aastal alustasid liikmesriigid Horvaatiaga läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Läbirääkimiste edenemine sõltub Horvaatia edusammudest ühinemiseks valmistumisel. Edusamme mõõdetakse muu hulgas ühinemispartnerluse rakendamise põhjal, mida regulaarselt läbi vaadatakse. (5) Komisjoni dokumendis „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2006–2007” osutati, et partnerlusi ajakohastatakse 2007. aasta lõpus. (6) Nõukogu võttis 12. juunil 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend)[3], millega uuendatakse ühinemiseks valmistuvatele riikidele finantsabi andmise raamistikku. (7) Seepärast on asjakohane võtta vastu läbivaadatud ühinemispartnerlus, millega ajakohastatakse praegust partnerlust, et määrata 2007. aasta eduaruande järelduste põhjal, mis käsitlevad Horvaatia ettevalmistusi edasiseks integreerumiseks Euroopa Liiduga, kindlaks uued prioriteedid edasiseks tööks. (8) Et liikmeks saamist ette valmistada, peaks Horvaatia välja töötama tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega käesoleva ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamiseks. (9) Otsus 2006/145/EÜ tuleks kehtetuks tunnistada, ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE: Artikkel 1 Horvaatiaga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused on sätestatud käesoleva otsuse lisas. Artikkel 2 Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse ja selle üle teostatakse järelevalvet stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide abil ning nõukogu teeb seda komisjoni esitatavate iga-aastaste aruannete alusel. Artikkel 3 Otsus 2006/145/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 4 Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja LISA: HORVAATIAGA LOODUD 2007. AASTA ÜHINEMISPARTNERLUS 1. SISSEJUHATUS Kavandatud läbivaadatud ühinemispartnerlusega ajakohastatakse esimest partnerlust komisjoni Horvaatiat käsitleva 2007. aasta aruande järelduste põhjal. Selles määratakse kindlaks uued ja veel täitmata tegevusprioriteedid. Uusi prioriteete kohandatakse vastavalt riigi konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele ning neid ajakohastatakse vajaduse korral. Ühinemispartnerluse prioriteetide saavutamiseks tuleb Horvaatial töötada välja tegevuskava koos ajakava ja konkreetsete meetmetega. Ühinemispartnerlusega antakse ka riigile juhised finantsabi andmise kohta. 2. PÕHIMÕTTED Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess jääb Lääne-Balkani riikide Euroopale lähenemise raamistikuks kuni nende tulevase ühinemiseni ELiga. Horvaatia suhtes kindlaks määratud peamised prioriteedid on seotud suutlikkusega täita 1993. aastal Kopenhaagenis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kehtestatud kriteeriume, stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks seatud tingimusi, eriti ülemkogu 29. aprilli 1997. aasta ning 21. ja 22. juuni 1999. aasta järeldustes, Zagrebi 24. novembri 2000. aasta tippkohtumise lõppdeklaratsioonis ja Thessaloniki arengukavas seatud tingimusi, ning 3. oktoobril 2005. aastal nõukogu vastuvõetud läbirääkimiste raamistiku nõudeid. 3. PRIORITEEDID Käesolevas ühinemispartnerluses loetletud prioriteedid on valitud põhimõttel, et Horvaatia suudaks need lähiaastatel reaalselt saavutada või märgatavalt nende suunas liikuda. Prioriteedid käsitlevad nii õigusakte kui ka nende rakendamist. Prioriteete seades tuleb silmas pidada, et Horvaatial on ka muid ülesandeid, mida ta peab täitma ja mis võivad saada mõne järgmise partnerluse prioriteetideks, võttes arvesse ka Horvaatia edaspidi tehtavaid edusamme. Peamised prioriteedid on kindlaks määratud ja rühmitatud järgmise jaotise alguses. Peamised