[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 18.10.2007 KOM(2007) 631 lõplik 2005/0228 (COD) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) muutmist 2005/0228 (COD) KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) muutmist 1- TAUST Ettepaneku edastamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule: (dokument KOM(2005) 579 (lõplik) – 2005/0228 (COD)): | 18. november 2005 | Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus: | 21. aprill 2006 | Euroopa Parlamendi arvamus, esimene lugemine: | 14. märts 2007 | Ühise seisukoha (ühehäälne) vastuvõtmine: | 15.10.2007 | 2- KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK Komisjoni ettepaneku eesmärk on laiendada ühiseid ohutuseeskirju, et need hõlmaksid lennundustegevust, pilootidele litsentside andmist ja kolmandate riikide õhusõidukite turvalisust. Ettepaneku abil soovitakse tugevdada kõnealuste eeskirjade täitmise kontrolli, karmistada karistusi eeskirjade mittetäitmise korral ja tõhustada saadud kogemustest lähtuvalt Euroopa Lennundusohutusameti (AESA) tegevust. – Lennundustegevus: määruse ettepanekuga nähakse ette ühtsed eeskirjad igasugusele lennundustegevusele ja kõigi ärilise lennutranspordiga tegelevate ettevõtjate sertifitseerimise kohustus. Mitteäriliste lendude jaoks kohandatakse eeskirju vastavalt kasutatava õhusõiduki keerulisusele ja sel juhul ei ole sertifitseerimist vaja. – Pilootide litsentsid: määruse ettepaneku kohaselt peab enamikul ühenduses tegutsevatest pilootidest olema litsents, mis on välja antud teoreetilisi ja praktilisi oskusi ning füüsilist seisundit käsitlevate ühtsete nõuete alusel. Pilootide koolitusasutused, nende füüsilist seisundit hindavad asutused ja personal ning lennusimulaatorid peavad samuti olema ühtsete eeskirjade alusel sertifitseeritud. Kui äritranspordi suhtes kohaldatakse maksimaalseid nõudeid, siis teised lennundussektorid peavad vastama eeskirjadele, mille kohandamisel lähtutakse masina keerukusest ja sellest õhuruumist, kus nad tegutsevad. – Kolmandate riikide õhusõidukid: määruse ettepanekuga allutatakse ühenduses lendavad kolmandate riikide õhusõidukid ühtsetele eeskirjadele niivõrd, kuivõrd see on lubatud Chicago konventsiooniga. Lisaks sellele sätestatakse määruse ettepanekus nõue, et välismaine ettevõtja võib teostada ühenduses äritransporti üksnes AESA väljaantud nõuetekohase loa olemasolul. Kõnealuse loaga kinnitatakse asjaomase ettevõtja suutlikkust täita Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) norme ning ühiseid ohutusnõudeid, kui neid tema suhtes kohaldatakse. – Kontroll ja karistused: ettepanekuga suurendatakse liikmesriikide kohustusi ning antakse AESA-le õhusõidukite kontrolli volitused. Sellega nähakse ette ka karistusmehhanismid, mida komisjon või selle liikmesriigid on kohustatud ühenduse eeskirjade täitmatajätmise korral rakendama. 3- MÄRKUSED ÜHISE SEISUKOHA KOHTA Nõukogu tegi komisjoni ettepanekusse üldised muudatused, mis kiideti heaks, kuna need aitavad saavutada püstitatud eesmärke. Üldiselt on komisjoni ettepaneku olulised sätted liikmesriikide heakskiidetud tekstis olemas. Ühenduse eeskirjade täitmatajätmise korral rakendatavaid karistusi käsitlevaid sätteid arutelude käigus isegi karmistati. Seevastu vormi osas tehti komisjoni tekst põhjalikult ümber, sest liikmesriigid soovisid käsitleda kolmandate riikide vedajaid eraldi artiklites. Lõpetuseks tuleb rõhutada, et AESA juhtimise parandamisega seotud ettepanekud lükkas nõukogu tagasi. Peale selle hulgas pidas nõukogu paremaks piirduda ametile usaldatud sertifitseerimisvolituste puhul ainult rangelt vajalikuga. Ameti piiratud vahendeid arvestades nõustus komisjon selle piiranguga. Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud kolmekümne ühest muudatusettepanekust nõustus komisjon täielikult või osaliselt neljateistkümne ettepanekuga. Neist kolmekümne ühest muudatusettepanekust võttis nõukogu oma ühise seisukoha alusel tagasi kaheksa ettepanekut. 4- KOMISJONI ÜKSIKASJALIKUD MÄRKUSED 4.1 Muudatusettepanekud, mille komisjon on heaks kiitnud ja mis on täielikult või osaliselt lisatud ühisesse seisukohta Järgmised viitenumbrid osutavad ühise seisukoha põhjendustele ja artiklitele. Muudatusettepanek 10 : artikli 8 lõikega 4 nähakse ette, et ärilises lennutranspordis töötava salongipersonali liikmetel peab olema tunnistus, nagu esialgu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1899/2006 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses – EU OPS) lisas esitatud OPS 1.1005 punktis d; liikmesriigi äranägemisel võivad tunnistuse välja anda volitatud ettevõtjad või koolitusorganisatsioonid. Muudatusettepanek 14 : selle muudatusega lisatakse artikli 11 lõigetesse 2 ja 3 parandus- ja kaitsemeetmed, mida komisjon peab rakendama määruse kohaselt väljaantud sertifikaadi mittevastavuse või mittetulemusliku vastavuse korral. Muudatusettepanek 15 : osutades artiklis 13 sätestatud kriteeriumidele, millele peavad vastama kvalifitseeritud üksused, kellele sertifitseerimisülesande võib anda, on selle muudatuse eesmärk lihtsustada komisjoni pakutud teksti. Muudatusettepanek 19 : artikli 32 lõike 2 punktiga b nähakse ette, et haldusnõukogu edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele mis tahes hindamismenetluste tulemuse seisukohast olulise teabe. Muudatusega on ette nähtud, et edastatakse eelkõige teave, mis on seotud ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgedega. Muudatusettepanek 22 : kavatsust luua ameti haldusnõukogu juhatus ei võetud arvesse. Muudatusettepanek 23 : artikliga 55 nähakse ette, et ameti iga-aastases töökavas tuleb märkida selgesti, millised ameti volitused ja ülesanded on võrreldes eelnenud aastaga lisatud, milliseid on muudetud ja millised on tühistatud. Muudatusettepanek 24 : artikliga 56 nähakse ette, et ameti üldises aastaaruandes kirjeldatakse selgesti ameti ülesannete muutmise mõju või tagajärgi. Muudatusettepanek 29 (osaliselt): selle muudatusega täpsustatakse, et rakenduseeskirjad peavad põhinema riskihindamisel ja olema tegevuse olulisuse ning ulatuse suhtes proportsionaalsed. Parlament tegi ettepaneku lisada need sätted IV lisasse, kuid nõukogu leidis komisjoni ettepanekul, et on kohasem lisada need määruse artikli 8 lõikesse 6. Ühise seisukoha tekst sisaldab ühtlasi sätet, et tulud saadakse lõivudest ja tasudest. See on väga oluline säte, mille abil tagada teatav eelarvestabiilsus seoses ameti sertifitseerimistegevusega. Nõukogu on ühtlasi põhjendusi ühendanud. 