[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 18.10.2007

KOM(2007) 639 lõplik

2005/0260 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, milles käsitletakse

nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv)) ettepaneku vastuvõtmise kohta

2005/0260 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, milles käsitletakse

nõukogu ühist seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv)) ettepaneku vastuvõtmise kohta

1. TAUST

Ettepaneku edastamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule [(dokument KOM (2005) 646 -2005/0260 (COD)]: | 15. detsember 2005 |

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus: | 13. september 2006 [CESC 1178/2006] |

Euroopa Parlamendi arvamus esimesel lugemisel: | 13. detsember 2006 |

Muudetud ettepaneku edastamine: | 29. märts 2007 |

Ühise seisukoha vastuvõtmise kuupäev: | 15.10.2007 |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi eesmärk on süvendada mittelineaarsete/tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste siseturgu (alaealiste kaitse, vaenu õhutamise tõkestamise, kaubanduslike teadaannete alane minimaalne harmoneerimine), lähtudes asukohariigi põhimõttest, ja ajakohastada eeskirju, eelkõige lineaarsete/ringhäälinguteenuste reklaamieeskirju.

3. MÄRKUSED ÜHIS E SEISUKOHA KOHTA

3.1 Üldmärkus ühise seisukoha kohta

Ühine seisukoht (sellealane poliitiline kokkulepe) on sisuliselt ja suurel määral kooskõlas komisjoni ettepanekuga ja seepärast võib seda täielikult toetada. Eriti kehtib see reguleerimisala, kaubanduslike teadaannete, tooteasetuse, lühiuudiste, meedia paljususe, meediakirjaoskuse ja ühisreguleerimise eeskirjade kohta.

3.2 Ühise seisukoha kokkulepe

Ühine seisukoht on pingeliste institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemus. Kultuuri-, noorsoo-, haridus-, meedia- ja spordikomisjoni esimees hr Nikolaos Sifunakis kinnitas kokkuleppe saavutamist oma 21. mai 2007. aasta kirjas COREPERi esimehele dr P. Wittile.

Nõukogu 24. mai istungil tõdes komisjon rahuldustundega, et kaasseadusandjad otsustasid mitte muuta eeskirju, millega artiklis 2 määratletakse meediateenuste pakkuja asukoht ja kinnitasid taas ringhäälinguorganisatsiooni õigust pakkuda oma teenuseid siseturul sellest asukohariigist, mille ta valib. Seoses rangemate riiklike eeskirjadega (artikkel 3) nähakse audiovisuaalsete meediateenuste direktiivis ette uus menetlus, mida rakendatakse ringhäälinguorganisatsiooni suhtes, kes tahab kõrvale hiilida liikmesriigi rangematest eeskirjadest, kui liikmesriik kasutab võimalust kehtestada sellised eeskirjad, mis on kooskõlas ühenduse õigusega.

Komisjon on veendunud, et selle menetluse esimene staadium – asjaomaste liikmesriikide koostöö, milles iga liikmesriik püüab teha oma parima – võimaldab lahendada enamiku raskustest juba varajases staadiumis. Kui mittesiduva koostöö staadium ei anna tulemust, siis algab teine, ametlik staadium, milles Euroopa Komisjon, vastavalt sätestatud uuele menetlusele, uurib liikmesriigi soovitatud meetmete vastavust ühenduse õigusele. Kui komisjon leiab, et soovitatud meetmed ei vasta ühenduse õigusele, siis peab asjaomane liikmesriik loobuma nende rakendamisest. Komisjon leiab, et need menetlussätted kaitsevad „asukohariigi” põhimõtet.

Üldotstarbelisi lühiuudiseid käsitlev kompromiss-säte on komisjonile vastuvõetav. Hüvitust käsitlev kompromiss on sõnastatud järgmiselt: „Kui makstakse hüvitist, ei peaks see ületama lisakulusid, mis on otseselt seotud juurdepääsu võimaldamisega.” Sellise sõnastuse valimisega taheti tagada, et õigust lühiuudistele ei saaks tõlgendada sunniviisilise litsentsina, mis oleks andnud saavale ringhäälinguorganisatsioonile laiemad õigused. Sellist lahendust toetab enamik sidusrühmi, ringhäälinguorganisatsioone ja õiguste omanikke.

Seoses keeluga rakendada diskrimineerimist audiovisuaalsete kaubanduslike teadaannete puhul , ühise seisukoha artikli 3d lõike 1 punkt c, nõustus nõukogu parlamendi palvel sellega, et kompromissi tekst peaks viitama kõigile asutamislepingu artiklis 13 nimetatud diskrimineerimise liikidele ja selles peab olema öeldud, et „ei tohi sisaldada ega edendada ---”. See on komisjonile vastuvõetav.

Seoses reguleeriva asutuse sõltumatusega tegi eesistujariik ettepaneku lisada põhjendusse viide, et liikmesriik võib moodustada oma riigi sõltumatuid reguleerimisasutusi. Need peaksid olema sõltumatud nii oma riigi valitsusest kui ka ettevõtjatest. Euroopa Parlament ja komisjon pidasid vajalikuks, et direktiivi regulatiivossa tuleks lisada viide sellistele asutustele. Kompromissi artiklis 23b, mis on komisjonile vastuvõetav, on öeldud: „Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et anda üksteisele ja komisjonile teave, mida on vaja käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite 2, 2a ja 3 kohaldamiseks, tehes seda oma sõltumatute pädevate reguleerimisasutuste kaudu.” [1]

4. KOKKUVÕTE

Ühine seisukoht vastab komisjoni esialgse ja muudetud ettepaneku eesmärkidele. Seepärast toetab komisjon ühise seisukoha teksti.

[1] Komisjoni esialgne ettepanek (artikkel 23b.):

„1. Liikmesriigid tagavad riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse ja selle, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt. 2. Liikmesriikide reguleerivad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe.”