prioriteedid ei ole esitatud tähtsuse järjekorras. Peamised prioriteedid - Tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga võetud kõigi kohustuste nõuetekohane rakendamine. - Ajakohastada ja rakendada kohtureformi strateegiat ja tegevuskava ning kiirendada avaliku halduse reformi. - Ajakohastada ja rakendada korruptsioonivastase võitluse kava ja sellega seotud tegevuskavu ning tagada kooskõlastatum ja ennetav tegevus korruptsiooni tõkestamiseks, avastamiseks ja selle eest süüdistuste esitamiseks, eelkõige kõrgemal tasemel esineva korruptsiooni puhul. - Rakendada rahvusvähemusi käsitlevat põhiseaduslikku seadust, osutades erilist tähelepanu sätetele, millega tagatakse vähemuste proportsionaalne osalus tööhõives. Võidelda avalikus sektoris laiahaardelisemalt diskrimineerimise vastu. - Viia lõpule pagulaste tagasipöördumine, lahendada lõplikult eluruumi kasutus- või üürimisõiguse kaotanud isikute eluasemeprobleemi käsitlevad juhtumid, viia lõpule omandi taastamine ja tagastamine ning taastada võimalus taotleda pensioni- ja muid sotsiaalseid õigusi. - Jätkata jõupingutusi piirkonna riikide kodanike lepitamiseks ning suurendada jõupingutusi lõplike lahenduste leidmiseks veel lahendamata kahepoolsetele küsimustele, eriti piiriküsimustele. - Säilitada täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning tagada kodusõja ajal toime pandud kuritegude üle peetavate kohtuprotsesside usaldusväärsus. - Parandada ettevõtluskeskkonda ja majanduskasvu potentsiaali, eelkõige toetuste vähendamise, suurte, kahjumit tootvate ettevõtjate ümberkorraldamise ja riiklike kulutuste tõhustamise kaudu. Poliitilised kriteeriumid Demokraatia ja õigusriik Avalik haldus - Rakendada täielikult avaliku halduse reformi meetmeid seoses haldusmenetluste ning personali värbamise, edutamise, koolitamise ja depolitiseerimisega. Parandada avaliku halduse valdkonnas inimressursi juhtimist. Kohtusüsteem - Vähendada märkimisväärselt kohtuasjade lahendamise mahajäämust ning tagada kohtumenetluste mõistlik kestus. - Ratsionaliseerida kohtute töökorraldust, sealhulgas võtta kasutusele ajakohased infotehnoloogiasüsteemid. - Kehtestada kohtutes avatud, õiglane ja läbipaistev personali värbamis-, hindamis- ja edutamissüsteem ning suurendada personali professionaalsust kõrgetasemelise koolituse, sealhulgas ELi õiguse alase koolituse kaudu. - Võtta meetmeid kohtuotsuste nõuetekohase ja täieliku täitmise tagamiseks. Korruptsioonivastane poliitika - Jätkata tegevusjuhendite/eetikakoodeksite väljatöötamist ametnikele ja valitud esindajatele ning korruptsiooni ennetamise tegevuskavade väljatöötamist asjaomastes õiguskaitseasutustes (piirivalve, politsei, toll, kohtud). Luua asjakohastes teenistustes korruptsiooni vastu võitlemiseks eriüksused ja nimetatud teenistuste vahelised asjakohased kooskõlastamismehhanismid ning pakkuda eriüksustele piisavat koolitust ja varustada nad piisavate vahenditega. - Võtta meetmeid korruptsiooni ohjamise õigusliku raamistiku ühtse rakendamise ja jõustamise tagamiseks. Tagada rahvusvaheliste õigusaktidega sätestatud standardite täitmine, võttes selleks asjakohaseid seadusandlikke ja haldusmeetmeid. - Võtta konkreetseid meetmeid, et suurendada üldsuse hulgas korruptsiooni kui tõsise kuriteo teadvustamist. Inimõigused ja vähemuste kaitse - Tagada juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile ning muuta vastavad eelarvelised vahendid kättesaadavaks. - Edendada vähemuste austamist ja kaitset kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ELi liikmesriikide parimate tavadega. - Edendada sallivust serblastest ja mustlastest vähemuste suhtes ning võtta meetmeid, et kaitsta vähemustesse