4.2 Komisjonis heakskiidetud muudatusettepanekud, mis ei kajastu ühises seisukohas Tegemist on muudatusettepanekutega 2, 8 ja 21 tervikuna ning muudatusettepanekutega 4, 13 ja 16 osaliselt. Muudatusettepanekuga 2 pakutakse välja põhjendus, mille kohaselt on amet kohustatud edastama vajaliku teabe „musta nimekirja” koostamiseks (määrus (EÜ) nr 2111/2005). Muudatusettepanekus 8 osutatakse vajadusele võtta artikli 7 lõikes 7 (piloodid) osutatud rakenduseeskirjade kehtestamisel arvesse ka teaduse ja tehnika edusamme. Muudatusettepanek 21 : ühise seisukoha tekstis ei võetud arvesse komisjoni ettepanekut ega parlamendi pakutud muudatusi komisjoni esindajate häälte kaalu kohta ameti haldusnõukogu juhatuses. Muudatusettepanek 4 : nõukogu ei toetanud parlamendi pakutud muudatust mõiste „kvalifitseeritud üksus” määratlemisel. Parlamendi pakutud määratlus ei erine olemasolevast siiski oluliselt. Nõukogu leidis, et sätted, milles kutsutakse liikmesriike üles esitama teavet määruse puuduliku kohaldamise kohta, on ühise seisukoha teksti eri osades juba olemas, ning ei võtnud seega vastu muudatusettepanekut 13 . Muudatusettepanek 16 , milles nähakse ette sätted teabeallika kaitse kohta, lisati ühise seisukoha teksti; ainsaks erinevuseks on mõiste „kriminaalõigus” kasutamine parlamendi pakutud mõiste „kriminaalõigus” asemel. Kokkuvõtteks võib öelda, et peale muudatusettepaneku 21 ei tekita eespool osutatud vastuvõetud muudatusettepanekud liikmesriikidele tõsiseid probleeme, kuna tegemist on üksnes väikeste vormiliste ja mitte sisuliste muudatustega. 4.3 Komisjonis tagasilükatud muudatusettepanekud, mis ei kajastu ühises seisukohas Tegemist on muudatusettepanekutega 1, 3, 5, 6, 7, 9, 11, 12, 17, 18, 20, 25, 26, 27, 28, 30 ning suulise muudatusettepanekuga. - Muudatusettepanekuga 1 soovitatakse laiendada AESA kohaldamisala lennundusjulgeoleku valdkonnale. Komisjon leiab, et see ei ole kohane, kuna ameti tehniline pädevus on rangelt seotud ohutus küsimustega. - Muudatusettepanekute 5, 6, 7, 30 ja suulise muudatusettepaneku sisu on jätta ärilistel põhjustel välja teatavad lennuki- ja helikopteritüübid. Komisjon leiab, et see kahjustaks ohutuse inspekteerimise nõuetekohast taset ega võtnud seega Euroopa Parlamendi ettepanekuid arvesse. - Muudatusettepanekud 9 ja 11 lükkas komisjon tagasi, kuna nende mõju oleks takistanud kohustada keerukaid ja võimsaid õhusõidukeid käitavaid mitteärilise lennundustegevusega tegelevaid ettevõtjaid sertifitseerimismenetlust järgima. - Muudatusettepanek 12, millega sooviti kehtestada salongipersonali vastastikune tunnustamine, lükati tagasi, kuna see oleks olnud artikli 11 kordus (vastastikune tunnustamine). - Muudatusettepaneku 17 eesmärk on sätestada, et amet saab oma vastutusalas olevatele isikutele ja ettevõtjatele määrata karistusmakseid selliste väiksemate rikkumiste korral, mille eest sertifikaadi äravõtmine ei ole põhjendatud. Sellisel kujul ei saa muudatusettepanekut heaks kiita, kuna sellest tulenevad põhjalikumat uurimist vajavad õiguslikud, institutsioonilised ja praktilised küsimused. - Muudatusettepanek 18 on vastuolus mitte üksnes Euroopa ühenduste teiste teenistujate teenistustingimustega, vaid ka ühenduse praeguse poliitikaga personali keeleoskuse valdkonnas. - Komisjon leiab, et muudatusettepanekut 20 ei saa heaks kiita, kuna ameti haldusnõukogu liikmed peab ametisse nimetama pigem liikmesriik, mitte aga kui