kuuluvaid isikuid, kes võivad sattuda diskrimineerimise, vaenu või vägivalla või nendega ähvardamise ohvriks. - Jätkata mustlaste kaitse ja integreerimise strateegia ja tegevuskava rakendamist ning tagada vajalike vahendite kättesaadavus, eelkõige seoses tööhõive, hariduse ja eluasemega. - Võtta vastu laiaulatuslik diskrimineerimisvastane strateegia ja rakendada seda. Piirkondlikud küsimused ja rahvusvahelised kohustused - Tagada sõjakuritegudega seotud kohtumenetluste usaldusväärsus, tagades selleks eelkõige erapooletuse serblaste suhtes, sealhulgas kohaldades ühtset kriminaalvastutuse standardit ning parandades tunnistajate ja teavitajate turvalisust. - Tagada pagulaste tagasipöördumise küsimustes piisav kooskõlastamine ja koostöö kõikide riikliku ja kohaliku tasandi asjaomaste ametiasutuste vahel. - Lahendada naaberriikidega kõik küsimused, mis on tekkinud eluruumide kasutus- või üürimisõiguse kaotamise tagajärjel. - Luua sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, et parandada tagasipöördujate taasintegratsiooni tingimusi ja tagasipöördujate tunnustamist vastuvõtvate kogukondade poolt, sealhulgas mõjutatud piirkondade regionaalarenguprogrammide kaudu. - Aidata kaasa piirkondliku koostöö tugevdamisele, sealhulgas edendada stabiilsuspaktilt piirkondliku tasandi koostööraamistikule üleminekut ja Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu tõhusa rakendamise tugevdamist. - Rakendada täielikult naaberriikidega sõlmitud lepinguid, eriti valdkondades, nagu organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, piiride haldamine, isikute tagasivõtmine, piiriülene koostöö ning õigusalane ja politseikoostöö, sealhulgas sõjakuritegude puhul, ning sõlmida asjakohased lepingud valdkondades, kus need puuduvad. - Jätkata 2004. aasta juunis saavutatud kolmepoolse kokkuleppe rakendamist kuni uue kokkuleppeni jõudmiseni Horvaatia poolt ühepoolselt kehtestatud keskkonna- ja kalanduskaitsealade suhtes. Majanduslikud kriteeriumid - Jätkata konservatiivse eelarve-, raha- ja finantssektori poliitika rakendamist, eesmärgiga säilitada makromajanduslik stabiilsus, sealhulgas madal inflatsioon ja stabiilsed vahetuskursid, ning vähendada veelgi valitsuse üldiste kulude, valitsemissektori puudujäägi ja võla osakaalu SKTst. - Jätkata riigi rahanduses institutsionaalseid reforme, eesmärgiga suurendada maksusüsteemi läbipaistvust ning parandada riigivõla haldamise tõhusust ja läbipaistvust, ning viia lõpule eelarvearuandluse kavandatud vastavusseviimine ESA 95 põhimõtetega. - Jätkata laiaulatuslike tervishoiureformide rakendamist, et vältida uute maksuvõlgade kuhjumist tervishoiusüsteemis ja tõhustada tervishoiukulusid. Jätkata sotsiaalkindlustusreformi. Tagada pensionisüsteemi esimese samba finantsiline jätkusuutlikkus asjakohaste pensionireformide kaudu. - Jätkata äriühingute registreerimise hõlbustamist, lühendades veelgi selleks kuluvat aega ja vajalikke menetlusi ning vähendades äriühingu loomisega seotud kulusid. Täiustada pankrotimenetlusi, et kiirendada turult lahkumist. - Täiustada erastamise institutsionaalset võrgustikku, eesmärgiga märkimisväärselt edendada riikliku erastamisfondi kaudu hallatavate ettevõtjate erastamist. Jätkata kahjumit tootvate riigiettevõtete ja raudteesüsteemi ümberkorraldamist, et vähendada ettevõtlussektorile makstavate toetuste osakaalu SKTst. - Täiustada ergutusmehhanisme ja paindlikkust tööturul, et suurendada tööturul osalemise ja tööhõivemäära. Võime võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi 1. peatükk: kaupade vaba liikumine - Võtta vastu horisontaalse raamistiku moodustavad õigusaktid ja rakendada neid, et viia lõpule vajaliku infrastruktuuri loomine, ning tagada erinevate tegevustega (reguleerimine, standardimine, akrediteerimine, metroloogia, vastavushindamine ja turujärelevalve) seotud ülesannete lahusus. - Võtta vastu laiaulatuslik strateegia asjakohaseid horisontaalseid organisatsioone (standardimine, akrediteerimine, metroloogia ja turujärelevalve) ja konkreetseid sektoreid käsitlevate EÜ õigusaktide ülevõtmiseks ja rakendamiseks ning rakendada seda. Suurendada haldussuutlikkust. - Võtta vastu EÜ asutamislepingu artiklitele 28–30 vastav tegevuskava ning rakendada seda, sealhulgas kehtestada vastastikuse tunnustamise klauslid. - Jätkata Euroopa standardite kasutuselevõtmist. Jätkata ettevalmistusi standardiorganisatsioonide liikmesusega seotud kriteeriumide täitmiseks. - Viia lõpule uuel ja vanal lähenemisviisil põhinevate direktiivide ülevõtmine. 2. peatükk: töötajate vaba liikumine - Kaotada ELi võõrtöötajate ja ELi kodanike suhtes kehtestatud mis tahes diskrimineerivad meetmed. - Tugevdada sotsiaalkindlustusskeeme koordineerivaid haldusstruktuure. 3. peatükk: asutamisõigus ja teenuste osutamise vabadus - Viia ELi kodanike kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas lõpule õigusaktide vastavusseviimine acquis ’ga ning muuta kehtivaid õigusakte, et tunnistada kehtetuks ELi teenuseosutajate kodakondsusele, keelele, elukohale või tegevusloale esitatavad, seni veel kehtivad nõuded. 4. peatükk: kapitali vaba liikumine - Viia lõpule tõhusa rahapesuvastase korra kehtestamine, tagades selleks eelkõige õiguskaitseasutuste täieliku töövõime, nende piisava varustatuse ning hea koostöö siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega. - Teha täiendavaid edusamme kapitali liikumise suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamisel, kõrvaldada kõik ELi kodanikele kinnisvara ostmise suhtes kehtestatud piirangud kooskõlas stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga ning tagada, et kõiki ELi kodanike vahepeal esitatud taotlusi kinnisvara ostmise loa saamiseks käsitletakse kiirendatud korras. 5. peatükk: riigihanked - Teha hangete eest vastutavale organisatsioonile ülesandeks tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades ja jälgida selle rakendamist. - Võtta vastu laiaulatuslik strateegia koos ajakava ja eesmärkidega, mis on seotud nii õigusaktide vastavusse viimise ja suutlikkuse suurendamisega kõikides riigihangete valdkondades (riigihankelepingud, kontsessioonid, avaliku ja erasektori partnerlus) kui ka läbivaatamismenetluste ja järelevalveasutustega, ning rakendada seda. Tugevdada järelevalveasutuste täitemehhanisme. 6. peatükk: äriühinguõigus - Viia äriühingute seadus vastavusse acquis ’ga ning ülevõtmispakkumisi käsitleva direktiiviga. - Viia raamatupidamist ja auditeerimist käsitlevad õigusaktid acquis ’ga vastavusse. Tugevdada vastavat institutsionaalset võrgustikku. 7. peatükk: intellektuaalomandiõigus - Viia autoriõiguste ja nendega seotud õiguste vallas lõpule õigusaktide vastavusseviimine acquis ’ga ning tagada intellektuaalomandiõiguste rakendamine, tugevdades selleks asjaomaste asutuste haldussuutlikkust. - Saavutada häid tulemusi piraatluse ja võltsingute uurimises, nende eest süüdistuste esitamises ning nende kohtumenetlustes. 8. peatükk: konkurentsipoliitika - Võtta vastu terasesektori riiklik ümberkorraldamisprogramm, millega tagatakse ELi riigiabi eeskirjade elujõulisus ja nende järgimine. Võtta vastu konkreetsed ümberkorraldamiskavad iga raskustes oleva laevatehase jaoks ning inkorporeerida need kavad kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega riiklikku ümberkorraldamisprogrammi. - Viia lõpule maksualase abi valdkonna õigusaktide vastavusseviimine ELi riigiabi eeskirjadega ning viia nende eeskirjadega vastavusse kõik muud riigiabi terviklikus loendis olevad abikavad, mis on tunnistatud ELi eeskirjadega kokkusobimatuks. Võtta vastu regionaalabi kaart. - Võtta vastu seadusandlikud meetmed tõhusa konkurentsikontrolli võimaldamiseks, eelkõige seoses trahvide määramise ja kohtuliku kontrolliga. 