parlament, arvestades ameti ülesannet tegutseda liikmesriigi nimel. - Muudatusettepanekuga 25 soovib Euroopa Parlament tagada ameti sõltumatuse igakülgsest erasektori esindajate sekkumisest. Komisjon ja nõukogu jagavad seda seisukohta, kuid nad on veendunud, et praegune tekst ei anna alust sellisteks võimalusteks, kuna on need sõnaselgelt keelustanud. - Muudatusettepanekud 3, 26, 27 ja 28 hõlmavad ameti sertifitseerimistegevuse eest saadavat tulu. - Euroopa Parlament taotleb kahte eraldiseisvat otsust: esimene hõlmaks sertifitseerimistegevuse eest saadava tulu põhist eelarvet ning teine muid sissetulekuid. Euroopa Parlament teeb ühtlasi ettepaneku määrata üks osa Euroopa toetusest sertifitseerimistegevusele. - Komisjon ei ole nende muudatusettepanekutega nõus, kuna esimene kahjustaks eelarve ühtsuse põhimõtet ning teise puhul jäetaks amet ilma ligikaudu 40 % rahalistest vahenditest, mis on mõeldud ohutusnõuete väljatöötamiseks, liikmesriikide vastavuskontrolliks ja õnnetusjuhtumite analüüsiks. Kõik see annaks eelise teatavatele tööstuskontsernidele, kellel ei tuleks enam maksta sellise tegevuse eest, mille eesmärk on tagada nende toodete vastavus ohutusnõuetele. 5- KOKKUVÕTE Komisjon leiab, et ühine seisukoht ei mõjuta ettepaneku peamisi eesmärke ega selle mõtet ning võib seetõttu ühist seisukohta toetada. Lisa: Komisjoni avaldused LISA Komisjoni ühepoolne avaldus Artikli 10 lõige 3, artikli 24 lõige 2 ja artikli 54 lõige 1„Euroopa Lennundusohutusameti inspekteerimised” 1. Komisjon kinnitab, et artikli 10 lõike 3, artikli 24 lõike 2 ja artikli 54 lõike 1 sõnastus ei muuda liikmesriikide praegusi kohustusi eelkõige seoses nende ettevõtjate kontrollimisega, kelle vastutusalasse kuulub seisuplatsil kontrollimine, sh õhusõidukite lendude keelamisega seotud otsused. 2. Nende sätetega antakse ametile üksnes võimalus teostada õhusõidukite järelevalvet: a) ametile käesoleva määrusega ülesandeks tehtud sertifitseerimiseks teostamiseks; b) artikli 24 lõikes 1 osutatud standardimiskontrollimiseks; c) ettevõtjate inspekteerimiseks, et kontrollida koostöös liikmesriikidega vastavust ühenduse õigusaktidele, mis on asjakohased võimalikes ohuolukordades. 3. Artikli 10 kohaselt antakse üksnes liikmesriikidele õigus keelata õhusõidukite lendude. Ametil õhusõidukite lendude keelamise õigust ei ole. Puudujääkide täheldamisel ohutuse valdkonnas peab amet teavitama asjaomaseid liikmesriike ja komisjoni. Ameti väljaantud sertifikaatide/lubade tühistamiseks/peatamiseks on ametil piiratud volitused. Komisjoni ühepoolne avaldus Artikli 7 lõige 7 „Harrastuslenduri litsents” Komisjon kinnitab, et harrastuslenduri litsentsi käsitleva artikli 7 rakenduseeskirjade väljatöötamisel on esikohal ohutus. Rakenduseeskirjadega piiratakse eelkõige kõnealuste litsentsidega antavaid asjaomaste pilootide väljaõppe tasemest lähtuvaid eeliseid, tegemist on vajadusega, mis on vastavalt põhjendusele 9 ja artikli 7 lõike 6 punktile c kohustuslik. Nõukogu ja komisjoni ühine avaldus Artikkel 69 lõige 2 „Jõustumine” Nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et artikli 69 lõikes 2 osutatud rakenduseeskirjad üritatakse välja töötada ja vastu võtta võimalikult kiiresti enne osutatud artiklis määratud kuupäeva, võttes arvesse selliste rakenduseeskirjade tehnilist keerukust.