9. peatükk: finantsteenused - Viia lõpule acquis ’ ülevõtmine sellistes valdkondades nagu kapitalinõuded, elektronrahaasutused, finantskonglomeraadid, likvideerimine ja ümberkorraldamine, panga- ja nende filiaalide kontod ning hoiuste tagamise skeemid. - Viia lõpule õigusaktide vastavusseviimine acquis ’ga sellistes valdkondades nagu solventsusmarginaal, järelevalve kindlustusvaldkonna üle, edasikindlustus ja kindlustusvahendus, finantsturu infrastruktuur ning investeerimis- ja väärtpaberiturg. - Kehtestada kooskõlas acquis ’ga investeeringute tagamise skeem. Anda aru edusammudest usaldatavusnõuete jõustamisel. 10. peatükk: infoühiskond ja meedia - Viia lõpule selliste valdkondade nagu elektrooniline side ja kaubandus, elektroonilised allkirjad, elektrooniline meedia ja infoturve vastavusseviimine acquis ’ga ja piirideta televisiooni direktiiviga. - Tagada piisav haldussuutlikkus acquis ’ jõustamiseks, eelkõige elektroonilise side valdkonnas, ning teha edusamme olulise turujõuga ettevõtjate suhtes kehtestatud kohustuste ning elektroonilise side turule tulevate uute operaatorite õiguste (sealhulgas trasside rajamise, ühispaiknemise ja seadmete ühiskasutusega seotud õigused) jõustamises. - Viia lõpule audiovisuaalset meediat käsitlevate õigusaktide kavandatud läbivaatamine avaliku konsultatsiooni alusel, et tagada reguleeriva asutuse sõltumatus ning vältida lubamatut poliitilist sekkumist. 11. peatükk: põllumajandus ja maaelu areng - Tugevdada turu- ja maaelu arengu poliitika rakendamiseks, sealhulgas põllumajanduslike andmete kogumiseks ja töötlemiseks vajalikke haldusstruktuure ja -suutlikkust. - Luua viinamarjaistandusregister kooskõlas ELi standarditega. - Jätkata ettevalmistusi, et luua kooskõlas ELi nõuete ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega tõhusad ja finantsiliselt usaldusväärsed makseasutused põllumajandusfondide juhtimiseks ja kontrollimiseks. 12. peatükk: toiduohutus, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika - Parandada märkimisväärselt toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktide vastavusse viimist ning tugevdada vajalikke rakendamisstruktuure, sealhulgas kontrolli- ja järelevalvetalitusi. - Tagada toiduohutuse ning veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonnas nõuetekohaste kordade kehtestamine, sealhulgas luua loomade identifitseerimise ja liikumise registreerimise, loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, põllumajanduslike toidutööstuste, loomade heaolu ja loomahaiguste kontrollimise programmide ajakohastamise, loomade ja loomsete saaduste piiripunktides kontrollimise, taimetervise kontrolli, taimekaitsevahendite lubade andmise ja nende jääkide kontrolli ning seemnete ja taimse paljundusmaterjali kvaliteedi kontrolli süsteem. 13. peatükk: kalandus - Tugevdada kalanduspoliitika haldus- ning eelkõige järelevalvestruktuure ning parandada püügi- ja lossimisandmete kogumist. - Viia lõpule arvutipõhise kalalaevade registri väljatöötamine ja luua satelliidipõhine laevade jälgimise süsteem. 14. peatükk: transpordipoliitika - Viia lõpule ELi acquis ’ ülevõtmine ning suurendada haldussuutlikkust maanteevaldkonnas (sealhulgas rakendada digitaalset sõidumeerikut), mere- ja siseveetranspordi valdkonnas (eelkõige seoses navigatsiooniohutuse ja jõeliikluse teabeteenistusega) ning lennundusvaldkonnas. - Võtta vastu raudteetransporti käsitlevad rakendusaktid, eelkõige sätted koostalitusvõime ja võimsuse sõltumatu eraldamise kohta. Avaldada lõplik võrguaruanne. - Rakendada Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu esimest üleminekuetappi ja ratifitseerida kõnealune leping. 15. peatükk: energeetika - Täita energiaühenduse lepingust tulenevad kohustused. - Tugevdada haldussuutlikkust tarnekindluse, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate, energia siseturu (elektrienergia ja gaas) ning tuumaenergia valdkonnas ning viia nimetatud valdkondades lõpule ELi acquis ’ ülevõtmine. 16. peatükk: maksustamine - Kiirendada maksualaste õigusaktide vastavusseviimist acquis ’ga, osutades erilist tähelepanu vabatsoonide kaasamisele käibemaksu territoriaalse kohaldamise alasse, olemasolevate käibemaksu nullmäärade ja sigarettide diskrimineeriva maksustamise kaotamisele ning aktsiisimaksude edasisele ühtlustamisele. - Tugevdada oluliselt maksu- ja tolliameti jõustamissuutlikkust, eelkõige maksude kogumise ja kontrolli alal ning vajalike IT-süsteemide väljatöötamises, jätkata tööd toimiva ja piisava personaliga aktsiisimaksu teenistuse loomise nimel, lihtsustada menetluskorda ja tugevdada kontrolli süüdistuste tõhusa esitamise üle maksupettuste eest. - Järgida äriühingute maksustamise juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued maksumeetmed on nimetatud põhimõtetega vastavuses. 17. peatükk: majandus- ja rahaliit - Viia õiguslik raamistik vastavusse acquis ’ga, et tagada keskpanga täielik sõltumatus, ning võimaldada keskpangal täielikult integreeruda Euroopa Keskpankade Süsteemi. 18. peatükk: statistika - Tugevdada statistikaameti haldussuutlikkust, reformida selle piirkondlikke büroosid ja parandada koostööd teiste ametlikku statistikat tootvate asutustega. - Jätkata põllumajandus-, makromajandus- ja ettevõtlusstatistika väljatöötamist. 19. peatükk: sotsiaalpoliitika ja tööhõive - Jätkata õigusaktide vastavusseviimist acquis ’ga ning tugevdada koos tööturu osapooltega asjaomaseid haldus- ja jõustamisstruktuure, sealhulgas tööinspektsioone. - Rakendada tõhusalt ühise kaasamise memorandumit ning tööhõivepoliitika prioriteetide ühist hindamist käsitlevat dokumenti pärast selle vastuvõtmist. 20. peatükk: ettevõtlus- ja tööstuspoliitika - Rakendada laiaulatuslikku tööstuspoliitika strateegiat, osutades erilist tähelepanu oluliste kahjumit tootvate valdkondade, sealhulgas terasetööstus ja laevaehitus, ning selles valdkonnas tegutsevate ettevõtete ümberkorraldamisele. 21. peatükk: üleeuroopalised võrgud - Suurendada gaasi- ja elektrivõrkude vastastikust seotust naaberriikidega. 22. peatükk: regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine - Võtta vastu tegevuskava, millega määratakse kindlaks selged eesmärgid ja ajakava nende saavutamiseks, et täita ühenduse ühtekuuluvuspoliitikast tulenevaid õiguslikke ja tegevusalaseid nõudeid, sealhulgas tugevdada suutlikkust riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. - Tagada selge ülesannete jaotus ning tugevdada kavandatud rakendusasutuste/-struktuuride, sealhulgas kohalike asutuste suutlikkust ja omavahelist kooskõlastamist. - Võtta vastu regionaalarengu seadus. - Tugevdada programmitöö, projektide ettevalmistamise, järelevalve ja hindamise ning finantsjuhtimise ja -kontrolli suutlikkust, eelkõige ministeeriumides, et rakendada ELi ühinemiseelseid programme ühenduse ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamiseks. 23. peatükk: kohtusüsteem ja põhiõigused - Jätkata isikuandmete kaitse riikliku seaduse rakendamist kooskõlas acquis ’ga ning tagada kõnealuse seaduse tõhus jõustamine ja järelevalve selle rakendamise üle. - Muud prioriteedid on nimetatud poliitiliste kriteeriumide peatükis. 24. peatükk: õigus, vabadus ja turvalisus - Viia lõpule oluliste õigusaktide läbivaatamine, et viia need vastavusse Schengeni acquis ’ga, suurendada kohaliku tasandi investeeringuid IT seadmetesse ning jätkata politsei koolitamist. - Jätkata ettevalmistusi Schengeni acquis ’ rakendamiseks, suurendades selleks personali ja koolitades piirivalvureid, jätkates seadmetesse investeerimist, sealhulgas laiendades riiklikku piiride haldamise infosüsteemi, ning tagades selle infosüsteemi vastavuse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemiga (SIS II). Parandada piirivalve haldus- ja jõustamissuutlikkust, tõhustades selleks asutustevahelist kooskõlastamist. - Jätkata õigusaktide vastavusseviimist ELi viisapoliitikaga, sealhulgas kehtestada biomeetriliste tunnuste kasutamine reisidokumentidel ning teha ettevalmistusi viisainfosüsteemi kasutuselevõtuks. - Kehtestada teisesed õigusaktid varjupaigaseaduse ja välismaalaste seaduse rakendamiseks. - Tagada õigusaktide vastavus kriminaal- ja tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevale acquis ’le ning tugevdada kohtusüsteemi suutlikkust kohaldada acquis ’d. 25. peatükk: teadus- ja uurimistegevus - Tagada piisav suutlikkus alustada ELi rahastatavaid teadusprojekte. - Jätkata meetmete võtmist ja rakendamist, et hõlbustada integreerumist Euroopa teadusruumi. 26. peatükk: haridus ja kultuur - Tagada piisav suutlikkus elukestva õppe programmi ja programmi „Aktiivsed noored” haldamiseks. - Viia õigusaktid vastavusse acquis ’ga, milles käsitletakse ELi ja Horvaatia kodanike võrdset kohtlemist seoses juurdepääsuga haridusele, kui ka direktiiviga võõrtöötajate lastele hariduse andmise kohta. 27. peatükk: keskkond - Jätkata ELi acquis ’ ülevõtmist ja rakendamist, osutades erilist tähelepanu jäätmekäitlusele, vee ja õhu kvaliteedile, looduskaitsele ning saastuse komplekssele ennetamisele ja kontrollile. - Võtta vastu laiaulatuslik kava vajaliku haldussuutlikkuse saavutamiseks ning vajalike finantsvahendite ettenägemiseks ning rakendada seda keskkonnaalase acquis ’ täitmiseks. - Suurendada investeeringuid keskkonna infrastruktuuri, osutades erilist tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveevarustusele ja jäätmekäitlusele. - Alustada Kyoto protokolli rakendamist. - Tagada keskkonnakaitsenõuete integreerimine muude valdkondade poliitika kujundamisse ja rakendamisse ning edendada jätkusuutlikku arengut. 28. peatükk: tarbijakaitse ja tervishoid - Jätkata õigusaktide vastavusseviimist tarbijate ja tervisega seotud acquis ’ga, sealhulgas kudede, rakkude ja tubakaga seotud valdkondades, ning tagada vajalikud haldusstruktuurid ja piisav jõustamissuutlikkus. - Töötada vaimse tervise valdkonnas välja kohalikud teenused kui alternatiiv institutsionaliseeritusele ning tagada piisavate finantsvahendite jaotamine vaimsele tervishoiule. 29. peatükk: tolliliit - Jätkata õigusaktide vastuvõtmist nendes üksikutes valdkondades, kus on vaja jätkata õigusaktide vastavusseviimist acquis ’ga, eelkõige mittesooduspäritolureeglitega ja lõivude kohaldamisega seotud valdkondades. - Kohaldada tollieeskirju järjekindlalt ja ühtlaselt kõigis tolliasutustes, eelkõige valdkondades, nagu deklaratsioonide töötlemine, päritolu, lihtsustatud kord, võltsimine ja kontrollide valikulisus, ning tagada ajakohase ja sidusa riskianalüüsi menetluste kohaldamine kõigis tolliasutustes. - Teha laiaulatusliku ja sidusa strateegia alusel piisavaid edusamme omavahel ühitatavate IT-süsteemide väljatöötamises. 30. peatükk: välissuhted - Valmistada ette õigusaktide vastavusseviimine kõikide asjakohaste, kolmandate riikidega sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega ning parandada haldussuutlikkust ja kontrolli ühise kaubanduspoliitika valdkonnas. 31. peatükk: välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika - Tugevdada relvastuskontrolli rakendamist ja jõustamist ning parandada veelgi suutlikkust täielikult rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. 32. peatükk: finantskontroll - Võtta vastu avaliku sektori sisefinantskontrolli käsitlevad õigusaktid ja vastav poliitika ning rakendada neid, samuti tagada piisav rakendamissuutlikkus. - Tagada riikliku audiitorasutuse tegevuse ja eelarve sõltumatus, muutes selleks põhiseadust või samalaadse mõjuga riiklikke õigusakte ning võttes vastu ja rakendades vajalikke täiendavaid õigusakte. - Viia kriminaalseadustik vastavusse ELi finantshuvide kaitse alase acquis ’ga ning finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle protokollidega. - Luua tulemuslik ja tõhus koordinatsioonitalitus, et tagada EÜ asutamislepingu artikli 280 lõike 3 punktist f tulenevate kohustuste täitmine ning komisjoni korraldatavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist käsitleva acquis ’, eelkõige komisjoni inspektorite abistamise kohustuse kohaldamine. - Võtta seadusandlikke ja halduslikke meetmeid, et täita euro võltsimise takistamist käsitleva acquis ’ nõudeid. 33. peatükk: finants- ja eelarvesätted - Parandada haldussuutlikkust ja valmistada ette menetluseeskirjad, et tagada pärast ühinemist omavahendite nõuetekohane arvutamine, prognoosimine, kogumine, maksmine, kontroll ja ELile esitatav aruandlus. 4. PROGRAMMITÖÖ Ühenduse abi antakse ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu ning enne 2007. aastat vastuvõetud programmide puhul vastavalt nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2666/2000[4]. Seepärast ei ole käesoleval otsusel finantsmõju. Rahastamislepingud on õiguslikuks aluseks konkreetsete programmide rakendamisele. Horvaatia võib ka taotleda rahastamist mitut riiki hõlmavatest ja horisontaalprogrammidest. 5. TINGIMUSLIKKUS Lääne-Balkani riikidele antava abi tingimuseks on Kopenhaageni kriteeriumide, stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuete ning käesoleva ühinemispartnerluse konkreetsete prioriteetide täitmisel tehtavad edasised edusammud. Nende tingimuste mittetäitmise korral võib nõukogu võtta asjakohaseid meetmeid nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 artikli 21 alusel ning enne 2007. aastat vastuvõetud programmide puhul määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 5 alusel. Abi suhtes kohaldatakse ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järeldustes kindlaks määratud tingimusi, milles käsitletakse eelkõige abisaaja kohustust korraldada demokraatlikke, majanduslikke ja institutsionaalseid reforme. Iga-aastased programmid sisaldavad ka eritingimusi. Rahastamisotsustele järgneb Horvaatiaga sõlmitav rahastamisleping. 6. JÄRELEVALVE Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames, sealhulgas komisjoni esitatavate iga-aastaste aruannete, poliitilise ja majandusliku dialoogi ning ühinemiskonverentsil esitatava teabe alusel. [1] ELT L 86, 24.3.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 269/2006 (ELT L 47, 17.2.2006, lk 7). [2] Nõukogu otsus 2006/145/EÜ, 20. veebruar 2006, mis käsitleb Horvaatiaga loodava ühinemispartnerluse põhimõtteid, prioriteete ja tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/648/EÜ (ELT L 55, 25.2.2006, lk 30). [3] ELT L 210, 31.7.2006, lk 82. [4] ELT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2112/2005 (ELT L 344, 27.5.2005).